1986-01-02-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• I
1 • !
Nr. i Nr.J äeva!, 1. jaanoaril 1986 — Thursday, January 2, 1986
Idustusel esinesid suurte
inis Evelyn Koopi juhatu-
Foto: Vaba Eestlane
lassoadi>4«r«apl«
Lf IH T«rt8
B « M.T.
'ASTUVÕTT EOEKULSPPiL
t«l. 7574679
ja Brian N ickoloff Torontost,
[gune Kanada kaasmeisterRay
}e, samuti Brian Hartman ja
irt Morrison.
)rontos algasid võistlused Ihn
the Park Hotel'is, Don Valley
lis (Leslie ja Eglinton) 27. det-
>ril ja kestavad 7. jaanuarini
[peatusega 1. jaanuar. Mängud
/ad kell 6 õhtul, väljaarvatud
iets., mil start oli kl. 11 e.l.
jrniiri üldpilet maksis $10.00,
)äevarie $3.00.
iiiiiiiinniiiiiiiiiiiiiiitiiiseniiiisiHiiiiiiiiiiM^
Kosoneni vastu tõstetud süü»
is kaasaaitamises röövile jäi
la; kuid otsuse tegemine on
lud edasi,
|gu see on ka Aleksander Lepa-
5ga, kes viidi mentaalhaiglasV
vaimse seisukorra selgitama
taotles Lepajõe - kaitsja, esita-arstitõendeid
perekonnas esi-id
vaimuhaiguse kohta (EPL/
m
isi^ talielepaiiu
iroöVi
nes samaaegne
niipea, kui arstid on seisukoha
ucl. Varem ai;vati, et uurimus
kohta jõuab lõpule unibesn
briküus;::;;;^';;
|uekphtu otsuses pn kokku arva-lcaristusedR(
X)sna mitmete s^^
ajal sooritatud roimade eest:
i eest juveliiri äris 7, päiiga-i
eest 6 aastat ja iubamatarel»
hdmise ja tarvitamise eest 4
|. tThehdanriišel ümmardati ka=
5 kokku 9 aastale ja 2 küüle.
•me seadused on ÄWide Osas
lemad
Neeme Järvi eelmisel Toronto külaskäigul .käis. temaga jutlemas näitlejatar Riina Rei-nik,
nende vahel Neeme Järvi tütar Maarika.
-Artur Taska, Eesü Mmm. -
Lund 1983. 182 lk.
Artur Taska on oma senise koi-,
me teosega Eesti lipust, hümnist
ja vapist jäädvustanud ühe elulise
osa iseseisva rahva rahvuslikest
sümboleist. Eriti mahukas oli raamat
-Eesti lipust (484 lk.). „Eesti
hümn" on saanud samasuguse väga
puhtalilmelise, valges kalingur-köites
väliskujunduse, kus rahvusvärvid
kaunistavad lihtsalt, kuid ilmekalt
välimust.
Autor annab Eesti hümnile igast
aspektist lähenedes imestamapanevalt
ülevaatliku ja sisuka pildi; See
algab laululoojate J. V. Jannseni
ja Fredrik Paciuse elulugudega^
süs otsitakse laulu sõnade algupära,
mille ümber on mitmeid seisukohti
ja arvamusi. Ka muusika
osas on soomlased omalt poolt teinud
uurimusi, kuna eestlased pole
küsimusele lähenenud teaduslike
uurijaina, kuna muusika, pole ei
soome eesti looming, vaid sakslase
Paciuse lood|ud viis.
Üksikasjalikult ja dokumenteeri-tult
kirjeldab autor laulu eesti rahvalauluks
' ehk hümniks saamist
aastani 1890, pärast esimest üldlaulupeol
koorilauluna laulmist. Samas
laadis on vaadeldud laulu ka-sutamised
aastani 1918, Eesti Va-barngi;
väljakuulutamiseni.
Ametlikuks Eesti hümniks sai
laul Eesti iseseisvuse ajal jä lõppes
21; jüufiil 1940; aastal, kusjuures
juba vabariigi väljakuulutartii-se
manifestil kasutati hümni ^
salmi esimest nelja värsirida;
Aeg pärast 21; juunit hõlmab
okupatsiooniaastaid, millele järgneb
Ii niaailmasõda võitlustega.
Pärast sõda on Eesti hümn koos'
pagulastega levinud üle maailma
kus eestlasi ori^oUesiieidsiduvä^^^^^
rahvuslikuks sidemeks.
Eesti iseseisvuse ajal otsiti siiski
uut' hümni vabanemaks võõrast
laenust. Ka neist annab autor eriti
põhjaliku ülevaate, tuues kõigi
mõeldavate ja kõne all olnud laulude
tekstid, millest mõni on väga
populaarseks saanud. Samuti kirjutab
isamaalike laulude võistluse
tulemusist ja nende vastuvõtmisest
rahva poolt. Eripeatükiks on vaadeldava
hümni juubelid ja sel puhul
väljaantud trükised; täies ulatuses
on toodud Torontos 1969. a.
väljaantud pühendusteose leheküljed.
Eelavaldatu on jätnud autorile
ainet märkmeiks ja mõtteiks, hümni
tõlkeist teistesse keeltesse jm..
Eesti maakohtade ja linnade hümnidest.
Väga pikk kasutatud kirjanduse
loetelu näitab, kust autor on
kogunud vajalikud andmed, mida
ta on „õigesse kohta paigutanud"
ja analüüsinud. See näitab ka kuivõrd
suur on olnud ühe mehe uurimine
materjalide rohkuses.
Vaatamata rohkest dokumentatsioonist
pole see kuiv teaduslik
uurimus, vaid populaarne teos, kus
peategelaseks on Eesti hümn vägagi
isikupärasena, on üle saja aasta
elanud kaasa eesti rahva rõõniude-le
ja muredele, olles julgustavaks
ja vaimustavaks.
Raamat on väga heale paberile
trükitud triikipildüt kirjutusttiasi-nalik,
kus veidi häiriv väljaspool
Rootsit olijaile on ,,õ" ja ,jö''
äabete sainastaniine/ Vanemad lugejad
võivad seda mõista, kuid
kuidas noored, kes pole kodus eesti
keeles, selle vahet võiksid eraldada
on kahelday. Öfsettehnikas
saanuks need märgid ka käsitsi
peale joonistada ja sellise iludus-vea
vältida. Teose sisu rikkust see
;muidugi ei kahjusta^
• Hannes / Oja.;.-;,
¥äljci€iiin@ Saarlaste
yhingy a|aloa$f
Saarlaste ühing Torontos, ühing
asutati 1956. aastal, sihiga koondada
saarlased ühiseks lahutamata
pereks saare kommete, omapära
ja keele säüitamiseks.
Ühingu 30-aastase sündmusterik-ka
tegevuse tähistamise puhul on
koostatud lühikene ülevaade, mis
käsitleb ühingu ja tema üksikute
liikmete tegevust ja panust Toronto
eestlaskonna poolt sooritatud
ürituste läbiviimisel, kus saarlaste
tublidus, töökus ja abivalmidus on
aidanud elustada ja edasi kanda
meie rahva traditsioone.
Selles ülevaates on püütud kokkuvõtlikult
luua püt möödunust,
kus peaaegu iga Toronto saarlane
on osalenud, lihtsalt osavõtjana või
kaasaaitajana, et teatud üritused
on teoks saanud.
Traditsioonilised küünlapäeva-peod,
eriti algaastail, olid kohaks
kus me näitasime, et „Saaremaa
ja saarlus on jagamatud mõisted.
Need on alles ja elavad. Saarlased
on kodusaared enestega igale poole
kaasa toonud" lausub Robert
Kreem, E.Ü.T. esimene esimees.
ühingu tegevus ei ole piirdunud
puht saaremaaliste ja saarlaste
huvialaste küsimustega, vaid on
kaasa löönud kõikides sektorites,
mis on määravad olnud Toronto
eestlaskonna vaimsuse kuji
sel.
Šaarlaselt pärinevad uued ideed
ja nende rakendamine on sidunud
vaba maailma eestlaskonna ühiseks
pereks, kus nii noor kui vana on
leidnud ühise näitelava.
Kallis kiassaarlane. Paljud siind-mused,
kus ise oled olnud osaleja,
kipuvad ununema voi jäävad hämaraks.
Trükist ilmunud ülevaade
toob elavalt sumade ette kohad,
kus oled viibinud, elustab sündmus
si mülest ise oled osa võtnud.
Ülevaade, 64 lehekülge, rohkete
piltidega, on müügil Toronto eesti
ajalehtede talitustes ja Eesti Abistamiskomitees.
THE PAINTER FEOM NAISSAAR.
A biography by Einar
Sanden. Albumi formaat 305
korda 220 mm.^ 64 Ihk., 100
illustratsiooni^ köites. Mitmevärviline
kõrgläikes käanepa-
. iber. Hind US $28.95. •
Erik Sehmidt sündis Naissaarel
15. augustil 1925 merekapten; August
Schmidti (1883—1974) ainsa
lapsena. Oktoobris 1943 põgenes
perekond väikesel paadil Röotši,
kus asuti varsti elama Järflotta nimelisele
saarele Nynäshamni läheduses.
Pärast sundaja teenimist
mereväes asus Erik Sehmidt telegrafistina
teenistusse rootsi kauba-laevastikku
ja seejärel õppis aastatel
1950—53. Pariisis Ecole Natio-nale
Superieure de Beaux Arts'is
maalikunsti. Sellele järgnes üks
aasta Lõuna-Aafrikas, kunstisalon-gi
juhtimine Stokboliriis ja mitmed
pikemad loominguretked Hispaanias
jm. Alates aastast 1957 elab
ta a^vÄÜselt Mallorcal, kus ta esimesed
aastakümned oli rakendunud
reisibüroode juhtimisele ja on
alles viimastel aastatel pühendunud
täisajaliselt maalikunstile.
Raamat sisaldab täpselt 100 11-
lustr siooni, millest pooled on
reproduktsioonid kunstniku töödest.
Tema portree Hispaania kroonprintsist
asub kuninganna erakabi-netis
Kuninglikus Palees Mariven-tis
Mallorcal Erilist tähelepanu on
leidnud kahe aasta eest valminud
suuremõõtmeline (1700 korda 6000)
altarimaal Rootsi Meremissioni
kirkus Paima de Mallorcas, mida
on juba käinud vaatlemas kümned
tuhanded turistid ja kohalikud elanikud.
Eriku onu Bernhard Sehmidt
(187S>—1935) oli maailmakuulüs optik
ja omanimelise teleskoobisüs-teemi
looja, mille abil visuaalsele
uurimisele alluv tähistaevas avardus
äkki üle kahekümne korra.
Planeet number 1743, mis avastati
ühe hollandi astronoomi poolt
1960, kannab tema nime.
August Schmidti juhtimisel olnud
eesti kaubalaev „Merisaar" hukkus
saksa õhurünnaku tulemusel
14. juulil 1940.
Raamat sisaldab peale muud
väärtusliku fotomaterjali ka seni-avaldamata
ja väga haruldasi fo-^
tosid Naissaare külamiljöcst jm.
GUIDE TO TALUNN 1935
1985 96 Ihk., 50 Mlustratsiodnlp
köites. Kõrgläikes kaanepabeir.
lind mM,
Poole sajandi eest ilmus Tallia-nas
turistijuhis inglise keeles, mis
nüüd on saanud uue maitseka väli*
muse ja osaliselt ka tänapäevale
vastava sisu. Lisandina on antud
ülevaade Eesti maad ja rahvast
tabanud tragöödiast alates 1939 ja
tehakse tänapäeva Tallinna külastajale
mitukümmend ettepanekut
küsimuste esitamiseks kohalikele
funktsionäridele. Raamat sisaldab
välismaa ajakirjanike reisikirjeldusi
alates aastast 1926 kuni tänapäevani.
Raamatus on ära toodud
kõigi välismaa diplomaatüiste ja
konsulaaresinduste aadressid vabas
Tallinnas, millele on terava
kontrastina antud kirjeldus tänapäeva
nn. ENSV Välisministeeriumist.
See on majutatud kunagisse
parlamendihoonesse, sissekäiguga
aga kõrvalhoovüt. Välisministril
pole seal isegi oma erakabinetti ja
ta on tavaliselt ametis mõne mitte-diplomaatilise
tegevusega.ühte ahtasse
tuppa on paigutatud ministriabi
oma mees-sekretäriga, teises
toakeses löövad aega surnuks kaks
tegevusetut naisametnikku.
Mõlemad raamatud sobivad suurepäraselt
kinkimiseks kõigüe inglise
keelt valdajaile mitte-eestlas-tele
kui ka kultuurihuvilistele kaasmaalastele.
Harfiildane kinketfeos vSõrasfei®
AARAND ROOSI
Ajalooline ülevaade, Isešeiv Eesti, II inaailoiiasSds^ N. LIidy
oküipatsioon, eestlased paguluses, diplomaatUisie iriastiii.
Suurepäraselt kokkuvõtlik teos eestlastest ja nende püüdlustest
täiendatud rohkete fotodega, mis sobiv võõrastele tütvustami-
..seks.96 lk.-'- " ^-^
Hind $5.00 plulä saatelralo 7(1 ctm
Jäädaval,,VABA E E S ^ ^
yARIE NEUMANN'1
inäleštustä
IBER! TEELT FÄÄSENUi
hind $10.00, pluss saateln^
waiiwHHteEga
;:vS.Ü.t.:^30.-aasta,j
päevapidü peetakse Eesti majas 1.
veebruaril 1986 algusega kell 6 õhtul.
Piletid eelmüügil: Hilda Härm
699-1979, 461-1344, Pilvi Niit 223-
iydici Aru¥@lici ii^Qdiraamof
boT£liN0USKOOLIDE LAULUYARA
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ M
T. Eesti Maii^ pliiteelt I. MARUY»
9 Ptenvano Ct^ WlOowda^^ Ont M2R 3S8 )i VABA EESTLASE
talituses.
1 .1 • 1 1
1 1 ••• I I <
• " l i l
• I I , I , I
; 1 1 •
. 1 i t i
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 2, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-01-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860102 |
Description
| Title | 1986-01-02-07 |
| OCR text | • I 1 • ! Nr. i Nr.J äeva!, 1. jaanoaril 1986 — Thursday, January 2, 1986 Idustusel esinesid suurte inis Evelyn Koopi juhatu- Foto: Vaba Eestlane lassoadi>4«r«apl« Lf IH T«rt8 B « M.T. 'ASTUVÕTT EOEKULSPPiL t«l. 7574679 ja Brian N ickoloff Torontost, [gune Kanada kaasmeisterRay }e, samuti Brian Hartman ja irt Morrison. )rontos algasid võistlused Ihn the Park Hotel'is, Don Valley lis (Leslie ja Eglinton) 27. det- >ril ja kestavad 7. jaanuarini [peatusega 1. jaanuar. Mängud /ad kell 6 õhtul, väljaarvatud iets., mil start oli kl. 11 e.l. jrniiri üldpilet maksis $10.00, )äevarie $3.00. iiiiiiiinniiiiiiiiiiiiiiitiiiseniiiisiHiiiiiiiiiiM^ Kosoneni vastu tõstetud süü» is kaasaaitamises röövile jäi la; kuid otsuse tegemine on lud edasi, |gu see on ka Aleksander Lepa- 5ga, kes viidi mentaalhaiglasV vaimse seisukorra selgitama taotles Lepajõe - kaitsja, esita-arstitõendeid perekonnas esi-id vaimuhaiguse kohta (EPL/ m isi^ talielepaiiu iroöVi nes samaaegne niipea, kui arstid on seisukoha ucl. Varem ai;vati, et uurimus kohta jõuab lõpule unibesn briküus;::;;;^';; |uekphtu otsuses pn kokku arva-lcaristusedR( X)sna mitmete s^^ ajal sooritatud roimade eest: i eest juveliiri äris 7, päiiga-i eest 6 aastat ja iubamatarel» hdmise ja tarvitamise eest 4 |. tThehdanriišel ümmardati ka= 5 kokku 9 aastale ja 2 küüle. •me seadused on ÄWide Osas lemad Neeme Järvi eelmisel Toronto külaskäigul .käis. temaga jutlemas näitlejatar Riina Rei-nik, nende vahel Neeme Järvi tütar Maarika. -Artur Taska, Eesü Mmm. - Lund 1983. 182 lk. Artur Taska on oma senise koi-, me teosega Eesti lipust, hümnist ja vapist jäädvustanud ühe elulise osa iseseisva rahva rahvuslikest sümboleist. Eriti mahukas oli raamat -Eesti lipust (484 lk.). „Eesti hümn" on saanud samasuguse väga puhtalilmelise, valges kalingur-köites väliskujunduse, kus rahvusvärvid kaunistavad lihtsalt, kuid ilmekalt välimust. Autor annab Eesti hümnile igast aspektist lähenedes imestamapanevalt ülevaatliku ja sisuka pildi; See algab laululoojate J. V. Jannseni ja Fredrik Paciuse elulugudega^ süs otsitakse laulu sõnade algupära, mille ümber on mitmeid seisukohti ja arvamusi. Ka muusika osas on soomlased omalt poolt teinud uurimusi, kuna eestlased pole küsimusele lähenenud teaduslike uurijaina, kuna muusika, pole ei soome eesti looming, vaid sakslase Paciuse lood|ud viis. Üksikasjalikult ja dokumenteeri-tult kirjeldab autor laulu eesti rahvalauluks ' ehk hümniks saamist aastani 1890, pärast esimest üldlaulupeol koorilauluna laulmist. Samas laadis on vaadeldud laulu ka-sutamised aastani 1918, Eesti Va-barngi; väljakuulutamiseni. Ametlikuks Eesti hümniks sai laul Eesti iseseisvuse ajal jä lõppes 21; jüufiil 1940; aastal, kusjuures juba vabariigi väljakuulutartii-se manifestil kasutati hümni ^ salmi esimest nelja värsirida; Aeg pärast 21; juunit hõlmab okupatsiooniaastaid, millele järgneb Ii niaailmasõda võitlustega. Pärast sõda on Eesti hümn koos' pagulastega levinud üle maailma kus eestlasi ori^oUesiieidsiduvä^^^^^ rahvuslikuks sidemeks. Eesti iseseisvuse ajal otsiti siiski uut' hümni vabanemaks võõrast laenust. Ka neist annab autor eriti põhjaliku ülevaate, tuues kõigi mõeldavate ja kõne all olnud laulude tekstid, millest mõni on väga populaarseks saanud. Samuti kirjutab isamaalike laulude võistluse tulemusist ja nende vastuvõtmisest rahva poolt. Eripeatükiks on vaadeldava hümni juubelid ja sel puhul väljaantud trükised; täies ulatuses on toodud Torontos 1969. a. väljaantud pühendusteose leheküljed. Eelavaldatu on jätnud autorile ainet märkmeiks ja mõtteiks, hümni tõlkeist teistesse keeltesse jm.. Eesti maakohtade ja linnade hümnidest. Väga pikk kasutatud kirjanduse loetelu näitab, kust autor on kogunud vajalikud andmed, mida ta on „õigesse kohta paigutanud" ja analüüsinud. See näitab ka kuivõrd suur on olnud ühe mehe uurimine materjalide rohkuses. Vaatamata rohkest dokumentatsioonist pole see kuiv teaduslik uurimus, vaid populaarne teos, kus peategelaseks on Eesti hümn vägagi isikupärasena, on üle saja aasta elanud kaasa eesti rahva rõõniude-le ja muredele, olles julgustavaks ja vaimustavaks. Raamat on väga heale paberile trükitud triikipildüt kirjutusttiasi-nalik, kus veidi häiriv väljaspool Rootsit olijaile on ,,õ" ja ,jö'' äabete sainastaniine/ Vanemad lugejad võivad seda mõista, kuid kuidas noored, kes pole kodus eesti keeles, selle vahet võiksid eraldada on kahelday. Öfsettehnikas saanuks need märgid ka käsitsi peale joonistada ja sellise iludus-vea vältida. Teose sisu rikkust see ;muidugi ei kahjusta^ • Hannes / Oja.;.-;, ¥äljci€iiin@ Saarlaste yhingy a|aloa$f Saarlaste ühing Torontos, ühing asutati 1956. aastal, sihiga koondada saarlased ühiseks lahutamata pereks saare kommete, omapära ja keele säüitamiseks. Ühingu 30-aastase sündmusterik-ka tegevuse tähistamise puhul on koostatud lühikene ülevaade, mis käsitleb ühingu ja tema üksikute liikmete tegevust ja panust Toronto eestlaskonna poolt sooritatud ürituste läbiviimisel, kus saarlaste tublidus, töökus ja abivalmidus on aidanud elustada ja edasi kanda meie rahva traditsioone. Selles ülevaates on püütud kokkuvõtlikult luua püt möödunust, kus peaaegu iga Toronto saarlane on osalenud, lihtsalt osavõtjana või kaasaaitajana, et teatud üritused on teoks saanud. Traditsioonilised küünlapäeva-peod, eriti algaastail, olid kohaks kus me näitasime, et „Saaremaa ja saarlus on jagamatud mõisted. Need on alles ja elavad. Saarlased on kodusaared enestega igale poole kaasa toonud" lausub Robert Kreem, E.Ü.T. esimene esimees. ühingu tegevus ei ole piirdunud puht saaremaaliste ja saarlaste huvialaste küsimustega, vaid on kaasa löönud kõikides sektorites, mis on määravad olnud Toronto eestlaskonna vaimsuse kuji sel. Šaarlaselt pärinevad uued ideed ja nende rakendamine on sidunud vaba maailma eestlaskonna ühiseks pereks, kus nii noor kui vana on leidnud ühise näitelava. Kallis kiassaarlane. Paljud siind-mused, kus ise oled olnud osaleja, kipuvad ununema voi jäävad hämaraks. Trükist ilmunud ülevaade toob elavalt sumade ette kohad, kus oled viibinud, elustab sündmus si mülest ise oled osa võtnud. Ülevaade, 64 lehekülge, rohkete piltidega, on müügil Toronto eesti ajalehtede talitustes ja Eesti Abistamiskomitees. THE PAINTER FEOM NAISSAAR. A biography by Einar Sanden. Albumi formaat 305 korda 220 mm.^ 64 Ihk., 100 illustratsiooni^ köites. Mitmevärviline kõrgläikes käanepa- . iber. Hind US $28.95. • Erik Sehmidt sündis Naissaarel 15. augustil 1925 merekapten; August Schmidti (1883—1974) ainsa lapsena. Oktoobris 1943 põgenes perekond väikesel paadil Röotši, kus asuti varsti elama Järflotta nimelisele saarele Nynäshamni läheduses. Pärast sundaja teenimist mereväes asus Erik Sehmidt telegrafistina teenistusse rootsi kauba-laevastikku ja seejärel õppis aastatel 1950—53. Pariisis Ecole Natio-nale Superieure de Beaux Arts'is maalikunsti. Sellele järgnes üks aasta Lõuna-Aafrikas, kunstisalon-gi juhtimine Stokboliriis ja mitmed pikemad loominguretked Hispaanias jm. Alates aastast 1957 elab ta a^vÄÜselt Mallorcal, kus ta esimesed aastakümned oli rakendunud reisibüroode juhtimisele ja on alles viimastel aastatel pühendunud täisajaliselt maalikunstile. Raamat sisaldab täpselt 100 11- lustr siooni, millest pooled on reproduktsioonid kunstniku töödest. Tema portree Hispaania kroonprintsist asub kuninganna erakabi-netis Kuninglikus Palees Mariven-tis Mallorcal Erilist tähelepanu on leidnud kahe aasta eest valminud suuremõõtmeline (1700 korda 6000) altarimaal Rootsi Meremissioni kirkus Paima de Mallorcas, mida on juba käinud vaatlemas kümned tuhanded turistid ja kohalikud elanikud. Eriku onu Bernhard Sehmidt (187S>—1935) oli maailmakuulüs optik ja omanimelise teleskoobisüs-teemi looja, mille abil visuaalsele uurimisele alluv tähistaevas avardus äkki üle kahekümne korra. Planeet number 1743, mis avastati ühe hollandi astronoomi poolt 1960, kannab tema nime. August Schmidti juhtimisel olnud eesti kaubalaev „Merisaar" hukkus saksa õhurünnaku tulemusel 14. juulil 1940. Raamat sisaldab peale muud väärtusliku fotomaterjali ka seni-avaldamata ja väga haruldasi fo-^ tosid Naissaare külamiljöcst jm. GUIDE TO TALUNN 1935 1985 96 Ihk., 50 Mlustratsiodnlp köites. Kõrgläikes kaanepabeir. lind mM, Poole sajandi eest ilmus Tallia-nas turistijuhis inglise keeles, mis nüüd on saanud uue maitseka väli* muse ja osaliselt ka tänapäevale vastava sisu. Lisandina on antud ülevaade Eesti maad ja rahvast tabanud tragöödiast alates 1939 ja tehakse tänapäeva Tallinna külastajale mitukümmend ettepanekut küsimuste esitamiseks kohalikele funktsionäridele. Raamat sisaldab välismaa ajakirjanike reisikirjeldusi alates aastast 1926 kuni tänapäevani. Raamatus on ära toodud kõigi välismaa diplomaatüiste ja konsulaaresinduste aadressid vabas Tallinnas, millele on terava kontrastina antud kirjeldus tänapäeva nn. ENSV Välisministeeriumist. See on majutatud kunagisse parlamendihoonesse, sissekäiguga aga kõrvalhoovüt. Välisministril pole seal isegi oma erakabinetti ja ta on tavaliselt ametis mõne mitte-diplomaatilise tegevusega.ühte ahtasse tuppa on paigutatud ministriabi oma mees-sekretäriga, teises toakeses löövad aega surnuks kaks tegevusetut naisametnikku. Mõlemad raamatud sobivad suurepäraselt kinkimiseks kõigüe inglise keelt valdajaile mitte-eestlas-tele kui ka kultuurihuvilistele kaasmaalastele. Harfiildane kinketfeos vSõrasfei® AARAND ROOSI Ajalooline ülevaade, Isešeiv Eesti, II inaailoiiasSds^ N. LIidy oküipatsioon, eestlased paguluses, diplomaatUisie iriastiii. Suurepäraselt kokkuvõtlik teos eestlastest ja nende püüdlustest täiendatud rohkete fotodega, mis sobiv võõrastele tütvustami- ..seks.96 lk.-'- " ^-^ Hind $5.00 plulä saatelralo 7(1 ctm Jäädaval,,VABA E E S ^ ^ yARIE NEUMANN'1 inäleštustä IBER! TEELT FÄÄSENUi hind $10.00, pluss saateln^ waiiwHHteEga ;:vS.Ü.t.:^30.-aasta,j päevapidü peetakse Eesti majas 1. veebruaril 1986 algusega kell 6 õhtul. Piletid eelmüügil: Hilda Härm 699-1979, 461-1344, Pilvi Niit 223- iydici Aru¥@lici ii^Qdiraamof boT£liN0USKOOLIDE LAULUYARA ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ M T. Eesti Maii^ pliiteelt I. MARUY» 9 Ptenvano Ct^ WlOowda^^ Ont M2R 3S8 )i VABA EESTLASE talituses. 1 .1 • 1 1 1 1 ••• I I < • " l i l • I I , I , I ; 1 1 • . 1 i t i |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-01-02-07
