1985-03-28-05 |
Previous | 5 of 6 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
r
Nr. 25 Nr. 25 VABA EESILANE neljapäeval, 28. märtsil ^ Thursday, March 28,1985 Lk. 3
pital Kanadas
estam endi-pärandused
ndid on tulumaksu*
ake oma annetused
istele eesti orgamsat-nidele
kapital Kanadas
aksuvaba kviituogi
Eesti Maja, 958
vc, Toronto^ Ont-
4K 2R6
ülillliiiilliilliiillilililiilillllllDHIi
ad uudised loete
EESTLASEST"
iMiiiHiirniiiiuiiiiiimiiiiiiiiiiiMti)
iseeritud!
a noorte ruumis
'seks valiti Juta
grid Leis, Ester
jonis Kalju Leis
on Viima Allik^
ars, Anne Omi''
ülil s.a. Eesti Maisel
kavatseb juha-harjumaalastele
pe-htu.
õppenud, asusid ko-e.
r, kes loed neid ri-ud
Harjumaal või
tunned südames, et
siis võta täna kon-ja
liikmega ja re~
meie koondisse!-
imemaks on alam-isikult.
' • ^
.. •••a.o.
a. Eejsti Maja
ste leidmisest. •
museks olid: jul]ia°
oost, sekretär —
ts, kassapidaja —
tartlaste noortfS
lai Kreem. "
tänas Ene Künkaidades
rõõmu,
i l^ea nüüd enam
igi rändama. '
*s et Ene Runge
ende' ettevõtmisi
ta, mida küsitu ka
b hetkel tervlsli-sU|
t tagasi tõmbu-mustes
palutakse
ale Laine Koostile;
sekretärile Leida
4224585:
E-e R.
es hiljuti määra-õtte.
Humaa Ingaks
; direktoriks,
d seotud teatrite-/
nda aasta Sveri-tions
V Förening'u
Igataja ja toime-
„Infonnationensf
lormatsiooni või-
TooRias Õuü^
Toomas õunpuu, eesti advKaat
Torontos, valiti provintsi konservatiivide
partei kandidaadiks York
South valimispiirkonnas, kus tema
vastaseks on NDP partei juht Bob
Rae.
38-aastane Tooma|s õunapuu sai
oma esimese kuulsuse, kui teda-nimetati
Torontos erakordseks prokuröriks,
ülesandega puhastada
Yonge'i tänavalt pornograafilised
ettevõtted. Pärast seda ta asus peaprokuröriks
Bermuda saarele, kus
ta töötas kohtunikuna. 1981. aastal
ta saabus tagasi Torontosse, ja on
töötanud sHn advokaadina ja bsali-se-
ajaga prokqrörina.
Minnes esimene kord vastu NDP
parteijuhile Bob Rae'le, konservatiivide
partei organiseeri] ad arvestavad,
et õunapuul on võimalused
võitmiseks kuna Bob Rae pole teinud
suuremat York South'is sellest
ajast, kui ta võitis 1982. aastal. Ka
on mainitud, et Toomas õunapuu
on rahvale lähedasem kui Bob Rae,
keda paljud näevadi nagu akadeemilise
isikuna. ~ 1
Kui keegi soovib teda valunis-kampaaniä
ajal aidata, helistada
Toomas õunapuule, tel. 597-1714
kuni valimise peakorterid avatakse.
Yeebruarilõpul toimus St. Fetersburgis Floridas järjekordne
suur rahvustevaheline näitušj mis öli kümnendaks
sellesamaseks. Kesk-Florida Eesti Selts võttis sellestki
näitusest ©sajviiagu ta on osa võtnud kõiMdest eel-mistesto
\
xDDaBBiiBiiaaniiaaviiBBDODiiOBBBnoDadaaaa
JMN ALMER
KATUSETO
Ttle2f3»212S
, 773-2014
Dooniii
Rootsi sõcirilcised
koos Stokholmis
Suureks võib seda näitust õigustatult
nimetada, kuna sellest osavõtnud
rahvusgruppide arv ulatus
ligemale poolesajani ja külastajaid
oli murdu.
Oma korralduselt on näitus midagi
näituse ja näitemüügi vahepealset.
Rahvuslike väljapanelcute
kõrval müüakse ka mitmesuguseid
rahvuslikku laadi esemeid ja suveniire.
Eraldi väljapanekute osakonnas
hoone suurel areenil, olid
rahvusgruppidel oma söökide ja
jookide müügilauad, kus pakuti
rahvustoite kõikidest maailmakaartest.
Kogu näituse kestel toimusid laval
mitmesugused ettekanded.
Esinesid etnilised koorid, rahvatantsijad
ja solistid.
Nii oli näitus ühtlasi ka rahvapeoks.
Näituse Ivamise ja kümnenda
aastapäeva tähistamise tseremoonia,
prominentsete poliitikute ja
seltskonnategelaste osavõtul, algas
värviküllase paraadiga. Iga rahvuse
esindus sammus eranditult
rahvarõivais oma rahvuslippudega
eesotsas. Järgnenud aktuse palvuse
pidas õp. Juhan SuurMvi.
Eestlaste väljapanek oli sel aastal
eelmisest suurem. See eraldus
teiste omadest oma maitsekuse,
kvaliteedi ja põhjamaise soliidsuse
poolest. Polnud ka kaubitsemist
a'agu enamuses teistel
Ei tohtinud muidugi puududa ka
mitmed õllekapad.
Väljapaneku kunstiliseks kujundajaks
ja ülesseadjaks oli arhitekt
Tõnis Linn'amaa kos teiste abistajatega.
Tema tehtud olid ka uued
kokkupandavad tagaseina stendid,
mida saab korduvalt kasutada ja
mis teevad väljapaneku ülesseadmise
kergemaks. Näituse kestel
andsid rahvarõivais daamid seletusi
väljapanekute kui ka Eesti ja tema
saatuse kohta. I
. Sel' aastal hinnati eesti väljapanek
kolmanda auhinnaga.
l^ui väljapanekute Mndamist
alustati neli aastat tagagi said
eestlased esimestena esimese ai-
Kesk-Florida Eesti Selts rahvusvahelisel näitusel. Vasakul ja üleval osa eesti väljapane-kust.
Valmis seletusi andma on vasakult paremale Sylvia Kirsimägi ja Hilja Pohl. All
on Evald Pohl ja Ludwig Wahter esinemas.
Saarlaste traditsioonikohasel
kliünlapäevasel kokkutulekul Eesti
Majas võis ka käesoleval aastal tõdeda,
et heatujulist saareirahvast
jätkub Stokholmis saalitäieks. Just
neil kokkutulekul! valitseb eriliselt
sundimatu ja koduselt lõbiss meeleolu.
Aarne Võting ütles kokkutuhiui-le
tere tulemast, tujutõstva ettekande
pidas Jaan Teär, kes jutustas
oma'kolmest äsjasest Aafrika-aastast,
juulist 1981 kuni septemb-rmi
1984, olles seal Alfa-Lavali
esindajana. Nagu tavaliselt võttis
sõna saarlaste austusväärne seenior
prof. Gustay Ränk. Kavas oli ka
lühifilm praegusest Saaremaast ja
Kuressaarest, mis tehtud läbi autoakna,
ülejäänud osas organiseerisid
Maimu Leesi ja Reiiio Sepa ühislaule,
milleks oli kaks tihedalt täiskirjutatud
lehekülge laulutekste,
kuna akordionil saatis neid Oskar
(Ott) Annus, kes jäi hiljem ka tantsulugude
mängijaks.
sugused käsitööd, rahvarõivais
mamiekeenid ja nukudy ehted ja
Erika Tüsleri kuulsaks saanud
nahatööd.
Ka järgnevaid esinemisi on auhinnatud;
aga ei saa ju nõuda, et sama
i grupp pidevalt esimese koha
saal^.
Suure .vaeva nägijaks väljapandud
esemete kogumisel ja hooldamisel,
samuti sidemepidajaks näituse
korraldava peatoimkonnaga
oli Sylvia Kirsimägi.
Eestlastest esinesid laval kahel
päeval eesti rahvalauludega tenor
Evald Pohl ja akordionil Ludwig
Wahter.
• Neil ©li see ka kümnendaks ©si-.
nemlseks.
Toitude osakonnas oli seltsil oma
joogipunkt, kus ,,'kuremariinil" oli
hea minek. Selle tegevuse peakorraldajaks
oli Albert Piu-and, keda
abistasid mitmed nobedad äbüised.
Lõpuks olgu nimetatud, et niisuguse
näitusest .osavõtmise organiseerimine
ja: läbiviimme sai teoks
Nõukogude Eestis toimusid samal päeval kui välis-maailmas
eestlased tähistasid Eesti Vabariigi 67. aastapäeva
ENSV ülemnõukogu valimised; samaaegselt
kogu N. Liidus vallmisede
Nagu ette oli nähtud Võttis valimistest
ametliku teate järgi osa
99,96 protsenti. Valitud 285 saadiku
! feulgas on 100 vene nimedega,
pe.^le selle on valitud ka teistesse
võõrrahvustesse kuuluvaid
inimesi. Selletõttu ökupatsioonipar-lament
peab oma asju ajama vene
keeles.
ainult seltsi esimehe, seltsi juhatuse
ja mitmete liikmete ühise panuse,
tõttu.
Võibolla ei oinud juhus, et valimiste
eelõhtul, .
23. veebruaril süMs põlema üks
valimispunkte, mi!$.asus Nõmmel
Yabaduspuiestee ja Haava tänava
nurgal
—Tallinna 27. 8-klassiline kool ja
põles maani maha.
Tulekahju märgiti ära ka televisioonis.
Kuidas seal hääletamisega
5, ei ole teada.
. : EPL/y
Vanglad
©raettevõtteks
WASHINGTON — USA president
on igati soodustanud eraettevõtluse
laienemist, kunaJ ta usub et
selle abil suudetakse'riigi majan^
duselu parandada, übeks uueks
alaks on vanglate andmine eraette-võtteile;
juba on umbes 30 nende
valduses ja ennustustel kohaselt
nende arv võib kahekordistuda
järgneva poolaasta Jooksul. Tulemused
on seniajani olnud head, ainult
paljudel Ott põhunõtteliselt
sellisele moodusele vastu rääkida.
Eraettevõtted on pakkunud vangide
hoidmiseks paremaid ms^utus-võimalusi
kui senised riigile kuuluvad
ja '^vananenud asutused; USA
vangide arv on vihnasel ajal peaaegu
kahekordistunud.
kevadega koos
ooEhatarre'*
Laupäeval, 23. mäi^tsül külastasid
Rajaleidjate hellakesed ja Lembitu
noolepoisid oma juhtidega „Eha-taret",
näidatase vanaemadele mu-navärvimise
kunsti. Kui mimävär-vimine
oli lõppenud, süs sürduti'
seltskonna riiumi, kus Enno Aguri
akordioni saatel noored lõbustasid
„Ehatare" elanikke lauluga.
Lembitu noolepoiste saatjateks,
olid: Tormi Jõgeda, (Parviku
juht), Reet Leis, Ingrid Kivi, Vi-^
vian Hõlmberg, Eerik Valter, Enno
Agur. HeUakeste juhid olid Sirje
Järvel ja Lüsa Kaid.
Tänuks noortele „Ehatare" perenaised
serveerisid mahla ja küp-siseid.
Auhinnaks parematele mu-navärvijatele
anti kaks tibu ja jänkut.
Samal pealelõunal esines meile
Steve FuUeri saksofoni -kvartett
tunniajalise kavaga, Esmejatest
olid kolm elukutsel^t gümnaasiumi
õpetajad. Steve Fuller õpetab samas
koolis Asta Ballstadtiga. Veebruaris
esines meüe is i noort akor-dieonimängijat
kontserdiga. Need
on haruldased elamused ehatare-lastele.
Misv on eriti liigutav, nad
ohverdavad oma vaba aega ja talenti
tasiita meie vanemale gene-ratshioohüe.
Siiras tänu noortele jajSteve Ful-leri
kvartetüe meeldida pealelõuna-se
kontserdi eest.
A.K. mxa
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 28, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-03-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850328 |
Description
| Title | 1985-03-28-05 |
| OCR text | r Nr. 25 Nr. 25 VABA EESILANE neljapäeval, 28. märtsil ^ Thursday, March 28,1985 Lk. 3 pital Kanadas estam endi-pärandused ndid on tulumaksu* ake oma annetused istele eesti orgamsat-nidele kapital Kanadas aksuvaba kviituogi Eesti Maja, 958 vc, Toronto^ Ont- 4K 2R6 ülillliiiilliilliiillilililiilillllllDHIi ad uudised loete EESTLASEST" iMiiiHiirniiiiuiiiiiimiiiiiiiiiiiMti) iseeritud! a noorte ruumis 'seks valiti Juta grid Leis, Ester jonis Kalju Leis on Viima Allik^ ars, Anne Omi'' ülil s.a. Eesti Maisel kavatseb juha-harjumaalastele pe-htu. õppenud, asusid ko-e. r, kes loed neid ri-ud Harjumaal või tunned südames, et siis võta täna kon-ja liikmega ja re~ meie koondisse!- imemaks on alam-isikult. ' • ^ .. •••a.o. a. Eejsti Maja ste leidmisest. • museks olid: jul]ia° oost, sekretär — ts, kassapidaja — tartlaste noortfS lai Kreem. " tänas Ene Künkaidades rõõmu, i l^ea nüüd enam igi rändama. ' *s et Ene Runge ende' ettevõtmisi ta, mida küsitu ka b hetkel tervlsli-sU| t tagasi tõmbu-mustes palutakse ale Laine Koostile; sekretärile Leida 4224585: E-e R. es hiljuti määra-õtte. Humaa Ingaks ; direktoriks, d seotud teatrite-/ nda aasta Sveri-tions V Förening'u Igataja ja toime- „Infonnationensf lormatsiooni või- TooRias Õuü^ Toomas õunpuu, eesti advKaat Torontos, valiti provintsi konservatiivide partei kandidaadiks York South valimispiirkonnas, kus tema vastaseks on NDP partei juht Bob Rae. 38-aastane Tooma|s õunapuu sai oma esimese kuulsuse, kui teda-nimetati Torontos erakordseks prokuröriks, ülesandega puhastada Yonge'i tänavalt pornograafilised ettevõtted. Pärast seda ta asus peaprokuröriks Bermuda saarele, kus ta töötas kohtunikuna. 1981. aastal ta saabus tagasi Torontosse, ja on töötanud sHn advokaadina ja bsali-se- ajaga prokqrörina. Minnes esimene kord vastu NDP parteijuhile Bob Rae'le, konservatiivide partei organiseeri] ad arvestavad, et õunapuul on võimalused võitmiseks kuna Bob Rae pole teinud suuremat York South'is sellest ajast, kui ta võitis 1982. aastal. Ka on mainitud, et Toomas õunapuu on rahvale lähedasem kui Bob Rae, keda paljud näevadi nagu akadeemilise isikuna. ~ 1 Kui keegi soovib teda valunis-kampaaniä ajal aidata, helistada Toomas õunapuule, tel. 597-1714 kuni valimise peakorterid avatakse. Yeebruarilõpul toimus St. Fetersburgis Floridas järjekordne suur rahvustevaheline näitušj mis öli kümnendaks sellesamaseks. Kesk-Florida Eesti Selts võttis sellestki näitusest ©sajviiagu ta on osa võtnud kõiMdest eel-mistesto \ xDDaBBiiBiiaaniiaaviiBBDODiiOBBBnoDadaaaa JMN ALMER KATUSETO Ttle2f3»212S , 773-2014 Dooniii Rootsi sõcirilcised koos Stokholmis Suureks võib seda näitust õigustatult nimetada, kuna sellest osavõtnud rahvusgruppide arv ulatus ligemale poolesajani ja külastajaid oli murdu. Oma korralduselt on näitus midagi näituse ja näitemüügi vahepealset. Rahvuslike väljapanelcute kõrval müüakse ka mitmesuguseid rahvuslikku laadi esemeid ja suveniire. Eraldi väljapanekute osakonnas hoone suurel areenil, olid rahvusgruppidel oma söökide ja jookide müügilauad, kus pakuti rahvustoite kõikidest maailmakaartest. Kogu näituse kestel toimusid laval mitmesugused ettekanded. Esinesid etnilised koorid, rahvatantsijad ja solistid. Nii oli näitus ühtlasi ka rahvapeoks. Näituse Ivamise ja kümnenda aastapäeva tähistamise tseremoonia, prominentsete poliitikute ja seltskonnategelaste osavõtul, algas värviküllase paraadiga. Iga rahvuse esindus sammus eranditult rahvarõivais oma rahvuslippudega eesotsas. Järgnenud aktuse palvuse pidas õp. Juhan SuurMvi. Eestlaste väljapanek oli sel aastal eelmisest suurem. See eraldus teiste omadest oma maitsekuse, kvaliteedi ja põhjamaise soliidsuse poolest. Polnud ka kaubitsemist a'agu enamuses teistel Ei tohtinud muidugi puududa ka mitmed õllekapad. Väljapaneku kunstiliseks kujundajaks ja ülesseadjaks oli arhitekt Tõnis Linn'amaa kos teiste abistajatega. Tema tehtud olid ka uued kokkupandavad tagaseina stendid, mida saab korduvalt kasutada ja mis teevad väljapaneku ülesseadmise kergemaks. Näituse kestel andsid rahvarõivais daamid seletusi väljapanekute kui ka Eesti ja tema saatuse kohta. I . Sel' aastal hinnati eesti väljapanek kolmanda auhinnaga. l^ui väljapanekute Mndamist alustati neli aastat tagagi said eestlased esimestena esimese ai- Kesk-Florida Eesti Selts rahvusvahelisel näitusel. Vasakul ja üleval osa eesti väljapane-kust. Valmis seletusi andma on vasakult paremale Sylvia Kirsimägi ja Hilja Pohl. All on Evald Pohl ja Ludwig Wahter esinemas. Saarlaste traditsioonikohasel kliünlapäevasel kokkutulekul Eesti Majas võis ka käesoleval aastal tõdeda, et heatujulist saareirahvast jätkub Stokholmis saalitäieks. Just neil kokkutulekul! valitseb eriliselt sundimatu ja koduselt lõbiss meeleolu. Aarne Võting ütles kokkutuhiui-le tere tulemast, tujutõstva ettekande pidas Jaan Teär, kes jutustas oma'kolmest äsjasest Aafrika-aastast, juulist 1981 kuni septemb-rmi 1984, olles seal Alfa-Lavali esindajana. Nagu tavaliselt võttis sõna saarlaste austusväärne seenior prof. Gustay Ränk. Kavas oli ka lühifilm praegusest Saaremaast ja Kuressaarest, mis tehtud läbi autoakna, ülejäänud osas organiseerisid Maimu Leesi ja Reiiio Sepa ühislaule, milleks oli kaks tihedalt täiskirjutatud lehekülge laulutekste, kuna akordionil saatis neid Oskar (Ott) Annus, kes jäi hiljem ka tantsulugude mängijaks. sugused käsitööd, rahvarõivais mamiekeenid ja nukudy ehted ja Erika Tüsleri kuulsaks saanud nahatööd. Ka järgnevaid esinemisi on auhinnatud; aga ei saa ju nõuda, et sama i grupp pidevalt esimese koha saal^. Suure .vaeva nägijaks väljapandud esemete kogumisel ja hooldamisel, samuti sidemepidajaks näituse korraldava peatoimkonnaga oli Sylvia Kirsimägi. Eestlastest esinesid laval kahel päeval eesti rahvalauludega tenor Evald Pohl ja akordionil Ludwig Wahter. • Neil ©li see ka kümnendaks ©si-. nemlseks. Toitude osakonnas oli seltsil oma joogipunkt, kus ,,'kuremariinil" oli hea minek. Selle tegevuse peakorraldajaks oli Albert Piu-and, keda abistasid mitmed nobedad äbüised. Lõpuks olgu nimetatud, et niisuguse näitusest .osavõtmise organiseerimine ja: läbiviimme sai teoks Nõukogude Eestis toimusid samal päeval kui välis-maailmas eestlased tähistasid Eesti Vabariigi 67. aastapäeva ENSV ülemnõukogu valimised; samaaegselt kogu N. Liidus vallmisede Nagu ette oli nähtud Võttis valimistest ametliku teate järgi osa 99,96 protsenti. Valitud 285 saadiku ! feulgas on 100 vene nimedega, pe.^le selle on valitud ka teistesse võõrrahvustesse kuuluvaid inimesi. Selletõttu ökupatsioonipar-lament peab oma asju ajama vene keeles. ainult seltsi esimehe, seltsi juhatuse ja mitmete liikmete ühise panuse, tõttu. Võibolla ei oinud juhus, et valimiste eelõhtul, . 23. veebruaril süMs põlema üks valimispunkte, mi!$.asus Nõmmel Yabaduspuiestee ja Haava tänava nurgal —Tallinna 27. 8-klassiline kool ja põles maani maha. Tulekahju märgiti ära ka televisioonis. Kuidas seal hääletamisega 5, ei ole teada. . : EPL/y Vanglad ©raettevõtteks WASHINGTON — USA president on igati soodustanud eraettevõtluse laienemist, kunaJ ta usub et selle abil suudetakse'riigi majan^ duselu parandada, übeks uueks alaks on vanglate andmine eraette-võtteile; juba on umbes 30 nende valduses ja ennustustel kohaselt nende arv võib kahekordistuda järgneva poolaasta Jooksul. Tulemused on seniajani olnud head, ainult paljudel Ott põhunõtteliselt sellisele moodusele vastu rääkida. Eraettevõtted on pakkunud vangide hoidmiseks paremaid ms^utus-võimalusi kui senised riigile kuuluvad ja '^vananenud asutused; USA vangide arv on vihnasel ajal peaaegu kahekordistunud. kevadega koos ooEhatarre'* Laupäeval, 23. mäi^tsül külastasid Rajaleidjate hellakesed ja Lembitu noolepoisid oma juhtidega „Eha-taret", näidatase vanaemadele mu-navärvimise kunsti. Kui mimävär-vimine oli lõppenud, süs sürduti' seltskonna riiumi, kus Enno Aguri akordioni saatel noored lõbustasid „Ehatare" elanikke lauluga. Lembitu noolepoiste saatjateks, olid: Tormi Jõgeda, (Parviku juht), Reet Leis, Ingrid Kivi, Vi-^ vian Hõlmberg, Eerik Valter, Enno Agur. HeUakeste juhid olid Sirje Järvel ja Lüsa Kaid. Tänuks noortele „Ehatare" perenaised serveerisid mahla ja küp-siseid. Auhinnaks parematele mu-navärvijatele anti kaks tibu ja jänkut. Samal pealelõunal esines meile Steve FuUeri saksofoni -kvartett tunniajalise kavaga, Esmejatest olid kolm elukutsel^t gümnaasiumi õpetajad. Steve Fuller õpetab samas koolis Asta Ballstadtiga. Veebruaris esines meüe is i noort akor-dieonimängijat kontserdiga. Need on haruldased elamused ehatare-lastele. Misv on eriti liigutav, nad ohverdavad oma vaba aega ja talenti tasiita meie vanemale gene-ratshioohüe. Siiras tänu noortele jajSteve Ful-leri kvartetüe meeldida pealelõuna-se kontserdi eest. A.K. mxa |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-03-28-05
