1987-09-22-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 70 VABA EESTLANE teisipäeval, 22. septembril 1987 - Tuesday, September 22, 1987 Lk. 3
[iirä ja poja Jaanusega Rootsi
Tiit Madisson oli ka tegev
„Rahva EääV teda eriliselt
orite kir
iie
inaatori kirja tõlke, mis 18.
iie saadeti.Rahva Hääle''
ässi artikkel, mis nimetab
sise §se
aäsMdamlcke üles Xutsjanu^
-stamä "selle pakti aastapäev^
;iriama selle kokkuleppe ohvreid;:
allinna Raekoja ees ja Vabadus-. :
monumendi juurel Ria5.^^^;^s^
li: asetades.;. ^^^^^^^ • ,;
Nagu Te teate^^^^^o^
ibbentropr paktis kolm sälaprd^^
)kolli.: rn 1 s 1 ubasid^^ N
J idule : Baltimaad; Vaatamata^:
lende salaprotokollide mõju^^
laailmasõja käigule^a 1^^^^
orräle Baltimaadel ja Idar:
.uroopas. ei ole nende olemasolu
metlikult tunnustatud ega neid
Lvaldätud' Arvestades Teie: püü-eid
tuua N;^^^ ü
uuremat avameelsust ja ausust^ ;
loodame et te mõistate kä BaUi
^hva soove avalikult malest
jiTia kaotusi:ja heita valgust nii ;
älitsäle ajaloolisele seigale kui ::\
elle pakti sõlmimine;^^;^^
ölemehbolega jälginud hiljuti
ündmiisiN. Liidusv; kaasa ärva-
;ud mälestüstseremoönia Hiias: 14,
uüriil. Et see demonstratsioon •
Mdse aset sai ;leida jä seda^^ k^^
aiali ei aetud, näitab Teie valit^u-;
e respekti onia kodanike inim^
iguste vastu.
Siiski oleme mures pingutuste
ärast- mis aset leidsid seH
•:ütuleiBise takistamiseks — nagü^^^
iteks ühe derTaonstratsioöni-
)rganiseerya kahtlasel; p
[arreteerimine j ust paar päeva eiine
denionstratsiboni toimtimist, • Tiing
eise organiseerija vägisi rn^
j/äyasaätniine paar päeva hiljem.^^
Kui Te lasete kodanikel 23, ^
augustil crahiipäraselt denbonstree-rida
Vilniuses, Riias j ^ t a l l i r i n^
[näitate Te sellega jälle ön)a valitsuse
soovi kõhevabäduse ja: koos-ölekiivabadüše
austamiseks, nii
nagu see N. Liidu põhisea^
ette on nähtud.
Et edasiselt näidata oma valit-
Käesoleval suvel on liberaal
partei juhi Tiürner'i niklikkude
isiklikud probleemid, mis kahtlematult
on tal takistanud
lühikesel parlamendi vaheajal
suvevõlude nautimist. Kindlasti
on ebameeldivad üleriikliku
ringküsitluse tulemused, mille
alusel liberaalide pooldajate arv
on tunduvalt vähenenud ja esi-koh^
1 andnud sotsialistlikule
NDP'le, kes vaatamata oma vastuolulisele
sise- ja välispoliitikale
on osanud võita valijaskon-
^ na poolehoiu*
: Kahtlemata mõjub Turner'i
enesetundele alandavalt ka asjaolu,
et osa valijate arvates on
iiberaal-partei pooldajate vähenemise
osaliselt põhjustanud tema
isiklik juhtimise ja oma
lähemate kaastöölistega koos-töö-
oskuse puudus ning veendumus
Jean Ghretieni oskuslikku-mnatest
võimetest partei juhtimi-seL
Samuti on parteile kahjustavalt
mõjunud mitme koge-musteg|
5 kaastöölisteäkiline lahkumine
Turner'i büroost, kes
juhtivate isikutena on kauemat
aega kaasa aidanud parteipoliitika
koordineerimisel ja
sellega ei- ole kergesti asendatavad.
Partei peakorterist lahkunute
hulgas on kahtlemata tuntumateks
libferaalide peres senine üle-riiklku
valimiskampaania koor-dinator
Sharon Schollar ja
Turner'i peasekretär Douglas
liichardson, kes mõlemad keelduvad
oma lahkumise põhjusi
ühendusse viimast Turnerlga
või ringküsitluste tulemustega.
Schollar kavatseb edaslõppinlfist-jteolbogiä
alal ja kauaaegse Tur-ner'i
Sõbra Richardsön'i lahkü-minit|
eeb meelehead mitmele
juhtivale liberaalile. Kuid ki^
- samast ' Richärdsoni : sõprus- -
ringkkonriast on lahkumise põh-mainitud
tenia nõuanhete
arvestamine o
liisäks ee j pool: nimietatud- kahele
olevat veei oodata Quebec'ipro-i
] erinõuandja MIchele
eHteadlase Ch^n-les Boüchard
lahkumist lähemal ajal. Need
lalyad uudised ei ole aga suutnud
heidutada Turner'i lojaalseid
^lõpprü, kes usuvad
kindlalt, et need deserteerumi-sed
ei põhjusta tema tagasiastumist
ja ta on suuteline oma
büijoo ametkonda reorganiseerima
ja taastama valijate'
•dust.. V ^:
Kuna-sotsialistlik:NDP. laiendab
pidevalt oma poolehoidu
Kanada valijaskonnas, siis oleks
naiivse-lähemalt
selle vastuolulise;partei
lubaduste, sihtide ja resolutsioonidega,
mis on
* hses: partel
jas. uma kahe
töötule
dusiikü
tuleks pankade ja ettevõtete
riigistamine, era-kindlustus-kompäniideTikvideerimine,
lien-nukitööstuse
riigistainine^
•pensioni-j
valitsuse poolt ja
made sulgemine; uraani-kae-vaiiduste
sulgemine ning igasuguste;:
tuumarelvastuseks , tarvitavate:-
u
li-
D : .ei
PUHASTÄWll
seinast-selna; lahtiseid j
idamaiseid vaipu, mööblit ®
auto sisennust ® kahjustusi
üleujutamiste puhul, seinu ja
põrandaid.
® Scotchgard ^
kodudes o kontorites
Penni
puudu juhendis ka NDP kindel
ubadusf vastuvõetud resolutsi-
Sandmlstld ja terrorism Nikaraageas enne ja pärast revolutsiooni
Aastal 1966 toimus Havanas Kuuba diktaatori Fidel Castro poolt korraldatud nõint-danimetatud
„KoIme kontinendi konverents'' (Esimene Konverents Aasia, Aafrika ja
Ladina-Ameerika Rahvaste Solidaarsuse Organiseerimiseks) millest võttis osa 500 delegaati
peaaegu kõikidest maailma-maadest, kes esindasid vasakpoolsete gruppe, et orgaiiiseerida
ülemaailmset revolutsioonilist liikumist." Kahe sellise grupi ,,Frente Sandinista de Libera-cion
National" (FSNL) ehk sandinistide ja Palestiina Vabastus-organisatšiooni (PLO) esindajad
kohtusid siin esmakordselt. N. Liidu vahendusel otsustati saata aktiviste Ladina-
Ameerika, Aafrika ja Araabia maadest Kuuba ja Põhja-Korea õppelaagreisse -- terrorismi
kaitsest loobumine Ja sealasuva--
te vägede tagasi toomine
Kanada pinnale. Nimetatud on
ka Põhja-Ameerika kaitse-orga-nisatsioonist
väljaastumine ja
Kanada erapooletuks tuumava-baks
piirkonnaks deklareerimine,
millisel juhul saavat riigi-kaitse-
kuludeks minevaid summasid
kasutada sotsiaalseks
hoolekandeks. Kui uskuda
NDP-laste lubadustesse, et nad
ütlevad, mida nad teevad ja
teevad, mida on ütelnud, siis on
Kanada valijaskonnal
kahtlemata-oodata NDP võimuletulekul
diktaatorlikku sotsialismi
ja eramajanduse kaotamist
või piiramist, mis muidugi
mõjub halvavalt majanduselule
ja sellega kaasuvalt praegusele
kõrgele elatistasandile. Enneaegse
valijaskonna mure leevendamiseks
radikaalsete muudatuste
rakendamise üle Kanada
traditsioonilises eramajanduses,
alustas NDP.juhtkond selgitus-kampaaniaga,
aiusel kõik
sed ei tule rakendamisele
koheseltv Vaid - vvastavalt^ m
janduslikulie vajadusele ja ölu-^
korrale.. Mahvusvaheliste koni-panüde
Kanada osakondade
sulgemise tõttu töötuks jäänuile
on lohutuseks NDP lubadused
tööstuse ja suurte ettevõtete
riigistamiseks ning sellega
ei arvesta ap;
sellega, et demokraatliku
jüuires on vajalik täsu-maksmine
nende tööstuste endistele
omanikkudele, milline
summa asjatundjate arvates on
umbes $335 miljardit dpllarit.
Sellise suure kapitali saamiseks
tuleb NDP'I kahtlematult riigistada
ka kindlüstMsseltsides
olevad tööliste; pensioniplaanid,.
mida. arvestatakse .$175 miljardile.
Muidugi saavutatakse
NDP unistus
riiklikule omandile ja
tööpuuduse kaotamisele j kuid
kaotatakse rahvusvaheliste ma-usaldus
oma
nadasse, mida
praegu
paigutatuna $135
selekivisöe-kiitteie tagasiminek
kutsuks kindlasti esile
paanika jj
vallandaniise üraani-kaevahduštes
jä ele^^
mades. Samuti murettekitav on
suhtes,
soovitakse Kanada turul • näha^
ainult Kanadas valmistatud
saadusi, arvestamata Kaiiada
hellitatud' tarbiiaskonda. Ömä
praeguse valijate poolehoiu
kõrgseisu säilitamiseks õleks
NPP'1 / vajalik : lihtsalt:.:' need
radikaalsed lubadused
unustada, ja sõnamurdjana
rahva heaolule.
kivi
SIDEMED PLO'ga
. Kohe. pärast • konverentsi.
alustasid PLO terroristi-kandidaa-did
oma väljaõpet Kuubas. Kui
nad lõputunnistused kätte said,
asutasid nad omaenda treeningulaagrid
selle rahvusvahelise spordi
tarvis — alguses Jordaanias ja
siis Liibanonis, Süürias, Alzhee-rias,
Lõuna-Jeemenis ja Liibüas.
Ka Sjandinistid olid teretulnud ja
USA Välisministeeriumi (State
Department) poolt väljaantud
raamatu ,,The Sandinistas and
Middle Eastern Radicais'' Järgi
olid varaste PLO poolt välja õpetatud
terroristide hulgas ka praegune
Nikaraagua siseminister
TomasBorge, siseministri abi
Rene Vivas ja Välise Koostöö
minister Henry Ruiz.
Borge, üks üheksast sandinistide
,,Gomandante'dest'', olevat
oma terroristi-väljaõppe saanud
ühes P L O baasis Liibanonis aastal
1969. Seitsmenda aastakümnendi
algupoolel oli ta sageli-nähtud
.külaline Damaskuses ja Beirutis,
kus ta esindas nii sandiniste kui ka
Kuubat. USA Välisministeeriumi
andmete kohaselt oli ta sel ajal
Castro saadikiiks PLO juures.
Kui sandinistide esindaja Behito
Escobar kohtus kolme PLO esin- ;
dajaga aastal 1969 Mex Gity'Sy
tegi ta kindläks et 60-meheline
sandinistide grupp viiaksie väjja-fppele
Liibanoni. Sellest ajast
peale on sandinistide] olnud
tihedad sidemed kõikide P LO
Tühmitustie ja harudega.'
P L D kaudu said sändinistid ka
raha ja relvi Liibüa diktaatorilt •
Moammär Wiaddafilt.
Sandinistidest PLO terrpristide-kõoli
lõpetajad hakkasid elavalt
osa võtma mitmetest terrori-akt-sioonidest.
6. sept. 1970.
toimunud Iisraeli lennuki
hõivamise katse, kus naisterrorist
Leila Haled komandojuhina kuulsaks
sai, näitas y, sandinistide
solidaarsust''V sest üks tulevahetusel
suriTiasaanuist oli Nikaraa-guast
pärit terrorist Pätrick
Arguello Ryae. Tänapäeval on
Ärguello nimi Nikaraaguas au
sees ja teda peetakse rahvuskanr
geläseks — isegi üks suur elektritootmise
tamm Nikaraagua jõel on
nimetatud tema järgi.
Hiljem said veel mitmed sändinistid
surma, kui kuningas Hüs-seirii
beduiini ihukaitseyäieläsed
P L O kasvandikega kokku põrkasid
ja pärast suuremat käsikähmlust
nad Jordaaniast yälja ajasid.
Sandinistide esindaja Jorge Mändi
ütles intervjuul Kuveidi ajakirja
,^Al Watan'' reporterile: y,Mit-med
sandinistide üksused oi id väljaõppel
P L Ö baasis Jordaanias , ;
nikaraagualaste ja palestiinlaste
verd valati võitluste^ Ammanis ja
teistes Jordaania - linnades v,musta
Jõuk ,,contra" nikaraagualasi, relvastatud valitsusväelaste
käest vailütatud Kalashnikov automaatidega
iiiiees esiplaanil on indiaanlasest geriljavõitlejate päälik„£l
Cöyote'^ Mehel tema kõrval näib olev^ r^^^^^Au
anitomaatpüss (II maailmasõja aegne).
59
perialistidele ja Iisraeli
rassistidele'/, ning lisati, et neid
mõlemaid esindab Somazä valitsus
Nikaraaguas.
Kui sändinistid Nikaraaguas
võimu üle võtsid, kinnitas PLO
juht YässerÄrafat:,,Sandinistide
ja Nikaraag;ua rahva võit on ka
meie
mis end ,,Punaarmee Fraktsiooniks"
nimetab.
e 4 «
Aastal 1978 avaldati ühine
kommünikee P L O ja sandinistide
esindajate poolt, kus kinnitati
^solidaarsuse sidemeid" nende
kahe organisatsiooni vahel.
SIDEMED LIIBÜAGA. :
Enne veel kui kominunistlikud
sändinistid Managuas võimule
tulid, kutsus;Moammar Khaddafi
külla Ladina-Ameerika revolut-sioonüiste
liikumiste juhid oma
igaaastaseks,, Rohelise Raamatu''
konverentsiks Benghazis. Aastal
1979 lubati sealt sandinistidele
laialdast majanduslikku ja poliiti-
Jist toetust; Sandinistide delegatsiooni
olevat juhtinud PLO laag-reiš
väljaõppe saanud praegune
Nikaraaguas siseminister Tomas
•Borge.;.-/
.. 'Niipea kui s andinistid Managuas
1979. a. juulis võimule tulid,
muutus sandinistide roUN. Liidu
terrorismi-vprgus palju tähtsamaks
kui varem.
Nende õppeaeg oli möödas;
nüüd võisid nad teisi välja
õpetama hajcata. Kuubalaste ja
nõukogudelaste juhendusel ongi
Nikaraagua niuütunud^L^
Ameerika geriljavõitlejate-terro-ristide
väljäõppe-keskuseks. Ning
peale Lähis-Ida terroristide on
neil veel sidemeid IRA . (Iiri
Vabariiklik Armee) , ,provodeks"
nimetatud terroristliku osakonnaga;
siis ETA (baskide) terroristidega
Hispaaniast ja Baader-Mein-hofi
jõuguga Lääne-Saksamaalt,
SANDINISTIDE SEKKUMINE
LADINA-AMEERIKA
POLIITIKASSE ,
Nikaraagua on N.) Liidu baas
Ladina-Ameerika mannermaal
ning sandinistide vaen jänkide''
vastu ei alanud mitte ameeriklaste
toetusega „contra(dele';', nagu nad
väidavad. Nad toetavad aktiivselt
kõiki revolutsioonilisi liikumisi
üle terve Ladina-Ameerika, kuid
nende kõige lähemaks naabriks ja
järgmiseks revolutsiooniliseks
sihtmärgiks on Salvador. Kuus
aastat tagasi paistis, et Salvador
oli, oma terroristliku„Farabundo
Marti Vabastusrinde" geriljalii-kumise
kaudu, varsti kommunistide
kätte langemas. Kuid jätkuva
ÜSA abistamisaktsiooni tõttu on
sealne revolutsioon seni ebaõnnestunud.
Ka Hondurases ja
Guatemalas ei ole neil rohkem
õnne olnud. Seetõttu on nende
sihtmärgid viimasel ajal lõuna
poole nihkunud. Reas Lõuna-
Ameerika riikides, nagu Colum-bia,
Peruu, Boliivia ja Tshiili,
finantseeritakse revolutsiooni ui-mastitegarkaubitsemise
kaudu.
Oma 1986. a. märtsis kongressi
ees peetud kõnes näitas USA
president Ronald Reagan fotot
Federieo Vaughan'ist, kes on
Nikaraagua siseministri jtomas
Borge ,,parem käsi". Pildil oli
näha kuidas Vaughan aitas kokaii-ni-
kotte Los. Brasiles'i nimelisel
sõjaväelennuväljal Nikaraaguas
lennukisse laadida. (Vaata meie,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 22, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-09-22 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870922 |
Description
| Title | 1987-09-22-03 |
| OCR text | Nr. 70 VABA EESTLANE teisipäeval, 22. septembril 1987 - Tuesday, September 22, 1987 Lk. 3 [iirä ja poja Jaanusega Rootsi Tiit Madisson oli ka tegev „Rahva EääV teda eriliselt orite kir iie inaatori kirja tõlke, mis 18. iie saadeti.Rahva Hääle'' ässi artikkel, mis nimetab sise §se aäsMdamlcke üles Xutsjanu^ -stamä "selle pakti aastapäev^ ;iriama selle kokkuleppe ohvreid;: allinna Raekoja ees ja Vabadus-. : monumendi juurel Ria5.^^^;^s^ li: asetades.;. ^^^^^^^ • ,; Nagu Te teate^^^^^o^ ibbentropr paktis kolm sälaprd^^ )kolli.: rn 1 s 1 ubasid^^ N J idule : Baltimaad; Vaatamata^: lende salaprotokollide mõju^^ laailmasõja käigule^a 1^^^^ orräle Baltimaadel ja Idar: .uroopas. ei ole nende olemasolu metlikult tunnustatud ega neid Lvaldätud' Arvestades Teie: püü-eid tuua N;^^^ ü uuremat avameelsust ja ausust^ ; loodame et te mõistate kä BaUi ^hva soove avalikult malest jiTia kaotusi:ja heita valgust nii ; älitsäle ajaloolisele seigale kui ::\ elle pakti sõlmimine;^^;^^ ölemehbolega jälginud hiljuti ündmiisiN. Liidusv; kaasa ärva- ;ud mälestüstseremoönia Hiias: 14, uüriil. Et see demonstratsioon • Mdse aset sai ;leida jä seda^^ k^^ aiali ei aetud, näitab Teie valit^u-; e respekti onia kodanike inim^ iguste vastu. Siiski oleme mures pingutuste ärast- mis aset leidsid seH •:ütuleiBise takistamiseks — nagü^^^ iteks ühe derTaonstratsioöni- )rganiseerya kahtlasel; p [arreteerimine j ust paar päeva eiine denionstratsiboni toimtimist, • Tiing eise organiseerija vägisi rn^ j/äyasaätniine paar päeva hiljem.^^ Kui Te lasete kodanikel 23, ^ augustil crahiipäraselt denbonstree-rida Vilniuses, Riias j ^ t a l l i r i n^ [näitate Te sellega jälle ön)a valitsuse soovi kõhevabäduse ja: koos-ölekiivabadüše austamiseks, nii nagu see N. Liidu põhisea^ ette on nähtud. Et edasiselt näidata oma valit- Käesoleval suvel on liberaal partei juhi Tiürner'i niklikkude isiklikud probleemid, mis kahtlematult on tal takistanud lühikesel parlamendi vaheajal suvevõlude nautimist. Kindlasti on ebameeldivad üleriikliku ringküsitluse tulemused, mille alusel liberaalide pooldajate arv on tunduvalt vähenenud ja esi-koh^ 1 andnud sotsialistlikule NDP'le, kes vaatamata oma vastuolulisele sise- ja välispoliitikale on osanud võita valijaskon- ^ na poolehoiu* : Kahtlemata mõjub Turner'i enesetundele alandavalt ka asjaolu, et osa valijate arvates on iiberaal-partei pooldajate vähenemise osaliselt põhjustanud tema isiklik juhtimise ja oma lähemate kaastöölistega koos-töö- oskuse puudus ning veendumus Jean Ghretieni oskuslikku-mnatest võimetest partei juhtimi-seL Samuti on parteile kahjustavalt mõjunud mitme koge-musteg| 5 kaastöölisteäkiline lahkumine Turner'i büroost, kes juhtivate isikutena on kauemat aega kaasa aidanud parteipoliitika koordineerimisel ja sellega ei- ole kergesti asendatavad. Partei peakorterist lahkunute hulgas on kahtlemata tuntumateks libferaalide peres senine üle-riiklku valimiskampaania koor-dinator Sharon Schollar ja Turner'i peasekretär Douglas liichardson, kes mõlemad keelduvad oma lahkumise põhjusi ühendusse viimast Turnerlga või ringküsitluste tulemustega. Schollar kavatseb edaslõppinlfist-jteolbogiä alal ja kauaaegse Tur-ner'i Sõbra Richardsön'i lahkü-minit| eeb meelehead mitmele juhtivale liberaalile. Kuid ki^ - samast ' Richärdsoni : sõprus- - ringkkonriast on lahkumise põh-mainitud tenia nõuanhete arvestamine o liisäks ee j pool: nimietatud- kahele olevat veei oodata Quebec'ipro-i ] erinõuandja MIchele eHteadlase Ch^n-les Boüchard lahkumist lähemal ajal. Need lalyad uudised ei ole aga suutnud heidutada Turner'i lojaalseid ^lõpprü, kes usuvad kindlalt, et need deserteerumi-sed ei põhjusta tema tagasiastumist ja ta on suuteline oma büijoo ametkonda reorganiseerima ja taastama valijate' •dust.. V ^: Kuna-sotsialistlik:NDP. laiendab pidevalt oma poolehoidu Kanada valijaskonnas, siis oleks naiivse-lähemalt selle vastuolulise;partei lubaduste, sihtide ja resolutsioonidega, mis on * hses: partel jas. uma kahe töötule dusiikü tuleks pankade ja ettevõtete riigistamine, era-kindlustus-kompäniideTikvideerimine, lien-nukitööstuse riigistainine^ •pensioni-j valitsuse poolt ja made sulgemine; uraani-kae-vaiiduste sulgemine ning igasuguste;: tuumarelvastuseks , tarvitavate:- u li- D : .ei PUHASTÄWll seinast-selna; lahtiseid j idamaiseid vaipu, mööblit ® auto sisennust ® kahjustusi üleujutamiste puhul, seinu ja põrandaid. ® Scotchgard ^ kodudes o kontorites Penni puudu juhendis ka NDP kindel ubadusf vastuvõetud resolutsi- Sandmlstld ja terrorism Nikaraageas enne ja pärast revolutsiooni Aastal 1966 toimus Havanas Kuuba diktaatori Fidel Castro poolt korraldatud nõint-danimetatud „KoIme kontinendi konverents'' (Esimene Konverents Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika Rahvaste Solidaarsuse Organiseerimiseks) millest võttis osa 500 delegaati peaaegu kõikidest maailma-maadest, kes esindasid vasakpoolsete gruppe, et orgaiiiseerida ülemaailmset revolutsioonilist liikumist." Kahe sellise grupi ,,Frente Sandinista de Libera-cion National" (FSNL) ehk sandinistide ja Palestiina Vabastus-organisatšiooni (PLO) esindajad kohtusid siin esmakordselt. N. Liidu vahendusel otsustati saata aktiviste Ladina- Ameerika, Aafrika ja Araabia maadest Kuuba ja Põhja-Korea õppelaagreisse -- terrorismi kaitsest loobumine Ja sealasuva-- te vägede tagasi toomine Kanada pinnale. Nimetatud on ka Põhja-Ameerika kaitse-orga-nisatsioonist väljaastumine ja Kanada erapooletuks tuumava-baks piirkonnaks deklareerimine, millisel juhul saavat riigi-kaitse- kuludeks minevaid summasid kasutada sotsiaalseks hoolekandeks. Kui uskuda NDP-laste lubadustesse, et nad ütlevad, mida nad teevad ja teevad, mida on ütelnud, siis on Kanada valijaskonnal kahtlemata-oodata NDP võimuletulekul diktaatorlikku sotsialismi ja eramajanduse kaotamist või piiramist, mis muidugi mõjub halvavalt majanduselule ja sellega kaasuvalt praegusele kõrgele elatistasandile. Enneaegse valijaskonna mure leevendamiseks radikaalsete muudatuste rakendamise üle Kanada traditsioonilises eramajanduses, alustas NDP.juhtkond selgitus-kampaaniaga, aiusel kõik sed ei tule rakendamisele koheseltv Vaid - vvastavalt^ m janduslikulie vajadusele ja ölu-^ korrale.. Mahvusvaheliste koni-panüde Kanada osakondade sulgemise tõttu töötuks jäänuile on lohutuseks NDP lubadused tööstuse ja suurte ettevõtete riigistamiseks ning sellega ei arvesta ap; sellega, et demokraatliku jüuires on vajalik täsu-maksmine nende tööstuste endistele omanikkudele, milline summa asjatundjate arvates on umbes $335 miljardit dpllarit. Sellise suure kapitali saamiseks tuleb NDP'I kahtlematult riigistada ka kindlüstMsseltsides olevad tööliste; pensioniplaanid,. mida. arvestatakse .$175 miljardile. Muidugi saavutatakse NDP unistus riiklikule omandile ja tööpuuduse kaotamisele j kuid kaotatakse rahvusvaheliste ma-usaldus oma nadasse, mida praegu paigutatuna $135 selekivisöe-kiitteie tagasiminek kutsuks kindlasti esile paanika jj vallandaniise üraani-kaevahduštes jä ele^^ mades. Samuti murettekitav on suhtes, soovitakse Kanada turul • näha^ ainult Kanadas valmistatud saadusi, arvestamata Kaiiada hellitatud' tarbiiaskonda. Ömä praeguse valijate poolehoiu kõrgseisu säilitamiseks õleks NPP'1 / vajalik : lihtsalt:.:' need radikaalsed lubadused unustada, ja sõnamurdjana rahva heaolule. kivi SIDEMED PLO'ga . Kohe. pärast • konverentsi. alustasid PLO terroristi-kandidaa-did oma väljaõpet Kuubas. Kui nad lõputunnistused kätte said, asutasid nad omaenda treeningulaagrid selle rahvusvahelise spordi tarvis — alguses Jordaanias ja siis Liibanonis, Süürias, Alzhee-rias, Lõuna-Jeemenis ja Liibüas. Ka Sjandinistid olid teretulnud ja USA Välisministeeriumi (State Department) poolt väljaantud raamatu ,,The Sandinistas and Middle Eastern Radicais'' Järgi olid varaste PLO poolt välja õpetatud terroristide hulgas ka praegune Nikaraagua siseminister TomasBorge, siseministri abi Rene Vivas ja Välise Koostöö minister Henry Ruiz. Borge, üks üheksast sandinistide ,,Gomandante'dest'', olevat oma terroristi-väljaõppe saanud ühes P L O baasis Liibanonis aastal 1969. Seitsmenda aastakümnendi algupoolel oli ta sageli-nähtud .külaline Damaskuses ja Beirutis, kus ta esindas nii sandiniste kui ka Kuubat. USA Välisministeeriumi andmete kohaselt oli ta sel ajal Castro saadikiiks PLO juures. Kui sandinistide esindaja Behito Escobar kohtus kolme PLO esin- ; dajaga aastal 1969 Mex Gity'Sy tegi ta kindläks et 60-meheline sandinistide grupp viiaksie väjja-fppele Liibanoni. Sellest ajast peale on sandinistide] olnud tihedad sidemed kõikide P LO Tühmitustie ja harudega.' P L D kaudu said sändinistid ka raha ja relvi Liibüa diktaatorilt • Moammär Wiaddafilt. Sandinistidest PLO terrpristide-kõoli lõpetajad hakkasid elavalt osa võtma mitmetest terrori-akt-sioonidest. 6. sept. 1970. toimunud Iisraeli lennuki hõivamise katse, kus naisterrorist Leila Haled komandojuhina kuulsaks sai, näitas y, sandinistide solidaarsust''V sest üks tulevahetusel suriTiasaanuist oli Nikaraa-guast pärit terrorist Pätrick Arguello Ryae. Tänapäeval on Ärguello nimi Nikaraaguas au sees ja teda peetakse rahvuskanr geläseks — isegi üks suur elektritootmise tamm Nikaraagua jõel on nimetatud tema järgi. Hiljem said veel mitmed sändinistid surma, kui kuningas Hüs-seirii beduiini ihukaitseyäieläsed P L O kasvandikega kokku põrkasid ja pärast suuremat käsikähmlust nad Jordaaniast yälja ajasid. Sandinistide esindaja Jorge Mändi ütles intervjuul Kuveidi ajakirja ,^Al Watan'' reporterile: y,Mit-med sandinistide üksused oi id väljaõppel P L Ö baasis Jordaanias , ; nikaraagualaste ja palestiinlaste verd valati võitluste^ Ammanis ja teistes Jordaania - linnades v,musta Jõuk ,,contra" nikaraagualasi, relvastatud valitsusväelaste käest vailütatud Kalashnikov automaatidega iiiiees esiplaanil on indiaanlasest geriljavõitlejate päälik„£l Cöyote'^ Mehel tema kõrval näib olev^ r^^^^^Au anitomaatpüss (II maailmasõja aegne). 59 perialistidele ja Iisraeli rassistidele'/, ning lisati, et neid mõlemaid esindab Somazä valitsus Nikaraaguas. Kui sändinistid Nikaraaguas võimu üle võtsid, kinnitas PLO juht YässerÄrafat:,,Sandinistide ja Nikaraag;ua rahva võit on ka meie mis end ,,Punaarmee Fraktsiooniks" nimetab. e 4 « Aastal 1978 avaldati ühine kommünikee P L O ja sandinistide esindajate poolt, kus kinnitati ^solidaarsuse sidemeid" nende kahe organisatsiooni vahel. SIDEMED LIIBÜAGA. : Enne veel kui kominunistlikud sändinistid Managuas võimule tulid, kutsus;Moammar Khaddafi külla Ladina-Ameerika revolut-sioonüiste liikumiste juhid oma igaaastaseks,, Rohelise Raamatu'' konverentsiks Benghazis. Aastal 1979 lubati sealt sandinistidele laialdast majanduslikku ja poliiti- Jist toetust; Sandinistide delegatsiooni olevat juhtinud PLO laag-reiš väljaõppe saanud praegune Nikaraaguas siseminister Tomas •Borge.;.-/ .. 'Niipea kui s andinistid Managuas 1979. a. juulis võimule tulid, muutus sandinistide roUN. Liidu terrorismi-vprgus palju tähtsamaks kui varem. Nende õppeaeg oli möödas; nüüd võisid nad teisi välja õpetama hajcata. Kuubalaste ja nõukogudelaste juhendusel ongi Nikaraagua niuütunud^L^ Ameerika geriljavõitlejate-terro-ristide väljäõppe-keskuseks. Ning peale Lähis-Ida terroristide on neil veel sidemeid IRA . (Iiri Vabariiklik Armee) , ,provodeks" nimetatud terroristliku osakonnaga; siis ETA (baskide) terroristidega Hispaaniast ja Baader-Mein-hofi jõuguga Lääne-Saksamaalt, SANDINISTIDE SEKKUMINE LADINA-AMEERIKA POLIITIKASSE , Nikaraagua on N.) Liidu baas Ladina-Ameerika mannermaal ning sandinistide vaen jänkide'' vastu ei alanud mitte ameeriklaste toetusega „contra(dele';', nagu nad väidavad. Nad toetavad aktiivselt kõiki revolutsioonilisi liikumisi üle terve Ladina-Ameerika, kuid nende kõige lähemaks naabriks ja järgmiseks revolutsiooniliseks sihtmärgiks on Salvador. Kuus aastat tagasi paistis, et Salvador oli, oma terroristliku„Farabundo Marti Vabastusrinde" geriljalii-kumise kaudu, varsti kommunistide kätte langemas. Kuid jätkuva ÜSA abistamisaktsiooni tõttu on sealne revolutsioon seni ebaõnnestunud. Ka Hondurases ja Guatemalas ei ole neil rohkem õnne olnud. Seetõttu on nende sihtmärgid viimasel ajal lõuna poole nihkunud. Reas Lõuna- Ameerika riikides, nagu Colum-bia, Peruu, Boliivia ja Tshiili, finantseeritakse revolutsiooni ui-mastitegarkaubitsemise kaudu. Oma 1986. a. märtsis kongressi ees peetud kõnes näitas USA president Ronald Reagan fotot Federieo Vaughan'ist, kes on Nikaraagua siseministri jtomas Borge ,,parem käsi". Pildil oli näha kuidas Vaughan aitas kokaii-ni- kotte Los. Brasiles'i nimelisel sõjaväelennuväljal Nikaraaguas lennukisse laadida. (Vaata meie, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-09-22-03
