1977-04-05-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 YmA WBnAm teMpie?^/5, apdllil lOT Tuesday, April 5,1977 Kr. 26
muu
UMS suursportlane kodumaal — kolmikhüppaja Jaals Uiadmm
munud PShja-Ameerika murd-maiasuuisajtamise
meistrivöistllus-tel
ttuli 10 ja 15 Irni suusaitamises
noortele iküuondale kohale eestl€u
ne Robert Völlend Torontostt.
VÕistliistel domineerisid siaiste
aladel :rootšlaimad ning meeste
aladel irootslassd ja ameeriklased.
Hispaania Atlandiraraiikü su-vitjuskohas
San Sebajstianias toimunud
Euroopa-meistrivõitliistel
sisakergejõustikus saavutas eesti
pÖIiumajandiisiJiljõpU^ 22-aas-tasie
Jaaik tludmäe ,höbemedalli
kolmikihüppes, saavutades. 16,46
Kuldmedali võitis venelane V.
Saoölev, fees hüppas 16.65. Uud-mäe
isikHikulks (ja Eesti) rekordiks
on 16.72 m., saaivuitaitud hil'
juti Minsikis N. Liidu meistrivõistlustel,
ikus ta tuli esimeseks ja
soH^a sad ka pMeti SM-A^istlus-töle
Hispaaniasse.
R. Veilendil k a b
Kui t^ ieeMte ralMi, Ä ^
s€da ka dddareerima. N i i ^ ^Uõ sH
tuleb mõista üks kord aastas
föderaalse tuluma^ulehe
mis tuleb saata Revenue
T8xation»ile Ottawas. . •
Iga Kanadas elav isik, kellel m
olnud 1976. aastal Mu, mis ülstab
lubatud mahaarvestused ja isiklikud
erandid, peab t^tma Tl Mvidüal
Income Taxi lehe mitte hiljem koi
30. aprillil 1977. Kui teie ei ete saamid
oma tulumaksulehte, siis hankige see
endale kohalikust
oma Ms3@tul®to2d, mitlo a M t QG^,
mis oii mälutud tööandja k t o t saadud
T4 sedeMe, vald ka k)&ik teised
si^eftulekud, nus teie olete saanud
aasta kestel Näiteks kõik tasud, mis
teie olete saanud oma teeninduste
eest kuigi teile ei ole antud nendel®
T4 sedelit, samuM kõik sularahas ^
saadud jootrahad ja kingitused,
sissetulekud kõigist investeeringutesft,
kaasaarvatud sõpradele ja sugulastele
laenatud raha intressid, tulud
üüridest ja saadud
to®tii3su davate loimeste simsi,
a a d r e ^ ja vanused. '
Quebeci provintsi Morin
Heighits'is 19.--22. märtsini ižbi-
Bistriet Ta2ation*i büroost.
Tulumaksulehel tuleb and&
põtüliselt andmed oma nime ja tulude
kohta kõigist allikatest, redutseerida
see tulu lubaitud mahaarvestustega
ja eranditega ning lõpuks kalkuleerida
välja tulumaksu summa.
Teie abistamiseks on tulumaksu-lehega
kaasa juhis — Income Tas
G u l d e m i s annab teile kõifcs
vajalikku infbnnatsiooai. .
On oluline, et teie täidaicsito oma
tulumakšuldie korralikult ja täpsdt.
. Esfflajooiaes tuleb M nadita KÖJK
Kasutage ära kõik seadusliMt
lubatud mahaarve^used ja erandid
Näjteks kui teie toetate ja abištats
kedagi, kes elab Kanadas (või i^ljas^
pool Kanadat kui ta kvaüfitseen&s
Kanadas elades teie toetusele), sii@
m teil võimalik teha Isiklikke
erandeid selle isiku arvel. Kui teie
toetusel elav isik ei ela Kanadas,
siis peate täitma vastava formulari
(TIE-NR), mille teie saate kohalikust
District Taxatibn !KHce*ist ning
lisama selle koos vajalikkude
kvütungltega tulumaksülehe jumrde.
Sellel formularil tMb Eitada tal®
Kirjutage tulumaksuli^el õiged
andmed õigesse kohta, tehke täpsdt
omakalkulatsioosiid, ^kontrollige
ja tehke järelkontroll, kasutades
^aljuures juhendi abi.
Kui teil t ^ b raskusi, sii^ g ^ r ^^
oma Distrlct Taxation Offlce'i pikife.
Sealsed ametnikud annavad te^
seda abi, mida teie vajate. Distrid
pf£ice'te aadressid ja telefoninumbrid
on teie juhendi tagaküljel. Ärge
unustage --teie tulumaksuleht peab
cJema postitatud mitte hiljem ixd
keskööšeV30.
Revenue Car^da
Taxation
Revenu()ai^da
Impcrt
Hon. Monicjüe B^in L'hcDn. Moniqüe Beg&i
yhing Kcanädcis
peab oma peaikoosoaeku ühingu
abiesjmehö Evald Tjkepbergi ka-dus
— 619 Bob-o-Link Rd. Missis-sauga,
Ont. laupäeval, 30 apr. algusega
kell 3 p. 1. Samaaegseit
on perekond palmud liikmeid
tuia koos abikaasadega, et olla
koo® iwbast kooscüiökuit kohvilauas.
Organite osas cn fcoosoile.
kud enne peakoosoleku aega.
eliiitiiiiuiiiiniHiisuMiiiiniiiiiiiiiiiiHiHiiin
2.
tJENÜ S M B TEOKS JA
ORGANISEERIB
Gustav 'Härmi ei rahuldanud'
varsti enam „Tiingla" piiratud tegevus.
Tal olid suuremad plaanid.
Ja neid plaane me siis koolipingil
istudes arutasime, unustades isegi
jälgida, mida õpetaja peletas. Härmi
fdee oli, et noori ei tule koondada
vaid üksikuteks väikesteks
ühinguteks, vaid tuleks, luua ülemaaline
tihedalt koostöötavate
noorte koondiste võrk, sest „ühen-duses
peitub jõud". Mina olin agar
toetaja. Juba oli meü teisigi toetajaid
õhtukeskkooli poiste seast,
nagu Jakob Veide-LÕosalu, Anton
Vahtman jt. Härm tundis advokaat
Ado Birki'(hüjem minister ja saadik).
Tiema aitas koostada põhikir-
|a. Nime üle öli peamurdmist. See
pidi kõüi ära ütlema. Nü otsustasime
vümaks võtta nimeks ülemaaline
Eesti Noorsoo ühendus. Tundus
küll pikk ja lohisev, aga arvasime,
et nime lühendus ÜENÜ aitab
asja lahendada ja kõik on ik-kagi
äi-a öeldud.
Ent kuidas nimetada üENü-sse
kuuluvat noort? üenülane? Raske-
|:pr^. Ja nü leiutasime «noorsoomlase"
nimetuse. See lõi kür^ti
läbi. Kirjanik August Kitzberg,
kui üENü-l olid jalad juba tugevasti
aU, tegi selle kulul Tiibuse
Jaaguna nalja, rõhutades ühes
oma följetonis „noorsooilast" ka-hevältelise
oo-ga ja püüdis seletada,
et tegemist on soolaga.
Mai kuus 1919. a. oli ühes koolimaja
ruumis ÜENÜ asutamise
koosolek. ÜENÜ koosnes nüüd osakondadest
keskjuhatusega üle kõikide
osakondade. Esimesena sai
sellel asutamise koosolekul teoks
Tallinna. osakond. Varsti tekkis
juurde paar maäj)sakonda Harjumaal:
Valiti keskjuhatus: esimees
Gustav Härm, kirjatoimetaja
Eduard Riisman (nagu mu nimi
oli tol ajal). Kõik olime veel sõ-durimuridris.
Tallinna osakonnas
algas tegevus suure hoo ja vaimustusega.
Kutsuti ellu laulukoor asutaja
lükme ja muusikaraehe-or-kestrandi
Vold. Leemetsaga juhina.
Osal«)nna tegevus jagunes te-geyu&
harudöks,' nürsiis kirjanduse,
näite, spordi'jne. harud. Isegi ma-leharu.
Kust me kõigeks aega leidsime,
on mul praegu arusaamata.
Päeval Söjavaeetenistuses, õhtu
koolis ja pea iga päev. mingi tegevus
ÜENÜ-S. ja ÜENÜTO-S, nagu
varsti hakati lühendatult hüüdma
Tallinna osakonda.
Noorte ligitõmbamisega ei olnud
mingeid rasimsi. Näis nagu otse
januneti ühise seltskondliku tegevuse
ja koostöö järele. Ja nüüd
said ka tütarlapsed kaasa lüüa.
Kassisaba iki^^sõdadest oli suur
samm edasi jõutud.
Osakondi tekkis kiiresti juurde
— vastavatel lehe üleskutsetel oli
lea vastukaja. Ja lehed ei otaud
kitsid ruumian^nisega noorsoo tegevuse
ja ülesannete khrjeldami-seks.
^ u i aga oli noorte seas sule-mehi.
Neid oM. Härmiga käisime
organiseerimisreisidel ja kõnelemas,
milleks imelikul kombel sõjaväeteenistuse
ja koolitöö kõrval
siiski aega leidsime.
PALJU VAIMUSTUSf,
VAHERAHA
Tegevuseks oli hädasti vaja raha.
Kui meü küli vaimustust oli
alju, süs raha teps mitte. Oma
tegevuseks saime kasutada koolimaju.
Tuli tasuda kooliteenritele
kraamimise eest. Rändasime ühest
koolimajast teise. Kui üks koolijuhataja
meist tüdines, leidsime teise,
kes noorte püüdlustele kaasa
tundis jä seda hindas. Aga raha
oli siiski'vaja. Unistasime oma
Otsustasime siis korraldada ühe
suure segaeeskavaga peo. Saime
üürida Draamateaatri saali (süs
oli see vist veel Saksateaater).
Eeskavas oli meie värske laulukoor
i esikesinemine. Noor andekas
balleriin „Estoniast" oli nõus esinema
(muidugi tasuta). Benno
Hansen tuli lauima. Lavastasime
ühevaatuslise näitemängu 0. Lutsu
«Aiiisaamata Iug[u".
Helüooja ja kontrabassist Adolf
Vedix) „Estönia" orkestrist oli pühendanud
meile koorüaulu G. Suit^
su Sõnadele ,Ijas kasvame me
tõusev s u g u . . S e e oli moodne
kiiga-4aaga viis, millest me midagi
aru ei saanud ja mis meüe üldse
ei meeldinud. Aga oüme veendunud,
et see peab midagi väärt
olema, kui tunnustatud helilooja
selle meile on pühendanud. Nägime
suurt vaeva selle kätteõppimi-sega.
Selle laulu imelik küga-kaä-ga
heli on mul seni veel kõrvus,
sest laulsin muidugi kooris ka kaasa.
,
Meil oli suur edu. Saal oli täiesti
välja müüdud. E i tähendanud et
Vabadussõda veel kestis, kuid juba
tugeva võidu tähe äH. Rahvas
vajas meelelahutust.
G. Härm pidas avakõne ÜENÜ
sihtidest. Koor laulis. Aga Vedro
muusika vaid hämmastas rahvast.
Oli viisakas tagasüioidlik aplaus,
rohkem küll määratud vist noorte
vaimustatud ettekandele. Kuid
tuntud laulud Koit", „Tule koju",
„Kaiev ja Linda" ning teised kiskusid
kuulajad kaasa ja nüüd oli
aplaus juba vägev.
Siis tuli näitemäng. Lavastasime
„Ärusaamata loo" oma jõuga ja
tulime hästi toime. Näidendis lõi
kaasa ka. noor- 16-aastäne tütarlaps
Lensi Rakfeldt, haruldaselt aijde^
kas ja sarmikas, kes oli loodud
näitleja anniga. See oü tema esimene
lavakogemi^; kuid tundus
nagu olnuks ta juba vilunud näitleja.
Võiks sün juurde lisada, et
Lensist kujuneski silmapaistev
näitleja meie Eesti lavadel ja ka
hiljem. Kuid siis oli ta juba abiellunud
ja nimeks oli Lensi Römmer.'
Teeb nüüd teatrit Stoifcholmis. Oma
näitleja esünese t r e e n i i ^ sai ta
süski ÜENÜTO näiteharu rohketes
lavastustes.
Meie esinemine Draamateatri
ruumides andis nüpaiju tulu, et
Saime osta ühe vana tammepuust
pühvetikapi raamatukapiks ja ka
oma raamatukogu esimesed raamatud.
Tubliks raamatukogu korraldajaks
haldcas üks asutajaid
lükmeid õhtukeskkooli poisse —
Anton Vahtmann. Heasüdamlik
kirjandushke huvidega poiss. See
aga ei takistanud tema liitumist
hiljem kommunistliku Uikumisegä.
Istus kinni Eesti ajal kümm^ond
aastat ja ti^tseb jffaegu Eestis
kirjanduse alal kommunistliku
fuÄsionäärina. Nüüd on ta nimi
Anton Vaarandi. Luuletaja Debora
Vaarandi on tema lahijtatud naine.
kirjanikud. Siin tegutsesid Jidian
Jäik, I Virve Räsmang, Arvi Um
(nüüd Rootsis). Siin oli agaralt
kaasa löömas Aleksis Rannit (algul
küll. v ^ nimega, mille ta
varsti e e s t i ^ ) . K a Jüri Remmelgas
aitas Siin kaasa, kuid tema
suurem huviala oU tol ajal sport.
ASI VÕTAB V E D I L ^ •
Varsti hakkas ÜENÜ osakondi
siginema kui seeni scojä vihmlaga.
Kõige edukam oli kohe algusest
igas osakonnas muusikaharu laulukooriga.
Nooi^ed tahtsid laulda ja
laul tõi nad kokku.
Tallinna osakonnas ja mõnes teises
suuremas osakonnas oli kirjan-dusharu
edukas. .ÜENÜTO sai
omale harukordse organisaatori
kiriandüsalal. Selleks oli Voldemar
Vent, elukutselt postiametnik, kuid
kirjandus oli tema suur hobi. Ta
organiseeris kirjandusõhtuid, tõi
neile õhtutele kõnelema kirjanikke.
Meil kõneles ka Ed. Vüde. lör-jandusharust
võrsusid hüjem mitmed
tuntud noored luuletajad ja
Vold. Vent korraldas ka kürjaaa-ke
austamisõhtuid. Meenub kirjandusõhtu
Aug. Kitzbergüe, kes cfli
väga liigutatud, et noored teda
austavad. Ta oli arvamisel, et
noorsoolased teda hästii ei
kuna ta nende jkuiül ,,scolasega"
halja tegi. Vabandas väga seale
pärast ja p IMta noorte toetajaks
ja sõbraks. tahtsime tema
„Kosjasõitu" lavastada^ külastasime
teda Tartus loa saamiseks.
Muidugi oli ta kohe nõus. Oli sü
damlik ja jutukasi Pahandas veidi
J . Simmiga, kes oli muusdkaiooša
tema „Kosjasõidule", Ta ei taht
nudJmingit tasu:
Meenub ka -austamisõhtu Antos
Tammsaarele, ikka „EJstonia*V
kontsertsaalis, kus need austamis-õhtud
kõik toimusid. Tammsaares
põhünõttelisölt ei käinud koosviibimistel
või koosolekutel, rääkimata
tema auks korraldatud kirjandusõhtutest.
Neid oli teisigi temale
korraidatud, ikuid kes ikka poudus
oli Tammsaar ise. '
Ent seekord suutis Vent ta välja
tuua. See pü vist Kitzberg, kes ütles,
et see mees toob ka sunud
hauast välja...
Tammsaare oli sügavalt liigutatud
noorte siirastest austusavaldustest,
kuid kõnet ta ei pidanud.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 5, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-04-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770405 |
Description
| Title | 1977-04-05-06 |
| OCR text | Lk. 6 YmA WBnAm teMpie?^/5, apdllil lOT Tuesday, April 5,1977 Kr. 26 muu UMS suursportlane kodumaal — kolmikhüppaja Jaals Uiadmm munud PShja-Ameerika murd-maiasuuisajtamise meistrivöistllus-tel ttuli 10 ja 15 Irni suusaitamises noortele iküuondale kohale eestl€u ne Robert Völlend Torontostt. VÕistliistel domineerisid siaiste aladel :rootšlaimad ning meeste aladel irootslassd ja ameeriklased. Hispaania Atlandiraraiikü su-vitjuskohas San Sebajstianias toimunud Euroopa-meistrivõitliistel sisakergejõustikus saavutas eesti pÖIiumajandiisiJiljõpU^ 22-aas-tasie Jaaik tludmäe ,höbemedalli kolmikihüppes, saavutades. 16,46 Kuldmedali võitis venelane V. Saoölev, fees hüppas 16.65. Uud-mäe isikHikulks (ja Eesti) rekordiks on 16.72 m., saaivuitaitud hil' juti Minsikis N. Liidu meistrivõistlustel, ikus ta tuli esimeseks ja soH^a sad ka pMeti SM-A^istlus-töle Hispaaniasse. R. Veilendil k a b Kui t^ ieeMte ralMi, Ä ^ s€da ka dddareerima. N i i ^ ^Uõ sH tuleb mõista üks kord aastas föderaalse tuluma^ulehe mis tuleb saata Revenue T8xation»ile Ottawas. . • Iga Kanadas elav isik, kellel m olnud 1976. aastal Mu, mis ülstab lubatud mahaarvestused ja isiklikud erandid, peab t^tma Tl Mvidüal Income Taxi lehe mitte hiljem koi 30. aprillil 1977. Kui teie ei ete saamid oma tulumaksulehte, siis hankige see endale kohalikust oma Ms3@tul®to2d, mitlo a M t QG^, mis oii mälutud tööandja k t o t saadud T4 sedeMe, vald ka k)&ik teised si^eftulekud, nus teie olete saanud aasta kestel Näiteks kõik tasud, mis teie olete saanud oma teeninduste eest kuigi teile ei ole antud nendel® T4 sedelit, samuM kõik sularahas ^ saadud jootrahad ja kingitused, sissetulekud kõigist investeeringutesft, kaasaarvatud sõpradele ja sugulastele laenatud raha intressid, tulud üüridest ja saadud to®tii3su davate loimeste simsi, a a d r e ^ ja vanused. ' Quebeci provintsi Morin Heighits'is 19.--22. märtsini ižbi- Bistriet Ta2ation*i büroost. Tulumaksulehel tuleb and& põtüliselt andmed oma nime ja tulude kohta kõigist allikatest, redutseerida see tulu lubaitud mahaarvestustega ja eranditega ning lõpuks kalkuleerida välja tulumaksu summa. Teie abistamiseks on tulumaksu-lehega kaasa juhis — Income Tas G u l d e m i s annab teile kõifcs vajalikku infbnnatsiooai. . On oluline, et teie täidaicsito oma tulumakšuldie korralikult ja täpsdt. . Esfflajooiaes tuleb M nadita KÖJK Kasutage ära kõik seadusliMt lubatud mahaarve^used ja erandid Näjteks kui teie toetate ja abištats kedagi, kes elab Kanadas (või i^ljas^ pool Kanadat kui ta kvaüfitseen&s Kanadas elades teie toetusele), sii@ m teil võimalik teha Isiklikke erandeid selle isiku arvel. Kui teie toetusel elav isik ei ela Kanadas, siis peate täitma vastava formulari (TIE-NR), mille teie saate kohalikust District Taxatibn !KHce*ist ning lisama selle koos vajalikkude kvütungltega tulumaksülehe jumrde. Sellel formularil tMb Eitada tal® Kirjutage tulumaksuli^el õiged andmed õigesse kohta, tehke täpsdt omakalkulatsioosiid, ^kontrollige ja tehke järelkontroll, kasutades ^aljuures juhendi abi. Kui teil t ^ b raskusi, sii^ g ^ r ^^ oma Distrlct Taxation Offlce'i pikife. Sealsed ametnikud annavad te^ seda abi, mida teie vajate. Distrid pf£ice'te aadressid ja telefoninumbrid on teie juhendi tagaküljel. Ärge unustage --teie tulumaksuleht peab cJema postitatud mitte hiljem ixd keskööšeV30. Revenue Car^da Taxation Revenu()ai^da Impcrt Hon. Monicjüe B^in L'hcDn. Moniqüe Beg&i yhing Kcanädcis peab oma peaikoosoaeku ühingu abiesjmehö Evald Tjkepbergi ka-dus — 619 Bob-o-Link Rd. Missis-sauga, Ont. laupäeval, 30 apr. algusega kell 3 p. 1. Samaaegseit on perekond palmud liikmeid tuia koos abikaasadega, et olla koo® iwbast kooscüiökuit kohvilauas. Organite osas cn fcoosoile. kud enne peakoosoleku aega. eliiitiiiiuiiiiniHiisuMiiiiniiiiiiiiiiiiHiHiiin 2. tJENÜ S M B TEOKS JA ORGANISEERIB Gustav 'Härmi ei rahuldanud' varsti enam „Tiingla" piiratud tegevus. Tal olid suuremad plaanid. Ja neid plaane me siis koolipingil istudes arutasime, unustades isegi jälgida, mida õpetaja peletas. Härmi fdee oli, et noori ei tule koondada vaid üksikuteks väikesteks ühinguteks, vaid tuleks, luua ülemaaline tihedalt koostöötavate noorte koondiste võrk, sest „ühen-duses peitub jõud". Mina olin agar toetaja. Juba oli meü teisigi toetajaid õhtukeskkooli poiste seast, nagu Jakob Veide-LÕosalu, Anton Vahtman jt. Härm tundis advokaat Ado Birki'(hüjem minister ja saadik). Tiema aitas koostada põhikir- |a. Nime üle öli peamurdmist. See pidi kõüi ära ütlema. Nü otsustasime vümaks võtta nimeks ülemaaline Eesti Noorsoo ühendus. Tundus küll pikk ja lohisev, aga arvasime, et nime lühendus ÜENÜ aitab asja lahendada ja kõik on ik-kagi äi-a öeldud. Ent kuidas nimetada üENü-sse kuuluvat noort? üenülane? Raske- |:pr^. Ja nü leiutasime «noorsoomlase" nimetuse. See lõi kür^ti läbi. Kirjanik August Kitzberg, kui üENü-l olid jalad juba tugevasti aU, tegi selle kulul Tiibuse Jaaguna nalja, rõhutades ühes oma följetonis „noorsooilast" ka-hevältelise oo-ga ja püüdis seletada, et tegemist on soolaga. Mai kuus 1919. a. oli ühes koolimaja ruumis ÜENÜ asutamise koosolek. ÜENÜ koosnes nüüd osakondadest keskjuhatusega üle kõikide osakondade. Esimesena sai sellel asutamise koosolekul teoks Tallinna. osakond. Varsti tekkis juurde paar maäj)sakonda Harjumaal: Valiti keskjuhatus: esimees Gustav Härm, kirjatoimetaja Eduard Riisman (nagu mu nimi oli tol ajal). Kõik olime veel sõ-durimuridris. Tallinna osakonnas algas tegevus suure hoo ja vaimustusega. Kutsuti ellu laulukoor asutaja lükme ja muusikaraehe-or-kestrandi Vold. Leemetsaga juhina. Osal«)nna tegevus jagunes te-geyu& harudöks,' nürsiis kirjanduse, näite, spordi'jne. harud. Isegi ma-leharu. Kust me kõigeks aega leidsime, on mul praegu arusaamata. Päeval Söjavaeetenistuses, õhtu koolis ja pea iga päev. mingi tegevus ÜENÜ-S. ja ÜENÜTO-S, nagu varsti hakati lühendatult hüüdma Tallinna osakonda. Noorte ligitõmbamisega ei olnud mingeid rasimsi. Näis nagu otse januneti ühise seltskondliku tegevuse ja koostöö järele. Ja nüüd said ka tütarlapsed kaasa lüüa. Kassisaba iki^^sõdadest oli suur samm edasi jõutud. Osakondi tekkis kiiresti juurde — vastavatel lehe üleskutsetel oli lea vastukaja. Ja lehed ei otaud kitsid ruumian^nisega noorsoo tegevuse ja ülesannete khrjeldami-seks. ^ u i aga oli noorte seas sule-mehi. Neid oM. Härmiga käisime organiseerimisreisidel ja kõnelemas, milleks imelikul kombel sõjaväeteenistuse ja koolitöö kõrval siiski aega leidsime. PALJU VAIMUSTUSf, VAHERAHA Tegevuseks oli hädasti vaja raha. Kui meü küli vaimustust oli alju, süs raha teps mitte. Oma tegevuseks saime kasutada koolimaju. Tuli tasuda kooliteenritele kraamimise eest. Rändasime ühest koolimajast teise. Kui üks koolijuhataja meist tüdines, leidsime teise, kes noorte püüdlustele kaasa tundis jä seda hindas. Aga raha oli siiski'vaja. Unistasime oma Otsustasime siis korraldada ühe suure segaeeskavaga peo. Saime üürida Draamateaatri saali (süs oli see vist veel Saksateaater). Eeskavas oli meie värske laulukoor i esikesinemine. Noor andekas balleriin „Estoniast" oli nõus esinema (muidugi tasuta). Benno Hansen tuli lauima. Lavastasime ühevaatuslise näitemängu 0. Lutsu «Aiiisaamata Iug[u". Helüooja ja kontrabassist Adolf Vedix) „Estönia" orkestrist oli pühendanud meile koorüaulu G. Suit^ su Sõnadele ,Ijas kasvame me tõusev s u g u . . S e e oli moodne kiiga-4aaga viis, millest me midagi aru ei saanud ja mis meüe üldse ei meeldinud. Aga oüme veendunud, et see peab midagi väärt olema, kui tunnustatud helilooja selle meile on pühendanud. Nägime suurt vaeva selle kätteõppimi-sega. Selle laulu imelik küga-kaä-ga heli on mul seni veel kõrvus, sest laulsin muidugi kooris ka kaasa. , Meil oli suur edu. Saal oli täiesti välja müüdud. E i tähendanud et Vabadussõda veel kestis, kuid juba tugeva võidu tähe äH. Rahvas vajas meelelahutust. G. Härm pidas avakõne ÜENÜ sihtidest. Koor laulis. Aga Vedro muusika vaid hämmastas rahvast. Oli viisakas tagasüioidlik aplaus, rohkem küll määratud vist noorte vaimustatud ettekandele. Kuid tuntud laulud Koit", „Tule koju", „Kaiev ja Linda" ning teised kiskusid kuulajad kaasa ja nüüd oli aplaus juba vägev. Siis tuli näitemäng. Lavastasime „Ärusaamata loo" oma jõuga ja tulime hästi toime. Näidendis lõi kaasa ka. noor- 16-aastäne tütarlaps Lensi Rakfeldt, haruldaselt aijde^ kas ja sarmikas, kes oli loodud näitleja anniga. See oü tema esimene lavakogemi^; kuid tundus nagu olnuks ta juba vilunud näitleja. Võiks sün juurde lisada, et Lensist kujuneski silmapaistev näitleja meie Eesti lavadel ja ka hiljem. Kuid siis oli ta juba abiellunud ja nimeks oli Lensi Römmer.' Teeb nüüd teatrit Stoifcholmis. Oma näitleja esünese t r e e n i i ^ sai ta süski ÜENÜTO näiteharu rohketes lavastustes. Meie esinemine Draamateatri ruumides andis nüpaiju tulu, et Saime osta ühe vana tammepuust pühvetikapi raamatukapiks ja ka oma raamatukogu esimesed raamatud. Tubliks raamatukogu korraldajaks haldcas üks asutajaid lükmeid õhtukeskkooli poisse — Anton Vahtmann. Heasüdamlik kirjandushke huvidega poiss. See aga ei takistanud tema liitumist hiljem kommunistliku Uikumisegä. Istus kinni Eesti ajal kümm^ond aastat ja ti^tseb jffaegu Eestis kirjanduse alal kommunistliku fuÄsionäärina. Nüüd on ta nimi Anton Vaarandi. Luuletaja Debora Vaarandi on tema lahijtatud naine. kirjanikud. Siin tegutsesid Jidian Jäik, I Virve Räsmang, Arvi Um (nüüd Rootsis). Siin oli agaralt kaasa löömas Aleksis Rannit (algul küll. v ^ nimega, mille ta varsti e e s t i ^ ) . K a Jüri Remmelgas aitas Siin kaasa, kuid tema suurem huviala oU tol ajal sport. ASI VÕTAB V E D I L ^ • Varsti hakkas ÜENÜ osakondi siginema kui seeni scojä vihmlaga. Kõige edukam oli kohe algusest igas osakonnas muusikaharu laulukooriga. Nooi^ed tahtsid laulda ja laul tõi nad kokku. Tallinna osakonnas ja mõnes teises suuremas osakonnas oli kirjan-dusharu edukas. .ÜENÜTO sai omale harukordse organisaatori kiriandüsalal. Selleks oli Voldemar Vent, elukutselt postiametnik, kuid kirjandus oli tema suur hobi. Ta organiseeris kirjandusõhtuid, tõi neile õhtutele kõnelema kirjanikke. Meil kõneles ka Ed. Vüde. lör-jandusharust võrsusid hüjem mitmed tuntud noored luuletajad ja Vold. Vent korraldas ka kürjaaa-ke austamisõhtuid. Meenub kirjandusõhtu Aug. Kitzbergüe, kes cfli väga liigutatud, et noored teda austavad. Ta oli arvamisel, et noorsoolased teda hästii ei kuna ta nende jkuiül ,,scolasega" halja tegi. Vabandas väga seale pärast ja p IMta noorte toetajaks ja sõbraks. tahtsime tema „Kosjasõitu" lavastada^ külastasime teda Tartus loa saamiseks. Muidugi oli ta kohe nõus. Oli sü damlik ja jutukasi Pahandas veidi J . Simmiga, kes oli muusdkaiooša tema „Kosjasõidule", Ta ei taht nudJmingit tasu: Meenub ka -austamisõhtu Antos Tammsaarele, ikka „EJstonia*V kontsertsaalis, kus need austamis-õhtud kõik toimusid. Tammsaares põhünõttelisölt ei käinud koosviibimistel või koosolekutel, rääkimata tema auks korraldatud kirjandusõhtutest. Neid oli teisigi temale korraidatud, ikuid kes ikka poudus oli Tammsaar ise. ' Ent seekord suutis Vent ta välja tuua. See pü vist Kitzberg, kes ütles, et see mees toob ka sunud hauast välja... Tammsaare oli sügavalt liigutatud noorte siirastest austusavaldustest, kuid kõnet ta ei pidanud. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-04-05-06
