Vaba eestlane , March 1, 1979

              Wäm, mSTLmE neljapäeval, l. iriäsi^i^ — ^tirsday, March 1,1979 NM7 Nr. 17
«SM
VMJAmBMi o/ü Vaba Eesfclan®, 135 Tecmaseth St TOOTŽOS.
. ' FBATOIBÄETÄJA: Karl Arro
POSnAAÖRESS: P,0. Bos 70, Sta. C, Toront© 8,
m«EF0N2D: t o i m ^ 3@4-7S21, talitus
ek^jeäitsi«M5i) 361-7675
TELL i^^iiKiiii
veerandaastas
TELUanSHIM. a
tas $19.-- Ja vesrandaasžaš $10.50. Kiripostiga USA-s:
LEMNUPOSTIGA ülemere-maade^: aastas
$34.50 ja veeramtetas
c. —
Meie saime 19^0. aastal oma
mese õppetumii nõukogu^ MÖC-PubMfed
by Pree Estoalaa PubUsher, Ltd., 135 Tee
Toronto 3. (M. M@J m
Grupp Balti Õhtust osavõtjaid. filM Eesti Vaba riigi aupeakonsul Ilmar Heinsoo koos oma leedu-lasist
sõpradega, vasakult leedu ühispanga presidehcll abi ^^h^ Margot Heinsoo, pr. Kus-mas,
I. Heinsoo, pr. Lapas JaHaw.L^ Toromtos asuva LeednairMtektide jihingii-esimees. ::•:
,• Foto: Vaba-Eestlan©.
Hiina v^ede massiline sisse* j maaÜmaväSIutamise plaanldlest.
tung Vietnami on tekitanud kogu j Hiina operatsioonid Vietnamis on
seda arusaadavamad ja mõšsteta*
riigimehed Ja diplomiaaflid karda^ varnad, et S^emaallm vaatab
vad suuiema sõja puhkemist,' mi- vaikselt peMtN:.Liidiii valluitamis-äe-
levimist kulutulena'keegi enam operatsioone ning ei tee omalt
mis poolt midagi nendel® resolumtselt
ka maailma sõjali- vastu asitumlseks.
sellt tugevamad Ja võimsamad _rM- JLäänemaaümas avaldatud kom-gld
Ameerika ÜhendrM^d ja
Liidu. Sellles olukorras on
m^tetav; et N. liit jagab Hiina,
le hoiatusi nin^ nõuab Hüna vä«
gede väljatõmbami^ Vietnamist,
kuna ^ ühendriigid tegutsevad
energiliselt diplomaatilise! rin­del,
kaikudes'.ayaidaöa. /Hiinale
oma uue sõpruse raamides sur­vet
ning tõstes küsimuse ^ile
iiiitunud Rahvaste
Alljärgnevalt esitaine'kokkuvõte Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimehe tfdo. Petersoö kõ-'.
nesti miie ta esitas Eeisii Vabariigi aastapäeva aktusel möödunud pühapäeval Torontos. Kõnele^
Ja tõstatas oma kõnes ka kislniuse, kas meie praegune Vabariigi aastapäeva tähisttamine on ainult
mälestus sellest, mis kunagi oli' SelMe küsimusele vastuseks esitas ta järgmised argumendid:,^
Hiina invasioon Vietnami eS
leia ranget hukkamõistmist mitte
sinult komtmmistlil^^ lilM-des
vaid ka demokraatlikkudes
lääneriikides, kus seda pee}täkse
riskantseks sammuks, imis
vallandada isegi kolmanda
masõ ja. Seoses^ Hiina kallaletun­giga
Vietnamisse tõstetakse lää-äemaaama
ajakirjanduse veergu­del
sageli Mes' ka kj^
Hiina sellise aktsiooni ette võttis
Ja kas ta ei arvesta sellega, et N.
liit võib ta teha oma moodsa rel-y^
tusega pihuks ja põrmuks.
Hiina, vägede tungimist Vietnami
peetakse üldiselt prestiizhiküsi-museks
ja leitakse, ei Hiina juht­kond
pidi midagi Ä e võtma Ha^
Eoi võimumeeste ülbuse karista­miseks
ja Kambod
tele Õppetnmnj andmiseks.
Hiina sõjaMsI
Vietnairiis tuleb siiski vaadelda
veidi laiemas valguses. Kuna Viet-jiami
iaiiitamine ja naaberriikide
vallutamine ei ole Hanoi kommu­nistliku
valitsuse separaatseks et­tevõtteks
vaid tegelikult Moskva
võimupiride- MeEdamiseks Hanoi
sildi varjus, siis on loomulik, et
sõnavõttudest käib: eriti. suma»
torkavalt läbS kartus ~ mSs juh­tub
siis kui N. Liit sündmustesse
sekkub ja Hiinale kallale tungib?
Hinn N. Liidu ees on läänemaai-mas
riigimeestele Ja avaliku ar­vamise
kujundajatele niivõrd li­hasse
ja verre tunginud, "et keegi
nagaa. d oskaks enam. ratsionaal­selt
mõtellda. Selle hirmu survel
ja- oma: arvel, piida
võiks häirida suurem sõjaline
kokkupõrge, ollaJkše valmis tege­ma
Moskvale pidevalt Järelaiid-mis!:
mis tagäüpus viivad'; kogu
iäänemaailma' va^tupanii
varisemisde.
Hiinas' lähtutaks©' •probleemile
sii$ki kainemast vaatevinklist.
Hiinlased teavad et venelased on
paremini relvastatud ja nad oma­vad
tohutu strateegilise tuumarel­vade
tagavara. Kuld neil,on selle-,
le vastu. panna arvuliselt tundu­valt
suurem šõjayägi kes ei ole
nii hästi relvastatud kuid opiab
head sõdurid ja tugeva võitlus-,
vaimu. Ning samal ajal ei \ saa
unusitada, et hiinlaste käsutuses
on juba keskmise iennuraadiuse-ga
tuumarakette, mis võivad pal­judes
N. Lüdu linnades teha to­hutut
hävitustööd. Seffles on tead­lik
ka Kreml ja sellesit on ka tin­gitud
Kremli praegune äärinine
ettevaatlikkus Ja tagasihoidlikkus
Vietnamile sõjalise toetuse luba­misel
Ja Vene-Hiina piiril teise
rinde avamiseks.
Selle asemel, et Hiina aktsiooni
agressiivse Ja ülbe Vietnanü ja te­da,
tagant torkava' N. Lüdu vastu
hukka: mõista, peaksid-. läänerii
Meie arusaamine meie vabarii
gist praegu' osaliselt on tõesti
mäleätus, mälestus neist aegadest
mil sini-must-valge lehvis meie
kodumaa sinitaevg-s. Seda posi­tiivset
mälõstust ei tohi me kuna­gi
jätta. See mälesitus on osa
meie Vabariigist. Äga peale hin­gelise
mälestuse /peituls seal veel
iiiks väga tähtis tõilt — ja see on
tõend, tõend sellest/ ef eestlastel
on võimalik saavutada iseseisvuse
staatust ika kõige raskemates olu­kordades.
Eesti rahvas on seda
ajaloos tõiendanud ja iga Eesti
Vabariigi aasitaii>äeva pühitsfflnis&-
ga me tõendame seda Ä®
le. te tõendairtie s ise indale
ja me tõendame seda tervele maa­i
l m a l e . : v '
Me:tOendame'seda neilej kes. on
val?aduses ja me tõendame se­da
ka neile, kes praegu viibivad
orja-ajastus meie kodumaal
kus nad saavad seHest rääkida
ainult põranda all ja seda pü­hitseda
ainult oma südames j*a
Hiina ei vaata Vietnami
kudeie ja naabrite okupeerimise- gid sellest õpetusit võtma Ja sa­le
kerge pilguga vaid teeb sellest
kaugeleulatuvad Järeldused. Hü-muti:
N. Liidu, suhtes rangema
hoialm võtma. Lääneriikide rligi-
VBO PETEESOO
nale on juba ainmu selge, et ijneestele peaks lõpuks saama sel
Moskva kujub Juba aastaid Hii­na
sissepiiramise kangast ning on
kujundanud endale Vietnami
näol itugeva liitlase, kele tugevus
Laose Ja Iteibodzha vallutsm^
ga on pidevalt kasvanud* Hiina
sissetungi Vietnamisse tuleb see-praegun
© olukord ja
Moskva võimutsemine ei saa iga­vesti
kesta Ja lõpuks tuleb sellele
vaatamata detente poõidajäte hä­daldamisele:
vastu- astuda. Hihia
sõda Vietnami Ja kaudsest sellega
Moskva, vastu ori / üks selliseid
samme. Kui juba iiks kommunist­lik
riik leiab, et teine kommunist-ga
võ^ta suiTO strateegilise ja
kaugeleulatuva operj^sioonina.
BnHle eemärgiks on Vietnami ül- lik riik läheb oma vÕimuahnuses
huse ja topeeriumi ülesehitamise üle igasugust© piMde ja kõlgutab
pidurdamin®. kuid teisest küljest maailma jõudude tasakaalu, siis
ka Moskva, võimumeestele höiaj.' peaks demokraatlike riikide ^rea-tuS
© andmine^ et nad lõpetaksid geeriMne sellisele laiültamlsele
opia/huvldes,. ning loobuksid oma
yäs1ii|i
olema'eriti mõjuv Ja |oMine.:- '
E. V. aa&tapäevä
sega me tõendame ümherMÄa-matut
faikti; Meie siniHmiist-avlge
lehvib 24. veebruaril Torontos,
raekQJ a lipuvardas, (kui ka paiju^
des teistes limia,des -vahas maail­mas.
Meie vaanlasefe see ei meel­di,
kuid mida rohll?:€m ta selle
*vastli .protesteerib, seda tugeva-malkš
tõendiiks on see Eesti Vaba­riigi
wimalustele.:
Meil on-vaja kä alati välmisole-kuJtj
jiagu oli see VMÖ^ŠÜ^S.
Bi^.'See tung/rm oli (tneie esi-vanemates
ja tkinde! lootus, peab
ka meis- edasi elama. Meil oh
tõend, et- see on võimalik; neil
seda. eji olnud, aga siisiki olid nad
võimelised : looma, iseseisvuse ja
vabariigi.
Meie praeguses bluikorras: eksis­teeriv
vabariik ei nõua (naeiit suu­remalt
"(panust,.ikui seda anti enne
vabariigi sündi, Aga iba nõuab
meie panust. See mida meie ise­endale
teeme, iktudliistab ja. tii­vustab
mieid endid, (kuid maaüma
vaateid 'saab. mõjutada ainult
siis, ki^ näitamfe oma tööd seal
kus seda nälialkse ikuš seda nä°
haikse valgustava, tenreloomulise
ja- õiglase välja-astena ja
na.
rahva vaimu ja sellega ka meie
vabariigi elus hoidmisel. On teh­tud
ennastsalgavaid pingutusi or­ganiseerides
ja arendades V meie
rahvuskultuuri, meie noorsoo­tööd,
usulist tööd, kehakasvöftus-likku
tööd ja raihvuslikku .tööd.
ül&maaümšed Eesti Päevad, ka­hed'
Põbja-Ameerika mandril: ja
kolmandad tulemas Rootsis, ei
ole mitte toimunud iseendast.
Meie võime olla uhked kõikide
nende loendamatute algatuste
üle,mis on aset leidnud ja mis
veel ootavad ikavandamist ja läbi
viimist.
Kuid samal ajal küsime, kas
kõik see mis pn, on parim mida
meie ühiskond saab välja panna?
Kas iga eestlane võib rahulduse­ga
vaadata oma panusele ja ütel­da,
ma olen teinud oma osa, ma
olen andnud oma aja, ma olen ol­nud
truu Eeisti Vabarügi kodanik
selles reaalsuses, milles Vabariik
praegu eksisteerib. Ma ei räägi
siin mitte neist, ikeda me igalpool
näeme kus toimub üks või teine
meie jfahvusiik ettevõte.
Ma ei räägi siiri mitte nendest,
kes annavad kahe- voi kolme­kordse
panuse nagunii.
Ma aga räägin siin nendest, keda
esivanemate veri, andma ;oma -pa­nust
m.eie Vabariigi praegusede
realiteedile. ,
Meil seisab ees palju tööd kus
igat töökätt. bn alati vaj a. Igal
eestlasel on võimalik oniavõinie-te
kohaselt panust anda alale, mis
teda hüvitäiks või mis tema talen­dile
olellis vastav.. Kõikjal ooda­takse
ridade täiendamist --- loo-
•dame, et eesti rahvas kuuleb seda
kutset.:;
Maailma pluikord praegu on
säärane, mis võib üle öö tuua ka
kõige suuremaid muudatusi —
seda loeme lelhtedest ja seda kin­nitavad
paljud Kanada rügime-hed.
Kolonialism on maailmas ka-dumas
ja eksisteerib pea ainuke-sma
veel ainult Nõukogude Lii­dus.
Viis ikestatud. rahvust x>n
ühinenud — Eesti, Läti,, Leedu,
Valge-Vene ja Ukraina ülemaa­ilmsed
keskorganisatsioonid, kes
räägivad üle 60 miljoni inimese
eest on .ühiselt nõudmas kolonia­lismi
lõpetamist.
S5-3 asukohamaal viivad nende
organisatsioohide esindajad äs­ja
valminud resolutsiooni valit­suste
ette et need selle esitaks
Liitunud Rahvasfte Organisatsi­oonis.-
.
mokraatia" kohtk kui vemelased ja
eesti kommunistid korraldasid Ees-tis
uue rügivolikogu koosseisi
moodustamiseks iileriigllised va«
limlsed. Omi seniste demokraati!»
ke traditsioonide kohaselt es^^^^
eestlased igas valimisringkoniias
üles mitu kandidaati, kuid kommu­nistid
rookisa peale kommunistide
poolt esitatud kandidaatide Välja
kõik teised kandidaadid ja ainult
püiaste esindajad >,valiti" uue Rii-givblUtogu
koosseisu. N. Eestis
Itömmunistliku rügikorra ajal väi.
ja äritud Eesti Nõukogude Entsü­klopeedias
mainitakse nende vali-iriiste
kohta,iet valim^test „võttis
osa 84,1 prpts. valijaist^ kellest
i2,8 prots, hääle^^
Rahva Liidu kandidaatide poolt".
Selle väite selgituseks olgu öeidud,
et Eesti Töötava Rahva Liidu sildi
varjus kandideerisid kommunistid
nhig et rahyasj sunnikorras
valimiskastide juurde, kuna vastu-puiklejai^
ähvsädatij repressaaüde-gä.
Nhig valijatel ei olnudki või­malik
kellegile muule hääletada
kui kommunistidele, kuna kõik tei­sed
kandidaadid kõrvaldati.
Kuid vaatamata kommunistide
survele pannakse punaste omapä­rane
demokraatlik süsteem N. Lü-dus
korduvalt pi^oovile. Nii on see
ka nüüd uute ülemnõukogu vali­miste
ettevalmistamise ja valimis­kampaania
Üks grupp töölisi
ja intellektuaale esitas eelolevateks
valimisteks omalt poolt kaks kan­didaati
— dissidendist ajaloolase
Roy y. Medvejeyi ja Ludmilla Aga-povi,
kelle mecjs põgenes Rootsi,
kuid kedla ei li^bata maalt lahku­da,
et oma mi^he juurde muma.
Ametivõiinud ^kõrvaldasid mõle­mad
kandidaadid, tuues esüe iga­suguseid
tehnilisi põhjuseid ja et­tekäändeid,
blssidentide grupi or-
^aniserija Vladimir Sõhoy märkas
lääneriikide ajakirjanikele; et tal
oli juba ette teada kandidaatide
kõryaldamme, kuid ta tahtis kogu
maailmale näidata kuivõrd petlik
on võimumeeste väide, et N. Lii­dus
võib iga^s valimistel kandi­deerida
ja ennast valida lasta. '
Vabade välhniste^a Veneriiaäl oiü
samasugune lugu nagu ^,vabariiM-de"
N. Liidust väljaastumisega,
Khja pandud ja partei]|neeste poolt
üleskiidetud põhiseaduse alusel om
kõigil N. Liidu süsteemi vägivald­selt
lülitatud riikidel õigust liidust
lahkuda, kiiid jiraktUiselt on sed
võimatu ning iga isik, kes taotleb
oma riigi lahkulöömist N. Liidust,
lõpetab oma ülejäänud ei
Siberi orjalaagris, ;
tiüemi^a' kisüiitatakse^^
ei ole lihtsalt sõjalisi
ressursse timöva kaitseliini m
1 arvamise
rinne eriti nõrk
ku-lia
Briti, l i ä ^ ^
di ja Beigia spiajõMj^^m^^
' nähtud Taaril ;J^^^^^
otjšusde, et MT04 v^- käitsefe,
lÄdŠ^ ja
kaiit^misö^ IjÄibstel niivõrä mMimaäls^^^^^ et NATO ei
düvad ka võimalused pikema ja ole koniisjoni arvates võimeline
dõ' alämkomisjon, kes käsitab At-meis,
on reaalsed, on tun-
-nustatud läänemaailma • iiiln^e
Meie vastuvõttudele Eesti Vaba­riigi
: a i ^ ^ tulevad suur­riikide
valitsuste ja koiteülaar
esindajad. Koos meie. konsuliga
arvestatakse meiega kui Eesti Va­bariigi
osaga — ametliku osaga,
kui vabariiki Ja rahvast esindava
osaga. Ja see on järjekordne osa
•meie
-teedlst.
Meife ühisikpri^
l Ä ^ ^ ^ a&üiioli^"
j maades, on bkiud väärikad meie
me võibolla imeme üks kord paa­ri
aasta tagant jMulaupäevia õh­tul
kirikus või süs jiälle niõhe
ühise tuttava pulmas. Ma räägin
siin nendest, kes ei tule meie.rah­vuslikkudele
üritustele tihti selle­pärast,
et seal räägitakse Ikka
ühte ja sedasama asja. Mä räägin
siin nendest, kes ütlevad, mis
meie ikka siirna sakne .parata...,
ja Eestis elu läheb ju ikka Mda-gi^
edasi.-- :. • ':•
Ma 'tean, vabandusi on ipaliju,
kuid meie kõik teamie.. et vaban­dustega
ei löödud mitte Eesti ise­seisvust.
Meie töö koosneb prae­guses
olukorras vabatahtjikeöt ja
vabatahtlikust panusest. Iga e^t-lane
annab oma ajasit nüjE^alju
oma rahvale kui temas peitub ta­het
meie rahva ideaalide teosta-mlseiks.
See vabariik,, mille sündi
nle täna pühjtsenie, ei saa keda­gi;
sündida, ilmid ta 3mt^ iiles
kõMMedö sõtotestu meie
Helsingi kokkulepete liindami-ne
kerkib varsti jälle üles Mädrii-dis.
Inimõiguste kaitsmise küsi­mus
tuleb jälle esiplaanile. See
hõlmab otseselt nieie rahva prob-le^
e ja asetab Venemaa süüdis­tuste
märklaua südamikku. Seda
teab 'ka Venemaa/ Võib . ^ris
kindlasti oletada, just sellepäraist
tahab ta tulevaste olümpiamän­gude
kaudu võita omale poolehoi­du
!ja teatud määral leevendust
vaba maailma silmis,. • Kä meie
kodumaa pealinn on sellega iseo-tud..
- \
iNagu me oleme kogenud, on
meil väga raske tuua nieie maa ja
rahva — vaba maailma poolt de
jure tunnustatud Vabariigi' — olu­korda
ja nõudeid avalikkuse ette.
Seda enam peam^ seda tegema
oma suuremata avalike ürituste
kaudu, mis toimuvad meie rah­vusliku
sildi all. Nendel üritustel
ei tohi meie häbeneda ega kohku­da
rpikimast kui Eesti Vabariigi
moraalselt delegeeritud' esinda­jad.
Igaüks meist on õigustatud
ja kohustatud seda tegema.
Meie kodumaa nõuab meilt
praegu visadust; i kõikumatet,
tmudus^t ja vahel isegi juli
mu®t. iKui oleme valmis seda and­ma,
kui oleme kõik^
ma tmmi TO paar; nädalas; vöj
isegi kuus, selleks et kasvaks ja
laieneks \ja areneks töö, mida tee­me
oma rahvusaate nimel, süs
tõendaksime vise-^ridMe ' ja oma
ümbrusele,: et Eesti Vabariigi
aastapäeva; t Ä i t s ^ ei i
mitte ainult mälestus, vaid tõeiü-
'sfiis ja:reaalsüs^'., •
"\ Meis, ipiisib ootajalt Eesti,,Va-
, Maakera õhk on peagi uii mürgi­tatud,
et inhnestei pole eiiam faisa-gile
minna >,värsket õhku hmga-ma**
— nagu seda suvatsetakse
ütelda. Need probleemid tulid tõsi­selt
arutamisele ja analüüsimisele
Genfis äsja lõppenud Maaüma Il­mastu
konverentsil, kuid nende la­hendamiseks
on vist raske leida
nõiavormelit; kuna tööstuste arv
miaaümas kasvab iga päevaga ning
vaese maakera vesi, maa ja õhk
peavad võtma üha suuremas ula­tuses
vastu hävitavaid mürke, mi­da
nad ei suuda enam absorbeeri-da.
• \
Konverentsil toodi ette, et müs-tüine
suitsuvine, niis ilmub igal
kevadel Alaska, Gröönimaa ja
Põhja-Jäämere kohale, koosneb
suitsust ja tolmust, mis kanditb
(Järg M . 3)
variik. Meie vendades ja Õdedes
ifcodümäal püsib Eesti Vabariik
Kodumaal tagakiusatud vaba»
dusvõitlejates, sümboliseerides
sealset mentaliteeti ja valinS»-
ölc*ut^ püsib Eeisti Vabariik.
Eestlaste valmisolevas vaimus pü­sib
Eesti Vabariik ja lööb taas
õit^e kui j õ u ^ kätte m ^^
mii jälle
soodustab. Meie ei tohi laga ©si­nast
lasta uinutada. Meie Vaba­riik
rajati kindlat© ja Valvsate ki-tega.
Kui lasemle mööda vöimar
likii momendi, kas tuleb seda siis
jälle? See kind^ teadmine võttoem
siit täna kaasa. Eesti vabariigi
reaalsus elai) niiteaiuä kui meie
sellel surra ei lase. '
s • V A L V E J
NÄDALi
3, ja 4, märti^
tea. »21-7777.
ljö. Ja IL märti
ment; tel. 481-683^
ESTÖ-8Ö4e
STÖKHOLM (1
Invandrarverk oi
Stokholmis aast
te ülemaailmsetel
eeltöödeks ESToJ
nale projoktitoet
|ca $40öa). Toeti
dati kärpimiseta^
TÖolistepat|
OTTAWA K£
bfüix)o andmetel 01
nelja, asta jooksul
kaks korda kiirer
prof üdid. Profiitide
tast kuni 1978. aast
28,7 protsendile ku^
mai tõusnud 50
Statistüiste' andmj
töösitustöölise feesi
Kanadas 1978. ääs
jtädalas.
The Provincl
25. veebr, toimi
sei Provhicial lot
langesid viis üh(
list peavõitu pilet
nr. 1007144, nr. I
3248612 Ja nr. 311
nifljoniUne võit lal
3140908. Järgmisel
on lisattud veel
ostu kerral saadan
dudLV
INCOME TAX
MarkTuoi
191 EgUntpn Ave.|
S(M)me^Ü
Tel. 4 8
Töötanud 19l
taar,
tni
23 WESTMORE|
Rexdale. Ont
Tel. 74
Komnieiitai
nende pürkondad4
r®opa töösuspürkj
nast. Seda aiktilis
paiguti muutub n|
l^ikuulus Los A{
udu segu, hakatil
pärast Teist maaül
teoroloogid hakka}
rast nähet lähemj
lüüsima ja vastan
gema. Analüüsid
tud õhus leidub Sl
tekkinud nähtaval
iastatnd kütteah
See rikutud õhk, I
maakera õhuruui
Euroopa mandri
tööstnspürkondadi
gnb põhja poole
Skanduiaavias ai
med^mis pmakör^
Järvedes ja jõgec
Gröönimaa, õhi
asuvad meteorok
selles piirkonnas
udu muutub suvel
korda tugevamaks
vel toovad tuuled
Mäe idapoolsetest
dadest Kanadasse!
Konverentsi tui
vad, et mimsugul
nagu mingisugud
kus on piiratud a(
rasid ja isegi õhk^
dnslike:^ varadega|
käiakse nagu sei
tehtud, siis tuleb
purgis lei ole ens
ega selga panna,
õhku hingamiseks j