Vaba eestlane , November 6, 1984

              National Li^rary 5S253
nuinbef
mMUB IGAL lEISIPÄEVAL
JANEUAPÄEVAL
Nr. 82 (3099) XXXHI aalstakäik Teisipäeval, 6. novembril 1984 ~- T^esday, November 6, 1984 Üksiknombrihind 70 cea($
MÜNCHEN'.— Tõendeid on kuhjunud, et poola preester Jerzy Po-pieluszko
mõrvati/ kui osa poola kommunistliku partei rangema liini
pidajate salanõust praeguse juhi kindral Wojciech laruzelski kukutami­seks.
Usutakse, et need, kes olid selle
plääni taga lootsid, et katoliku
preestri röövimine ja mõrvamine
põhjustavad suurema rahutuste lai­ne
Poolas, mis võiks kaasa tuua
JarüzelsM languse või sundida teda
kasutusele^ võtma • rangema hoiaku
Solidaarsuse ametiühingu liikumi­se
ja katoliku kiriku vastu.
Nende hulgas, kes näivad
teooriat uskuvat on
seda
Poola kardmal Jozef Glemp, So­lidaarsuse
juht iLech Walesa jä
dissidentlikud intellektuaalid la-cek
Knron ja Adam Michnik.
eriti kui kolm salapolitsei ohvitse­ri
võtsid omaks preestri röövimi­se
ja mõrvamise, et vaigistada
tema sütitavaid kõnesid.
Lisaks vallandati veel üks polit-seikindral
ja arreteeriti kaks kolo­neli
seoses moi:y aga, mis näitab, et
uurimised on'30'üdnud poola hierar­hia
kõrgemasse tippu. Veel on
kolm Jaruzelski oponenti võimali­kud
kahtlusalused. Need on kõrge­mad
poliitbüroo liikmed, kes on
vastu Jaruzelski majanduslikele re­formidele.
Spekuleeritakse otse
avalikult, et neil on olnud side­meid
N. Liidu salapolitsei KGB-ga,
Kuid Poolas on üldiselt ohiud rahu- kes võivat ollääsjase instidendi väi- USA skautliku noorsoo aastakoosolekust osavõtjad, esireas istuvad vasakult Linda Lelbak, Egbert Runge, Anne-Mai Kaunismaa, Margus Sie-lik,
demonstratsiooind korrapära- Jamõtleja ja selle ^t^^^^ berg, USA skautide 3tdit,peagaid Hilja Kuutma, peaskait Endel Rei^ Uirve Põhi, USA gaidide maleva juht, Leonid Milles,
sed ja miski pole olnud ametivõi- Ja. V ^L"ii TPOa-jJu—siJ j^a~ Harry- T^ armo. Foto: Harald Karil
mudeprovotseÄ^
Viimase kolme aasta jooksul Po-^ad seda, et venelastel olnuks mi-pieluzko
on saanud Poola sõjäsea-\ dagi tegemist Popieluszko mõrva- | J 5 ( | . 0 . 0 | JQ
duse vastase hoiaku, Jarupelskire-^"
zhiimi opositsiooni sümboliks: Oma väljastpoolt saaduks selleks insiri-tüiedate
sidemete tõttu^olidaarsu^ satsiooni.
sega ja dissidentidega teda on
peetud kolmandaks kaasaegsete
poola, kangelaste hulgas, paavst Jo­hannes
Paulus II ja' Wälesa järel.
Pärast 1981 cm tem
patriootilised jutlused ja „messid
isamaa eest" tÕ nim anud ligi tuhan­deid
inimesi, kes vaatasid kirikule
kui Solidaarsuse päästjale,
Kuid kolme mehe püüdeks on oU
nud Jaruzelski kukutamiaie ja tema
polipifle langus. ;
edla$teplament oli koos
aastcikoos^tl^kul arutleti eestlust jci eesti keele pmbl^ ^
pin^^etihe ja töörohke
fead, ja I L ü ^ n önV ^ ^ädalalõpp kujunes EBi^'uIe meelelahutuseks ja töökoosolekuks. Reede õhtul oK Mvekuu nimeline
ruuJU&S sellele jOMdmi^ oE ^"-^ K^o rrajl dam,«a1 1 ltaÄibviiVr»a a"^i i- rp*e'r"e''&*^o"im^"a"õ"h''"tu», nülMe jjwäg^u^«o 9 claauuipFcäaecv^aTmä EJ U AK^ ' <NI . kAowrraaoüu^u^^^ ujLUAvussvicmj ,BM9 pjf^eaaxaleK tiaAvvao ikiov hi uawsitce aiumuaainuniceit«e; |^BI
provotseerida rahutusi, "^^^^^^^ suuremat huvi äiatav debatt teemal „Mis suunas eestlus? Eesti keel Ja eesfluse tülevifc" Vü-seks
Xiibanom K m i ^ ^
peasekretäri anietnrk Francois G m - ^ ^ ^^^''u^
Pärast preestri matust, mis kuju- loani ütles, et läbirääkimised kahe Koosplekä avas E KN esimees L. teid efektiivlsema eestluse saamn- ses inglise keeles kirjutatud vastu-nes
järelsõja suurimaks/masside-: sõjalise ^
Poola valitsus on eitanud, et nad monstratsiooniks, on kuuldud, et ^^^n ÜRO rahupidamise üksus- pidas palvuse. Nagu Eristus ei tui- leks on vaja* ingliskeelset abi Väliskomisjoni esimees M. Ep-vaja
streike ja
ärastpy
olnuks mtsidendi taga. Kmd üldi- preestri kehal oh palju peksmise te (UNIFILlrrstaabis Naquoras, nud maädma. kurjusele^jallaändmi- . ... „ , ner rääkis kontaktidest uue valit-
• ^ ^ft Ta soovitas järgnevaid mõttevahe- ' rwuiiicuvuut^au uu^ vaui
, . . . . . . ^ — ' tiKi teha ašialikulf mida ka UPI Siise ministritega, kellele on saade-te
edasi viima oma maa - t . ^J^^^^^
ne küsimus on, et kui rezhiim ei, jälgi, mistõttu usutakse, et ta sel- banonif^rännikuM nieieKipe^e cma^ võit- "^^^ slise ministritega, kellele on saade-ohiud
selle, korraldaja,: fe^^ ^at sdldcs anänud mingisuguse IIK^ A ^ Q C I xrnma nma ^Acf tusi teha asjalikult, mida Jia ligi „,._._
siis tegi} deti reservuaari. nõusoleku. Oleme väike rahvas, äga meie õi- ..^ 1
gus on sama suur kui suurtel rah- otsfs^ehiselt teid paremaks^esti
vastel. Ta pahis, et^Jmnal õnnis- M e oppmiise võimaldamiseks ja
taks meid õiguse mõõgaga.
saadud. Balti Õhtu osas loodetak­se,
et see korduks jälle.
^rfalid anti
BONN — Lääme^aksamaal
salajaste elektrooaiiliste seadmetega
praegia, kas nende vm
Liitu.
eestlaste eesti rahvusgrupi juurde
tõmbamiseks. (Vaatleme debatti
Koosoleku rakendamisel valiti lähemalt lihes järgmises nuinbris).
koosoleku juhata]aiks H. Lupp. ja • , / , ...
prof. M . Pühvel, protokollijaiks E. ^
Lindaja ia E Salurarid koosoleku organisatsioomlme osa.
y ' - ' Esiniees KLeivat ütles
EV aupeakonsul I. Heinsoo jaliktiltväljajagatud aruande
avaldav kogu Kanada eestlaskonna möödunud tegevusaasta oli pingeli- f ä vaatles mitmeid muudatusi vä-
Ta'käsitles ka uue peaministri E.
MuI^jDey valimislubadusi Ida-
Eurd^pa rahvastele, imiUe täit­mist
lootsime kohe, kuid nüüd
öeldakse, et Kanada välispoliiti-
M on vasakpoolsemaks mnutiii-nud
kui oli IVndeau ajal.
tähtsaima^
Messer,
reteeriti osakonnajuhataja, kes väi- pooled valm^
detakse olevat toiminud 17 aastat teenistusse plaanikohaselt 1980-nda- ,3..-^^^^^^^ . T, . , , „ .
N. liidu julgestusteenistuse KGB te aastate lõpus. '^^'^^^^ v i H ^ Ä i f t
J - i T l VL J 5 vaikse kodanikuna Munchem ees-'
agendma. eOraastane diplomeentud^^^^^^^^ 1 ^ Pööra-Unnas 1970-ndate aastafP
insen^^^^^^^ R o t M asmmd t a v ä t ž » g a mitmekülgne len- S '^^^
Laane-Saksamaale ,Ida-Saksamaalt nuk, mida kasutatakse^^^^^^to^
aastal I ^ . K ^ ^
palgalehele aastal 1967., Rotsch oh jana.
alul töötanud Jilmfersi ja MBB
tööstustes ja siis šürdus sealt üle
Messerschmidti juurde, kus ta lõ­puks
oli plaanitsusosakonna juha-
;tä jaks. ;v
leks andnud. med võtsid juhtivalt osa ESTO-84 ühe generatsiooni (25 aa§tat)ulatu-
^ . . „ . , organiggeirimisest. Nullid on käimas ses.
K u ^ selle jiiBures oji paranda- ^ ^ ^ j ^ j ^ ^ ^ ^ ^^^^^
matud Iludusvead, mida voidak- jlnimõiguste konverentside- 'Eesti Vabadusvõiüejate Abista-se
kritiseerida, kuid uldpüti, rah- j^^^ koos teiste Ida-Eurooparahr, misorganisatsiooni tegevusest rää.
vai^hkust ja m"«d^^mstades ^^^^^^^j^g^^^^^ EKN peasekretär P. Aruvald.
voib öelda, et ESTO-84 õnnestus loomist Helsmgi kokkuleppe täit- Ön olnud pakkide saatmisi ja OD
^le ootuste hästi, kinnitadeset j^^-^^ ^^^^^ tõstis esile proovitud, organiseerida igale dis-sesfluse
tuksub
veel twgevasti.
- Messerschmidt-Bölkow-Blohm 0
Lääne-Sakšaniaa suurim mittesõja- tundjad;
line mäa^aruumitöö&ttise ettevõ- iLennukit
on kohanud N. Lüdu sidemehi nii eestluse elujõud Ä Ottawasse M. sidendile hooldusgruppi. Problee-
Selle elektrooniline varustus vas- M Nikluse kaitseks ja kirjade saätmi- miks on pakisaatmise ettemakstud
tab^i^maleläänemais^
Lääne-Saksamaa vastuluure oh ütlesin et rongkä (J&fg lk. 8)
iastamiiiP oleks kdnielP NATO . '
jastamme olekskolmele NATO ^^^^^^ .. ^. J , Nõukogude Eesti
güe tõsisem jutt, airestavad asja- on süsId k^^^ -uo onmias seüa JNouKOguae üebu
Just elektrooniliste saladuste pai- nimetanud
RotscMl on olnud võimalus ligi­pääsuks
SKY^-iab(programmi sa­laduste
ennast oleks N. Lüt
vaevalt võimeline '. valmis ehita­ma
enne kui se® ©leks tehniliselt
vananenud.
võimumees A. Riiütel oma vihases
kuidas imseneril oli 17 aastat 6n- sõnavõtus sealses ajakirjanduses.
samuti kui Tornädo-lennukii Milan-ja
Hot-rakettide hing uute salajaste
Mnkigranaatide joonestuste juurde.
MBB ^esindaja on väitnud äsja, et
Rotschil pc^ud süski võim
liidule toimetada kõiki teateid Tor-iiado
programmist. Ettevõte peab
oma julgeolekueesMrju nii tihe­daks,
et sellide võimalus „polevat
tõelisuse piires". Asja uurivad siis­ki
ametivõimud. ^
Torhado on laiem ja kallim va-nistusprojekt
Euroopas,
mUle paljastamine olmstaks kol­me
NÄTO-riigi Järgneva 15 aasta
lennurelvastiBS©' võitlus® tõhusust,,
nestunud spioonina läbida need
^ vähemalt neli; usaldusväärsuse-
. testi,;-;'•
mis temaga kehtivate seaduste ko-
Andmed Tornado: elektroonüisist haselt sel ajal tehti või vähemalt
võimalusist võivM oUavastaspoo-^^^^^p^^
Midaka edasi anti
kommüništiikus
Heinsoo.
Kanada
^" ütles i
Puudutades eelolevat koosolekut,
mainis ta, et täna tuleks leida teid
kuidas; seda pingutuste vilja jagada
kaasmaalastega, et filmid, videolin-
:KH teenetemärk Edgar Väärile
Möödunud reede õhtul toimus EKN „Talvekuu" nimeline perekona-naõhtu,
mis oli mõeldud tuluõhtuna. Osavõtt oli võrdlemisi tagasihoid­lik,
õhtu avas lühikese tervitusega EKN esimees Laas Leivat.
1,11. novembril kell 11 hommiku! Peetri kiritos
õhtu pidulikumaks osaks oli, kui sündmusi eesti ühiskonnas,
L. Leivat kutsus ette EV aupea- EKN teenetemärgi kinnitas ta rin-did
jm. leiaksid tee neisse kohta- konsul Ilmar Heinsoo ja palus teda nale aupeakonsul I. Heinsoo,
desse üle maaihna näitena eestluse filmimehele Edgar Väärile üle an-tööviljast,
kust osavõtjaid Torontos da EKN teenetemedali. L. Leivat
ei ohmd. L Heinsoo soovitas sel- ütles,, et CBG juures töötav" E .
lele aspektile tõsist tähelepanu juh- väar on aidanud ka^sa välisvõitlus-vida,
kuna's^ellega saadakse sünd- itkule tööle, kuna ta on filminud
Je Jffl Toront» Eesti Võittejatet^^ K
. Teenis? õp<E.Heins<M>.Laulab^^^ .-v.
dr/Roman Toi juhataseL
osavcftDga toome austust ja tänu kodmnast vatedi^ eest
langenud sõduritele, ice^s on ohverdanud oma elu isamaa altarile.
Pärast juma^teenistbst
muse mõtet veelgi laiemale viia.
Debatis teemal Mis suunas eest­lus?
Eesti ke^ ja eestluse tiilevik,"
oli moderaatoriks E. Kiilaspea,
laudkonnaliikmeiks Juta Ristsoo,
Rein Polli, I.aas Leivat ja S. Vei-denbaum.
/ : •
'[ Sissejuhatuses märicis E. Kiilas=
eesti sündmusi ESTO-84 ajal, mis
on palju tähelepanu äratanud To­ronto
ühiskonnas.
E. Väär fümis ka ESTO'72 sünd­musi
ja oli selle filmi tegemise korraldaja,
juures. Samuti aastal 1976 Baltimo­re
pidustuse ajal^
Eeskavalises osas laulis sopran
Tamara Norheim Charles Kipperi
klaverisaatel F. Loew'i „Tahaksin
tantsida** muusikalist „Mu veetlev
leedi*', p. Straussi„Seal hämaras"
ja J. Cosma „S;ügislehed**. Enne
esinemist ütles külalistele tere tu­lemast
ka EKN peasekretär Prüt
Aruvald,\kes oli peamine sündmuse
Meeleolulist seltskondlikku osa
saatis Mehis Vahtra oma orkestri-kuid
on nende kõrval ka pidevalt ga.