1983-10-13-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. VABA EESTLANE neljapäeval, 13. oktoobrü 1983 — Thursday, October 13,1983 Nr. 75 Nr, 75
V
i ••
Jõekäära lastesuvekodus toImisM piflbeMaaÄ spordivÕBsUIiasedl,-
kis jõudu prooviti nii kergejõustikus kui ka ujumises. Aastatejook-
M on Jõekääru spordivõistluste rekordid mitmete nimekate noorsportlaste
poolt väga kõrgele viidud. Ka tänavu saadi häid tulemusi nptoiel
aiM. Võistluste tagajärjed kujunesid järgmistekss
5—7-aastased poisid: Ricky Hiir 23,3, 2) Peter McCon-m
m jookss DTarvo Martin 12,0, non, 3) David Hogg. Ketasž 1)
2) Robert Arro, 3) Mati Saasta- Martin Juuse 16,09, 2) Ricky
moinen. 100 m Jooks: 1) Paul Mc- Hiir, 3) Havid Hogg. Kuulitõuge:
Connon 19,4, 2) Miko Linkroos, 1) Martin Juuse 6.76, 2) Ricky
3) Jaan Silmberg. PesapaM: l).Ro- Hiir, 3) Alo Konsen. Fe^paM: 1)
bert Arro 19,851 m, 2) Miko Link- Martin Juuse 34.32, 2) Ricky
roos,. 3) Jaan Silmberg. Kaugus: Hiir, 3) Risto Leivat. KaugushM-
1) Taavo Martin 2.44, 2) Paul pe: 1) Alo Konsen 3.11, 2) Ricky
McConnon, 3) Robert Arro. Kõr- Hiir, 3) Martin Juuse. Kõrgusht-gös:
1) Andres Allpere 75 cm, 2) pe: 1 Ricky Hiir 1.05, 2) Martin
Robert Arro, 3) Jaan Silmberg ja Juuse ja Alo Konsen, 3) Pavid
Paul McConnon. Hoota kaugus: Hogg ja Peter McConnon. Hoota
1) Paul 1 McConnon 6. a. 1.29. kaugushüpes 1) Peter McConnon
6— 9-aaštased poisid 1.42.
60 m jooks: 1) Toomas McConnon
11,0. 100 m jooks: 1)^ ^
Sven Linkruus 16i9, 2) Valev Re- ^"
bassoo, 3) Toomas McConnon. VoiTiejCit®
200 m jooks: 1) Sven L M vöIStlysteS
36,4, 2) Toomas McConnon, 3)
Valev Rebassoo. 400 m jooks: 1) Laupäeval, 17. septembril sõitis
Toomas McConnon 1.29,2.. 800 gj-upp Kanada võitiejaid külla
Jooks: 1) Toomas McConnon Qj^a USA kolleegidele, et.koos
3.31,6. 110 m tõkkejooks: 1) Kris nõu pidada ja laskevõistlusi kor-
Loosberg 24,4, 2) Martin Arro. raldada^ arutati „Es-
Ketas: 1) Sven Linkruus 8.95, 2) to-84" raames ulestõusvaid küsi-
Topmäs McTGonnon. Ku
1) Kris Loosberg 5.04, 2) Sven xtiälestusmärgile Lakewoodi kat
Linkruus, 3) Martin Arro. Pesa^mistul ja hiljem oli aktus, millele
p Ä '!) Sven Linkruus 26.71> 2) järgnes õhtusöök ja tants --kor-
Martin Arro, 3) Kris Loosberg.
Kau^EOiüpe:^ 1^^^ Loosberg poolt, • "
2.84, 2 Sven Linkxuus, 3) Toomas ^^ga Juba hommikul kella 9-st
McConnon. Kõrgus: 1) Sven peale käisid teiste asjadega säm:al
ruuš^ 1.00, 2) Kris Loosberg ja ajal laskevõisthised. Kuna üks osa
Valev Rebassoo, 3) Lakewoodi Eesti
Connon. HjDotai kaugjiSfeiip^ 1) Ärhüivi külastasid, tegid teised
VEdey 1 ^ Eesti Maja kõrval asuval si-
McC^onnon. sstiirul pauku.
iO—li-aa5stased, poi^^ v:: V ^ :Vaba|>üssls m M,^ matshipüss)
60 m jooks: 1) Ricky Hiir 1Q,0, feoimes asemdils tüli esimeseks R.
2) Martin Juuse, 3) Peter McCpn- guiard, kes olr ka võistluste tild-non.
100 m jooks: 1)R^
16,6, 2 Martin Juuse, 3) Peter mõnd Tralla (Detroit, ÜSA). Las-
McCönnon. 20p m jooks: 1) Ricky i^evoistlustest osavõtjaid oli umbes
Hür 36,1, 2) Alo Konsen, 3) Pe-^ to^^^ kõigil polnud
ter McConnon. 400 m jooks: 1) aega või viitsimist 60 lasu Jaokk
Peter McConnon 1.19,9, 2) Risto (3 ^ 20), lamades, püsti jä põlvelt.
Leivat, 3) Tarmo Saks. 800 m;
jooks: 1) Peter McConnon 3.14Ä
MÜÜGIL O.VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saate-
Mnt
EESTI SKAUTLUS
ESTONIAN SCOUTING
Fred Limberg— ISAMAA EEST
EDUARD Mt)GA graafik Ja m;
A.'Käbin — V A M JA MULD
Ivar IvaSk — ELUKOGU
L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD
pübliteoloogüisi vaaüusi
Evald Mäncl — AASTATE PÄRAND
(kolmas valimik vaimulikke vaatlusi)
Hanno Kompus — KUSTUTAMATA NÄLG
KUNSTI HRELE
Herbert Michclson — SKAUTLIKUL TEEL
HerbertMichelson —NOORSOOTÖÖ RADA
Herbert Michelson — EESTI RADADELT
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE
A. Küng — A DREAM OF FREEDOM
August Kübja — KADUNUD KODUD —
mälestused
2) Risto Leivat. 1000 m jooks: 1),
Peter McConnon 3.53,3, 2) Risto
Leivat, 3) Ricky Hiir.V5000 HH
Jookss 1) Peter McConnon
24,04,1 110 m^ tõkkejooks: 1)
OB ¥ Ä B A E E S T L A NI
m j^vd eei9lliBkoiui8i
Sbiiiiivide eest!
,80
FAMEMALEs 4. Eesti poetess.
7. Kohanimi Tartumaal samanimelise
jõujaamaga. 9. Maailmakuulus
viiuldaja. 11. Nõu. 12.
Muusikaline vorm. 13. Tegelane
O. Lutsu „Kevades". 14. Mitte
avalikult. 16. Eesti kirjanik. 17.
Maik. 18, Eesti kindral. 20> Varjav
ese või vahend. 23. Jõgi Indias.
26. Vana idamaa münt. 29.
Suurem osa rahuldus 20 lasuga lamades.
/Ka siin M i Rannar Sillard
(Lakewood, USA) jälle esimeseks.
Teiseks jäi Arvi linits Tbrontost,
kuiia võistlejate vähesuse tõttu
kolmandat kohta välja ei antud.
Küll anti kaks eriauhinda üle 65-
aastastele, kelledeks olid Kanger
Lakewoodist ja yiirlärid Kanadast.
Püstbiivõistlejaid oli ka vähevõitu
ja kindlasti selle tõttu tuli
jälle Arvi Tinits Torontost eame-seks,
lastes nii 22-es kui ka JS-es
kambris 2Q lasku.^^^^^^^^^^^^^^.^^^^^^K^^^^
Muuseas <)li(i.vanematev9liejate
hulgas ka mõned nooremal esindatud.
Korea ja Vietnami sõdade
veteranid. Viimaste hulgas oli major
Are Sildam, kel olejat väliseestlaste
hulgas kõige rohiem aumärke,
mehel oligi nii palju medaleid,
et neist ühe rinnapoole
(vasaku) paris täis sai ja kaks rida
isegi teisele poolele jätkus. Kodu-eestlastel,
endistel „suure isamaasõja"
sangareil, võil? neid muidugi
rohkem olla. *V >
Kanada eesti gaidliikumise juhi
eesnimi. 30. Üksiklane. 31. Sõna
õhupostikirjal hispaania maadest.
32. Mõiste trüjdasjanduses. 33;
juuksevärv. 34. -Ülemkoda Kanadas.
^
ALLAS 1. Rohkem. 2. Tulema-;
gi Islandil. 3. Naisenimi. 4. Eesti
riigimees. 5. Kompuuter. 6. Vöökohta
8, Naisenimi. 10. Saar Vaikses
ookeanis. 13. Kallis. 14. Ter-vistl
ühes võõrkeeles. 15. Pidulik
sündmus. 19. Eesti sõnaraamatute
autor. 21. Kuju O. Lutsu „Keva-dest".
22. Üks,seitsmest vennast.
24. Puii. 25. Naisenimi,^ praegu
väga populaarne. 27. Arvsõna, 28.
Nurgamõõtja. 31. Kitsas.
BUSI^NA; NM, 1164 :
LAHENDUS
Põikread: 1; Ämm, 4. Tross, 7..
Via, 10. Reas, 11. Mäng, 12. Ats,
13. Manet, 16. Ida, 17. Aita, 18.
Räni, 19. Lmn, 20. Donna, 23.
Aam, 25. Oo, 26. Orr, 27. Oad,
28; Öiy 29. Ork, 31. Agaay, 33.
Fox,. 34. Fakt, 35. Esik, 36. Oom,
37. Sadul, 40. Rei, 42. Koer, 43.
Imal, 44. Ase, 45. l^agar, 46. Anu.
• Fiistreads 1. ÄTJ., 2. Metamorfoos,
3. Masin, 5, Raa, 6. Soe, 7.
Väina," 8. India ookean, 9. Aga,
13. Madrats, 14. Non, 15. Traavel,
19. Loo, 21. Org, 22. Noa,
24. Mix, 30. Kamee, 32. Aed, 33.
Fkma, 36. Oka, 38. Aia, 39. Ula,
41. Ilu. :
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM
Ants Vomm — VARJUD Omdeto^ogu)
Salme Ekbaom — AJATAR (hndetaskogD) ..
Ants Vomm — MINU HING (fandeta^ogD)
Aaran"d Roos JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS
Johan Pitka — RAJUSÕIMED ....
Urve Kandes — KODAKONDUR
Hannes Oja — KOPUTUSED"ENESES
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL .
(lonletiiskogn) ^^..^ .... v
Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES?
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE:TALLINNAST ............
VARRAKU JUTULEHT — KUS ON
'NEEME VANAVAARA? ...........................
y. Veedam — LURICH AMEERIKAS
VARRAK — kevad 1982
VARRAKU JUTULEHT Sügis 1982
E. Uustalu -^TAGURPIDI SÕUDES
(Mälestusi 1914—1943)
A. Roos — Ri&NDAMAIE (Imdetuidcogn) . . . .
Prof. F^x Oinas — KALEVIPOEG KÜTKES
j.m. esseid,
E. Sanden „SÜDA JA KIVID»* .......................
L Külvel—NÄITEMÄNGURAAMAT .
(5 näk&endSQ 15^
H. Rajmn&a -—MARIE UNDER INIMESENA 4.—
Arvi Tinits — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 47.—
Saatekulu Kanadaäse $1.50, mujal
Gisela McBride — TALES FROM ESTONIA 5.75
RAAMATUID LASTELE:
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraunat kstele) . .
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrfiUfi) . . . . . ..
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja töõfBamat
eelkodiealistde lastele väniträkli)
EESTI KEELE HARJUTUSTK I
PIKKE MIKKE — Tnttsaba ja vuttsaba .. .. .
1— $1.—
3 .— , 50
1 8 .— , o70
, 70
5 .—
1 0 .—
. 70
$L—
7 . 50 $1.—
' 2.— . 50
8 ^ . 50
7 . 50 •50 1
11.— 31.— j
3 . 50 .50
1 0 .— .50
. 50
i 3.— . 5 0
9 — . 50
5 .— o50
sl5.— . 50
1 8 .— o70
4^ . 50
2 .— .50
6 .— . 50
8.— $1.—
.50
2 0 .—
• •
(S.— . 50
8 . 80 . 50
6 .— . 50
1.50
1 •• • ••
. 50
2 . 75 . 50
1 4 .— . 50
1 6 , 2 ® . 50
5.— . 50
8.--. . 70
. 50
5,-™ . 50
1 8 .— $1.-'
6 .— . 70
1 3 .— $1.—
1 9 . 5 0 .70
, 70
. 50
. 50
3 .— . 50
. 50
5 .— . 50
3 .— . 50
2 . 50 . 50
m
jä^gney^ Eestis koostatud
kätte liikuva eestipööU
tundmuste kiri
Ainuüksi 30. kaotas ll»--15.s^^ korvata,
veebr. 7773 meest; järgneva nä- Otsustav lünnak määrati EV
dala jooksul kaotused vähemalt aastapäevaks. 24. veebruari hom-kähekordistusid.
Pärast seda oli mikul kell 5.15 algas veerandtun-venelaste
pealetungihoog Auvere nine tule-ettevalmistus. Sillapea
ümbruses mõneks ajaks murtud ja vastu paiskusid korraga kaks löö-sakslased
said mahti hinge ^^^^t girühma, üks põhjast, teine lõu-mata.
nast; Pearaskus langes 6. komp.
Peamiseks mureks kujunes rühm Oscha (= seersant)
nüüd Narva linna põhjast ohusta- Männiku 20-mehensele löögirüh-väd
Siivertsi ja Riigiküla silla- male (kokku ründas 52 meest),
pead. Nende hävitamine tehti üles- Tegutseti käsigranaatidega, mille
andeks Eesti Diviisile. abil venelaste kaevikud „ära rulli-
20. Veebruaril algas pea täiesti ti": granaat ette kaevikunurga taha
lahinguvõime kaotanud 227. JI> ning ise kohe järele! Esimene
(rügemendi kohta säilinud 100— mees heitis granaate, teised tassi-
120 meest) väljavahetamine eest- sid neid juurde ja ulatasid heitjai-lastega,
kes ründasid esimestena le, kes loopisid üle kahe tuhande
I Riigiküla sillapead. 1200 m pikku- ^äsigranaadi. Vangid olid diviisi
" ne ja 200—300 m laiune kalda- mehi informeerinud oma tulepunk-riba
oli^ korralikult kindlustatud ja tidest ning nü kulges rünnak suh-hästi
kaetud vene kahurväe tulega^ teliselt väikeste kaotustega. Kell
teda kaitsesid kohn värsket kuu- 17.00 kohtusid löögisalkade juhid
• .rj ' lipilduja- ja kahurväepataljoni. endise Vabadussõja monumendi
: • Venelastele oli antud kategoörili- aluse juures: Riigiküla sill^^ oli
/ ne käsk sillapead enda käes hoi- lakanud olemast. Venelaste kolm
• dä, taganemise takis^^^ pataljoni olid purustatud täielikult,
Harva armee lennu- ja kahurväe toetusel jõe idakaldale üles seatud küüli- laip loendati 400. Võeti 18 van-grupieeringu
äralõika^ saavutada, pildujad, öösiti veeti sillapeale gi, kaks õt-kp, viis kahurit, 36 kp
dugi jätkusid: 19. veebruaril anti kuid löödi veriseh tagasi. täiendust ja varustust. ja niuud varustust. Eestlaste kaö-
2. LA käsutusse värske 124. L^^ Veebruarilahingutes kandsid ye- Riigiküla vallutamine tused olid kokku 10 meest (neist
mis siirdus lahingusse 30. ja 109. nelased üldse äärmiselt raskeid andeks koi. Tuulingii 46 rüge- 2 löögirühmast). Oscha Männik
LK vahel, fliiesandega Jõuda üle-kaotusi, öösiti lanigenuteinehdile. 23. veebruaril teostasid sai lahinguvapruse eest Raudristi
Auvere Soome laheni. Korpusi tu- asemele küll pidevalt 1 täiendust, ieestlased eshnese luurerühnaku, mõlemad järgud. Peale sillapea
gevdati uute tanki- Ja;k kaotuste hävitamist tegid leegionärid järg-sustega.
huldoisid tavaliselt juba järgmise hinnaga siiski õnnestus tagasi tõr- nevä avalduse: „Täna oleme meie,
20. veebruarini oE Auvere jaama päeva esimestel tundidel. Mõnest juda. Eestlased vallutab esimese vastuse
juurde koondatud 2000 katmnt,; roodust säilis ainult paar inimest, kaevikuid/ elpidanud aga oma pO'^^^^ enamlastele, kes tahtsid
pool mndi kestnud tiüelöögiss^^^ sitsibone soodsaib ning taandu- meie kodumaa maatasa teh^^ meie
das sakslastele kaela 80 000'mürst ka ja j Selle lahingu eest sai NL kan- naisi ja lapsi surmata, tänane
ku. Sellele vaatamata ei õnnestu- sused verest tühjaks. Taandumine gelase tiitli :ltn.Grafov: Vuis^^ te- veresaun Riigis oli põhjalik. See
nüd venelastel saksa rindest läbi^^^o^^ kategooriliselt keelatud ning ma rühmast jäi järele vaid kaks on ainus keel, mida vaenlane
mtdi. Järgmisel päeval asusid nii ei jäänud meestel üle muud meest, jätkas ta viimse võimalus mõistab."
sakslased hoopis vasturünnakule kui tapvas tulemöllus end tiheda- ni „visalt pealetungivate ' purjus Nüüd seisis eesti üksuste ees
Sirgala jwire^;Osai vene üksustel suruda. Käsklusi SS-laste tulistamist" kuni ise sur- tõsisem ülesanne — Vasa-Siivert-jäi
^piiÄisrõngasse^^^^^^^i^^^^^^^ enam keegi, sest ena- ma sai. öösel saabur sillapeasse si-Vepsküla siljapea hävitamine
25o mir» tej^ ohvitseridest oU hukkunud. |ärjekordn "
mait kindlustatud, positsioonide
ees asusid miiniväljad ja traattõk-'
ked, kaitsjad —378. LD ja 340.
kp-pat. — ületasid arvuHselt 46.
rügemendi jõud. Raske maastiku
tõttu ei saanud eestlased kasutada
ei tanke ega lennuväge.
Esimene rünnak toimus 29.
veebruaril, kuid edu ei saavutatud.
Venelaste kuuHpUdujapesad oUd
paigutatud purustatud tankide alla,
kust oli äärmiselt raske neid
kätte saada; lõppudelõpuks hävitati
nad leegiheitjategä. Tõsisem
pealetung algas 1. märtsil, eesmärgiks
oli seatud venelaste kaitse
keskpunktis seisva Vasa küla vallutamine.
Major Riipalu I pataljon
pidi majade peale tungima
rindelt, major Mere pataljon 46.
rügemendist aga tiivalt.
Võitlus oli äge, venelased panid
visalt vastu. Pikka aega ei õnnestunud
kaevikutele sammugi lähemale
nihkuda. Mere pataljon jõudis
50 m kaugusele kaevikutest,
siis algas tulutu granaatide loopimine.
Paar meest hüppas kerge-kuulipildujatega
kaevikusse, kuid
langesid kohe. Välja oli langenud
juba kaks rühmajuhti. Siis aga
saabus teade, et Riipalu on vallutanud
käsivõitluses Vasa. Tema
edul poleks aga olnud mõtet, kui
Mere pataljonil poleks õnnestunud
edasi liikuda. Algatuse võttis enda
kätte 22-a. tJscha (~ nooremseersant)
Harald Nugiseks, kes kogus
mehi otsustavaks rünnakuks. Noore
juhi järel tormatigi taas peale.
Esimesed küll langesid, kuid kohe
olid järgmised granaatidega
jaol. Nugiseks hävitas vastase kp-pesa
ning rünnak liikus täie hooga
edasi. Vihases lähivõitluses
murti vaenlase vastupanu ning
ühineti Vasa külas Riipalu pataljoniga.
Nugiseksi rünnakulõigus
loendati üle 80 laiba. Selle rünnaku
eest yääristati Uscha Nugiseksi
Rüütliristiga; ta' oli teine eestlane,
kes sai selle kõrge aumärgi.
Sillapea hõivamislahingutes tehti
nüüd mõnepäevane vaheaeg.
Riipalu pataljoni asendas Riigiküla
vallutanud A. Ruusi pataljon
46. rügemendist. 4. märtsil algasid
rünnakud uue hooga. Vihases
võitluses tungiti 500 m otse edasi,
löödi venelaste meeleheitlikud
, vasturünnakud tagasi ning jõuti
õhtuks jõekaldani. Sillapea lõhes-tati
seega kaheks ning kogu jõgi
võeti süt tule alla. See tegi abivägede
saatmise venelastele praktüi-selt
võimatuks. 5. märtsil võeti
Vepsküla,, venelased valgusid jääle
— ning sinna nad jäid. Vangi
langes 25 sõdurit ja 2 ohvitseri,
öösel püüti sillapeasse saata abi-vägesid,
kuid enamus neist ei
jõudnud üle jÕe.
Venelaste viimane vastupanu-punkt
paiknes Siivertsi surnuaia
nurgas Rootsi mälestusmärgi läheduses.
Monument oli välja ehitatud
tugevaks vastupanupesaks. 6.
märtsi varahommikul alustatud
rünnakul etendas tähtsat osa venelasi
tiivalt hoidnud Nordlandi-diviisi
rünnakrühm, kes vallutaski
Rootsi mälestusmärgi. Venelased
löödi hoogsa rünnakuga tagasi,
punkrisse lendas lõhkelaeng ning
vastupanupunkt oligi likvideeritud,
(Järgneb)
Jälgige eesti
organisatsioonidt
tegevust
VABA EESTLASES!
i V,.
mm
ADVOK
ENN Al
ADVOKAAl
loom 1002, Royj
Toronto Domi
PofftiaadrMs: P.(
Tekfoiu8|
24-tundi. telefoni
ADO PAI
HETHERING
V
Advokaadi^
365 Bay St., Suitf
Õhtuti 447-20171
TÕNU
B.A.ScJ
ADVOKAAT
Yorkdale Place, l |
Süite
Toronto, Ontj
telefon 71
kodus 7(
0X80
JOHN E. S
C.
Chartered
181 Univereity
Toronto, On|
TeK8(
Köl
KINDLUJ
H. LATI
n
1482 Bathi
(Bathurst-
Tfflefon kontol
Fal)ad eestlased
ei
et teen ig<
raud" ja
knmtid(
B.RIST!ViAG]
VABA El
TOIMETUS
avatud esi
reedeni kel
Toimetajail
tel. 48]
Telefonid: toi
talit
KUULI
VABA El
on tasuv ajal
levikul
Üks toll ühel
kuulutuste küll
tekstis ... -l
esiküljel ... ..|
Kuulo tosi vc
nädala esimess
emasp. homm,|
nädala teise ajl
map. homra
tel. 441
VälJaspo(
Leida Mariej
Postiaadress:
9 Parravano
Willowdale,
••BOBIIQ}
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 13, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-10-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831013 |
Description
| Title | 1983-10-13-06 |
| OCR text | Lk. VABA EESTLANE neljapäeval, 13. oktoobrü 1983 — Thursday, October 13,1983 Nr. 75 Nr, 75 V i •• Jõekäära lastesuvekodus toImisM piflbeMaaÄ spordivÕBsUIiasedl,- kis jõudu prooviti nii kergejõustikus kui ka ujumises. Aastatejook- M on Jõekääru spordivõistluste rekordid mitmete nimekate noorsportlaste poolt väga kõrgele viidud. Ka tänavu saadi häid tulemusi nptoiel aiM. Võistluste tagajärjed kujunesid järgmistekss 5—7-aastased poisid: Ricky Hiir 23,3, 2) Peter McCon-m m jookss DTarvo Martin 12,0, non, 3) David Hogg. Ketasž 1) 2) Robert Arro, 3) Mati Saasta- Martin Juuse 16,09, 2) Ricky moinen. 100 m Jooks: 1) Paul Mc- Hiir, 3) Havid Hogg. Kuulitõuge: Connon 19,4, 2) Miko Linkroos, 1) Martin Juuse 6.76, 2) Ricky 3) Jaan Silmberg. PesapaM: l).Ro- Hiir, 3) Alo Konsen. Fe^paM: 1) bert Arro 19,851 m, 2) Miko Link- Martin Juuse 34.32, 2) Ricky roos,. 3) Jaan Silmberg. Kaugus: Hiir, 3) Risto Leivat. KaugushM- 1) Taavo Martin 2.44, 2) Paul pe: 1) Alo Konsen 3.11, 2) Ricky McConnon, 3) Robert Arro. Kõr- Hiir, 3) Martin Juuse. Kõrgusht-gös: 1) Andres Allpere 75 cm, 2) pe: 1 Ricky Hiir 1.05, 2) Martin Robert Arro, 3) Jaan Silmberg ja Juuse ja Alo Konsen, 3) Pavid Paul McConnon. Hoota kaugus: Hogg ja Peter McConnon. Hoota 1) Paul 1 McConnon 6. a. 1.29. kaugushüpes 1) Peter McConnon 6— 9-aaštased poisid 1.42. 60 m jooks: 1) Toomas McConnon 11,0. 100 m jooks: 1)^ ^ Sven Linkruus 16i9, 2) Valev Re- ^" bassoo, 3) Toomas McConnon. VoiTiejCit® 200 m jooks: 1) Sven L M vöIStlysteS 36,4, 2) Toomas McConnon, 3) Valev Rebassoo. 400 m jooks: 1) Laupäeval, 17. septembril sõitis Toomas McConnon 1.29,2.. 800 gj-upp Kanada võitiejaid külla Jooks: 1) Toomas McConnon Qj^a USA kolleegidele, et.koos 3.31,6. 110 m tõkkejooks: 1) Kris nõu pidada ja laskevõistlusi kor- Loosberg 24,4, 2) Martin Arro. raldada^ arutati „Es- Ketas: 1) Sven Linkruus 8.95, 2) to-84" raames ulestõusvaid küsi- Topmäs McTGonnon. Ku 1) Kris Loosberg 5.04, 2) Sven xtiälestusmärgile Lakewoodi kat Linkruus, 3) Martin Arro. Pesa^mistul ja hiljem oli aktus, millele p Ä '!) Sven Linkruus 26.71> 2) järgnes õhtusöök ja tants --kor- Martin Arro, 3) Kris Loosberg. Kau^EOiüpe:^ 1^^^ Loosberg poolt, • " 2.84, 2 Sven Linkxuus, 3) Toomas ^^ga Juba hommikul kella 9-st McConnon. Kõrgus: 1) Sven peale käisid teiste asjadega säm:al ruuš^ 1.00, 2) Kris Loosberg ja ajal laskevõisthised. Kuna üks osa Valev Rebassoo, 3) Lakewoodi Eesti Connon. HjDotai kaugjiSfeiip^ 1) Ärhüivi külastasid, tegid teised VEdey 1 ^ Eesti Maja kõrval asuval si- McC^onnon. sstiirul pauku. iO—li-aa5stased, poi^^ v:: V ^ :Vaba|>üssls m M,^ matshipüss) 60 m jooks: 1) Ricky Hiir 1Q,0, feoimes asemdils tüli esimeseks R. 2) Martin Juuse, 3) Peter McCpn- guiard, kes olr ka võistluste tild-non. 100 m jooks: 1)R^ 16,6, 2 Martin Juuse, 3) Peter mõnd Tralla (Detroit, ÜSA). Las- McCönnon. 20p m jooks: 1) Ricky i^evoistlustest osavõtjaid oli umbes Hür 36,1, 2) Alo Konsen, 3) Pe-^ to^^^ kõigil polnud ter McConnon. 400 m jooks: 1) aega või viitsimist 60 lasu Jaokk Peter McConnon 1.19,9, 2) Risto (3 ^ 20), lamades, püsti jä põlvelt. Leivat, 3) Tarmo Saks. 800 m; jooks: 1) Peter McConnon 3.14Ä MÜÜGIL O.VABA EESTLASE" TALITUSES Hind Saate- Mnt EESTI SKAUTLUS ESTONIAN SCOUTING Fred Limberg— ISAMAA EEST EDUARD Mt)GA graafik Ja m; A.'Käbin — V A M JA MULD Ivar IvaSk — ELUKOGU L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD pübliteoloogüisi vaaüusi Evald Mäncl — AASTATE PÄRAND (kolmas valimik vaimulikke vaatlusi) Hanno Kompus — KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI HRELE Herbert Michclson — SKAUTLIKUL TEEL HerbertMichelson —NOORSOOTÖÖ RADA Herbert Michelson — EESTI RADADELT ESTONIAN OFFICIAL GUIDE A. Küng — A DREAM OF FREEDOM August Kübja — KADUNUD KODUD — mälestused 2) Risto Leivat. 1000 m jooks: 1), Peter McConnon 3.53,3, 2) Risto Leivat, 3) Ricky Hiir.V5000 HH Jookss 1) Peter McConnon 24,04,1 110 m^ tõkkejooks: 1) OB ¥ Ä B A E E S T L A NI m j^vd eei9lliBkoiui8i Sbiiiiivide eest! ,80 FAMEMALEs 4. Eesti poetess. 7. Kohanimi Tartumaal samanimelise jõujaamaga. 9. Maailmakuulus viiuldaja. 11. Nõu. 12. Muusikaline vorm. 13. Tegelane O. Lutsu „Kevades". 14. Mitte avalikult. 16. Eesti kirjanik. 17. Maik. 18, Eesti kindral. 20> Varjav ese või vahend. 23. Jõgi Indias. 26. Vana idamaa münt. 29. Suurem osa rahuldus 20 lasuga lamades. /Ka siin M i Rannar Sillard (Lakewood, USA) jälle esimeseks. Teiseks jäi Arvi linits Tbrontost, kuiia võistlejate vähesuse tõttu kolmandat kohta välja ei antud. Küll anti kaks eriauhinda üle 65- aastastele, kelledeks olid Kanger Lakewoodist ja yiirlärid Kanadast. Püstbiivõistlejaid oli ka vähevõitu ja kindlasti selle tõttu tuli jälle Arvi Tinits Torontost eame-seks, lastes nii 22-es kui ka JS-es kambris 2Q lasku.^^^^^^^^^^^^^^.^^^^^^K^^^^ Muuseas <)li(i.vanematev9liejate hulgas ka mõned nooremal esindatud. Korea ja Vietnami sõdade veteranid. Viimaste hulgas oli major Are Sildam, kel olejat väliseestlaste hulgas kõige rohiem aumärke, mehel oligi nii palju medaleid, et neist ühe rinnapoole (vasaku) paris täis sai ja kaks rida isegi teisele poolele jätkus. Kodu-eestlastel, endistel „suure isamaasõja" sangareil, võil? neid muidugi rohkem olla. *V > Kanada eesti gaidliikumise juhi eesnimi. 30. Üksiklane. 31. Sõna õhupostikirjal hispaania maadest. 32. Mõiste trüjdasjanduses. 33; juuksevärv. 34. -Ülemkoda Kanadas. ^ ALLAS 1. Rohkem. 2. Tulema-; gi Islandil. 3. Naisenimi. 4. Eesti riigimees. 5. Kompuuter. 6. Vöökohta 8, Naisenimi. 10. Saar Vaikses ookeanis. 13. Kallis. 14. Ter-vistl ühes võõrkeeles. 15. Pidulik sündmus. 19. Eesti sõnaraamatute autor. 21. Kuju O. Lutsu „Keva-dest". 22. Üks,seitsmest vennast. 24. Puii. 25. Naisenimi,^ praegu väga populaarne. 27. Arvsõna, 28. Nurgamõõtja. 31. Kitsas. BUSI^NA; NM, 1164 : LAHENDUS Põikread: 1; Ämm, 4. Tross, 7.. Via, 10. Reas, 11. Mäng, 12. Ats, 13. Manet, 16. Ida, 17. Aita, 18. Räni, 19. Lmn, 20. Donna, 23. Aam, 25. Oo, 26. Orr, 27. Oad, 28; Öiy 29. Ork, 31. Agaay, 33. Fox,. 34. Fakt, 35. Esik, 36. Oom, 37. Sadul, 40. Rei, 42. Koer, 43. Imal, 44. Ase, 45. l^agar, 46. Anu. • Fiistreads 1. ÄTJ., 2. Metamorfoos, 3. Masin, 5, Raa, 6. Soe, 7. Väina," 8. India ookean, 9. Aga, 13. Madrats, 14. Non, 15. Traavel, 19. Loo, 21. Org, 22. Noa, 24. Mix, 30. Kamee, 32. Aed, 33. Fkma, 36. Oka, 38. Aia, 39. Ula, 41. Ilu. : Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM Ants Vomm — VARJUD Omdeto^ogu) Salme Ekbaom — AJATAR (hndetaskogD) .. Ants Vomm — MINU HING (fandeta^ogD) Aaran"d Roos JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS Johan Pitka — RAJUSÕIMED .... Urve Kandes — KODAKONDUR Hannes Oja — KOPUTUSED"ENESES Hannes Oja — TUNNETE PURDEL . (lonletiiskogn) ^^..^ .... v Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? Einar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE:TALLINNAST ............ VARRAKU JUTULEHT — KUS ON 'NEEME VANAVAARA? ........................... y. Veedam — LURICH AMEERIKAS VARRAK — kevad 1982 VARRAKU JUTULEHT Sügis 1982 E. Uustalu -^TAGURPIDI SÕUDES (Mälestusi 1914—1943) A. Roos — Ri&NDAMAIE (Imdetuidcogn) . . . . Prof. F^x Oinas — KALEVIPOEG KÜTKES j.m. esseid, E. Sanden „SÜDA JA KIVID»* ....................... L Külvel—NÄITEMÄNGURAAMAT . (5 näk&endSQ 15^ H. Rajmn&a -—MARIE UNDER INIMESENA 4.— Arvi Tinits — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 47.— Saatekulu Kanadaäse $1.50, mujal Gisela McBride — TALES FROM ESTONIA 5.75 RAAMATUID LASTELE: KALEVIPOEG (õppe- ja tööraunat kstele) . . ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrfiUfi) . . . . . .. ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja töõfBamat eelkodiealistde lastele väniträkli) EESTI KEELE HARJUTUSTK I PIKKE MIKKE — Tnttsaba ja vuttsaba .. .. . 1— $1.— 3 .— , 50 1 8 .— , o70 , 70 5 .— 1 0 .— . 70 $L— 7 . 50 $1.— ' 2.— . 50 8 ^ . 50 7 . 50 •50 1 11.— 31.— j 3 . 50 .50 1 0 .— .50 . 50 i 3.— . 5 0 9 — . 50 5 .— o50 sl5.— . 50 1 8 .— o70 4^ . 50 2 .— .50 6 .— . 50 8.— $1.— .50 2 0 .— • • (S.— . 50 8 . 80 . 50 6 .— . 50 1.50 1 •• • •• . 50 2 . 75 . 50 1 4 .— . 50 1 6 , 2 ® . 50 5.— . 50 8.--. . 70 . 50 5,-™ . 50 1 8 .— $1.-' 6 .— . 70 1 3 .— $1.— 1 9 . 5 0 .70 , 70 . 50 . 50 3 .— . 50 . 50 5 .— . 50 3 .— . 50 2 . 50 . 50 m jä^gney^ Eestis koostatud kätte liikuva eestipööU tundmuste kiri Ainuüksi 30. kaotas ll»--15.s^^ korvata, veebr. 7773 meest; järgneva nä- Otsustav lünnak määrati EV dala jooksul kaotused vähemalt aastapäevaks. 24. veebruari hom-kähekordistusid. Pärast seda oli mikul kell 5.15 algas veerandtun-venelaste pealetungihoog Auvere nine tule-ettevalmistus. Sillapea ümbruses mõneks ajaks murtud ja vastu paiskusid korraga kaks löö-sakslased said mahti hinge ^^^^t girühma, üks põhjast, teine lõu-mata. nast; Pearaskus langes 6. komp. Peamiseks mureks kujunes rühm Oscha (= seersant) nüüd Narva linna põhjast ohusta- Männiku 20-mehensele löögirüh-väd Siivertsi ja Riigiküla silla- male (kokku ründas 52 meest), pead. Nende hävitamine tehti üles- Tegutseti käsigranaatidega, mille andeks Eesti Diviisile. abil venelaste kaevikud „ära rulli- 20. Veebruaril algas pea täiesti ti": granaat ette kaevikunurga taha lahinguvõime kaotanud 227. JI> ning ise kohe järele! Esimene (rügemendi kohta säilinud 100— mees heitis granaate, teised tassi- 120 meest) väljavahetamine eest- sid neid juurde ja ulatasid heitjai-lastega, kes ründasid esimestena le, kes loopisid üle kahe tuhande I Riigiküla sillapead. 1200 m pikku- ^äsigranaadi. Vangid olid diviisi " ne ja 200—300 m laiune kalda- mehi informeerinud oma tulepunk-riba oli^ korralikult kindlustatud ja tidest ning nü kulges rünnak suh-hästi kaetud vene kahurväe tulega^ teliselt väikeste kaotustega. Kell teda kaitsesid kohn värsket kuu- 17.00 kohtusid löögisalkade juhid • .rj ' lipilduja- ja kahurväepataljoni. endise Vabadussõja monumendi : • Venelastele oli antud kategoörili- aluse juures: Riigiküla sill^^ oli / ne käsk sillapead enda käes hoi- lakanud olemast. Venelaste kolm • dä, taganemise takis^^^ pataljoni olid purustatud täielikult, Harva armee lennu- ja kahurväe toetusel jõe idakaldale üles seatud küüli- laip loendati 400. Võeti 18 van-grupieeringu äralõika^ saavutada, pildujad, öösiti veeti sillapeale gi, kaks õt-kp, viis kahurit, 36 kp dugi jätkusid: 19. veebruaril anti kuid löödi veriseh tagasi. täiendust ja varustust. ja niuud varustust. Eestlaste kaö- 2. LA käsutusse värske 124. L^^ Veebruarilahingutes kandsid ye- Riigiküla vallutamine tused olid kokku 10 meest (neist mis siirdus lahingusse 30. ja 109. nelased üldse äärmiselt raskeid andeks koi. Tuulingii 46 rüge- 2 löögirühmast). Oscha Männik LK vahel, fliiesandega Jõuda üle-kaotusi, öösiti lanigenuteinehdile. 23. veebruaril teostasid sai lahinguvapruse eest Raudristi Auvere Soome laheni. Korpusi tu- asemele küll pidevalt 1 täiendust, ieestlased eshnese luurerühnaku, mõlemad järgud. Peale sillapea gevdati uute tanki- Ja;k kaotuste hävitamist tegid leegionärid järg-sustega. huldoisid tavaliselt juba järgmise hinnaga siiski õnnestus tagasi tõr- nevä avalduse: „Täna oleme meie, 20. veebruarini oE Auvere jaama päeva esimestel tundidel. Mõnest juda. Eestlased vallutab esimese vastuse juurde koondatud 2000 katmnt,; roodust säilis ainult paar inimest, kaevikuid/ elpidanud aga oma pO'^^^^ enamlastele, kes tahtsid pool mndi kestnud tiüelöögiss^^^ sitsibone soodsaib ning taandu- meie kodumaa maatasa teh^^ meie das sakslastele kaela 80 000'mürst ka ja j Selle lahingu eest sai NL kan- naisi ja lapsi surmata, tänane ku. Sellele vaatamata ei õnnestu- sused verest tühjaks. Taandumine gelase tiitli :ltn.Grafov: Vuis^^ te- veresaun Riigis oli põhjalik. See nüd venelastel saksa rindest läbi^^^o^^ kategooriliselt keelatud ning ma rühmast jäi järele vaid kaks on ainus keel, mida vaenlane mtdi. Järgmisel päeval asusid nii ei jäänud meestel üle muud meest, jätkas ta viimse võimalus mõistab." sakslased hoopis vasturünnakule kui tapvas tulemöllus end tiheda- ni „visalt pealetungivate ' purjus Nüüd seisis eesti üksuste ees Sirgala jwire^;Osai vene üksustel suruda. Käsklusi SS-laste tulistamist" kuni ise sur- tõsisem ülesanne — Vasa-Siivert-jäi ^piiÄisrõngasse^^^^^^^i^^^^^^^ enam keegi, sest ena- ma sai. öösel saabur sillapeasse si-Vepsküla siljapea hävitamine 25o mir» tej^ ohvitseridest oU hukkunud. |ärjekordn " mait kindlustatud, positsioonide ees asusid miiniväljad ja traattõk-' ked, kaitsjad —378. LD ja 340. kp-pat. — ületasid arvuHselt 46. rügemendi jõud. Raske maastiku tõttu ei saanud eestlased kasutada ei tanke ega lennuväge. Esimene rünnak toimus 29. veebruaril, kuid edu ei saavutatud. Venelaste kuuHpUdujapesad oUd paigutatud purustatud tankide alla, kust oli äärmiselt raske neid kätte saada; lõppudelõpuks hävitati nad leegiheitjategä. Tõsisem pealetung algas 1. märtsil, eesmärgiks oli seatud venelaste kaitse keskpunktis seisva Vasa küla vallutamine. Major Riipalu I pataljon pidi majade peale tungima rindelt, major Mere pataljon 46. rügemendist aga tiivalt. Võitlus oli äge, venelased panid visalt vastu. Pikka aega ei õnnestunud kaevikutele sammugi lähemale nihkuda. Mere pataljon jõudis 50 m kaugusele kaevikutest, siis algas tulutu granaatide loopimine. Paar meest hüppas kerge-kuulipildujatega kaevikusse, kuid langesid kohe. Välja oli langenud juba kaks rühmajuhti. Siis aga saabus teade, et Riipalu on vallutanud käsivõitluses Vasa. Tema edul poleks aga olnud mõtet, kui Mere pataljonil poleks õnnestunud edasi liikuda. Algatuse võttis enda kätte 22-a. tJscha (~ nooremseersant) Harald Nugiseks, kes kogus mehi otsustavaks rünnakuks. Noore juhi järel tormatigi taas peale. Esimesed küll langesid, kuid kohe olid järgmised granaatidega jaol. Nugiseks hävitas vastase kp-pesa ning rünnak liikus täie hooga edasi. Vihases lähivõitluses murti vaenlase vastupanu ning ühineti Vasa külas Riipalu pataljoniga. Nugiseksi rünnakulõigus loendati üle 80 laiba. Selle rünnaku eest yääristati Uscha Nugiseksi Rüütliristiga; ta' oli teine eestlane, kes sai selle kõrge aumärgi. Sillapea hõivamislahingutes tehti nüüd mõnepäevane vaheaeg. Riipalu pataljoni asendas Riigiküla vallutanud A. Ruusi pataljon 46. rügemendist. 4. märtsil algasid rünnakud uue hooga. Vihases võitluses tungiti 500 m otse edasi, löödi venelaste meeleheitlikud , vasturünnakud tagasi ning jõuti õhtuks jõekaldani. Sillapea lõhes-tati seega kaheks ning kogu jõgi võeti süt tule alla. See tegi abivägede saatmise venelastele praktüi-selt võimatuks. 5. märtsil võeti Vepsküla,, venelased valgusid jääle — ning sinna nad jäid. Vangi langes 25 sõdurit ja 2 ohvitseri, öösel püüti sillapeasse saata abi-vägesid, kuid enamus neist ei jõudnud üle jÕe. Venelaste viimane vastupanu-punkt paiknes Siivertsi surnuaia nurgas Rootsi mälestusmärgi läheduses. Monument oli välja ehitatud tugevaks vastupanupesaks. 6. märtsi varahommikul alustatud rünnakul etendas tähtsat osa venelasi tiivalt hoidnud Nordlandi-diviisi rünnakrühm, kes vallutaski Rootsi mälestusmärgi. Venelased löödi hoogsa rünnakuga tagasi, punkrisse lendas lõhkelaeng ning vastupanupunkt oligi likvideeritud, (Järgneb) Jälgige eesti organisatsioonidt tegevust VABA EESTLASES! i V,. mm ADVOK ENN Al ADVOKAAl loom 1002, Royj Toronto Domi PofftiaadrMs: P.( Tekfoiu8| 24-tundi. telefoni ADO PAI HETHERING V Advokaadi^ 365 Bay St., Suitf Õhtuti 447-20171 TÕNU B.A.ScJ ADVOKAAT Yorkdale Place, l | Süite Toronto, Ontj telefon 71 kodus 7( 0X80 JOHN E. S C. Chartered 181 Univereity Toronto, On| TeK8( Köl KINDLUJ H. LATI n 1482 Bathi (Bathurst- Tfflefon kontol Fal)ad eestlased ei et teen ig< raud" ja knmtid( B.RIST!ViAG] VABA El TOIMETUS avatud esi reedeni kel Toimetajail tel. 48] Telefonid: toi talit KUULI VABA El on tasuv ajal levikul Üks toll ühel kuulutuste küll tekstis ... -l esiküljel ... ..| Kuulo tosi vc nädala esimess emasp. homm,| nädala teise ajl map. homra tel. 441 VälJaspo( Leida Mariej Postiaadress: 9 Parravano Willowdale, ••BOBIIQ} |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-10-13-06
