1978-08-10-03 |
Previous | 3 of 9 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 59
. ^ . . . >
ga, Änäy, seisab selles
viibivate Liidu
peamiseks ülesandeks
[kapitalistlikus maail-
|e puuduste ja varju-otsimine
ja nende
^inej Kuid peale sel-
Tassi esindajad ka
olevate poliitiliste
kl ning vajaduse kor-jsegi
edasi Ühendiliki-
Bi pressikonverentse,
kult oma vaatevinklist
larinaadiga vürtsita-ts
mainitakse ühes
|t N. Liidu ajalehte-
|iud Tassi läkituses, et
presidendi inimõigus-llse
polütika, mis kuju-ainult
NSV Lüdu sise-j^
kkumist inimõiguste
võltsi sildi aU, olevat
beerika üldsuses tõ-
Need meeleolud ole-kid
ka president Car-kverentsil,
kus olevat
[esitatud palju küsimu-
Ika kohta N. Liidu suh-
[sidendi vastused nen-
[olnud ebajärjekindlad
kd.
[eb eriti, et president
loodsa elektronarvu-
Inüümise N. Liidule
pdanud kontrolli nüsu-lete
ekspordi üle, mis
t tuua naftatootmise
N.y Liidus. Lõpuks
välja ka oma tnimp-
Irgib;
[verentsil kajastus salka
üldsuse pahameel
It ametlik Washicgtön,
fciguste eest võitleja-liidus
süüdimõistetud
I koäum aare etureld Ja
täi jä a studes, on jää-
Is ja osavõtmatuks
[nglates vaevlevate tu-itüiste
vangide saatuse
9li sunnitud tiumista-l/
i alaline esindaja Lil-
[aste f Organisatsioonis
j juba ette võis arvata,
renelašed oma propa-b
toitmisel täiel mää-lendriikide
diplomaadi
[:Tigi sihilikud, rumalad
iused. Tassi va-liteleN.
Liidu elanike-i
nf ormatsioonimater ja-bn
omamoodi traagi-feele
valedele annavad
||1riikide mõne juhtiva
maalsed ja tõsioludele
Id väljendused.
ipoolseid radikaale on
^ambodzha sündmused
kainestada ja neid
mõtlema panna; Viet-fenibbdzha
sõdade ajal
1 radikaalid kogu lääne-
Jsiiurt hädakisa kui
|e õhujõud pommitasid
(Jäi^ lk. 3)
V
•ri-
\
Nr. 59
12. ja 13,1 aug. on valvearstiks dr.
E. Pahaplü, tel. 921-7777.
KÕIKH)EKS
KINDLUSTUSTEKS
LÄTii %L eo.
1482 Ba^hurst' St., 4 toi
(Bathiirst-5t. Oair)
Telefon kontoris 653-7815
653-781$
Soovitakse
MAJAPIDAJAT
alates septembrist 3—5 päevsi
nädalas kella 12--5 p.
Helistada tel. 444-7566
JfSekääni laste suvekoiis on
me suvekodu kasvan^
viimaste mä^alsite
looduse rüpes..
me tegevus. PUdttnäe-
Foto: J.Säägi
Insurance
Ägenc^
23 WESTMORE Dr.. Süite 2W
Reedale; Ont. M9V 3Y7
TeLl,745-4622
i Molemcis leo jas
WASHINGTON (VES) - Tänavu toimnis kakekümneš ikestatud rahvaste n^ala pühitsemine mõlemas
Kongressi kojas. Senatis toimus vastuvõtt teisipäeval, 18. juuUl senaatorite b.LHayakawa (R., Kalif.)
Ja Dasiiel P. Moynlhan! (D., N.Y.) patronaazhi äM. Esindajatekojas iN)isnttf^
lik lõunasöök, miUele Järgnes kaks paneel-disknssi®oiU teemadel ,,Bel^fli^^
, r r , ^ « Tr«%:»«n:..v«iic!o<^ 4o iiracio«n«8 t f a W a ^ * IMIC silimas edasi". VastüVestt
vai, 20. juulil pidu-
Ja Ikestatucl rah-mng
„Inimõigusei Ja ikestatnd rahvad: mis suunas vasiuvusuMseks korraldajaks oU
National Captive Nations Committee, Inc., miUe esimeheks on ukrauilane^.^ E. Dobrlansky; Mõlemast
vastuvõtust võtsid osa ühendatud Bait! Ameerika Komitee liikm^fl^5a§ .eestlaste poolt.esindajateks
olid Rahvuskomitee Juhatuse liikmed Mäido Kari J a M •• ; / ;
(Algus lk. 2)
Kambodzhas pealetungivaid
muniste. Nüüd, kus Kambodzha.s
' Kongress 17. juulil 1959 kinnitas
resolutsiooni, milles volitas presidenti
iga aasta välja kuulutama
kohnandat nädalat juulis Ilmestatud
Rahvaste Nädalaks. Esimese nädala
1959. a. kuulutas välja president
Eisenhower.
Kahekümnenda nädala kuulutas
välja sel aastal president Jimmy
, ^.Carter. • ;, ;,
Senati vastuvõtul esinesid sõnavõttudega
senaatorid: Hayakawa
valitseb kõige julmem terror, mi-'"^^-' ^^i^)» Moynlhan (D., NY),
Javits (R.,NY), Dole (R., Kansas),
Schweik^r (R., Pa.), Šchmitt (R.,
Mexico) ja Tflurmond (R., SC).
Diplcmaatkpnna nimel tervitas Nikaraagua
suursaadik Guillerma Se-villa-
Sacasa, kes on ka diplomaatliku
korpuse vanem Washingtonis.
Sen. Hayakawa oma kõnes mainis
Balti riikide,saatust ja ütles,..et
ameeriklastel on üusaid sõnu,
kuid kui on tarvilik nendele
praktilist tähendust anda, siis on
ameerika teod puudulikud.
Sen. Moynlhan puudutas dissidentide
olukorda, kus ta eri|i välja tõstis
leedu dissidendi V. Petkuše ja
küsis, miks temast ameerika lehed
palju ei 'kirjuta. Ta ütles, et ,,esimest
korda üle mitme aasta on
ameerika rahval võimalus näha
Vene rügi toelist nägu ja türanniat,
seda ehtsat totalitaarset brutaalsust,
mida see kommunistlik
riik esindab".
moodne ajalugu tunneb, on
need radikaalid tõmbunud vaikselt
tagasi ja ootavad, nähtavasti mõnda
uut kommunistliku „vabadusvõitlust",
et punaseid terroriste
toetada.
Kuid mõnel nendest hakkab ka
häbi ja nad tunnistavad üles oma
eksituse. Üks nendest ärganutest
on prantsuse misjonär Francois
Ponchaud, kes! tegutses Kambodzhas
kümme aastat misjonärina ja
kes vihkas sealset endist rezhiimi,
kes tema larvates ekspluateeris talupoega.
Kui Khmer Rõuge kom-munistiikud
terroristid maa 1975.
aasta a[Jrillis vallutasid, siis tervitas
isa Ponchalud neid vabastajatena
ja rahva päästjatena.
Francois Ponchaud on üks viimaseid
välismaalasi, kes Kam-bodzhast
lahkus ning talle sai juba
siis selgeks, et ta on rängalt eksinud.
Ta haklcas oma eksitust heaks
tegema sellegai et ta intervjueeris
sadu Kambodzha põgenikke ja kuulas
pidevalt Phnom Penh'ist saadetud
kommunistide raadiosaateid.
Nende andmete põhjal kirjutas ta
jraamatu „Cambodia: Year Zero",
mis põhjalikult valgustab seda
maapieals6t põrgut, mUle kommu^
mštid rajasid Kambõdzhasse.
Ponchaudi kes töötab ka veel pärast
oma raamatu ilmumist Kambodzha
olukorra uurimisel, mainib,
et Kambodzhas on mõrvatud
3(M),C00polütÜi^* vangi iiing Kambodzha
lahelksast miljonist elani-kmst
on surnuid isunnitöö, alatoitluse
ja ebainimiikkude tingimuste
tõttu kaks müjonit inimest. Ponchaud
kirjeldab elavalt kuidas kommunistid
tühjendasid Phnom Pen-
M linna 2,5 miljonist elanikust Ja
saatsid nad dzhunglitesse surema^
kuidas haiglad Julmalt likvideeriti,
pangad suleti, raha põletati ja riigiametnikud
mõrvati,
Kommunistlike fanaatikute ideeks
on moodustada Kambodzhas uui
agraarset ühiskonda Ja hävitada
sellega seoses kõik, mis meenutab
endist tsivilisatsiooni Ja kultuuri.
Punased radikaalid viljelevad Ja
rakendavad sealjuures vaid oma
fantastilisi ideesid, kuid unustavad
kõik iriimljtod tegurid.:
Kahjuks leidub isa Ponchaud'!
taolisi punaste unelmate küüsist
' ärkajaid vähe. Suurem osa neist,
kes toetasiä lääneriikides Kambodzha
kommunistide võimuletule-i
kut, ori j ä t o d nüüd vaikseks ja
mõnelgi neU on piinlik. Kuid see
ei tähenda veel kaugeltki seda, et
nad kummalistest ideedest Ja mõt-
, / lemisviisist ole|§M tobunud.
Sen. Javits mainis, et kui sel
aastal üles tema assistent tõi talle
toetamiseks ikestatud rahvaste resolutsiooni,,
siis s^ee assistent küsis,
et kas see resolutsioon ei ole mitte
ajast ja arust unustatud asi ja kas
poleks aeg seda nüüd lõpetada.
Seu. Javits ütles, et ta vastas talle:
,,Ei ühegi hinna eest, sest
need, kes ikestayad neid rahvaid,
on lootuses, et selles võidujooksus
vabaduse eest Ameerika väsib ja
ilmestatud rahvad uftustab/''
Pöördudes rahva poole, ta toonitas:
„Pühendage ennast nende
rahvaste vabaduse võitlusele, mitte
ainult minu ja -teie eluajal, vaid
igavesti. See võitlus võib kaua aega
võtta, 'kuid lõpuks õiglus võidab,
kui ainult need; kes seda usuvad
omas Idndlaks jäävad ja püsivad
üle aegade."
Sen. Dole mainis eriti Balti riike
ja toonitas, et meie ei pea ainult
nõudma inimõigusi üksikutele
inimestele, vaid rõhku panema
ralp^aste ja riikide enese-
Määi^&mise õiguste nõudmisele.
Sen. Thurmond ütles lihtsalt: ,,Mu
süda ja hing on teiega — ma teen
kõik, mida ma saan, et aidata."
Rahvasaadik Sunms esitas viu-as-tuslilcu
kavaet „kui meil oleks ainult
võimalus anda massiliselt venelastele
Seärs-Roebück katalooge,
me võtaks suure sammu vabaduse
taastamiseks ikestatud rahvaste-"
le".
kviteeris
sõnavõtte tugeva aplausiga.
Ikestatud- Rahvaste Komitee
poolt'anti üle „Liberty Award"
sen: Hayakawale ja sen. Moyniha-aile
teisipäevasel vastuvõtul ja
Esindajatekoja liikmetele Flöödile
ja Derwinsküe neljapäevasel lõunasöögil.
-
: Chicagos tähistati Ikestatud Rahvaste
Nädalat mässdemonstrat-siooniga
I4. ja 15. juulil Chicago
Civic Centeri Daley väljakul. Nädal'algas
reedel, 14. juulil ikestatud
rahvaste lippude yihnisega „iga-vese
tule" juurde, kuhu asetati ka
Järgmtsel-- toimus de-monstratsioon
ette president Carteri, Illi-osarijgi
kuberneri Thömpsoni
ja Chicago linnapea Bilandicku
prcäamatsioonid nmg peakõnelejana
esines kongressilnge- Frank
Annunzio, kes- eriti alla kriipsutas,
et ikestatute tegevus on eriti hinnatav
kommunismiohu selgitami-
'sel Anieerikas. Teiseks peakõnelejaks
oli endine nõukogude kindral
Petre Grigorenko, kelle venelased
sasisid välismaailma eksiili. Grigorenko
puudutas muu hulgas ka
vähemusrahvuste saatust N. Liidus,
mainides, et need rahvad lähevad
paratamatult vastu hävin-konveriiiits
WASHINGTON-- Seitsmes tea-duslik-
tehnüine konverents korraldatakse
käesoleva aasta sügisel
Washüigton, D.C piirfconnas. Eelmine
konverents toimus 1976. aasta
juulikuus Baltrniores II üle-maaiimsete
Eesti Päevade ajal.
Osa koosolekuid toinms vahetult
peale seda Phüadelphias kus võeti
osa ka mitmest ühendriikide 200.
a. sünnipäeva puhul toimunud liri-tusest..:
^'V •'','•.7 '
Eeloleva konverentsi esialgses
kavas on teaduslilmd ja tehnilised
ettekanded, laudkonnavestlused ja
sõnavara alane semmar. ETTK'78
korraldava toimkonna esimeheks
cn arvuti teadlane Agu Ets, kelle
hooleks on^ konverentsi üldine ka-vandamin4
ja tehnüine koordmee-rimine
kohapeal.
Korraldav toinikond tahab ka
lahket kutset avaldada autoritele
kes oleks konverentsil huvitatud
ettekandega esmema. Palutakse
ühendusse astuda ettekannete
tounkonnaga ja teatada ettekande
teema, ajalme kestvus ja soovid
audio-visuaalsete abivahendite
osas. Ettekande ajal^ on üldiselt
ettenähtud 30 minutit koos lühikese
kijsünuste-vastuste perioodiga.
Lähemaid üksikasju ettekannete
osas saavad autorid ettekannete
tornikonna esimehelt, Leo Õnnistelt,
aadressil: ETTK'78, P.O. Box
8734, Phüadelphia, PA 19101; telefon
(215) 561-7033. • ^ - -
Täiendavat üldinformatsiooni eeloleva
konverentsi kohta leiab nen-
EVA KATRIN BOCKFELDT-COOPER
Šündhiud la. septembril 1955. aastal
Torontos. Keskhariduse omandanud
David and Mary Tliomson
CollegiateInstitute'is. Lõpetas kevadel
York University FacuUy of
Fine Arts, Bachdor of Fine Arts
Ilonours kraadiga. Töötab ajutiselt
^ C ' s . Kavatseb õpinguid jätkata.
Akadeemiliselt kuulub Kor^ind-lasse.
del veergudel, või saab ühendusse
astuda korraldava tounkonnaga
aadressil: Agu Ets, 4810 Lexington
Ave.. Beltsvüle, MD 20705, USA.
Robert Dole krifIseeriv sõi
YORK (VES) „Vaba Eesti Sõnas" toodi hUjuti lugu seoses
Katõni metsas 1940; a. kevade. Nõulkogude Liidus ja tema võimu all olevais lÖa-Euroopa maades tseii-seeritakse
seda ammutuntud tõde, et mõrvariks oli Nõukogude Liit. Viimane nimelt veeretab süii natsidele
Jä väidab, et mõrv leidnud aset 1941. a. augustis, mü nim. Poola pürkond oli Saksa okupatsioo-ni^
aU-imjutisel poola kkjanike.k^^ Varssavis söandas dissident, ku-JanikÄndrzej Braun seda
Nõukogude teostatud mõrva meenutada, hoolimata sellest, et jDiaal valitseb komiiiumstlik rezhiim. Sõnumi
antud Juhtumist saatis ,,Ameerika Häälele" Washingtonis tema Varssavi kirjasaatja Pem-stein.
Euroopa Divisioni juhataja Hans HolzapM aga tsenseeriš sõiWit Nõukogude suva k"^
miÜe peale. 11.poolakat ^ . M " Poola osakonnast protesti avaMašii. H.H.:kutsiüis Poola osakoMia
kudoma~ *
Väljaspool
$35,
Poolacastas
KIEIPOSTIGA
Juhtum leidis aga järelkaja
tJhendriikide Senatis, kus senaator
Robert Dole sitas resolutsiooni AH
saadete kohta. Resolutsioon kinnitati
Senati poolt.
Sen. Dole esines sel puhul pikema
sõnavõtuga, rõhutades, e4
„Ameerika Hääle" saated pea^
vad sisaldama tõde ega tohi ar-
; vestada selle maa tsensuun, fon-hu
saated edastatakse.
Sen. Dole möönas, et kõigepealt
äratas tema tähelepanu „Washuig-ton
Posfis" 22. juunil ilmunud artikkel
Jack Andersonilt. Ta lisas,
et kaaludes Rahvusvahelise Kom-niunikätsiooniagentüuri
eelarvet,
tuleb arvestada põhmiotteid, müle-dele
meie riik ja seepärast ka nim.
asutus on rajatud. Ta lisas, et
sõiiad vabadus, demokraatia ja
mimõigused on sellised, mida
ameerika rahvas vabalt tarvitab
ning mis sageli langevad klishee
tasemele. Kuid samal ajal on need
sellised ^õhad, mida tõeliselt hindavad
rahvad, kel need õigused
puuduvad. Ameerika rahvas õnneks
väärtust, möönas senaator, ja se kirjeldamisele; ütles sen. Dole.
nõuab ka, et riik neist kmni peaks. • - — - »
Seepärast oleme vaba rahvas, kes
võib valida omale juhte ja ka
määrata oma saatust.
Meie maa ei- saa taluda- valesid
ega varjamisi, sest me tea-me,
et vale võib ohustada meie
otseseid põhialuseid,
sen. Dole ning lisas, et teda
on eriti alarmeerinud „Ämeerika
Hääle" saadete mugandamine
ja teiste ida-Euroopa
le valitsuse vajaduste ja
eesmärkide kohaselt,
et need vastaksid nende rahvaste
vajadustele, kellele nad on määratud.;;:
^v:-:;-'^^^^^^
Tundes Nõuk; Liidu
nn. natsionalismi suhtes, püüab
'.Ameerika HäM" vahel mõnda
NL vähemusrahvustele määratud
saadetes tsenseerida, kõneledes
neis saadetes vähe vapratest dissidentidest,
kes söaadävad iaitsta
oma emakeelt ja nautida oma esivanemate
kultuuri. ;v,Ämeerika
Hääl" peaks suiH-emeeMt andma
tegevu-
. Meenutades
konverentsi ja kirjanik
julgust tuua esile tõde Katõni
mõrva kohta, tahendas sen. Dole,
et Nõukogude Litt võib poola
ajakirjanikele peale sm'W(ia oma
tõde versiooni, kuid seda ei tohi
iialgi peale sunida meie ajakirjanikele.
Ja ometi ,,Ameerika Hääl" oma
sõnumis poola vaprast ku-janikust
järgis Nõukogude versiooni, eelistades
seda ajalooliselt täpsele ver^
sioonile, märkis sen. Dole.
Ta meenutas „ Ameerika Häälele''
ta põhiku-ja, mille kohaselt ta
uudistesaated peavad olema kõikehõlmavad,
täpsed ja ausad.
Ta lisas, et detente on mõeldud
selleks, et kaks suurriiki USA ja
Nõukogude Liit — elaksid temetei-se
kõrval võttes teist sellisena, nagu
ta on. Kuid see ei tähenda, et
meie maa peaks oma aktsioonides,
retoorikas või väärtustes tegutsema
nagu Nõukogude Liit. Meie usume
ikka veel vabadusse^ demokraatias
j ) õ e v ^ r ö ^ ' :....
USA-B:
$30.—
$16.50
LENNUPOSTIGA fllemere-maadesse:
Aastas $69,—, poolaastas $34^0, veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 40 centi. üksiknumbri hind 40 ceeti.
$53.—
$Ž8.--
5.—
Kanada aadressidele paäome märkida ,JPOSTAL
USA aadressidel© „ZIP CODE"
Pangatshekk või posti rahakaart kir|ut^
Free Estoniaa Pobüshers nimele.
- VA
Palun muUe saata VABA EESTLANE aastafes / poolaaatalsa /.
veeräQdaastaks — avalise / ^ipostiga alates
197:--. TeUimise katteks lisan $
rahas / MeMgs/
Nimi —
Aadress
m
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 10, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-08-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780810 |
Description
| Title | 1978-08-10-03 |
| OCR text | Nr. 59 . ^ . . . > ga, Änäy, seisab selles viibivate Liidu peamiseks ülesandeks [kapitalistlikus maail- |e puuduste ja varju-otsimine ja nende ^inej Kuid peale sel- Tassi esindajad ka olevate poliitiliste kl ning vajaduse kor-jsegi edasi Ühendiliki- Bi pressikonverentse, kult oma vaatevinklist larinaadiga vürtsita-ts mainitakse ühes |t N. Liidu ajalehte- |iud Tassi läkituses, et presidendi inimõigus-llse polütika, mis kuju-ainult NSV Lüdu sise-j^ kkumist inimõiguste võltsi sildi aU, olevat beerika üldsuses tõ- Need meeleolud ole-kid ka president Car-kverentsil, kus olevat [esitatud palju küsimu- Ika kohta N. Liidu suh- [sidendi vastused nen- [olnud ebajärjekindlad kd. [eb eriti, et president loodsa elektronarvu- Inüümise N. Liidule pdanud kontrolli nüsu-lete ekspordi üle, mis t tuua naftatootmise N.y Liidus. Lõpuks välja ka oma tnimp- Irgib; [verentsil kajastus salka üldsuse pahameel It ametlik Washicgtön, fciguste eest võitleja-liidus süüdimõistetud I koäum aare etureld Ja täi jä a studes, on jää- Is ja osavõtmatuks [nglates vaevlevate tu-itüiste vangide saatuse 9li sunnitud tiumista-l/ i alaline esindaja Lil- [aste f Organisatsioonis j juba ette võis arvata, renelašed oma propa-b toitmisel täiel mää-lendriikide diplomaadi [:Tigi sihilikud, rumalad iused. Tassi va-liteleN. Liidu elanike-i nf ormatsioonimater ja-bn omamoodi traagi-feele valedele annavad ||1riikide mõne juhtiva maalsed ja tõsioludele Id väljendused. ipoolseid radikaale on ^ambodzha sündmused kainestada ja neid mõtlema panna; Viet-fenibbdzha sõdade ajal 1 radikaalid kogu lääne- Jsiiurt hädakisa kui |e õhujõud pommitasid (Jäi^ lk. 3) V •ri- \ Nr. 59 12. ja 13,1 aug. on valvearstiks dr. E. Pahaplü, tel. 921-7777. KÕIKH)EKS KINDLUSTUSTEKS LÄTii %L eo. 1482 Ba^hurst' St., 4 toi (Bathiirst-5t. Oair) Telefon kontoris 653-7815 653-781$ Soovitakse MAJAPIDAJAT alates septembrist 3—5 päevsi nädalas kella 12--5 p. Helistada tel. 444-7566 JfSekääni laste suvekoiis on me suvekodu kasvan^ viimaste mä^alsite looduse rüpes.. me tegevus. PUdttnäe- Foto: J.Säägi Insurance Ägenc^ 23 WESTMORE Dr.. Süite 2W Reedale; Ont. M9V 3Y7 TeLl,745-4622 i Molemcis leo jas WASHINGTON (VES) - Tänavu toimnis kakekümneš ikestatud rahvaste n^ala pühitsemine mõlemas Kongressi kojas. Senatis toimus vastuvõtt teisipäeval, 18. juuUl senaatorite b.LHayakawa (R., Kalif.) Ja Dasiiel P. Moynlhan! (D., N.Y.) patronaazhi äM. Esindajatekojas iN)isnttf^ lik lõunasöök, miUele Järgnes kaks paneel-disknssi®oiU teemadel ,,Bel^fli^^ , r r , ^ « Tr«%:»«n:..v«iic!o<^ 4o iiracio«n«8 t f a W a ^ * IMIC silimas edasi". VastüVestt vai, 20. juulil pidu- Ja Ikestatucl rah-mng „Inimõigusei Ja ikestatnd rahvad: mis suunas vasiuvusuMseks korraldajaks oU National Captive Nations Committee, Inc., miUe esimeheks on ukrauilane^.^ E. Dobrlansky; Mõlemast vastuvõtust võtsid osa ühendatud Bait! Ameerika Komitee liikm^fl^5a§ .eestlaste poolt.esindajateks olid Rahvuskomitee Juhatuse liikmed Mäido Kari J a M •• ; / ; (Algus lk. 2) Kambodzhas pealetungivaid muniste. Nüüd, kus Kambodzha.s ' Kongress 17. juulil 1959 kinnitas resolutsiooni, milles volitas presidenti iga aasta välja kuulutama kohnandat nädalat juulis Ilmestatud Rahvaste Nädalaks. Esimese nädala 1959. a. kuulutas välja president Eisenhower. Kahekümnenda nädala kuulutas välja sel aastal president Jimmy , ^.Carter. • ;, ;, Senati vastuvõtul esinesid sõnavõttudega senaatorid: Hayakawa valitseb kõige julmem terror, mi-'"^^-' ^^i^)» Moynlhan (D., NY), Javits (R.,NY), Dole (R., Kansas), Schweik^r (R., Pa.), Šchmitt (R., Mexico) ja Tflurmond (R., SC). Diplcmaatkpnna nimel tervitas Nikaraagua suursaadik Guillerma Se-villa- Sacasa, kes on ka diplomaatliku korpuse vanem Washingtonis. Sen. Hayakawa oma kõnes mainis Balti riikide,saatust ja ütles,..et ameeriklastel on üusaid sõnu, kuid kui on tarvilik nendele praktilist tähendust anda, siis on ameerika teod puudulikud. Sen. Moynlhan puudutas dissidentide olukorda, kus ta eri|i välja tõstis leedu dissidendi V. Petkuše ja küsis, miks temast ameerika lehed palju ei 'kirjuta. Ta ütles, et ,,esimest korda üle mitme aasta on ameerika rahval võimalus näha Vene rügi toelist nägu ja türanniat, seda ehtsat totalitaarset brutaalsust, mida see kommunistlik riik esindab". moodne ajalugu tunneb, on need radikaalid tõmbunud vaikselt tagasi ja ootavad, nähtavasti mõnda uut kommunistliku „vabadusvõitlust", et punaseid terroriste toetada. Kuid mõnel nendest hakkab ka häbi ja nad tunnistavad üles oma eksituse. Üks nendest ärganutest on prantsuse misjonär Francois Ponchaud, kes! tegutses Kambodzhas kümme aastat misjonärina ja kes vihkas sealset endist rezhiimi, kes tema larvates ekspluateeris talupoega. Kui Khmer Rõuge kom-munistiikud terroristid maa 1975. aasta a[Jrillis vallutasid, siis tervitas isa Ponchalud neid vabastajatena ja rahva päästjatena. Francois Ponchaud on üks viimaseid välismaalasi, kes Kam-bodzhast lahkus ning talle sai juba siis selgeks, et ta on rängalt eksinud. Ta haklcas oma eksitust heaks tegema sellegai et ta intervjueeris sadu Kambodzha põgenikke ja kuulas pidevalt Phnom Penh'ist saadetud kommunistide raadiosaateid. Nende andmete põhjal kirjutas ta jraamatu „Cambodia: Year Zero", mis põhjalikult valgustab seda maapieals6t põrgut, mUle kommu^ mštid rajasid Kambõdzhasse. Ponchaudi kes töötab ka veel pärast oma raamatu ilmumist Kambodzha olukorra uurimisel, mainib, et Kambodzhas on mõrvatud 3(M),C00polütÜi^* vangi iiing Kambodzha lahelksast miljonist elani-kmst on surnuid isunnitöö, alatoitluse ja ebainimiikkude tingimuste tõttu kaks müjonit inimest. Ponchaud kirjeldab elavalt kuidas kommunistid tühjendasid Phnom Pen- M linna 2,5 miljonist elanikust Ja saatsid nad dzhunglitesse surema^ kuidas haiglad Julmalt likvideeriti, pangad suleti, raha põletati ja riigiametnikud mõrvati, Kommunistlike fanaatikute ideeks on moodustada Kambodzhas uui agraarset ühiskonda Ja hävitada sellega seoses kõik, mis meenutab endist tsivilisatsiooni Ja kultuuri. Punased radikaalid viljelevad Ja rakendavad sealjuures vaid oma fantastilisi ideesid, kuid unustavad kõik iriimljtod tegurid.: Kahjuks leidub isa Ponchaud'! taolisi punaste unelmate küüsist ' ärkajaid vähe. Suurem osa neist, kes toetasiä lääneriikides Kambodzha kommunistide võimuletule-i kut, ori j ä t o d nüüd vaikseks ja mõnelgi neU on piinlik. Kuid see ei tähenda veel kaugeltki seda, et nad kummalistest ideedest Ja mõt- , / lemisviisist ole|§M tobunud. Sen. Javits mainis, et kui sel aastal üles tema assistent tõi talle toetamiseks ikestatud rahvaste resolutsiooni,, siis s^ee assistent küsis, et kas see resolutsioon ei ole mitte ajast ja arust unustatud asi ja kas poleks aeg seda nüüd lõpetada. Seu. Javits ütles, et ta vastas talle: ,,Ei ühegi hinna eest, sest need, kes ikestayad neid rahvaid, on lootuses, et selles võidujooksus vabaduse eest Ameerika väsib ja ilmestatud rahvad uftustab/'' Pöördudes rahva poole, ta toonitas: „Pühendage ennast nende rahvaste vabaduse võitlusele, mitte ainult minu ja -teie eluajal, vaid igavesti. See võitlus võib kaua aega võtta, 'kuid lõpuks õiglus võidab, kui ainult need; kes seda usuvad omas Idndlaks jäävad ja püsivad üle aegade." Sen. Dole mainis eriti Balti riike ja toonitas, et meie ei pea ainult nõudma inimõigusi üksikutele inimestele, vaid rõhku panema ralp^aste ja riikide enese- Määi^&mise õiguste nõudmisele. Sen. Thurmond ütles lihtsalt: ,,Mu süda ja hing on teiega — ma teen kõik, mida ma saan, et aidata." Rahvasaadik Sunms esitas viu-as-tuslilcu kavaet „kui meil oleks ainult võimalus anda massiliselt venelastele Seärs-Roebück katalooge, me võtaks suure sammu vabaduse taastamiseks ikestatud rahvaste-" le". kviteeris sõnavõtte tugeva aplausiga. Ikestatud- Rahvaste Komitee poolt'anti üle „Liberty Award" sen: Hayakawale ja sen. Moyniha-aile teisipäevasel vastuvõtul ja Esindajatekoja liikmetele Flöödile ja Derwinsküe neljapäevasel lõunasöögil. - : Chicagos tähistati Ikestatud Rahvaste Nädalat mässdemonstrat-siooniga I4. ja 15. juulil Chicago Civic Centeri Daley väljakul. Nädal'algas reedel, 14. juulil ikestatud rahvaste lippude yihnisega „iga-vese tule" juurde, kuhu asetati ka Järgmtsel-- toimus de-monstratsioon ette president Carteri, Illi-osarijgi kuberneri Thömpsoni ja Chicago linnapea Bilandicku prcäamatsioonid nmg peakõnelejana esines kongressilnge- Frank Annunzio, kes- eriti alla kriipsutas, et ikestatute tegevus on eriti hinnatav kommunismiohu selgitami- 'sel Anieerikas. Teiseks peakõnelejaks oli endine nõukogude kindral Petre Grigorenko, kelle venelased sasisid välismaailma eksiili. Grigorenko puudutas muu hulgas ka vähemusrahvuste saatust N. Liidus, mainides, et need rahvad lähevad paratamatult vastu hävin-konveriiiits WASHINGTON-- Seitsmes tea-duslik- tehnüine konverents korraldatakse käesoleva aasta sügisel Washüigton, D.C piirfconnas. Eelmine konverents toimus 1976. aasta juulikuus Baltrniores II üle-maaiimsete Eesti Päevade ajal. Osa koosolekuid toinms vahetult peale seda Phüadelphias kus võeti osa ka mitmest ühendriikide 200. a. sünnipäeva puhul toimunud liri-tusest..: ^'V •'','•.7 ' Eeloleva konverentsi esialgses kavas on teaduslilmd ja tehnilised ettekanded, laudkonnavestlused ja sõnavara alane semmar. ETTK'78 korraldava toimkonna esimeheks cn arvuti teadlane Agu Ets, kelle hooleks on^ konverentsi üldine ka-vandamin4 ja tehnüine koordmee-rimine kohapeal. Korraldav toinikond tahab ka lahket kutset avaldada autoritele kes oleks konverentsil huvitatud ettekandega esmema. Palutakse ühendusse astuda ettekannete tounkonnaga ja teatada ettekande teema, ajalme kestvus ja soovid audio-visuaalsete abivahendite osas. Ettekande ajal^ on üldiselt ettenähtud 30 minutit koos lühikese kijsünuste-vastuste perioodiga. Lähemaid üksikasju ettekannete osas saavad autorid ettekannete tornikonna esimehelt, Leo Õnnistelt, aadressil: ETTK'78, P.O. Box 8734, Phüadelphia, PA 19101; telefon (215) 561-7033. • ^ - - Täiendavat üldinformatsiooni eeloleva konverentsi kohta leiab nen- EVA KATRIN BOCKFELDT-COOPER Šündhiud la. septembril 1955. aastal Torontos. Keskhariduse omandanud David and Mary Tliomson CollegiateInstitute'is. Lõpetas kevadel York University FacuUy of Fine Arts, Bachdor of Fine Arts Ilonours kraadiga. Töötab ajutiselt ^ C ' s . Kavatseb õpinguid jätkata. Akadeemiliselt kuulub Kor^ind-lasse. del veergudel, või saab ühendusse astuda korraldava tounkonnaga aadressil: Agu Ets, 4810 Lexington Ave.. Beltsvüle, MD 20705, USA. Robert Dole krifIseeriv sõi YORK (VES) „Vaba Eesti Sõnas" toodi hUjuti lugu seoses Katõni metsas 1940; a. kevade. Nõulkogude Liidus ja tema võimu all olevais lÖa-Euroopa maades tseii-seeritakse seda ammutuntud tõde, et mõrvariks oli Nõukogude Liit. Viimane nimelt veeretab süii natsidele Jä väidab, et mõrv leidnud aset 1941. a. augustis, mü nim. Poola pürkond oli Saksa okupatsioo-ni^ aU-imjutisel poola kkjanike.k^^ Varssavis söandas dissident, ku-JanikÄndrzej Braun seda Nõukogude teostatud mõrva meenutada, hoolimata sellest, et jDiaal valitseb komiiiumstlik rezhiim. Sõnumi antud Juhtumist saatis ,,Ameerika Häälele" Washingtonis tema Varssavi kirjasaatja Pem-stein. Euroopa Divisioni juhataja Hans HolzapM aga tsenseeriš sõiWit Nõukogude suva k"^ miÜe peale. 11.poolakat ^ . M " Poola osakonnast protesti avaMašii. H.H.:kutsiüis Poola osakoMia kudoma~ * Väljaspool $35, Poolacastas KIEIPOSTIGA Juhtum leidis aga järelkaja tJhendriikide Senatis, kus senaator Robert Dole sitas resolutsiooni AH saadete kohta. Resolutsioon kinnitati Senati poolt. Sen. Dole esines sel puhul pikema sõnavõtuga, rõhutades, e4 „Ameerika Hääle" saated pea^ vad sisaldama tõde ega tohi ar- ; vestada selle maa tsensuun, fon-hu saated edastatakse. Sen. Dole möönas, et kõigepealt äratas tema tähelepanu „Washuig-ton Posfis" 22. juunil ilmunud artikkel Jack Andersonilt. Ta lisas, et kaaludes Rahvusvahelise Kom-niunikätsiooniagentüuri eelarvet, tuleb arvestada põhmiotteid, müle-dele meie riik ja seepärast ka nim. asutus on rajatud. Ta lisas, et sõiiad vabadus, demokraatia ja mimõigused on sellised, mida ameerika rahvas vabalt tarvitab ning mis sageli langevad klishee tasemele. Kuid samal ajal on need sellised ^õhad, mida tõeliselt hindavad rahvad, kel need õigused puuduvad. Ameerika rahvas õnneks väärtust, möönas senaator, ja se kirjeldamisele; ütles sen. Dole. nõuab ka, et riik neist kmni peaks. • - — - » Seepärast oleme vaba rahvas, kes võib valida omale juhte ja ka määrata oma saatust. Meie maa ei- saa taluda- valesid ega varjamisi, sest me tea-me, et vale võib ohustada meie otseseid põhialuseid, sen. Dole ning lisas, et teda on eriti alarmeerinud „Ämeerika Hääle" saadete mugandamine ja teiste ida-Euroopa le valitsuse vajaduste ja eesmärkide kohaselt, et need vastaksid nende rahvaste vajadustele, kellele nad on määratud.;;: ^v:-:;-'^^^^^^ Tundes Nõuk; Liidu nn. natsionalismi suhtes, püüab '.Ameerika HäM" vahel mõnda NL vähemusrahvustele määratud saadetes tsenseerida, kõneledes neis saadetes vähe vapratest dissidentidest, kes söaadävad iaitsta oma emakeelt ja nautida oma esivanemate kultuuri. ;v,Ämeerika Hääl" peaks suiH-emeeMt andma tegevu- . Meenutades konverentsi ja kirjanik julgust tuua esile tõde Katõni mõrva kohta, tahendas sen. Dole, et Nõukogude Litt võib poola ajakirjanikele peale sm'W(ia oma tõde versiooni, kuid seda ei tohi iialgi peale sunida meie ajakirjanikele. Ja ometi ,,Ameerika Hääl" oma sõnumis poola vaprast ku-janikust järgis Nõukogude versiooni, eelistades seda ajalooliselt täpsele ver^ sioonile, märkis sen. Dole. Ta meenutas „ Ameerika Häälele'' ta põhiku-ja, mille kohaselt ta uudistesaated peavad olema kõikehõlmavad, täpsed ja ausad. Ta lisas, et detente on mõeldud selleks, et kaks suurriiki USA ja Nõukogude Liit — elaksid temetei-se kõrval võttes teist sellisena, nagu ta on. Kuid see ei tähenda, et meie maa peaks oma aktsioonides, retoorikas või väärtustes tegutsema nagu Nõukogude Liit. Meie usume ikka veel vabadusse^ demokraatias j ) õ e v ^ r ö ^ ' :.... USA-B: $30.— $16.50 LENNUPOSTIGA fllemere-maadesse: Aastas $69,—, poolaastas $34^0, veerandaastas $18.— Aadressi muudatus 40 centi. üksiknumbri hind 40 ceeti. $53.— $Ž8.-- 5.— Kanada aadressidele paäome märkida ,JPOSTAL USA aadressidel© „ZIP CODE" Pangatshekk või posti rahakaart kir|ut^ Free Estoniaa Pobüshers nimele. - VA Palun muUe saata VABA EESTLANE aastafes / poolaaatalsa /. veeräQdaastaks — avalise / ^ipostiga alates 197:--. TeUimise katteks lisan $ rahas / MeMgs/ Nimi — Aadress m |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-08-10-03
