1987-09-22-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
T
Nr. 70 Nr. VABA EESTLANE teisipäeval, 22. septembril 1987 - Tuesday, September 22, 1987 Lk. 7
|) E. Lood, kes sai esimese
Tlieodora Liivi, kolinan-
Foto: H. Riko
iju Pehtlal
•nksmedal
augustil toimunud masterite;
[jõustiku-võistlustel võitis K;
150Ö m jooksus pronksme-ijaga
5.54,6, saavutades sel-
852 punkti.
;var Liitoja
ivutas
dstriklassi
Ujuti jõudis Toronto eesti
Jtaja Ingvar Liitoja meistri-
A reitinguga 2200 - f .
.tlema tuleb üle 1700
tlase. See arv ületab eelmiste
igude oma Lake Placidis
)es 200-ga. Kõige rohkem!
[b'osavõtjaid USA-st — 12!;;'
lada kavatseb saata 110
iiiejat.
|ililtlillli!iülHililllillilill8lilHII9iilllltin0lii
ile,\ist ikka mõtet riskida,
eisab aias. just secja tüüpi, mis
lks ,hea kui selle kuidagi kätte
seotud. Maja akendes ka tuled
. Enne kui käima saame ja
les väljas ja siis on lood kehvad,
jja natuke aega. Ei. see oleks
hasinai. käivitame. Võibolla heal
aga peremees teatab kohe
h^k riiõtet häda kaela tõmmata,
uus auto olevat ja mis peamine:
ja võtmeta käima panna, kahju
|ud otsima, nii tobedalt ei tasu
jätkame teekonda Leipzigisse.
; ilomeetri°postide järgi on näha.
Jilomeetrii. Enne kui Grimmast,
tundi. prügimäel tuhnisime
eme käinud:. Noh. mis ta võib;
Saaks ometi kusasilt auto. siis
väge karta. Ei. siin teeäärsetes
iiidagi leida.
TSEMINE
n pooleli olevad ehitused. Oleme
raga Peeter keerab otsa ringi ja
^üsin, et mida huvitavat ta nägi.
prgus oleva maja poole ja küsib,
I. Ah, on jah üks, kui tähelepane-feidi
eemal veel teinegi. Mis siis?
u kui teist. Ei tea m^ida? Riideid!
saada? Mõtlen, vaatan ringi, ega
ple: Peeter tõmbab selle piduliku
[mul sisse astuda. Mis, kas uks ei
llukk oli ju ees. Jah. oli küll suur,
liiga suur oli. Kui tabalukk viltu
(iju liigutada, et uks on lahti.
Pagana lollakad inimesed, mõtle-
|v siis ei saa keegi sisse. Valgust ei
loü, siit saame küll midagi head.
^iided ja üks päris kultuurse
js midagi süüa kah saame? Ei, süüa
[ud. Lahustuva kohvi purk. Võtame
Järgneb
kirianöus kunst muusika
Kirjanikul on ülitähtis roll sõnavara
rikkuste säilit
Valev Uibopuu vestleb oma mitmekülgsest loomingust
Rootsis jilmus sügishooaja esimese raamatuna Valev Uibopuu esseede ja artiklite kogu
^Ajavoolu võrendikest". Kirjanik on tuntud romaani- ja novellikirjankuna, selle kõrval
keeleteadlasena. ,,Vaba Eestlane" esitas talle uue raamatu ilmumise puhul mõned loominguga
seotud küsimused.
Sügisele kirjanduslauale on ilmunud
Sinu teos Ajavoolu
võrendikest", mille alapealkirjaks
„Mõtteraamat kirjanduse,
keele ja kultuun vallast". Kas
§ee esseistlik teos tähendab
romaani-i^ovelliloomingulise töö
asendamist või edasiarendamist
uurimusliku loominguga?
Ajavoolu võrendikest" on
Rootsis.äsja lilmunud ja seega
tõenäoliselt esimene sügishooaja-raamat
siinsel turul. Küsimuses
pole küll mingi liikide väljavahetamine
või asendamine,
pigem vast rööbiknähtus ja võib
olla ka temaatika avardamine.
Eestis oli,d kirjanikudtraditsiooniliselt'ka
kultuurielju vaatle-,
jad (neist vast silmapaistvamaid
Friedebert Tuglas oma esseistliku
loominguga). Sama nähtus on
hoomatav kõikjal maailmas.
Ainult vähesed autorid kap.seldu-vad
ainult ühe või paari zhanri
külge. Paljud kaasaegsed nähted,
mis üheltpoolt on inspireerinud
nende puhtilukirjanduslikku loomingut,
leiavad nende poolt sageli
ventileerimist ka artiklivormist.
Valev Uibopuu
seisukohalt (Bernard Kangro
,,Kuus päeva"). Näited osutavad
eriti suurt sõnavaralist rikkust
hoolimata pikast pagulaspõlvest.
Missugune neist- kolmest on'
loojale südamelähedasem? .
Kui siin on mõeldud teose
alapealkirjas märgitud kirjanduse,
keele ja kultuuri valdkondi, siis
Viimane on ^kindlasti palju^^ on nende eraldipidamine ja järr
otsesem ütlemisviis kui sama ai- ; jekorda asetamine üvSnagi raske.
isikulähedasema vormi
nese ilukirjanduslikud ümbertöötlused.
Samal ajal on esseistika ka
kirjanduslolmijngu kui sellise
ana 1 üüs ja lahtimõtestamine.
Isiklikult olen ju kirjanikukut-sumuse
kõrval ka tegelikult
elupõline ajakirjanik. Olen
varasest noorusest kogu aja
kasutanud ka artiklivorrai. Uus
/aamati esindab sellest valimikku
kukuuriainelise kallakuga, hõlmates
kokku 32 artiklinimetust.
Olid juba tunnustatud kirjanikuks
kui tegid oma uurimistööd
keeleteaduse alal. Kasu uus
zhanr on sellestki edasiminek
sisema,
Juurde?
Keeleteaduslike teemade lülitumine
esseeklogusse on üldkultuurilise
tagapõhjaga. Keeleteadlased
pole tavaliselt ainult mingi kitsa
spetsiaalala valdajad, vaid
enamasti ka silmapaistvad kultuu-riisiksuiled,
kes tõmbavad endale
tähelepanu paljudest aspektidest.
Selliselt on mu raamatus
vaatlemist leidnud näiteks tuntud
hõimusõber Lauri Kettunen ja
meie oma keelealalt prof. Julius
Mägiste, |vi 5mane kui tõenäol iselt
suurima eesti sõnaraamatu autor.
Ja sõnaraamatuist kõnet olles on
see raamatute liik midagi, mis
eestlastele võõrsil on eriti üks
tähendus- ja rakendusrikkamaid.
Ühes artiklis olen oma uues
raamatus populaarsel kujul selgitanud
ja ^valgustanud leksikograa-fm
mitmekülgset olemust. On ju
sõnavara keeleteaduse kesksemaid
objekte, olles ka eesti keele
selgroog nii kodumaal kui võõrsil.
Kirjandusel ja kirjanikel on
ülitähtis roll sõnavara rikkuste
säilitamisel ja arendamisel. Sellest
lähtudei olen ühes artiklis
vaadelnud ühe kolleegi ja kaaskir-janiku
keelepruuki sõoavara
Kirjandus on oma mahult ja aja-ulatuselt
I muidugi esmakohal.
Lisaks ka veel selle tähenduse
seisukohast eesti pagulusele, ent
ka üldse eesti rahvale nii tema
headel kui halbadel päevadel, Uks
mu ülevaateartiklid (,,Vaimse
pealinna väravail") katsub seda
tähendust kokku võtta ja kinnistada.
Mis puutub keelt ja
keeleteadust; siis on see mu
ülikoolis õpitud ala, millest,,lahti
ei saa" ka pensionile siirdumise
järele. Seda enam, et on tegemist
keskseima kultuurisektoriga iga
rahva elus", seda just emakeele
osas. Paguluses ja ka kodumaal on
seejuures kakskeelsuse probleemid
eriti esile kerkinud. Selle
mõiste olemust olen katsunud
selgitada ühes eriartiklis („Mis on
kaksik- ja mitmekeelsus"). Kõnealune
sotsiolingvistiline küsimus
evib mitmeid eri aspekte, mõned
neist meile otse saatusliku tähendusega.
Eelistan kakskeelsusele
nimetust kaksikkeelsus, et võõrsil
rõhutada ka emakeele valdamist
nii täiuslikul kujul, et^ee ei saaks
kujuneda ainult üleminekunähtu-seks
uuele ükskeelsusele. Vastav
oht on olemas, kui võõrkeelses
ümbruses emakeele oskus osutub
nõrgemaks ümbruskeele omast.
Kodumaal eestlastele pealesurutav
kakskeelsus võib aga kujuneda
hoopis venestamisnähteks kui
vene sisserändajad samal ajal püsivad
ükskeelseina. Väljasurnud
söome-ugri rahvaste juures on
kakskeelsus olnud üleminekuvormiks
uuele ükskeelsusele, eriti kui
samal ajal on vastav ala sisserännu
või vallutuste kaudu saanud
uue enamusrahvastiku. Kakskeelsus
võõrsil ja kakskeelsus
kodumaal on seega erinevad
nähtused. Kaksikkeelsuseltäius-kujul
00
eestlastele rahvust säilitav toime.
Ja lõpuks, mis puutub kultuurival-da,
siis 00 see üldmõiste, mille
alaliigid on ka keel ja kirjandus.
Kultuuriteoreetilisi aspekte olen
vaadelnud oma teose, pikemas
eriartiklis (,,Kas kultuur või tsivilisatsioon"?).
Millised uurimused on uues
teoses?
Nii artiklite kui esseede kategoorias
(kes ütleks täpselt, kust
lähevad piirid?) ei saa alati olla
küsimus uurimustest. Pigem võiks
kõnelda vaatlustest või tähelepanekuist.
Ometi leidub värskes teoses
ka sellist ainest, mille nimetamine
uurimuseks võiks tulla kõne
alla. Näiteks esseevormiline
,,Vaatlev silm'', milles analüüsitakse
vaatenurga tehnikat kirjandusteoses
või siis filosoofia-alane
mõistetest sümboolne'; ja
tüüpiline", kus selgitatakse
vastavate sisutähenduste erinevusi,
või ka psühholoogilise koega
,,Müüte ja tõde ilukirjandusliku
loomingu psühholoogiast"'. Ka
kifijutust ,,Märkmed eesti lühiproosa
arenguloost" ning artiklit
Võrdlusest:Ja selie. keelelisest
struktuurilt'- ^ võiks' selliselt lai-gitada.
Siia kuulub muidugi ka
juba mainimist leidnud , ,Tähele-panekuid
B. Kangro romaani
,,Kuus päeva'^.' sõnavarast". Ning
tõenäoliselt veel muidki.
Esseekirjandusest üldiselt ja
selle kohast meie kirjanduses,
kuid ka Sinu edaspidises loomingus?
Ilma esseekirjanduseta oleks
meie paguluse lugemisvara puu-dulik
ega annaks välja
täismõõrmeid. Oli aga loomulik,
et vastav zhanr hakkas meil
arenema hiljem ja aegamisi. Sest
enne tuli luua pidevalt arenev ja
kujunev kirjandus üldises mõttes.
Teerajajaks esseistika alal
paguluses oli teatavasti prof. Ants
Oras oma koguga ,,Laiemasse
ringi", mis ilmus 1961. Edasi on
kaua aega pagulusesseistikat
kandnud peaaegu üksinda Herbert
Salu, kelle vastavaks esmikuks oli
,,Tuul ülemere" 1965. Sellele on
temalt järgnenud Mminekond
teost samast zhaorist, viimati
„Kihutav troika" 1984. Hiljem
on Herbert Salule hakanud
sekundeerima Bernard Kangro,
kellelt on aastate jooksul ilmunud
kaheosaline „Häitsmemehi ja
pärlipüüdjaid'' ning samuri
kaheosaline Arbujate-sari, kõik
väljaanded eranditult kirjan-dusloolistel
teemadel. Viimati
(1986) on oma esseistikast
koostanud valimiku Arvo Mägi,
pealkirjaga ,,Aeg kirju ei
kuluta". Ka, siin domineerivad
kirjandusloolised teemad. '
Normaalselt kasvab esseekir-jandus
üldiselt areneva kultuurielu
pinnaselt. Selle nähted inspireerivad
vastava kallakuga kirjaniku
sulge, kui arengunähted on küpsed
vastavasse vormi valamiseks.
Küllap see on nii ka iga värske es-seeleose
autori tulevikutegevuse
Ilmus müügile UUDIS-KOGUTEOS
ÕIGUS JA TODE'
käsitledes üle-eestilist põgenemist 1944. a.
Mälestusjutustused 37 autorilt, koostanud Roman Marley. Kõvas
köites, 343 lehekülge, 14 fotot, hind $23.00.
Müügil „VABÄ EESTLASE" talituses
Saatekulu Kanadas $1.75, mujale $3.75
Graafik Ilse
Leetaru —
. eos o o 0
Äsjailmunud ,,Who's Who of
American Women 1987-1988"
toob USA tuntumate naistegelaste
nimekirjas ära ka meie
graafikakunstnik Ilse Leetaru,
kelle nimele on lisatud ulatiislik
andmestik. Muuhulgas on öeldud,
et I. Leetaru on eestlane, sündinud
Tallinnas, ära märgitakse
ka ta vanemate nimed ja et ta elab
New Yorgis ja on abielus dr. E.
Leetaruga.
Teine teos ,,Kes on kes. . ."
ehk ,,Who's Who in International
Art" 1987/88 ilmus Shveitsis ja
toob rahvusvahelise tunnustuse
saavutanud kunstnike nimistus
samuti ära meie graafik Ilse
Leetaru nime koos andmetega ta
kunstialaste õpingute, näituste ja
auhindade kohta, kusjuures ära
märgitud on ta rahvus, sünnikoTht
Tallinnas ja praegune elukoht
New Yorgis isegi koos telefoninumbriga.
Käesoleva aasta saavutusist
olgu mainitud, et Jaapani
Graafikute Ühingu korraldusel
toimus Tokio Metropolitan
Moodsa Kunsti Muuseumis valik-näitus,
kuhu välismaade kunstnike
poolt oli saadetud 40 riigist 320
tööd, millest läbi tugeva zhürii
näitusele pääses 60 tööd ja Jaapani
enda kunstnike 1150 tööst 185.
Välisriikides elavate kunstnike
tööde hulgas pääses näitusele ka
Ilse Leetaru graafika, mille
nimeks ,,Oid Fence in Estonia".
Sellega viidi kunstniku poolt Eesti
nimi Jaapani maailmalinna
Tokiosse.
Kuna Ilse Leetaru kuulub
USA's,,National Association of
Women Artists, ,,Inc," liikmeskonda,
on tal võimalus
esinemiseks ka selle ühingu
rändnäitusel. Zhürii võttis vastu
tema graafilise töö , ,Troopiline
maastik'', mis koos rändnäituse
väljapanekutega rändab kahe
aasta kestel 11 suuremas USA linnas
kuni 1989 aastani. Väljapanekud
toimuvad üldtuntud
galleriides, muuseumides, ülikoolides
ja kunstikeskuseis.
Igalpool esineb graafik Ilse
Leetaru eestlasena ja on seega
tänuväärselt olnud heaks ning hfn-natavaks
Eesti tutvustajaks. L.K.
seisukohast, ilma et autor võiks
kaugemale ette temaatiliselt ja ajaliselt
siduvaid lubadusi anda.
Teatavasti tähendall) „võreiii-dSk"
hauakohta jões. Ajavoolu
võrendik siis sümboolselt meie
kirjanduselus toimunud Ja
toimuvat keerlemist ja elu,
millele kirjanik on vaatlejana
süvenenult lähenenud ja meie
idrjandusluge rikastanud. -HO
nn»» 1 anavune esimene
Tulimuld''
38. aastakäiku alustanud eesti
kirjanduse ja kultuuri ajakirja tänavuses
esimeses numbris on
avaldatud Bernard Kangro luuletusi.
Ivar Grünthal vaatleb
pikemalt Herbert Salu loomingut
ja eesti ajaloolist romaani, sidudes
Salu Virumaalt võrsunud eesti ja
estofiilidest kirjandusteadlaste
järglaseks. Ago Vallas alustab
uurimust muistsest Tartust,
käsitledes esmalt eeldusi linna
tekkimiseks, teiseks muistse Tartu
arengut aastani 1224, mil linna
langemisega koos lõppes muistne
vabadussõda.
Mõned aastad tagasi surnud Arvid
Viimsi kirjutisist on avaldatud
„Sõida tasa üle silla. . .". Oskar
Fagervikilt jutustus „Nimedeta
maakaardid", laevalt ärahüp-pamise
lugu 1926. a. Virginias.
Viktor Konsa jätkab , ;Märkmeid=
psühholoogia teaduslikust tagapõhjast".
Salme Ekbaumilt luuletusi
.Gustav Ränk kirjutab „Ühest
unustatud patriarhist" — Mihkel
Kallasest, Rudolfja Oskar Kallase
isast, kellest Aino Kallas on kirjutanud
jutustuse ,,Köster ja
kirikuõpetaja".
Edasi F.Oinase „Kuidas kirjanikud
kirjutavad" — seekord
vestleb Liidia Tuulse oma luuletajateest.
Vello Helk jätkab
eestikeelsete ridade otsimist
Saksamaa albumilehtede kogudest
pealkirja all i ,,Album, amicorüm
V". Mardi Valgemäe kirjeldab
poliitilise teemaga teatrit New
Yorgis. Helgi Õpikult luuletus
„Delhi". F. Oinas vaatleb lese
osa hiina päritoluga loos, mis läbi
mitme vahepealse jutustaja jõudis
ka Eesti rahvaluule arhiivi koguni
kaheksa teisendiga. Ilmai; Arens
vaatleb ,,Suure Katku"'aegset
probleemi, ,,Kas Must surm Pärnust
koputas 1710. aastal suvel
Dalarö kantsi väravaile?", kui
terve kari professoreid Tartu-
Pärnu ülikoolist põgenesid Rootsi
ja võisid katkupisikud kaasa \;iia.
Kriitika osas Ivar Grünthal
vaatleb Ilo Käbini doktoriväitekirja
meditsiinilisest uurimisest ja
õpetamisest Tartu ülikoolis
1802-1940; Jeides et Käbin on
teaduse jüngrite pingutusi ja
saavutusi seiranud siiralt ja
peenetundeliselt nagu rahvuslikult
meelestatud arstitea(jluse ajaloo
kirjutaja". Maia Mathiesen ret-senseerib
Rudolf Parisev Eevi Endi
,,Kunsti leksikoni", mis ilmus
eelmisel aastal Eesti Keelaja Kirjanduse
Instituudi väljaandel.
Valev Uibopuult on ülevaade
Vello Pekomäe teosele Eesti
I äbi aegade''. Lõpuks Hugo
Salasoo annab ülevaate oma
arhiivi tegevusest 1986. aastal.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 22, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-09-22 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870922 |
Description
| Title | 1987-09-22-07 |
| OCR text | T Nr. 70 Nr. VABA EESTLANE teisipäeval, 22. septembril 1987 - Tuesday, September 22, 1987 Lk. 7 |) E. Lood, kes sai esimese Tlieodora Liivi, kolinan- Foto: H. Riko iju Pehtlal •nksmedal augustil toimunud masterite; [jõustiku-võistlustel võitis K; 150Ö m jooksus pronksme-ijaga 5.54,6, saavutades sel- 852 punkti. ;var Liitoja ivutas dstriklassi Ujuti jõudis Toronto eesti Jtaja Ingvar Liitoja meistri- A reitinguga 2200 - f . .tlema tuleb üle 1700 tlase. See arv ületab eelmiste igude oma Lake Placidis )es 200-ga. Kõige rohkem! [b'osavõtjaid USA-st — 12!;;' lada kavatseb saata 110 iiiejat. |ililtlillli!iülHililllillilill8lilHII9iilllltin0lii ile,\ist ikka mõtet riskida, eisab aias. just secja tüüpi, mis lks ,hea kui selle kuidagi kätte seotud. Maja akendes ka tuled . Enne kui käima saame ja les väljas ja siis on lood kehvad, jja natuke aega. Ei. see oleks hasinai. käivitame. Võibolla heal aga peremees teatab kohe h^k riiõtet häda kaela tõmmata, uus auto olevat ja mis peamine: ja võtmeta käima panna, kahju |ud otsima, nii tobedalt ei tasu jätkame teekonda Leipzigisse. ; ilomeetri°postide järgi on näha. Jilomeetrii. Enne kui Grimmast, tundi. prügimäel tuhnisime eme käinud:. Noh. mis ta võib; Saaks ometi kusasilt auto. siis väge karta. Ei. siin teeäärsetes iiidagi leida. TSEMINE n pooleli olevad ehitused. Oleme raga Peeter keerab otsa ringi ja ^üsin, et mida huvitavat ta nägi. prgus oleva maja poole ja küsib, I. Ah, on jah üks, kui tähelepane-feidi eemal veel teinegi. Mis siis? u kui teist. Ei tea m^ida? Riideid! saada? Mõtlen, vaatan ringi, ega ple: Peeter tõmbab selle piduliku [mul sisse astuda. Mis, kas uks ei llukk oli ju ees. Jah. oli küll suur, liiga suur oli. Kui tabalukk viltu (iju liigutada, et uks on lahti. Pagana lollakad inimesed, mõtle- |v siis ei saa keegi sisse. Valgust ei loü, siit saame küll midagi head. ^iided ja üks päris kultuurse js midagi süüa kah saame? Ei, süüa [ud. Lahustuva kohvi purk. Võtame Järgneb kirianöus kunst muusika Kirjanikul on ülitähtis roll sõnavara rikkuste säilit Valev Uibopuu vestleb oma mitmekülgsest loomingust Rootsis jilmus sügishooaja esimese raamatuna Valev Uibopuu esseede ja artiklite kogu ^Ajavoolu võrendikest". Kirjanik on tuntud romaani- ja novellikirjankuna, selle kõrval keeleteadlasena. ,,Vaba Eestlane" esitas talle uue raamatu ilmumise puhul mõned loominguga seotud küsimused. Sügisele kirjanduslauale on ilmunud Sinu teos Ajavoolu võrendikest", mille alapealkirjaks „Mõtteraamat kirjanduse, keele ja kultuun vallast". Kas §ee esseistlik teos tähendab romaani-i^ovelliloomingulise töö asendamist või edasiarendamist uurimusliku loominguga? Ajavoolu võrendikest" on Rootsis.äsja lilmunud ja seega tõenäoliselt esimene sügishooaja-raamat siinsel turul. Küsimuses pole küll mingi liikide väljavahetamine või asendamine, pigem vast rööbiknähtus ja võib olla ka temaatika avardamine. Eestis oli,d kirjanikudtraditsiooniliselt'ka kultuurielju vaatle-, jad (neist vast silmapaistvamaid Friedebert Tuglas oma esseistliku loominguga). Sama nähtus on hoomatav kõikjal maailmas. Ainult vähesed autorid kap.seldu-vad ainult ühe või paari zhanri külge. Paljud kaasaegsed nähted, mis üheltpoolt on inspireerinud nende puhtilukirjanduslikku loomingut, leiavad nende poolt sageli ventileerimist ka artiklivormist. Valev Uibopuu seisukohalt (Bernard Kangro ,,Kuus päeva"). Näited osutavad eriti suurt sõnavaralist rikkust hoolimata pikast pagulaspõlvest. Missugune neist- kolmest on' loojale südamelähedasem? . Kui siin on mõeldud teose alapealkirjas märgitud kirjanduse, keele ja kultuuri valdkondi, siis Viimane on ^kindlasti palju^^ on nende eraldipidamine ja järr otsesem ütlemisviis kui sama ai- ; jekorda asetamine üvSnagi raske. isikulähedasema vormi nese ilukirjanduslikud ümbertöötlused. Samal ajal on esseistika ka kirjanduslolmijngu kui sellise ana 1 üüs ja lahtimõtestamine. Isiklikult olen ju kirjanikukut-sumuse kõrval ka tegelikult elupõline ajakirjanik. Olen varasest noorusest kogu aja kasutanud ka artiklivorrai. Uus /aamati esindab sellest valimikku kukuuriainelise kallakuga, hõlmates kokku 32 artiklinimetust. Olid juba tunnustatud kirjanikuks kui tegid oma uurimistööd keeleteaduse alal. Kasu uus zhanr on sellestki edasiminek sisema, Juurde? Keeleteaduslike teemade lülitumine esseeklogusse on üldkultuurilise tagapõhjaga. Keeleteadlased pole tavaliselt ainult mingi kitsa spetsiaalala valdajad, vaid enamasti ka silmapaistvad kultuu-riisiksuiled, kes tõmbavad endale tähelepanu paljudest aspektidest. Selliselt on mu raamatus vaatlemist leidnud näiteks tuntud hõimusõber Lauri Kettunen ja meie oma keelealalt prof. Julius Mägiste, |vi 5mane kui tõenäol iselt suurima eesti sõnaraamatu autor. Ja sõnaraamatuist kõnet olles on see raamatute liik midagi, mis eestlastele võõrsil on eriti üks tähendus- ja rakendusrikkamaid. Ühes artiklis olen oma uues raamatus populaarsel kujul selgitanud ja ^valgustanud leksikograa-fm mitmekülgset olemust. On ju sõnavara keeleteaduse kesksemaid objekte, olles ka eesti keele selgroog nii kodumaal kui võõrsil. Kirjandusel ja kirjanikel on ülitähtis roll sõnavara rikkuste säilitamisel ja arendamisel. Sellest lähtudei olen ühes artiklis vaadelnud ühe kolleegi ja kaaskir-janiku keelepruuki sõoavara Kirjandus on oma mahult ja aja-ulatuselt I muidugi esmakohal. Lisaks ka veel selle tähenduse seisukohast eesti pagulusele, ent ka üldse eesti rahvale nii tema headel kui halbadel päevadel, Uks mu ülevaateartiklid (,,Vaimse pealinna väravail") katsub seda tähendust kokku võtta ja kinnistada. Mis puutub keelt ja keeleteadust; siis on see mu ülikoolis õpitud ala, millest,,lahti ei saa" ka pensionile siirdumise järele. Seda enam, et on tegemist keskseima kultuurisektoriga iga rahva elus", seda just emakeele osas. Paguluses ja ka kodumaal on seejuures kakskeelsuse probleemid eriti esile kerkinud. Selle mõiste olemust olen katsunud selgitada ühes eriartiklis („Mis on kaksik- ja mitmekeelsus"). Kõnealune sotsiolingvistiline küsimus evib mitmeid eri aspekte, mõned neist meile otse saatusliku tähendusega. Eelistan kakskeelsusele nimetust kaksikkeelsus, et võõrsil rõhutada ka emakeele valdamist nii täiuslikul kujul, et^ee ei saaks kujuneda ainult üleminekunähtu-seks uuele ükskeelsusele. Vastav oht on olemas, kui võõrkeelses ümbruses emakeele oskus osutub nõrgemaks ümbruskeele omast. Kodumaal eestlastele pealesurutav kakskeelsus võib aga kujuneda hoopis venestamisnähteks kui vene sisserändajad samal ajal püsivad ükskeelseina. Väljasurnud söome-ugri rahvaste juures on kakskeelsus olnud üleminekuvormiks uuele ükskeelsusele, eriti kui samal ajal on vastav ala sisserännu või vallutuste kaudu saanud uue enamusrahvastiku. Kakskeelsus võõrsil ja kakskeelsus kodumaal on seega erinevad nähtused. Kaksikkeelsuseltäius-kujul 00 eestlastele rahvust säilitav toime. Ja lõpuks, mis puutub kultuurival-da, siis 00 see üldmõiste, mille alaliigid on ka keel ja kirjandus. Kultuuriteoreetilisi aspekte olen vaadelnud oma teose, pikemas eriartiklis (,,Kas kultuur või tsivilisatsioon"?). Millised uurimused on uues teoses? Nii artiklite kui esseede kategoorias (kes ütleks täpselt, kust lähevad piirid?) ei saa alati olla küsimus uurimustest. Pigem võiks kõnelda vaatlustest või tähelepanekuist. Ometi leidub värskes teoses ka sellist ainest, mille nimetamine uurimuseks võiks tulla kõne alla. Näiteks esseevormiline ,,Vaatlev silm'', milles analüüsitakse vaatenurga tehnikat kirjandusteoses või siis filosoofia-alane mõistetest sümboolne'; ja tüüpiline", kus selgitatakse vastavate sisutähenduste erinevusi, või ka psühholoogilise koega ,,Müüte ja tõde ilukirjandusliku loomingu psühholoogiast"'. Ka kifijutust ,,Märkmed eesti lühiproosa arenguloost" ning artiklit Võrdlusest:Ja selie. keelelisest struktuurilt'- ^ võiks' selliselt lai-gitada. Siia kuulub muidugi ka juba mainimist leidnud , ,Tähele-panekuid B. Kangro romaani ,,Kuus päeva'^.' sõnavarast". Ning tõenäoliselt veel muidki. Esseekirjandusest üldiselt ja selle kohast meie kirjanduses, kuid ka Sinu edaspidises loomingus? Ilma esseekirjanduseta oleks meie paguluse lugemisvara puu-dulik ega annaks välja täismõõrmeid. Oli aga loomulik, et vastav zhanr hakkas meil arenema hiljem ja aegamisi. Sest enne tuli luua pidevalt arenev ja kujunev kirjandus üldises mõttes. Teerajajaks esseistika alal paguluses oli teatavasti prof. Ants Oras oma koguga ,,Laiemasse ringi", mis ilmus 1961. Edasi on kaua aega pagulusesseistikat kandnud peaaegu üksinda Herbert Salu, kelle vastavaks esmikuks oli ,,Tuul ülemere" 1965. Sellele on temalt järgnenud Mminekond teost samast zhaorist, viimati „Kihutav troika" 1984. Hiljem on Herbert Salule hakanud sekundeerima Bernard Kangro, kellelt on aastate jooksul ilmunud kaheosaline „Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid'' ning samuri kaheosaline Arbujate-sari, kõik väljaanded eranditult kirjan-dusloolistel teemadel. Viimati (1986) on oma esseistikast koostanud valimiku Arvo Mägi, pealkirjaga ,,Aeg kirju ei kuluta". Ka, siin domineerivad kirjandusloolised teemad. ' Normaalselt kasvab esseekir-jandus üldiselt areneva kultuurielu pinnaselt. Selle nähted inspireerivad vastava kallakuga kirjaniku sulge, kui arengunähted on küpsed vastavasse vormi valamiseks. Küllap see on nii ka iga värske es-seeleose autori tulevikutegevuse Ilmus müügile UUDIS-KOGUTEOS ÕIGUS JA TODE' käsitledes üle-eestilist põgenemist 1944. a. Mälestusjutustused 37 autorilt, koostanud Roman Marley. Kõvas köites, 343 lehekülge, 14 fotot, hind $23.00. Müügil „VABÄ EESTLASE" talituses Saatekulu Kanadas $1.75, mujale $3.75 Graafik Ilse Leetaru — . eos o o 0 Äsjailmunud ,,Who's Who of American Women 1987-1988" toob USA tuntumate naistegelaste nimekirjas ära ka meie graafikakunstnik Ilse Leetaru, kelle nimele on lisatud ulatiislik andmestik. Muuhulgas on öeldud, et I. Leetaru on eestlane, sündinud Tallinnas, ära märgitakse ka ta vanemate nimed ja et ta elab New Yorgis ja on abielus dr. E. Leetaruga. Teine teos ,,Kes on kes. . ." ehk ,,Who's Who in International Art" 1987/88 ilmus Shveitsis ja toob rahvusvahelise tunnustuse saavutanud kunstnike nimistus samuti ära meie graafik Ilse Leetaru nime koos andmetega ta kunstialaste õpingute, näituste ja auhindade kohta, kusjuures ära märgitud on ta rahvus, sünnikoTht Tallinnas ja praegune elukoht New Yorgis isegi koos telefoninumbriga. Käesoleva aasta saavutusist olgu mainitud, et Jaapani Graafikute Ühingu korraldusel toimus Tokio Metropolitan Moodsa Kunsti Muuseumis valik-näitus, kuhu välismaade kunstnike poolt oli saadetud 40 riigist 320 tööd, millest läbi tugeva zhürii näitusele pääses 60 tööd ja Jaapani enda kunstnike 1150 tööst 185. Välisriikides elavate kunstnike tööde hulgas pääses näitusele ka Ilse Leetaru graafika, mille nimeks ,,Oid Fence in Estonia". Sellega viidi kunstniku poolt Eesti nimi Jaapani maailmalinna Tokiosse. Kuna Ilse Leetaru kuulub USA's,,National Association of Women Artists, ,,Inc," liikmeskonda, on tal võimalus esinemiseks ka selle ühingu rändnäitusel. Zhürii võttis vastu tema graafilise töö , ,Troopiline maastik'', mis koos rändnäituse väljapanekutega rändab kahe aasta kestel 11 suuremas USA linnas kuni 1989 aastani. Väljapanekud toimuvad üldtuntud galleriides, muuseumides, ülikoolides ja kunstikeskuseis. Igalpool esineb graafik Ilse Leetaru eestlasena ja on seega tänuväärselt olnud heaks ning hfn-natavaks Eesti tutvustajaks. L.K. seisukohast, ilma et autor võiks kaugemale ette temaatiliselt ja ajaliselt siduvaid lubadusi anda. Teatavasti tähendall) „võreiii-dSk" hauakohta jões. Ajavoolu võrendik siis sümboolselt meie kirjanduselus toimunud Ja toimuvat keerlemist ja elu, millele kirjanik on vaatlejana süvenenult lähenenud ja meie idrjandusluge rikastanud. -HO nn»» 1 anavune esimene Tulimuld'' 38. aastakäiku alustanud eesti kirjanduse ja kultuuri ajakirja tänavuses esimeses numbris on avaldatud Bernard Kangro luuletusi. Ivar Grünthal vaatleb pikemalt Herbert Salu loomingut ja eesti ajaloolist romaani, sidudes Salu Virumaalt võrsunud eesti ja estofiilidest kirjandusteadlaste järglaseks. Ago Vallas alustab uurimust muistsest Tartust, käsitledes esmalt eeldusi linna tekkimiseks, teiseks muistse Tartu arengut aastani 1224, mil linna langemisega koos lõppes muistne vabadussõda. Mõned aastad tagasi surnud Arvid Viimsi kirjutisist on avaldatud „Sõida tasa üle silla. . .". Oskar Fagervikilt jutustus „Nimedeta maakaardid", laevalt ärahüp-pamise lugu 1926. a. Virginias. Viktor Konsa jätkab , ;Märkmeid= psühholoogia teaduslikust tagapõhjast". Salme Ekbaumilt luuletusi .Gustav Ränk kirjutab „Ühest unustatud patriarhist" — Mihkel Kallasest, Rudolfja Oskar Kallase isast, kellest Aino Kallas on kirjutanud jutustuse ,,Köster ja kirikuõpetaja". Edasi F.Oinase „Kuidas kirjanikud kirjutavad" — seekord vestleb Liidia Tuulse oma luuletajateest. Vello Helk jätkab eestikeelsete ridade otsimist Saksamaa albumilehtede kogudest pealkirja all i ,,Album, amicorüm V". Mardi Valgemäe kirjeldab poliitilise teemaga teatrit New Yorgis. Helgi Õpikult luuletus „Delhi". F. Oinas vaatleb lese osa hiina päritoluga loos, mis läbi mitme vahepealse jutustaja jõudis ka Eesti rahvaluule arhiivi koguni kaheksa teisendiga. Ilmai; Arens vaatleb ,,Suure Katku"'aegset probleemi, ,,Kas Must surm Pärnust koputas 1710. aastal suvel Dalarö kantsi väravaile?", kui terve kari professoreid Tartu- Pärnu ülikoolist põgenesid Rootsi ja võisid katkupisikud kaasa \;iia. Kriitika osas Ivar Grünthal vaatleb Ilo Käbini doktoriväitekirja meditsiinilisest uurimisest ja õpetamisest Tartu ülikoolis 1802-1940; Jeides et Käbin on teaduse jüngrite pingutusi ja saavutusi seiranud siiralt ja peenetundeliselt nagu rahvuslikult meelestatud arstitea(jluse ajaloo kirjutaja". Maia Mathiesen ret-senseerib Rudolf Parisev Eevi Endi ,,Kunsti leksikoni", mis ilmus eelmisel aastal Eesti Keelaja Kirjanduse Instituudi väljaandel. Valev Uibopuult on ülevaade Vello Pekomäe teosele Eesti I äbi aegade''. Lõpuks Hugo Salasoo annab ülevaate oma arhiivi tegevusest 1986. aastal. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-09-22-07
