Vaba eestlane , October 23, 1980

              • . , . ; - ^ ^.; .^'v"^ ^••t•'-•
^^^^^^^^atiJ^^^?4t^^lfe^i^^ir! { ^ r?wUi'r^.^'4lf^ •-''^'vi^' "^^ I..Hln,,-.ii',.. J ' . l l -n h ,,., - H I L J — " " '•'i •
^ ^ ^ -
c - : : ; ^^^^^ - - .
l i ! " - "-^
.äi
^ ^ I
•X*- -» ,
I ^ ^ .-t. :^ k
^ <t ~
^ ^ ' < -•
\
tefsipöeval io ne
nai -
23.. oktoobril 23, 1980
OSLO — Inglased on kogu suve
kesteil sooritanud Barentsi merel
laiemaid otsimisi, et leida II maa­ilmasõja
ajal kadunud viit ja poolt
tonni kulda. Mere põhjas oleva kul­la
väärtus on tänapäevaste hindade­ga
peagu 150 niiljbnit dollatit. Otsi
misel on olnud tegev Inglise mere­väe
allveelaev, müle tügikohaks on
olnud Honnsvagi sadamalinn. Tä
navu on otsimine lõpetatud, kmd
tulemuste kohta pole mingisuguseid
andmeid antud. Tohutu kuUalaa-dung
on sadade meetrite sügavuses
Norra vetest veidi väljaspool põhja
lastud ristleja j,Edinburghi" vra­kis.
Laeva uputasid sakslased 1942.
a. kui see-oli tulemas Murnianskist.
Laeval oli lastiks 5,5 tonni kulda,
millega N. Liit pidi maksma
Ühendriikidele sõjavarustuse eest.
Kulla järele on^ arvatavasti oma
käe sirutanud ka venelased, keda
nähti 1978. a. samas piirkonnas ole­vat
tegevuses. .
BERLIIN — 1983. aastal tähista­takse
luteri maades usupuhastuse
isa Martin Lutheri 500. sünnipäeva.
Mingisugusel põhjusel Ida-Saksa-maa
on teinud täispöörde ja tahab
Martin Lutherist teha kommunist­likku
rähvussangarit. Usupuhastaja
nime on hakatud puhastama seni­sest
halvustamisest ja määrimisest.
Teda on varem nimetatud talupöe-
^gade petjaks ja kapitalistliku klassi
teenistuses olijaks. Kuid nüüd tea­tas
Ida-Saksamäa kommunistliku
partei esimees Erich Honecker, et
Luther oli ,,märkimisväärne huma­nist,
kes tegi pingutusijõiguslikuma
maailma ioomiseks'
tos ANGELES — Keskmine pik­kus
meestel on Ameerikas 5'9*'
.(L75), naistel 5'3^' (1.6a). Tuntud
filminäitlejatest on alla keskmist
kasvu Marlon Brando, Burt Rey­nolds,
Sylvester Stallone, Robert
Redford, Montgomery Clift, Paül
Newman jt. Naistest pikana näiv
Mae West ori vaevalt 5* pikk. Mees-tellaüa
5'9'^ 011: kaMiivus teha end
võimalikul i juhul tähtsaks, seleta­vad
pS|ühho],oogid. Kuid troostiks
lühikestele: pikakasvulisi niehi lei­dub
tavaliselt körvpallimängijate,
uksehoidjate ja kriminaalkurjategi­jate
Lakewoodi Eesti Teatri poolt Torontosse külakostiks loodud teatrietendus „EmajõeI*' võeti
vastu; Pildil tegelaskond pärast etendust, esireas vasakult Aime Martiesom Andra, Peet Jürgenstetn,
•Krista.Altok,mrry¥erder,GmioMöMmaiii Ja .Lame Lya Pais, , .-F^^^ Vaba Eestlane
, Möödunud neljapäeva õhtul avas Toronto Eesti Naisselts oma sügishooaja tavakohase Triinu-õhtii-ga.
Peetri kiriku aliamisesse saali oli laudadesse kogunenud ligemale sada inimest, kuna kohvilaual
ilutses Trünu väljaandja Ä. Külma poolt saadetud tort. õhtu avas t . E . Naisseltsi kultuurringi esinai­ne
Malle Laansoo, öeldes kõigile tere tulemast kümnendale Triinu-ohtule, millistega alustati 1971.
a. t a andis Mdjooned õhtu kavale Ja e^^ saatis s@-
numi, .et höoHmata inflats.ioora
Lakewoodi Eesti Teatri külaskäik k^^^ kohane Ja samal ajal
möödunud pühapäeval Torontosse ka opereti vormikandjale sobiv,
tekitas sellise elevuse, mida Eesti Noorkapten Rahuneeme osas laulis
Maja põie enam kaua näinud: soo- Peet Jürgenstein meeldivalt õrna
vijaid oli rohkem kui pääsmeid Ja esimese armastaja osas. Märienne
kõigile ei olnud enam kohti, ruum osas noor laulja Ja praegu lava-oli
võimalikult täis pakitud. kunsti alal New Yorgi ülikoolis ma-
Huvi kergemasisulise nleeleolut^gistritööd tegev Krista
seyate viisidega muusikali vastu oli tas võluvat noort näitlejatari, kes
suur Ja seUise teatrisündmusena vallutas kaptenite, agä oma laulu-see
andis kahtlemata paar lõbusat ga ka kuulajaid. Karäkteriosalise
tundi sügisesel pühapäeva pärast- kuju andis Ralf Sams tüürimehe-lõunal,
Keegi ei oodanud tõsist la- na, Aime Martinson Andra vana-vateost
raskete probleemidega, tüdruku preili Roosiõie veidi lüäl-vaid
meelelahutust vanades kohta- datud groteskse kuju, Laine Pais
des, mälestuste noorusmail, vaata- aga andis ,,õiges vanuses" oleva
mata et need olid üsna pealiskaud- naise agressiivselt eesmärgini
selt kohaldatavad Ja piirdusid vaid võitleva isiku, kelle eest katsus end
nimedega. päästa näitlejategrupi liige Oskar,
Lembit Eoofitsa „Emajõel^i on keda mängis Guido Möhlman.
lemä kolmas muusikalivormis töö, ,,Tormilinnu'V omaniku Tanheman-mille
tekst Ja muusika on mõlemad ni osas oli Rudolf Susi. Lisaks neli
temalt. Tegevuseks ori kähe lõbu- madrust Ja kaks näitegruppi kuulu-sõidulaeva
vaheline võistlus Ema- vat tütarlast.
Jõel ja mõneti mõjustatud ,,show-" Muusikali tantsude seade oü K a ­ja
„loveboat'ide" pealispinnalisest ti Linnult, lavakujundus Elmar
sündmustekäigust. üsna leidlik sõ- (aga ka Joann) Saatnüdult> kuna
nastus, rahvalikud dialoogid Ja me- Toronto mängijaist moodustatud or-loodilised
saated andsid lavastusele kestrit Juhatas autor is^
oma maailma, sellise kus vaatajail Pärast hoogsalt lõppenud eten-pole
vaja sisseelada ega intriigi põ- dust, mU leiti, et „õnneajaä on
nevuses tunda end kaasaveetavat, meil ees", andis rahvas külaüs-vaid
laskis naerusui asjadel lihtsalt näitlejaüe suure aplausi, T.E. Selt-minna
armastuse oma teed, mis si Ja T . E . Segakoori esindajad tä^
sellelaadUistes teostes on alati õn- nusõnu Ja liUi. Lõpuks kutsuti la-neliku
lõpuga. vale veel lavastaja Leida Lepik Ja
,,EmaJõel" oli ka Stokholmis autor L . Koorits, ka neile Jätkus tä-
ESTO-80 teariprogrammis neljan- nulilli
dak^lava ^ esitatud tearilavastusega
kema^hanri esindajam^
se tunnusti^e » Torom^
te, mis^ oh Xeida Lepiku ayasta- keskuses Torontos
EUenlrs juhatas lühemat mäleš- Arvamine, et 50% varandusest teemi. Ta tõi huvitavaid näiteid ; Jatööna tasakaalukas Ja hoogne. on tunda teatriloomingu viljelemi^ ^n^ti. yx^x<^<^^ ou o ^ v a . a u u u . c p . ...^ - olleclmise samaue, ahmlt puudu- ^ — " v T ^ W V
tushetke poetess Marie Underile, kuulub Ontarios naisele, on vale. mustrite hikumisest maailmas, ^.^ ; p^j.^j^^^^^^ sel seisakut, jätkub tugev teanhar-kes
suikus igavesele unele 25. sept. Jagatav on ainult perekonnavaran- tä avastas ' Lõuna-Aafrikas sama ^^^^^ j^^g muusik 1' n bFn
Jä kelle Uiulest oleme kõik vaimus- dus, kodud, mida mõlemad on ka- mustri- mis on ha aps ahi rätikuil ; ajjj|^ tõhusa^^^koMT ^ ^ ^ d
tusesia harduses. Ortia väärtusliku sutanud elamiseks, transpordiks Soomes ühel raamatu kaanekaunis- ...... . . . ^ . j . , , _. * .. • , , , V . . . i , . luuletoodanguga on ta jätnud vaim - j.m . Pwer ek1o nnakVo dJu on I•g a k1o dJu , \tu' sel\. otämitasi dtü tnaertid osi kaks L.Kooritsa
se pärandi, kus ta intensiivse hinge- kus abielupooled on koos elanud. Siis aga ei suutnud kohvisoqv pg^Qg^g ||arr Verde
rastus Lakewopdis, keUe tööd juhib
eestiaegsete kogemustega lavasta­ja
Leida Lepik, mitte iiksi sõna-vaid
ka muusikäiavästusteks. Sealt
. . Jäid uut küllatulekut ootama ka
elu kujutajana tungib" elusügavu- Üks abielupooltest ei saa maja enam naisperet kuulajaina hoida ja !r"*t*^ • / r - " ^ ' - seekordselt teatrisündmusele kaasa
sisse. Lahkunut mälestati vaikse müüa ega sellele obiügatsiõoni te- tugeva aplausiga lõppes Triinu^;„„^^ . i , . ^ * f ^ ! ^ ! , . ; . ^ ^ ! ^ . '
leinaseisakuga. ^ - ha üma teise poole kirjaliku noüs- mitmepalgeline õhtu.
olekutl Raha pangas mõlema ni-- > • • . ;
. . . . . . . , „ . mel kuulub mõlemale,:kui see on
noorelt eesti jm-istilt S w E r n i t s - ^g^^^^ nimel, siis iuulub aimilt
SeUersilt, kes vaatles Kanada uu- ggjjgjg j^^^^
s! pörekonnaseadusi.
õhtu ulatuslikum ettekanne
vuurse zhestB, eneseteadvuse Ja au­toriteetsusega
pagu eakaile laeva-vata,
et tal on oigusi rohkemale. ^
Ameerika
9. Ontario Mitmekultuurilisel MOSKVA
oskva meditdb
Äfgciiirstani hüpik'^
Afganistani kommu-
EDMONTON — Ameerika evan­gelist
Büly Graham pidas Edmon-tonis
nädalapikkuse evangelisatsi-ooni
krusaadi, kus ta andis kuula-jaüe
edasi sõnumi, et maailm on
jõudnud pimktini, kus ta problee­mid
on nii komplitseeritud, et neid
ei suudeta enam kontrollida.
NEW YORK ~ Alastikultuurla-sed
on hakanud siginenia Jones
Beachile. P'arkides töötavate polit­seinike
andmeil tehti seal 24. au­gustil
sadadele alastisuplejatele
protokollid. Trahv oli 10—19 dolla­rit.
iTavaliselt on trähvimääraks
$100, kuid kuna alastisuplejaid oli
nii rolikešti, tehti „hinnaalandusl".
TfEW YORK
dust naiste osas on raskem leida
töötavatel naistel, kinnitavad ämee-
. rika statistikud ja Vastava ala uuri­jad.
Statistika järele töötavatest
^naistest 38% jikub abielu, kodus­test
naistest aga ainult 21%. Järel­dus
meestele|: võtke naine töölt
• ...ära!,--Y-^
STOKHOLM — Riigi toetusega
liäkatakse arvatavasti välja aiidma
uut suurt entsüklopeediat, mis
oleks ka võib-oUa viimane rootsi
keeles,, kuna informatsiooni edasi-andmine
iäheb üle elektroonilistele
vahenditele. Uus leksikon hakkab
Ilmuma u. 5 aasta pärast jä mak­sab
u, 7500 krooni (a $2000);
lloOMA — SophiaLoren on am­mugi
riigimaksudest möödahiüi-mise
pärast mpistetud Itaalias 30
päevaks vangi ja temale on reser­veeritud
isegi ruum Aadria mere
rannal olevas Feseara linna vang­las.
Itaalia ajalehtede teatel on
kohtuminister varunud taile ühe
: inimese ruumi vangla naisosakon-näs.
Loren on lubanud pärast käsÜ
oleVa fümi lõpetamist minna Itaa­liasse
talle mõistetud aega välja
Ta leidis, et kuigi ei tehta vaÄet Seaduse järele perekorinavaraaidus
meeste j a naiste vahel, pole siiski jaigatakse yiõrdselt, kuid kohtutel sTOKHOLM (EPL)
naistelselMseid Õigusi kui meeš^ on õigus arvestada abielu kestvu- ^ j ^ ^ ^ ^ , ^ ^ ^ ^ j^^j^^^^ ^ ^......^ „ ....
tel. Meestel on ikka veel arvamine, sega, laste kasvatusega ja naise ko- jg-g^^anud oma ponnistusi saksa TeatripidustuselMevad esitamise- histliku valitsuse peaminister ja
et perekonna rahaasjade korralda- a"söiemiseg|. ^ okupatsiooni aegsete nn. sõjaroi- le järgmised teatrietendused: parteijuht Babrak Karmal, kes pü-m
m e M ^ ^ :
Uued perekoi^^^
v a d p e r » JJJ^^^ kuulutab nimelt kahes Rootsis il- Ted^^^^^^^ era-lahkhelid
tulevad, sus on naisele i^uKs.^i avauselt on ^oetusmaksud ^^^^^g ^^g^ j^^es - „Välis-Eestis'' ilguse keeles Pühapäeval 2 nov korraliselt silmatorkavate austus­tega,
mis^igu^d tal sel^uhulo^^^^^
Lahuüisse^teed on m^^^^^^^^
Kanada 1968. a. alates on seaduses ^e^ist^^™lepet s sus tu- j^^^^^g.^^^. j j ^maailmasõja ajal keeles Laupäeval 8 novemb-t^^ner ning teeb oma parima Afga-m&
itietu^ü) süüp^^^ l^ i , , ^ ; ^ ^ ; ^ Tartus, Eestis, toimmiud eesti ko-,HAssociätionforNalive^
' ' ' ' ' ^ ' ^ ^ paimitamiseks. Valitsus oli
-Esimeseks on peamiseks põhju-ta on ^^"1^
seks: abiehirikkumine, ' seksuaalne vaadata tuleviku e n e s e l e ^ i a ^ ^^^^^^^T^^^ Pühapäeval, 9. nov. kümned tuhanded töölised, kes
vahekord, millega-üksabielupool-^^^^^te^^
test pole nõustunud või siis abielu- heli nõuda igavesti kestvat elatist, " , "SS^^^
poole julmus. Teises on liialdatud . suursaatKonö.
joomine või narkootika.
Enne lahutuse saamist tuleb eral­di
elada vähemalt 3 aastat. Kui äga
üks pool on lahkunud vastu teise
soovi, siis tuleb oodata viis aastat.
Lahutusprotsessis on kohtul auto- Tüdrukud jäävad tayaliselt ema
riteet kõigis muudes lahutusega hoole aUa, aga mõnikord ka isale
seoses olevais küsimusis. kui see lapsele'paremaks osutub
ja ema peab tööl käima. Kui laps
Varanduste küsimused kuuluvad on ühe hooleks antud, süs peab ta
aga provintsi alla. Ontario uus pe- ka selle eest hoolt kandma,
rekonnaseadus hakkas maksma 31. /dades siiski teisel poolel lapsi tea-märtsiL1978;
a.^^^^^^^^,: : tud ajal külastada. Külastusõigused
Ajakirjanduses avaldatud kirju- on keelatud kui see ohustab last.
tiste põhjal on jäänud niulje, et v a - Abieluvarandus on eraldatud,
randus kuulub mõlemale. Kuid see Kui, testamenti ei ole saab naine
ei ole nii. Vana inglise seaduse jä- mehe surma puhul teatud kindla
reie naise varandus kuulub mehele .sUmma j a ülejäänud os^ eraldatak-abiiellumisest
peale. Viimase sajan- se lastele. Perekonnakodus on aga
di lõpul need seadused muutusid, õigus mõlemal elada.
Nüüd ei kuulu mehe varandus n§i- Järgnesid elavad küsimused, mis
sele ja naise varandus ei kuidu valgusid ka laiemale perekonna
mehele, need on eraldatud yaran-: probleemidest kuni M. Laahsoo tä­i
u s e d . ' ' ' : •
Laste suhtes peab kohus arves­tama
mitte ainult ema soovidega,
vaid arvestatakse ka mehe soo­ve,
uuemal ajal küsitakse ka las-
.te.soove vanema valiku'puW.
Kuid sellega on siiski suuri prob­leeme.
Tihti pole selge kumb oh
nas ettekandjat ja talle ulatati
kimp roose tänutäheks,
Ed^si andis M j a Aun informatsi-
, , . r 11 1 .., ~. ^ . ooni Naisseltsi käsitööringi eelseis-olnud
ostja;ja kellele,uks:voiteme jätkatalle t a l t ,
ese kuulub. Kui mõlema e, s«s. on ^ kevadel lõpetati.
. 1 - 1 . . - et see kuulub sellele kelle
Ta näitas pilutämistehnilisi töid,
millest üks oli pärit Tui tänaval
asunud Naiskutsekooli päevilt. ^
nimel see pn. Eraldatud varanduse
süsteemi all oleneb sellest kumb
pool on maksnud.'
: Kui näiteks naisse ostis: toitu Ja
Bernard Slade'i „Same Time Next ^^^^at ^^^^ ^^^J^alV tema saat-
Year'' ungari keeles. Reedel, 14. Jäte autode läbisõidu ajal. Karmal
nov. Serbian National Theatre esi- P^^^ P^^^^ Moskva külastama veel
tab Branislay Mrdaja ,,Karadjord- -^^^^§^^^1 ja Tbilisi,
je." serbia keeles. Laupäeval, 1 5 " : " ^ ; ' • ' ' ' • •
nov. Hispam
esitab Elvira Sanchez de Malicki
näidendi ,,Becöming" hispaania
keeles. Pühapäeval, 16. nov. Fm-nish
Social Club Actors esitab Gra-tine
Gelinase „Bousüle and the
Just" soome keeles. Laupäeval, 22.
nov. Ukraiman Theajncal Enseinb-. Hea et meelde tuletasite," rõõ-
Levytsk,. „Ewshan ^«.tas mees. „Mul tuleb täna taUe
Zülia' ukraina ^eles Ja JujMse- ^^^^ j^^ij^j^^^.,;
na pühapäeval, 23. novembril New
Gzechoslovak Theatre esitab J . • , " ' - • :'.
Skvorecky ,,Gõd Help Us" tshehhi 7 õ. Piletid on saadaval Town
Ueks. X : , :HaU'i:'kassast.v"-'-;
' Kõik etendused toimuvad St. Eestlasist kuulub Ontario Multi-
Lawrenee Centre Town HaU'is ja cultural Theatre Association juha-algavad,
peale ungari ja tshehhi tusse Eesti Rahvusteater Kanadas
teatrite kell 8 õhtul, need agä kell sekretär Elsa Vellner,
Paar tuli hotelli, kirjutasid sisse,
said võtme ja läksid kiirustades
lifti poole.
„ ] ^ a s proual on veel mingeid eri­soove?"
küsis porter.
Solis Jd, kes esinevad EKK Kont-Viimasena
Tiiu Kadak selgitas sertbüroo kammerkontserdil To-mees
maksis majamakse, siis kudumisjuhiste liiga pikka vormi rontos 26. oktoobril. Vasakult: L i n .
kuulus maja mehele Ja maisele ei ajakirjas j a soovitas selle asemel da Küttis, Oame Lalkve Ja Helmut
ruumi • säästvat märkide, süs-p,
Vaba: Eestlase" kalendri loostamisel 01a igal aastal olnud
suuri raskusi seltskondUkkudeorgamsatsiöonide, noorte organi­satsioonide,
koolide, kirikute jne. aadressidega, mis sageli mau-tuyad
Ja kalendrisse satuvad vale aadressid. Selle väämähte
kõrvaldamiseks palavad kalendri koostajad kõigil nendel eesti
iiistitutsioonidel, kes soovivad oma aadresse „Vaba Eestlase"
tähtraamatus avaldada, saata need „Vaba Eestlase" toimetu­sele
aadressil: Vaba Eesttane/ P. 0. Box 70, Stn. „C**, Toronto 3,
M6J 3M7, Ont. Aadressid palatakse saata hiljemalt 15. noTeml^
tiks. „Vaba Eestlane" ei vastata iganenad aadresside osas.
.1' '"