1979-03-01-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
mm
mm
jstEHOoaaasD coonn
Nr. n
sündinud Eestis
smwd' TObriadl -1970
MAEiÄ mULEN.
LAHKUNUD SÕPRA, KAASVÕITLEJAT JA
2 ^ B>miBl SUURTÜKIVÄEST
taälestab
E d a s t a |k»0lt eristatud
lii,
sama poolt välj^jtmesiud
Modeniiš^ritud avarad
T.:Lo
3S2
Toronto, O a i
aOWERS & CIFTS
H A U A K l VIU)
Eesti ettevdto
Yonge St.i Toroato 7
(Davisville & Eglintoai
48^214?, 047-1216
Nigul Virro
Annetaja sooviö täidetakse.
Ave. Toromto,
M4K 2R6
SEEL CHATEL 2180 H u r o n f a r i o Št., 279-7663
. V ijONCESVAUES .CHAPEL 436 Roncesvalles Ävc
• 533-7934
Värsked ja esmaMassilised lilled igakg
ehted, merevaik, maliktoöi, poimiksr-
Haagitakse eesü, läti ja inglise te@lt.
Peetri ikoguduses tähistst! Eesti
Vabariigi 61. aastapäeva kalie j u malateenistusega.
Esimene oli
laupäeval, 24. veebr.võbtüi j a teine
järgneval pühapäeval. Mõlemal
teenis koguduse õpetaja
praost O. Puhm j a o r e l i M i tegev
Inga Korjus. Muusikalises osas
oli väga rikkalik kava. Laupäevaõhtul
olid kaastegevad koguduse
segaikõoT ,,Cantate Bomino'> ^To°
rarMall Kerson viiulil ja noorte
instrumentaal arLsamhel; pühapäeval
I noortekoor j^ootus'' ja
laulusolist AvaKittasIk,
Sõiduks Gartageiasse oleme
ette valmistatud, ent see osmtub
oodatust vedgi ebamugavamaiks.
Teekond ohujahutüseta -bussis,,
kuigi uks j a Mmad on lahti, fon
roiutavalt kuum j a ikestab koos
kahe l i Ä e s e .peatusega tervelt
5 tundi, kohale jõudes xm koheseks
unistuseks' saaks vaid
õhujahutusega tupp®, voodisse või
skile jahedasse vette suplema!
Mõlemad võlmaiUised on. otsemaid
kättesaadaval j a korvavad söidu-vintsuitušed
j a väsimuse, läbisõidetud
teeikond Ise aga vajub a l les
värsikiana silmade ett©.
KÄmhias elaJb 24 miyo^^
nikku,' neist pealinn Bogotos 4,5
miiij. Rassilt ion neid heledanaha-lisi,
tõmmusid j a süsimusti, enamik
nüiigi segu Sndiaaiilasist
hispaanlasis-t -f neegreist, neid
viimaseid on siiri näha märlksa
rohkem, kui näiteks, naabermaal
Vanetsueelas -vöi l ö u t i a^
riikideks. Rügikeeleks on hispaania
keel, vähesed kõnelevad ka
pisut inglise keelt j a eoaimlk rahvast
on katoliku usku.
Vaesuse j a rikkuse piirid ei näi
nii teravalt eraldatavad, kui nad
^ d a muudes Ladina-Ameerika
maades on, nagu naabermaas Ve-netsueelas;
Peruus j^n. Keäkmine
eluiga lolevatŠS a., mis siiski viir
tab puuduijääkidele sanitaarolude
s u h t ^ j a •— iga mehe kohta olevat
7 naist (!).
Rügikorraks on demokraatlik
vabariik, rahva poolt neljaks aias-taks
valitud p>a)rlamendi j a p r ^ i -
dendlga. Võimtd on praegu liberaalide
partei j a muUe tõtatakse
kimiitama, et;see pole mitte kommunistlik
valitsus. President kõi-
. eelduste kohaselt omab üsna
diktaatorliifcke voimupüiie, nagu
paljudes teistes LaddnarAmeerika
maades. Suurimaks fiigikuludeks
on sõjaväe j a politsei ülevalpida-
Bfonument luuletaja L. G. Lopezi xtialestuseks € s # g e !^
kujutab tohutusmirt varn; saapapsiaffL; • ,^ ;;,| ; ; ^
uus linnaosa, milles Bocagrande
'^urordialal kerkivad mereäärsed
moodsad kõrghotellid ning kõik
muu äritegevus ühenduses suvi-tusrähvaga
jä teisena müüriga
püiatud vanalinn koos sadaana.
ga, mille asutamisajafe peetakse
Territoorium Kolumbia ^ h j a r
rannikiü oli tollal asustatud indiaanlastega,
kes raevukalt oma
maad j a vabadust kaitsesid, ent
lõpuks siiski paljude veriste lahingute
järele Hispaania asukaile
oma maa loovutama pidid. Kindlalt
ija tugevasti rajasid hispaanlased
sinna oma kindlustatud linna
ning sadama Cartagena ja
asusid siis uut maad uurima ja
ta varandusi avastama. Varandu-isi
nad Ika leidsid, vääriskividest
eeskätt sügavrohelisi smtegde
(.,emeralds"), millest tänaj^eval-gi
95% kogu maailma toodangust
kaevatakse Kolumbia kaevandus
i s . / V , ,
On teada, et juba W aastat
enne hispaanlaste tulekut Kolumbia
indiaanlased kaevasid tunne-
YORKE CHAPEL 2357 Bloor St; W.
. 767-3153 •
mine. Sõjaväekohustus on<kahe' j^j^j mäg^dsse smaragdide leid-aastaline
ja värvatakse noormdii nüseks, mida m d vahetusväärise^
16—27 aasta piirides.
ruNtitAi vomosi wmo
, Off-therStrcelParkingalallChapels.
na kasutasid teiste i n d i a a n i ^^
kaubitsemisel (põhjapod kuni
Kesk-Mehhikojhi välja. Äfitmed
endiseist kaevandusist ksadusid
koos. ajaga j ä k a s i v a s i d k i ^ ti<.
hedasse dzhunglisse. Na^^^^
ti uuesti: aJles eelniis© sa-jendi lõpul
ja: käesoleva algule Kõik nad
on Kolumbia riigi omanduäšed ja
ka riigi poolt käigus hoitud, väljaarvatud
kaevandus Dsnaegs.
„Chivor", mis on käinud ikäest
kätte j a praegu kuulub omeerik-lasile.
Loomulikult peaksid s iB miä-ragdid
kohapealt ostes piemacdar
v M . Odavamad! nad ongi, ent
tõeli^lt laitmatu pisitiilufeese k i vi
©8st küsitakse üle $10.000.—,
ega saa odavamat kvaliteeti: väi^
kese sõrmusenagi alla $1000.—.
Sealjuures on kivid varustatud
riikliku garantiiga j a on hoiatatud
mitte midagi osta tänava-mütyalt,
kes odava hinnaga väärtusetut
kaupa pakuvad. Nimekaim
smaragdide müüja on
„Gr©enfire" äridekompleiks, i m l -
lel osakondi mitmetes teisteski
Ameerika miaades. . -
olid Eesti lipuvalves Lsimbitu maleva
ssikaudid, pühapäeval
k<K>s Rajaleidjate gaididega. H
red lipuvalvurid toid Eesti lipu
sisse kuna orelil mängiti E . Võrgu
,J]esti l^jpu^'. . ; ' v^v :^
Laupäeval iaulis „Cantate Do-mioo'^
G. Kipperi juhatusel R.
Tobiase ,.Eks teie tea", E . Võrgu
lillesideme vÄtaks", J . Aaviku
,;Füha, põline j a üllas"^ j a A. m te
„Enne siiima E^tünaale" ning
kirikupalve ajal ,iMeie Isa". Vüu-lisoolö
esitas NoraMall Kerson,
kuna nk^orte instruimentaal-an-sam
mängis koes c®ieliga ko-.
raalid® saateka
iK>orfcefcoor .;Lootus** E. Aava
,;Laul toodumad H. K M !
Äugel'* j a K. Tüinim ,J^riiuse
hcpmilkul?, kuna bariton Avo
Kittaäk laulis V . Loigu „Vüniane
p i ^ j a ^ p i a , A > Ä H; To-bias-
I>uesbei^i ,,Redkv!einist".
Selline muusikaline rikkus muutis
jumalateenistused kontsert-ju-malateenistustefcs,
mis oma rahvusliku
sisuga sisendasid aasta-päevakohase
tunde, oJles eesti
rahvusluse elujõu lülevaatepäeval
Meeldiv, väärikas Ja
set tähelepanu osutav teenimiia®.
Oma parkiiiDlisplatsid kõikide
matusemajade juures
muiisikall&est''tegevusest ja selle
osast noorte hulgas.
Praost O. Puhmi jutlused olid
isamaalikud kõned, kus ta sügava
veendumusega vaatles ^meie
rahva olukorda tänapäevases
maailmas. Laupäevaõhtul ta tõi
võrdluseiks Iisraeli rahva Egiptuse
orjusest 'lahkumisel, kes Moosese
juhtimisel läksid läbi Puna=
se mere, kui rahval lõppes lootus
tagaajajate eest pääsemiseiks. Samasugune
Ime võib juhtuda ka
meie'rahvaga.;.^:;
Pühapäeval :ta. ütle^ kogudusele,
et selle päevaga kuulutam^e heroilist
ajastut Eesti ajaloos, mis
peoks tiivustama k a noori vabaduse
eest võitlema. Praegu on käi-mas
raske võitlus meie planeedil
vabaduse eest, sellepärast olgem
tugevad. Meil on õigus kaitsta
oma kodtimood j a maailma vabadust,
kuid lelv üksi ei võitle sinu
^ s t . Vaenlane ei salli võitlejaid,
sest need ehitavad /üles uue yäbar
duse. Praegu tehakse maailma
meediumis jõhkrat prqpagandat,
et me kartlikuks muutuksime, et
me ei julgeks' enam mida,gi teha.
Kuid maailm vajab vabadust^
mitte ootust. Elame mitte tänase^
le,; ;vaid k a homsele, päetvale. Ta j -©Bai feõiki mehaanilisi parandnsS
toi orna kõnes esile k a äsja Piur-nud
viimase elusjblnud Easti aiju-
CJhristaSkirches,
;804 Broadview Aveaue •
691-2848
I^up., 3. niärtsil kell 9.30 hommikul
Hingamispäeva J kool ainel:
Kasvatus Usklikus Peres. Kell U
hommikul. JUMALATEENISTUS.
Laste klass.
IT IS WRITTEN Seminar: .TORONTO
HILTON - HARBÖÜB
CASTLE. Registreerimine kell 9
hommikul;
imap., 4. niärfcs, IT IS WRIT-T
E N Seminar Hamiltoiiis, Holi-d
a y l n n , 150 King, St. E., regist-reerimke
kell 9 hommikul; Kõik
teretulnud! '
Politseinikke näeb ohtrasti.
Võõrastavana tunduvad sagedar-sed
sõidukite (ka busside) peatar-niised,
mis olevat tavalised, et
leida salakaupu j a salakaubaveda-jald.
Et see (politseile muuhulgas
ka väikeseks kõrvjateenistuseks
on,, selele oleme kord tunnistajaiks;--
Meie bussi peatab ^^n
seinik keset linnaäärelüklust
ja tal tekib äge vaidlus bussisaat-ja
j a juhiga. Äkitselt see lõpeb ja
saame minema. Pärime reisijuhilt,
kuidas see süs nü ootamär
tult j a tülitsomisteta lõppes ning
saame sosinal vastuseks:
„Tahtis maksmist! Andsin talle
20 pesot (ca 70 c), saime tülika
pagasikontroUlmiseta tulema."
Nii odav o l i siis altkä-emaks võimumehele,
mida nähtavasti üsna
tavaliselt kasutatakse.
Keegi reisijaist aga teab kinnitada:
,,Kolumbias kasvatatakse
maallnia parimat kohvi j a - kvaliteedilt
kõrgemat marihuaanat/seda
viimast nad otsivad."
Pärima kvaliteedi kohta ei tea
midagi öelda, kohvi tundub aiiait-selt
võõras j a teise kohta, puuduvad;
otsesed kogemused.
tise valitsuse teedenünistri F. Pe-terseni,-
kes ehaeti just 24. veebr.
Torontos.
: Oma'palvesz-ta- ü ^ 61" aastat
tagasi rajatud Eesti on Saar
tan' küll kustutanud, kuid mitte
hävitanud. Ta palus, et Issand
kingiks eesti rahvale jõudu vastu
panna j a seisma jääda. T a tänas
Jumalat meie sangarlike võltleijar
te eest, kes ehitasid eesti kodu,
kus arendati rahvuslikku kiütuu-väga
areoenud ' ri. -Ta 'palvetas,. et J » n d ' iiuen-dak^
me käsivarsi, annaks jõudu
ja usku, öt öö bldks möödumas
ja vabadus koit jälle saabumas.
Mõlemad teenistused oli Jdriku-liste
rohked, kelle hulgas oli eriti
palju noori.
Cartagena, meie teine
paik, on õiöti nagu
peatus-
Eesti Vabarügi aastapäeva ju-malat^
nistusele ' Vana Andrese
kirikus möödunud laupäeva õhtul
kogunes üle 350-ne kirikulise.
Koguduse laulud selleks jumalateenistuseks
olid valitud äsja i l munud
praost A/Hinno lauluraamatust,
mis on pühendatud Vaba
Eesti kirikule. .
õpetaja A. Taul jutlustas prohvet
Jesaja raamatu tekstil —
„Kui teie ei usu. siis teie ei püsi".
Jutlus oli ülesehitatud prohveti
teemale — Jumala kätes on maailma
rahvaste ajalugu j ä ainult
need rahvad jäävad ajaloos püsima,
kes näevad kaugemale. Jumalateenistusel
esines solistina bariton
Avo Kittask j a laulis kogu-
^luse segakoor.
Jumalateenistusele järgnes
tus kiriku suures saalis, kiis kõneles
ülehipreester E . Lepik. Kõneleja
mainis, et eesti rahvas on
ootav rohjvas. Läbi ajalood oh eestlased
oodanud vabadust, .võima
lust-ise oma elu korraldada ja
organiseerida. K u i puhkes Esime^
ne maailmasõda, siis sejle tuhast
kerkis k a noor Eesti riik. Esimese
maailmasõja rahuleping oli
koostatud keskpärase intelligentsiga
meeste poolt j a o l i aja küsimus,
mü puhkeb uus maaUmasõ-da.
Kaks aastakümmet hiljem oli
olukord nü kaugel j a Eesti kaotas
oma iseseisvuse. Nüüd on meie
r a h v ^ taas ooteõlukorras. Kes
¥®!. 699.52fS
I t e ä e Gisi ja parandame vsDi
oli BQ}^ koi ka savilatos
suudab kannsitlikult ja vastupidavas
lootuses oodata, sellele koidab
kindlasti uus tulevik. Kõneleja
juhtis lõpetades tähel&ponu erinevatele
tunnetele oma kodumaa
vastu. Tema isal K i r i l l Lepikul,
keUe kommunistid mõrvasiä, olid
erinevad tunded oma ^kodumaa
vastu võrreldes tema poja tunnetega,
Meie ei saa üksteist oma
tunnete alusel kritiseerida vaid
peame seda tegema/(ratsionaalsel
alusel. Meie ootused toituvad süs
kui mõjule pääsevad vaimsed
väärtused, inimõigused, tõde ja
vaba(^. Neid ^ suudeta pühk^
damaailmas. Praegu elame kui
tulistd; sütel kuid üleöö võivad
eesti rahva lootused taas täituda.
Aktusel esin^id eeskavoüses
osas Anu Jaanus j a |iküta Nippak
klaveripaladega ning Tbomas
Heinsoo ja Kristina Meipocm
deklamatsioonidega.
Müügil „Vaba Eestlase" talituses
Aastatellimiae 1979. ä. $6.00
Eesfci Maja, 958 Broadview Ave. Toroffit©
TEL. 466-4813
Oht. Gov. Reg.
Vabädusrisiti kavj
A. Eriltson, B .
EÜS-i esimees J .
Luik ja E k L 'u
risti kdvcileril
Aastate jooksul ti
junenud Eesti VabJ
lesride austamine Ti
eesti afcadeemiliste
de poolt toimus k(
aastapäeva aktust
hapäeva õhtul. Koh^
Vabadusristi kavaleri
der, B. Leeman, P;
ja A. Erikson, keda|
tulnud suurel aivul
organisatsioonide lii
bimisel esindas Teisj
veterane U. Kook
A. Luik.
Külaliste tervitusel
E K L - i esimees S.
Revelia), kes tõsti
võitlejate suiirt õh^
rust võideldes pej
gelt ülekaaluka v^
Kõneleja mainis, et
kuni eesti rahvas
Ta lõpetas' oma sõj
ja Juhan Šüstiste sõi
Vabadusristi kai
vastas koi. A. Tömj
Eesti KorporatšiooJ
Eesti tjliõpüaste Se^
t i kavaleridele osi
eest. Ta andis ed\
tervitused ning
headmeelt selle ül(
lised organisatsid
Vabarügi "aastapa^
kuna selle traditsit
võitluse tuld ja Vi
mu edasi noortesse]
Eesti üliõpilastt
tervitas esimees
andis edasi tänu
Valeridele toodud
lejatele eeskuju
eeskuju on olulim
vastele genieratsit
leja mainis, et
aastapäev ei ole
nioniaalne sün(
ja oluline päev
Koosviibunisel pj
vi j a suupisteid ni
osas esines noorusll
nemgaidide koor G|
mitme lauluga.
K A A S M A J
Puhastan keemilisi
ning) Teie düvanlc
bad seinast seina
oma kodus. — H|
447-9S
K O R
leiab üksik naiil
vanuses üksiku
Kirjutada slt.
O i P T I C A L S
R. SCHMID»
Sum- valik euroo|
Zeiss, Rbdenst
Spetšialiseerunad
alal
1586 BLOOR ST.
pool Dundas'J
TELEFONI
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 1, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-03-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790301 |
Description
| Title | 1979-03-01-04 |
| OCR text |
mm
mm
jstEHOoaaasD coonn
Nr. n
sündinud Eestis
smwd' TObriadl -1970
MAEiÄ mULEN.
LAHKUNUD SÕPRA, KAASVÕITLEJAT JA
2 ^ B>miBl SUURTÜKIVÄEST
taälestab
E d a s t a |k»0lt eristatud
lii,
sama poolt välj^jtmesiud
Modeniiš^ritud avarad
T.:Lo
3S2
Toronto, O a i
aOWERS & CIFTS
H A U A K l VIU)
Eesti ettevdto
Yonge St.i Toroato 7
(Davisville & Eglintoai
48^214?, 047-1216
Nigul Virro
Annetaja sooviö täidetakse.
Ave. Toromto,
M4K 2R6
SEEL CHATEL 2180 H u r o n f a r i o Št., 279-7663
. V ijONCESVAUES .CHAPEL 436 Roncesvalles Ävc
• 533-7934
Värsked ja esmaMassilised lilled igakg
ehted, merevaik, maliktoöi, poimiksr-
Haagitakse eesü, läti ja inglise te@lt.
Peetri ikoguduses tähistst! Eesti
Vabariigi 61. aastapäeva kalie j u malateenistusega.
Esimene oli
laupäeval, 24. veebr.võbtüi j a teine
järgneval pühapäeval. Mõlemal
teenis koguduse õpetaja
praost O. Puhm j a o r e l i M i tegev
Inga Korjus. Muusikalises osas
oli väga rikkalik kava. Laupäevaõhtul
olid kaastegevad koguduse
segaikõoT ,,Cantate Bomino'> ^To°
rarMall Kerson viiulil ja noorte
instrumentaal arLsamhel; pühapäeval
I noortekoor j^ootus'' ja
laulusolist AvaKittasIk,
Sõiduks Gartageiasse oleme
ette valmistatud, ent see osmtub
oodatust vedgi ebamugavamaiks.
Teekond ohujahutüseta -bussis,,
kuigi uks j a Mmad on lahti, fon
roiutavalt kuum j a ikestab koos
kahe l i Ä e s e .peatusega tervelt
5 tundi, kohale jõudes xm koheseks
unistuseks' saaks vaid
õhujahutusega tupp®, voodisse või
skile jahedasse vette suplema!
Mõlemad võlmaiUised on. otsemaid
kättesaadaval j a korvavad söidu-vintsuitušed
j a väsimuse, läbisõidetud
teeikond Ise aga vajub a l les
värsikiana silmade ett©.
KÄmhias elaJb 24 miyo^^
nikku,' neist pealinn Bogotos 4,5
miiij. Rassilt ion neid heledanaha-lisi,
tõmmusid j a süsimusti, enamik
nüiigi segu Sndiaaiilasist
hispaanlasis-t -f neegreist, neid
viimaseid on siiri näha märlksa
rohkem, kui näiteks, naabermaal
Vanetsueelas -vöi l ö u t i a^
riikideks. Rügikeeleks on hispaania
keel, vähesed kõnelevad ka
pisut inglise keelt j a eoaimlk rahvast
on katoliku usku.
Vaesuse j a rikkuse piirid ei näi
nii teravalt eraldatavad, kui nad
^ d a muudes Ladina-Ameerika
maades on, nagu naabermaas Ve-netsueelas;
Peruus j^n. Keäkmine
eluiga lolevatŠS a., mis siiski viir
tab puuduijääkidele sanitaarolude
s u h t ^ j a •— iga mehe kohta olevat
7 naist (!).
Rügikorraks on demokraatlik
vabariik, rahva poolt neljaks aias-taks
valitud p>a)rlamendi j a p r ^ i -
dendlga. Võimtd on praegu liberaalide
partei j a muUe tõtatakse
kimiitama, et;see pole mitte kommunistlik
valitsus. President kõi-
. eelduste kohaselt omab üsna
diktaatorliifcke voimupüiie, nagu
paljudes teistes LaddnarAmeerika
maades. Suurimaks fiigikuludeks
on sõjaväe j a politsei ülevalpida-
Bfonument luuletaja L. G. Lopezi xtialestuseks € s # g e !^
kujutab tohutusmirt varn; saapapsiaffL; • ,^ ;;,| ; ; ^
uus linnaosa, milles Bocagrande
'^urordialal kerkivad mereäärsed
moodsad kõrghotellid ning kõik
muu äritegevus ühenduses suvi-tusrähvaga
jä teisena müüriga
püiatud vanalinn koos sadaana.
ga, mille asutamisajafe peetakse
Territoorium Kolumbia ^ h j a r
rannikiü oli tollal asustatud indiaanlastega,
kes raevukalt oma
maad j a vabadust kaitsesid, ent
lõpuks siiski paljude veriste lahingute
järele Hispaania asukaile
oma maa loovutama pidid. Kindlalt
ija tugevasti rajasid hispaanlased
sinna oma kindlustatud linna
ning sadama Cartagena ja
asusid siis uut maad uurima ja
ta varandusi avastama. Varandu-isi
nad Ika leidsid, vääriskividest
eeskätt sügavrohelisi smtegde
(.,emeralds"), millest tänaj^eval-gi
95% kogu maailma toodangust
kaevatakse Kolumbia kaevandus
i s . / V , ,
On teada, et juba W aastat
enne hispaanlaste tulekut Kolumbia
indiaanlased kaevasid tunne-
YORKE CHAPEL 2357 Bloor St; W.
. 767-3153 •
mine. Sõjaväekohustus on |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-03-01-04
