1984-11-06-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
OL.2 ¥AJäA EESTLANE teisipäeval, -6. novembril 1984 — Tuesday, November 6, 1984. Nr. 82
ilmus „Eesti
väBjaspo^i
Äsja ilmus trükist Eesti Teadusliku
Instituudi väljaandel ja prof.
dr. Teodor Künnapase toimetusel
„Eesti teadlased väljaspool kodumaad.
Biograafiline teatmik". Sellesse
teatmeteosesse on kokku kogutud
kõik teadaolevad eesti teadlased
ja uurijad, kcjs töötavad või
on töötanud laiailipillatult üle kogu
vaba^ läänemaailma mitmes maailmajaos.
Teatmik sisaldab 577 isikut. Nende
kohta on toodud lühike elulugu,
teaduslikud kraadid, tegevus teadlasena
ja uurijana, töökohad, kuuluvus
tähtsamatesse teaduslikesse
organisatsioonidesse ja toimetustesse,
mis alal eriti on tegevust a.val-danud,
näiteid tähtsaniatest ja iseloomustavamatest'
töödest ja vihjeid
teatmeteostele, kust võib leida
biograafilisi ja bibliograafilisi lisaandmeid.
Elusolevate, teadlaste
kohta on toodud ka teadaolevad
aadressid. Mitme kohta on andmed
pidanud jääriia lünklikeks, kuna antud
olukorras ei olnud võimalik
neid saada; ^
• See teos on väärtuslik andmete-kogumik^
sisaldades, osaliselt asen^
damätuid andmeid, .mida- ei ole
enam; võinialik leida mu j alt. See on
nagu ajalodine/ dokument V sellest,
mida eestlasedi väljaspool kodumaad
on 40-ne pagülasaästa jooksul
teinud ja saavutanud teadusmaailmas.
Ta annab, ühtlasi ülevaate
sellest intellektuaalsest; loo-mingidisest
jõust, mitmepalgelisest
vaimsest rikkusest j.a püsivast pro^
duktiivšesttööl^ušest, mis on toonud
eestlastele hea maine kogu
maailmas. ' • >
; Suur arv selles teatmikus toodud
isikuist on teadusliku tegevuse kõr-
: vai tegutsenud ,ühtlasi meie ühiskondlikul,
kültuiirilisel ja poliitbisel
rtöö- ja võitlusvjäljal, samuti eesti
organisatsiooriides. Spe kõik suurendab
veelgi selle teatmeteose ka^
sutatavüst ja vajalikkust.^ ?
See teos oh praegu laialisaatmisel
: etteteUijaile. -Ta hin^ on Skändinaa-
: vias ja Euroopas kr. 130:---, millele
Estonia koor esinemas dr. E. Toi juhatusel kodumaalt lahkumise 40. aasta mälestuspäeval.
Raimond Kolk, „Vallavänema re ja Pärnu E. V. viinamonopol)
pärandustompu*. Romaan, 2(|l vahel. Enne kui poisid hakkasid
Ihk., EKK, Lund 1983. ' peaparandust otsima, tuli riigiva-
, ! nema amnestia. Täiesti õige tegu,
Roimond. Kolk on hingelt põUü- sest me väikeses Eestis oUigat ini^
mees ja maaümava^telt sots. See. j^gst rohkem kui hädasti vaja.
ilmneb ka tema loomingus, mis
koosneb viiest romaanist, neljast Romaani tegevus toimub peami-luulekogust,
mõningaist jutustusko- selt Särmu vallas, mille nimi võib
gudest ja esseistikast. Märkimis- olla sünonüümiks Kolgi sünnivalla-
•,väärne on asjaolu, et ta on ennast le Sarule^(tuntud ka Sooru nime
maksma pannud samaaegselt luule- all). VaUavanem Albert Teoks, keUe
tajana kui ka^ku^janikuna. Ja seda Kolk küll mõne osava suletõmbega
võrdlemisi tugevalt. paberile maalib, läheb saapad jalas
magama. (Võibolla oli ta hoopis pal-
Roimond Kolgi eelmisel aastal \l- ^^^^ oma kodutalu verandal),
munud romaan viibi meid. tagasi (
kolmekümnendate aastate algusse, Särmu vallavanemv Albert Teeks
mil toimus vapside liikumine. Ilb- on aumees ja nõnda lausub ta val-kirjanduses
pole seda siiani keegi larahvale: „Seaduse ees pole mul
käsitlenud, kuigi on olemas mõnin- ühtki last, kuid tegelikus elus on
gaid mälestusteoseid nn. „vaikivast mul neid kolm." Ja ei saa öelda, et
ajastust", Et kirjeldada seda ajas- ta nendega oleks; halvasti ümber
tut inimlikes termineis, on vaja su- käinud. Oma võõraspojale Artur
lemeest, kes, oma häguseist laps,e- Ümverkile on ta - võimaldamas
Foto: J. Säägi põlvemälestusist (Raimond oli too- suurkooliharidust. Ta sohitütar Leina,
kimneaastane) oskab luua la pidi arvatavasti õpetajate semi-
• kunstiteose. Selleks on vaja kolm nariga leppima. See kõige noorem,
asja: hea jutustusoskus, psühholoo- vallavanema surma ajal, sõraväe-giline
kaemevõime ja hea emakee- MndralEedi peaks vallavanema ar-leoskus,'
mille juured küündivad vates olema tulevane Ahkuna pere-me
murreteni. mees.
Möödunud sügiisel tähistati suure pidulikku y.-Maarja praeguse keskkool eelkäija kiSielkoima-kooU
alguse 110. aastapäeva. Käesoleval aastal täitub Y.-Maarja Ühisreaalgünmaasiumiasutamisest 65 aas- Tegelikult polnud vapside Hiim-.VäUavanema surmaga kaasub
mine tat. Juubeüpidustused olid suurejoonelised ja kelstsidkaks^^p^^^^ ja seMele järgnevast peosöögist mmimnggii huäddua^ouhuti eeee.s ti riadh^v ale, ärivõitlus, mille Kolk lahendab saa-võtsid
osi %i 700 inimestŠeUekdm^^ väjjfkoor arengut käsitiev i S ü r , L eJst ^^^.^^ '"^'^ lomonlM. Mbert^T^^^
huvi pakub 'iimase nelja aastakümne Joelil toimunud' tegevm KAohalik rajoiTajalS/t^i S Elukogenud rngimees poeg, Artur Umverk naitubj^aU^
arengMoostjä tööst pikid k i ^ : " : J om ^ajaiem i i «ooUpats pam^ sellele^ p^^^^ vanema, sohitutreT^d^^
• I Vaiksemad vennad lasti jalamaid Talu pannakse rendile j a sora vae-Šissejuhätuseks
vaatleme lühidalt juba asutamisest peale hea niaineressi otsuste elluvi lõik vabaks, kuid päälikud saatis riigi- kindr?il pääseb keskkooli. Seega
Y.-Maarja kihelkonna hariduslugu — eriti aga peale 1883. a. — mil ütleb kõik olulise ja vastavalt sel- vanem Kihnu saarele puunoaga hundid said söönuks, kuid lambad
viimase kohne; sajandi jooksul, ^^d^^
Andmed on üsna napid— aga si^^^^ Seda juhib kmdla- tekkis tihe paadilüklus Jühmi saaki
kättesaadavad vanad ürikud või- häselt. õnne oli ka õpetajate r— käeliselt praegune koolidirektor ". - • • i " ' ' ' ^ ' - • "-' •
väd kõneleda, et juba enne Põhja- eriti koolijuhataja valikul. Nimeta- August Saaremäel, kes on'33-aas-' ^\ ' , - - V '.' .' ' .• v
sõdal leidus kihelkonna külades da võiks siin eeskätt Peeter Koitu, tase õpetaja staäzhiga, sellest 12
koolide.algeid. On teada, et kogu- Jakob Tamme ja Mart Meost, kes aastat V.^Maarjas. Tema on vastu-duse
õpetaja J. E. Bender (kes oli juhtisid kooli ajavahemikul 1883 tav kooli ideoloogilise kasvatuse
pastoriks 1645—1698) andis välja —1918 — kokku 35. a., eest — õpetades ühiskonnateadust
Eduard Krants
aabitsa, et kergendada- leerHastele
lugemisoskust pühakirja lugemisel. ,
1918 — kokku 35. a.
Kui kLhelkonnakool 1918,
navune eest •
^ ja ajalugu — s.o. kaks väänatavat
~ • • ' • kasva- WLT tänavuses teises numbris tl viisistavate värssidega kuuljub
1lo he1s-t1u s •k ah'e ks1, 6-klassi•li sek;si alg- ,t uses. Ted, a abistavad, ^õ ppealia l1 k1 aik s ('-Sfp' nng*) • oo.n ÄtäThe le*.p ja4n.^u osutaJtuMd STaTn gJ eTe>st i lVu uxlerta- j•a tTe Jun- 4. üVd, i,I
, „ ^ ^ o o r „ i i « , r , o o o . „ t ^ i U o — i^f 1984./^aasta Neustadt-laureaadde, Hando Runneh,Vuvi Luige ]t. ^
. soome kirjanikule Paavo Haavik- ka, kelle mõjusid ori tema luules.
ksu-o so ljiäktsk a•ls a Mrea. aM,l^g eüoms naoamsaiu mt^ei gkesv u—•s t na.i sdire,k .t ori. a\ setäitja^t ,
peamiselt gümnaasiumi organiseeri- Koolis õppis 1983. a. 728 õpi- kole, kuigi ees on veel temale pü- Väljaõppelt Sang on kriitik.
Parast Põhjasõda hakkas kihel- jana ja juhatajana kuni 1920. aas- last 25 klassi kompleksi ja" 43 õpe- hendatud erinumber. Seekord kir-konnas
sim-seal tekkmia haridus- xani, asudes siis koolinõuniku ko- tajaga õpilaste hulgas oli 145 jutab toimetaja Ivar Ivask tutvus-koldeid,
neist tähtsaim oh kiriku^ ^h^^^^ • kommunistlikku noort, ja 276 pio- tava lühinotiitsi, meenutades ka te-juures
asuv üsna primitiivne kooli- • , -neeri 1945. a alates oh väljaantud ma üle varem WLT-s Ümunudar-älge(
1723): Selle iga ei olnud eriti PRAEGUNE KESKKOOL lõp^äjaile 13 kuld-ja 22 hõbeme^ tikleid.
piklL —vaevalt kaks aastakümmet.: ^^^^^^^ i dalit ja kõrgemates õppeasutistes,^^^^^^ ^. v .i K tr -i
1750 aa . mtä^a^^st atak«jp lällem knr»! la r» i ri i • • ~ r -^X protsenti vl õpet. a- Philip^ Bmham vaatleb Haavik-
George Kurman vaatleb Mats
Traadi teost „Karukell, kurvameelsuse
rohi" (1982), mis räägib, et
materiaalne elu on lühiajaline.
Ideoloogiliselt on romaan meeldiv .
segu animismi, eksistentsialismi,
lisandub saatekulima^kr. 1^-- ule . põhiasõjas hävine- rX^^a!^^\^o^^^^^,^rZ I w i ^ —7 y-k T ^ot luuletajana ja märgib eriaspek- patriotismi, sotsialistiikku realismi,
meremaades 18 US dollarit ja saa- Jaist. Venekeele õpetus naib olevat mnminmis. kP.l nn nlnud L«fir,..t mid. mimfl «o^vid ipi-tekulunä
2 dollarit. Teost saab tellida
• Eesti Teaduslik Instituut, Box
im, S-103 94 Stockholm, Sweden.
nnuudü uuuueesstui Üulieesseehniitiadtiuuda ik^irinikKlaisd s.gene järgvla ne j•a asub nuud 1IO9T76^ . u•• sna" uTl"a tus ,~ te tema loomingus, kel on olnud kristiust Jj a mida muud soovid lei-
^Samaaegselt leidus lühelkomias ju- kooli- jatTämi^Öäviimasel a^
: b a : 4 - 5 1 ü M ^
aastate jooksul ja 1800—1834 a. ei- j^gad sidemed Y.-Maarja kolhoosi- venenimelised.
leidunud peaaegu ühtegi kooli, j^is on üks jõukamaid Eestis.
nud laiema konteksti nagu ilmneb
® Borisi Pärnu lipkonna traditsiooniline
Jüripäeva tähistamine toimus
28. aprillil koosviibuhisega
lipkonna ruiimides. Kavas oli skaut-^
iik osa, MõttesiW kodumaalCj Eesti
lipu juubeli j a lluhan Liivi sünnipäeva
tähistamine, noored esita^
sid laule ja muud. Viru lipkond
koos Eskilstuna Skaudisõprade
Seltsiga korraldas jüripäeva koosviibimise
teisel pühal kohalikus
Eesti kodus. Kavas oli jüripäeva
läkitus, noorte ettekandeid ja kevadine
rõõmus koosviibimine.
1834. a. algas koolivõrgu loomise KOQ^ Xriigi, Vao ja teiste ümbrus-dünaamika,
mis kühnineerus 1873 j^^^nna sovhoosidega on loodud
Idhelkonnakogli asutamisega. Kaht- koolile tugev .^^^^^
lemata koolivõrgu kiirel arenemisel nüraj^aiise abi kui tööjõu näol.
õli märgatavaid teeneid tookordsetel
kirikuõpetajail — eriti Carl Allpool mõningaid statistilisi
Thodor Knüpfferil, kes oli kogUr andmeid praeguse kooli kohta:
duse hingekarjaseks 1852—1872. Juubeli puhul väljaantavas bro-
EPL
paarist värsist „NÜ suur ja sünge Tetras D.M.Bet^ea teost „Khoda-retsenseerib
Victor
mets - kahe röövelriigi valiel • - sevich: His Life and Art" ja S.
lootsi ja Venemaa'' 16. sajandil.^ ^^^^^^^
Teiiia kõiral vaatleb Peter Bien
möödunud aasta Nobeli laureaati
William Goldingut. • '
.Ajakirjas avaldatud fotode autorid
on Ivar ja Astrid Tvask, või
need pärinevad nende kogust.
Mitmes . artiklis / käsitietakse
VALGUS nr, 9 _ 1984. Evangee^ mõtteid eri
TAIJTOS
avatud ešmaspSevast
reedeni kella Sir^S-m
teiefooid; toimetus 444-4823
I talJrtus 4444832
:• . VABA E E ^ ^
on taaiiv ajalehe iaialdase :
• ^.';l©vi^:tötta,V:V
MQ toUüW veeru!:
kuulutuste kiiljd ..
esiküljd^^... ...^
ause ningeKarjasejcs I Ö O Z - I Ö / Z . ^uimeii puniu aauiavo. u,u- j^^,. . . : rahvaste kirjanduses, on esseid ja
1880. a. leiame kihdkomias juba shm^^^ nekroloogia, kus teiste
17külakooli.,^^;^^^^^^^^^^A^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^.^^^^ p^^^
. . ^ Alek-
KIHELKONNAKOOLI AEC^ W
. : , koondab ^ om^m ^ P j ^ ^ ^ ^ ^ das saada üle ehiraskustest'- E Sliakspeare'! tõlki a Georg Meri.
! V. Maarja kihelkomiakoolil oli kas XXVI kotig- ^ ^ ^ ^ ' j ^ ™ ^ balti kirjanduse ^'•'^r . ^r-r^r--:: veks- H/Enms „Tulge minu juur- -"ubrügis vaatieb Ilmar ^ Mikiver
de'',.A. Leesment„õige palveta- Joef Sanga luuletuskogu „Abisõ-mine^',
H. Söderholmi vastus küsi- ^^d^' (1983). J. Sang on kahe tuntud
muselei„Miks pean kirikus käima eesti luuletaja August Sanga ja
- den parem kodus krisüane." Kersti Merilaasi poeg. Oma kerges-ÜSK
ja ELU" nr. 3 -1984.-Eesti
Vabakoguduse ajakirjas on avaldatud:
T.Proos„Mälestades Hend-rik
Kokamäe 100-aastast sünnipäe-
Fraiikfurdi Raamatuid ||H
1^
eesti
organisatsioonide
tegevust
VABA EESTLASES!
H. Eller .,Kas sinu
.75
$5."-
$5.50
M-riiMTii;.';!)
nädala eshnesse ajalehte kuni
^äsp. honim. kella ll-ci ja
aädala teise ajalehte kuni koi-
' map. homm. k^lla ll-ni.
te!. 444-4832
Leida Marley 223-(
Postiaadress:
9 Parravano Gt.
WiUowdale, Ost. M2R 3S8
juba aastakümneid tagasi suurimaks ja omataolSsemaks ürituseks kogu . ' T~rr^^'~v^oi^ l^fPlf
umilmas. Kunagise ühise Saksamaa messilum Leipzig Jäi. sinnapoole .«"^^ f f: -f^Ä
tõkkepuid ja sellepärast^a^^^^ FoS ^ W f ^ f V tS^^^ ŠM
1949 :uue;. traditsioom^ mamatumesside oi^aniseerimist FrauMur- ^ ' ^ . ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^
dis Maini aares. „Veel sammume siin", H..Kokamä- ^Mpp
gi „Kadumatu jõulurõõm", J. Laks ^ ^ - ^
Järjekordne 36. Frankfurdi Raa- "ma, samuti olid kohal ka raadio ja „J8esiis otsimas ärakadunuid", Ira
matumess toimus 3.—8. oktoobrim televisiooni esindajad. : ' • V. hroletus „Mis vilja kannan sügi-
1984 ja sellest võttis osa 6170 kir- ..Olgu võrdluseks öeldud, et Nõu- sel?'', E. T. „Püha Vaimu vili"' ja
jastust 90 maalt. Väljapandud raa- kogude.Liidu stendis nn. Eesti nõu- „ . . . ja nemad järgivad mmd",
matute arv ulatus 312 000 ühikuni, kogude paviljonis oli välja pandud dr. K / E . Hagin „Kuidas me või-millised
olid välja pandud järgmis- ainult viis eestikeelset raamatut: .' rae olla jahitud Jumala vaimust?",
tes sektsiooilides: belletristika, re-- Aarne Kaasik ja Edgar Kask „La- A. Sildos „Jeesuse järgmine", M.
ligioõn, laste ^ ja noorteraamatud, hemaa rahvuspark", ,183 'lk. Eesti K'"™^ni.hiuletus „õhtuvaikus",
teadus ja tehnika ning kooliõpikud. Raamat 1983; „Alma mater Tar-.
kurist,; maakaardid järeisijuhised. tuensis" on eesti, inglise ja: vene
Internatsionaalsed kirjastused olid keeles 282 lk! 1982. Eesti Raamat,
eristendidega. • Väljapandud. 312 000 Ludvik Kurist ,,Kui ründasid tan-ühikust.
oli^0 000 esiktrükist. kid" (algab Soome sõjast läbi Pra-
Samuti oli Fräilkfurdi Raamätii-^^^^^^ DUBLIN, lU. - Üks ameerika
vuslikestendideea nende hulgas ^ ' ^ ^ ' ^ ^ Lebostajey ^lefs Almanac" . ennustab eelole- \ J,
' o ü M ^ M ^ surematusse" 130 lk., Eesti .vaks talveks madalamat -tempera- f
oli ka Vaba Eesti kirjanduse stend.-^^^^^^ 1983 (pühendatud Aleksan: t,,uri. aga vähem lund USA kirde-
Eesti raamatute väljapanekut or- derMatrossovi kangelasteole) ja osas, ;mille talv on sarnane' Onl a-
[ ganiseeris-ja juhtis kogu Frankfur- '>13 kangelast", rkoostaja V. Pilt. noga. Ennustused: on tehtud 193
di Raamatiimessi ajal Heikki Tann-^5^ 1984.
Stokholmist.
aastat vana vormeli järgi, ^müle ggiti haiste Nõukogu hilj'?tisel üritusel esines pianist ja helilooja Omar
, Messile oli akrediteeritud mitutu- se
. hat ajakirjanikku üle kogu maail- esiktrükke oli viis.
Sellevastu Vaba Eesti stendis oli arendas kalendri asutaja Robert ^ ^ helitööga klaverije Ja kitarrüe, niidil esinejaile ula-
'nljapändud-57 ühikut, eesti, ingli- Thomas. See üldiselt, seni salaja- tatakse roosiõis, keskelO.Daniel, kitarriga Rachel Gauk.
, saksa, ja rootsi keeles, nendest seks jäänud vormel olevat andnud .
80 prots. täpseid ennustusi. Foto: Vaba Eestiane
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 6, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-11-06 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e841106 |
Description
| Title | 1984-11-06-07 |
| OCR text | OL.2 ¥AJäA EESTLANE teisipäeval, -6. novembril 1984 — Tuesday, November 6, 1984. Nr. 82 ilmus „Eesti väBjaspo^i Äsja ilmus trükist Eesti Teadusliku Instituudi väljaandel ja prof. dr. Teodor Künnapase toimetusel „Eesti teadlased väljaspool kodumaad. Biograafiline teatmik". Sellesse teatmeteosesse on kokku kogutud kõik teadaolevad eesti teadlased ja uurijad, kcjs töötavad või on töötanud laiailipillatult üle kogu vaba^ läänemaailma mitmes maailmajaos. Teatmik sisaldab 577 isikut. Nende kohta on toodud lühike elulugu, teaduslikud kraadid, tegevus teadlasena ja uurijana, töökohad, kuuluvus tähtsamatesse teaduslikesse organisatsioonidesse ja toimetustesse, mis alal eriti on tegevust a.val-danud, näiteid tähtsaniatest ja iseloomustavamatest' töödest ja vihjeid teatmeteostele, kust võib leida biograafilisi ja bibliograafilisi lisaandmeid. Elusolevate, teadlaste kohta on toodud ka teadaolevad aadressid. Mitme kohta on andmed pidanud jääriia lünklikeks, kuna antud olukorras ei olnud võimalik neid saada; ^ • See teos on väärtuslik andmete-kogumik^ sisaldades, osaliselt asen^ damätuid andmeid, .mida- ei ole enam; võinialik leida mu j alt. See on nagu ajalodine/ dokument V sellest, mida eestlasedi väljaspool kodumaad on 40-ne pagülasaästa jooksul teinud ja saavutanud teadusmaailmas. Ta annab, ühtlasi ülevaate sellest intellektuaalsest; loo-mingidisest jõust, mitmepalgelisest vaimsest rikkusest j.a püsivast pro^ duktiivšesttööl^ušest, mis on toonud eestlastele hea maine kogu maailmas. ' • > ; Suur arv selles teatmikus toodud isikuist on teadusliku tegevuse kõr- : vai tegutsenud ,ühtlasi meie ühiskondlikul, kültuiirilisel ja poliitbisel rtöö- ja võitlusvjäljal, samuti eesti organisatsiooriides. Spe kõik suurendab veelgi selle teatmeteose ka^ sutatavüst ja vajalikkust.^ ? See teos oh praegu laialisaatmisel : etteteUijaile. -Ta hin^ on Skändinaa- : vias ja Euroopas kr. 130:---, millele Estonia koor esinemas dr. E. Toi juhatusel kodumaalt lahkumise 40. aasta mälestuspäeval. Raimond Kolk, „Vallavänema re ja Pärnu E. V. viinamonopol) pärandustompu*. Romaan, 2(|l vahel. Enne kui poisid hakkasid Ihk., EKK, Lund 1983. ' peaparandust otsima, tuli riigiva- , ! nema amnestia. Täiesti õige tegu, Roimond. Kolk on hingelt põUü- sest me väikeses Eestis oUigat ini^ mees ja maaümava^telt sots. See. j^gst rohkem kui hädasti vaja. ilmneb ka tema loomingus, mis koosneb viiest romaanist, neljast Romaani tegevus toimub peami-luulekogust, mõningaist jutustusko- selt Särmu vallas, mille nimi võib gudest ja esseistikast. Märkimis- olla sünonüümiks Kolgi sünnivalla- •,väärne on asjaolu, et ta on ennast le Sarule^(tuntud ka Sooru nime maksma pannud samaaegselt luule- all). VaUavanem Albert Teoks, keUe tajana kui ka^ku^janikuna. Ja seda Kolk küll mõne osava suletõmbega võrdlemisi tugevalt. paberile maalib, läheb saapad jalas magama. (Võibolla oli ta hoopis pal- Roimond Kolgi eelmisel aastal \l- ^^^^ oma kodutalu verandal), munud romaan viibi meid. tagasi ( kolmekümnendate aastate algusse, Särmu vallavanemv Albert Teeks mil toimus vapside liikumine. Ilb- on aumees ja nõnda lausub ta val-kirjanduses pole seda siiani keegi larahvale: „Seaduse ees pole mul käsitlenud, kuigi on olemas mõnin- ühtki last, kuid tegelikus elus on gaid mälestusteoseid nn. „vaikivast mul neid kolm." Ja ei saa öelda, et ajastust", Et kirjeldada seda ajas- ta nendega oleks; halvasti ümber tut inimlikes termineis, on vaja su- käinud. Oma võõraspojale Artur lemeest, kes, oma häguseist laps,e- Ümverkile on ta - võimaldamas Foto: J. Säägi põlvemälestusist (Raimond oli too- suurkooliharidust. Ta sohitütar Leina, kimneaastane) oskab luua la pidi arvatavasti õpetajate semi- • kunstiteose. Selleks on vaja kolm nariga leppima. See kõige noorem, asja: hea jutustusoskus, psühholoo- vallavanema surma ajal, sõraväe-giline kaemevõime ja hea emakee- MndralEedi peaks vallavanema ar-leoskus,' mille juured küündivad vates olema tulevane Ahkuna pere-me murreteni. mees. Möödunud sügiisel tähistati suure pidulikku y.-Maarja praeguse keskkool eelkäija kiSielkoima-kooU alguse 110. aastapäeva. Käesoleval aastal täitub Y.-Maarja Ühisreaalgünmaasiumiasutamisest 65 aas- Tegelikult polnud vapside Hiim-.VäUavanema surmaga kaasub mine tat. Juubeüpidustused olid suurejoonelised ja kelstsidkaks^^p^^^^ ja seMele järgnevast peosöögist mmimnggii huäddua^ouhuti eeee.s ti riadh^v ale, ärivõitlus, mille Kolk lahendab saa-võtsid osi %i 700 inimestŠeUekdm^^ väjjfkoor arengut käsitiev i S ü r , L eJst ^^^.^^ '"^'^ lomonlM. Mbert^T^^^ huvi pakub 'iimase nelja aastakümne Joelil toimunud' tegevm KAohalik rajoiTajalS/t^i S Elukogenud rngimees poeg, Artur Umverk naitubj^aU^ arengMoostjä tööst pikid k i ^ : " : J om ^ajaiem i i «ooUpats pam^ sellele^ p^^^^ vanema, sohitutreT^d^^ • I Vaiksemad vennad lasti jalamaid Talu pannakse rendile j a sora vae-Šissejuhätuseks vaatleme lühidalt juba asutamisest peale hea niaineressi otsuste elluvi lõik vabaks, kuid päälikud saatis riigi- kindr?il pääseb keskkooli. Seega Y.-Maarja kihelkonna hariduslugu — eriti aga peale 1883. a. — mil ütleb kõik olulise ja vastavalt sel- vanem Kihnu saarele puunoaga hundid said söönuks, kuid lambad viimase kohne; sajandi jooksul, ^^d^^ Andmed on üsna napid— aga si^^^^ Seda juhib kmdla- tekkis tihe paadilüklus Jühmi saaki kättesaadavad vanad ürikud või- häselt. õnne oli ka õpetajate r— käeliselt praegune koolidirektor ". - • • i " ' ' ' ^ ' - • "-' • väd kõneleda, et juba enne Põhja- eriti koolijuhataja valikul. Nimeta- August Saaremäel, kes on'33-aas-' ^\ ' , - - V '.' .' ' .• v sõdal leidus kihelkonna külades da võiks siin eeskätt Peeter Koitu, tase õpetaja staäzhiga, sellest 12 koolide.algeid. On teada, et kogu- Jakob Tamme ja Mart Meost, kes aastat V.^Maarjas. Tema on vastu-duse õpetaja J. E. Bender (kes oli juhtisid kooli ajavahemikul 1883 tav kooli ideoloogilise kasvatuse pastoriks 1645—1698) andis välja —1918 — kokku 35. a., eest — õpetades ühiskonnateadust Eduard Krants aabitsa, et kergendada- leerHastele lugemisoskust pühakirja lugemisel. , 1918 — kokku 35. a. Kui kLhelkonnakool 1918, navune eest • ^ ja ajalugu — s.o. kaks väänatavat ~ • • ' • kasva- WLT tänavuses teises numbris tl viisistavate värssidega kuuljub 1lo he1s-t1u s •k ah'e ks1, 6-klassi•li sek;si alg- ,t uses. Ted, a abistavad, ^õ ppealia l1 k1 aik s ('-Sfp' nng*) • oo.n ÄtäThe le*.p ja4n.^u osutaJtuMd STaTn gJ eTe>st i lVu uxlerta- j•a tTe Jun- 4. üVd, i,I , „ ^ ^ o o r „ i i « , r , o o o . „ t ^ i U o — i^f 1984./^aasta Neustadt-laureaadde, Hando Runneh,Vuvi Luige ]t. ^ . soome kirjanikule Paavo Haavik- ka, kelle mõjusid ori tema luules. ksu-o so ljiäktsk a•ls a Mrea. aM,l^g eüoms naoamsaiu mt^ei gkesv u—•s t na.i sdire,k .t ori. a\ setäitja^t , peamiselt gümnaasiumi organiseeri- Koolis õppis 1983. a. 728 õpi- kole, kuigi ees on veel temale pü- Väljaõppelt Sang on kriitik. Parast Põhjasõda hakkas kihel- jana ja juhatajana kuni 1920. aas- last 25 klassi kompleksi ja" 43 õpe- hendatud erinumber. Seekord kir-konnas sim-seal tekkmia haridus- xani, asudes siis koolinõuniku ko- tajaga õpilaste hulgas oli 145 jutab toimetaja Ivar Ivask tutvus-koldeid, neist tähtsaim oh kiriku^ ^h^^^^ • kommunistlikku noort, ja 276 pio- tava lühinotiitsi, meenutades ka te-juures asuv üsna primitiivne kooli- • , -neeri 1945. a alates oh väljaantud ma üle varem WLT-s Ümunudar-älge( 1723): Selle iga ei olnud eriti PRAEGUNE KESKKOOL lõp^äjaile 13 kuld-ja 22 hõbeme^ tikleid. piklL —vaevalt kaks aastakümmet.: ^^^^^^^ i dalit ja kõrgemates õppeasutistes,^^^^^^ ^. v .i K tr -i 1750 aa . mtä^a^^st atak«jp lällem knr»! la r» i ri i • • ~ r -^X protsenti vl õpet. a- Philip^ Bmham vaatleb Haavik- George Kurman vaatleb Mats Traadi teost „Karukell, kurvameelsuse rohi" (1982), mis räägib, et materiaalne elu on lühiajaline. Ideoloogiliselt on romaan meeldiv . segu animismi, eksistentsialismi, lisandub saatekulima^kr. 1^-- ule . põhiasõjas hävine- rX^^a!^^\^o^^^^^,^rZ I w i ^ —7 y-k T ^ot luuletajana ja märgib eriaspek- patriotismi, sotsialistiikku realismi, meremaades 18 US dollarit ja saa- Jaist. Venekeele õpetus naib olevat mnminmis. kP.l nn nlnud L«fir,..t mid. mimfl «o^vid ipi-tekulunä 2 dollarit. Teost saab tellida • Eesti Teaduslik Instituut, Box im, S-103 94 Stockholm, Sweden. nnuudü uuuueesstui Üulieesseehniitiadtiuuda ik^irinikKlaisd s.gene järgvla ne j•a asub nuud 1IO9T76^ . u•• sna" uTl"a tus ,~ te tema loomingus, kel on olnud kristiust Jj a mida muud soovid lei- ^Samaaegselt leidus lühelkomias ju- kooli- jatTämi^Öäviimasel a^ : b a : 4 - 5 1 ü M ^ aastate jooksul ja 1800—1834 a. ei- j^gad sidemed Y.-Maarja kolhoosi- venenimelised. leidunud peaaegu ühtegi kooli, j^is on üks jõukamaid Eestis. nud laiema konteksti nagu ilmneb ® Borisi Pärnu lipkonna traditsiooniline Jüripäeva tähistamine toimus 28. aprillil koosviibuhisega lipkonna ruiimides. Kavas oli skaut-^ iik osa, MõttesiW kodumaalCj Eesti lipu juubeli j a lluhan Liivi sünnipäeva tähistamine, noored esita^ sid laule ja muud. Viru lipkond koos Eskilstuna Skaudisõprade Seltsiga korraldas jüripäeva koosviibimise teisel pühal kohalikus Eesti kodus. Kavas oli jüripäeva läkitus, noorte ettekandeid ja kevadine rõõmus koosviibimine. 1834. a. algas koolivõrgu loomise KOQ^ Xriigi, Vao ja teiste ümbrus-dünaamika, mis kühnineerus 1873 j^^^nna sovhoosidega on loodud Idhelkonnakogli asutamisega. Kaht- koolile tugev .^^^^^ lemata koolivõrgu kiirel arenemisel nüraj^aiise abi kui tööjõu näol. õli märgatavaid teeneid tookordsetel kirikuõpetajail — eriti Carl Allpool mõningaid statistilisi Thodor Knüpfferil, kes oli kogUr andmeid praeguse kooli kohta: duse hingekarjaseks 1852—1872. Juubeli puhul väljaantavas bro- EPL paarist värsist „NÜ suur ja sünge Tetras D.M.Bet^ea teost „Khoda-retsenseerib Victor mets - kahe röövelriigi valiel • - sevich: His Life and Art" ja S. lootsi ja Venemaa'' 16. sajandil.^ ^^^^^^^ Teiiia kõiral vaatleb Peter Bien möödunud aasta Nobeli laureaati William Goldingut. • ' .Ajakirjas avaldatud fotode autorid on Ivar ja Astrid Tvask, või need pärinevad nende kogust. Mitmes . artiklis / käsitietakse VALGUS nr, 9 _ 1984. Evangee^ mõtteid eri TAIJTOS avatud ešmaspSevast reedeni kella Sir^S-m teiefooid; toimetus 444-4823 I talJrtus 4444832 :• . VABA E E ^ ^ on taaiiv ajalehe iaialdase : • ^.';l©vi^:tötta,V:V MQ toUüW veeru!: kuulutuste kiiljd .. esiküljd^^... ...^ ause ningeKarjasejcs I Ö O Z - I Ö / Z . ^uimeii puniu aauiavo. u,u- j^^,. . . : rahvaste kirjanduses, on esseid ja 1880. a. leiame kihdkomias juba shm^^^ nekroloogia, kus teiste 17külakooli.,^^;^^^^^^^^^^A^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^.^^^^ p^^^ . . ^ Alek- KIHELKONNAKOOLI AEC^ W . : , koondab ^ om^m ^ P j ^ ^ ^ ^ ^ das saada üle ehiraskustest'- E Sliakspeare'! tõlki a Georg Meri. ! V. Maarja kihelkomiakoolil oli kas XXVI kotig- ^ ^ ^ ^ ' j ^ ™ ^ balti kirjanduse ^'•'^r . ^r-r^r--:: veks- H/Enms „Tulge minu juur- -"ubrügis vaatieb Ilmar ^ Mikiver de'',.A. Leesment„õige palveta- Joef Sanga luuletuskogu „Abisõ-mine^', H. Söderholmi vastus küsi- ^^d^' (1983). J. Sang on kahe tuntud muselei„Miks pean kirikus käima eesti luuletaja August Sanga ja - den parem kodus krisüane." Kersti Merilaasi poeg. Oma kerges-ÜSK ja ELU" nr. 3 -1984.-Eesti Vabakoguduse ajakirjas on avaldatud: T.Proos„Mälestades Hend-rik Kokamäe 100-aastast sünnipäe- Fraiikfurdi Raamatuid ||H 1^ eesti organisatsioonide tegevust VABA EESTLASES! H. Eller .,Kas sinu .75 $5."- $5.50 M-riiMTii;.';!) nädala eshnesse ajalehte kuni ^äsp. honim. kella ll-ci ja aädala teise ajalehte kuni koi- ' map. homm. k^lla ll-ni. te!. 444-4832 Leida Marley 223-( Postiaadress: 9 Parravano Gt. WiUowdale, Ost. M2R 3S8 juba aastakümneid tagasi suurimaks ja omataolSsemaks ürituseks kogu . ' T~rr^^'~v^oi^ l^fPlf umilmas. Kunagise ühise Saksamaa messilum Leipzig Jäi. sinnapoole .«"^^ f f: -f^Ä tõkkepuid ja sellepärast^a^^^^ FoS ^ W f ^ f V tS^^^ ŠM 1949 :uue;. traditsioom^ mamatumesside oi^aniseerimist FrauMur- ^ ' ^ . ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^ dis Maini aares. „Veel sammume siin", H..Kokamä- ^Mpp gi „Kadumatu jõulurõõm", J. Laks ^ ^ - ^ Järjekordne 36. Frankfurdi Raa- "ma, samuti olid kohal ka raadio ja „J8esiis otsimas ärakadunuid", Ira matumess toimus 3.—8. oktoobrim televisiooni esindajad. : ' • V. hroletus „Mis vilja kannan sügi- 1984 ja sellest võttis osa 6170 kir- ..Olgu võrdluseks öeldud, et Nõu- sel?'', E. T. „Püha Vaimu vili"' ja jastust 90 maalt. Väljapandud raa- kogude.Liidu stendis nn. Eesti nõu- „ . . . ja nemad järgivad mmd", matute arv ulatus 312 000 ühikuni, kogude paviljonis oli välja pandud dr. K / E . Hagin „Kuidas me või-millised olid välja pandud järgmis- ainult viis eestikeelset raamatut: .' rae olla jahitud Jumala vaimust?", tes sektsiooilides: belletristika, re-- Aarne Kaasik ja Edgar Kask „La- A. Sildos „Jeesuse järgmine", M. ligioõn, laste ^ ja noorteraamatud, hemaa rahvuspark", ,183 'lk. Eesti K'"™^ni.hiuletus „õhtuvaikus", teadus ja tehnika ning kooliõpikud. Raamat 1983; „Alma mater Tar-. kurist,; maakaardid järeisijuhised. tuensis" on eesti, inglise ja: vene Internatsionaalsed kirjastused olid keeles 282 lk! 1982. Eesti Raamat, eristendidega. • Väljapandud. 312 000 Ludvik Kurist ,,Kui ründasid tan-ühikust. oli^0 000 esiktrükist. kid" (algab Soome sõjast läbi Pra- Samuti oli Fräilkfurdi Raamätii-^^^^^^ DUBLIN, lU. - Üks ameerika vuslikestendideea nende hulgas ^ ' ^ ^ ' ^ ^ Lebostajey ^lefs Almanac" . ennustab eelole- \ J, ' o ü M ^ M ^ surematusse" 130 lk., Eesti .vaks talveks madalamat -tempera- f oli ka Vaba Eesti kirjanduse stend.-^^^^^^ 1983 (pühendatud Aleksan: t,,uri. aga vähem lund USA kirde- Eesti raamatute väljapanekut or- derMatrossovi kangelasteole) ja osas, ;mille talv on sarnane' Onl a- [ ganiseeris-ja juhtis kogu Frankfur- '>13 kangelast", rkoostaja V. Pilt. noga. Ennustused: on tehtud 193 di Raamatiimessi ajal Heikki Tann-^5^ 1984. Stokholmist. aastat vana vormeli järgi, ^müle ggiti haiste Nõukogu hilj'?tisel üritusel esines pianist ja helilooja Omar , Messile oli akrediteeritud mitutu- se . hat ajakirjanikku üle kogu maail- esiktrükke oli viis. Sellevastu Vaba Eesti stendis oli arendas kalendri asutaja Robert ^ ^ helitööga klaverije Ja kitarrüe, niidil esinejaile ula- 'nljapändud-57 ühikut, eesti, ingli- Thomas. See üldiselt, seni salaja- tatakse roosiõis, keskelO.Daniel, kitarriga Rachel Gauk. , saksa, ja rootsi keeles, nendest seks jäänud vormel olevat andnud . 80 prots. täpseid ennustusi. Foto: Vaba Eestiane |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-11-06-07
