Vaba eestlane , January 12, 1978

              \1
M
MÖöäunud pühapäeval toimus Mus^^^^
siheksaBiat aastat järjös^
Millest võttis osa ka Ugemale 50 eestlast, peamiselt aga matkäklas-siies.
Võistluse peaala 30 km suusatamise võistlusklassis võitis
Thrander Bay's elav sobine päritoluga su!Bsata|a.RelJo:Pi#^ ajaga
Musköka suusarada oli'võlsthis- Cheryl NiemöUer (Jack Rabbit
töks heas korras, kuid null kraadi
juures oli raskusi õige määrde va-ümissGja.
Võistlused toimusid 12-
Ees eriMassis, milledest 10
Individuaalsed ja kaks ettenähtud
meeskofiidadele.
Kaheteistkümnest klassist
klassi võis<
Peaklassis 30 km suusatamises
d i d paremad tulemused: 1. Reijo
:^uiras (Thunder Bay Reipas)
1.47.19, 2. Ken Häwthorne (Musko-ka
Ski Oub) 1.48.30, 3. Büi Brooks
(Peterborough Suusaklubi) 1.48.56.
Parimaks eestlaseks peaklassis
osutus Eesti Suusaklubi liige Ro­bert
Vellend ajaga 1.52.30.
Naiste võistlusklassis võitis täht­sama
ala — 10 km suusatamise — 'niit seitsmendale kohale.
Uus Torontos) 49 53, 2. Petra Hele-wa
(Jack Rabbit) 49.54, 3. Sheila
Macdonald (Jack Ptabbit) 50i)l.
Samas klassis võistles kaasa eest­lanna
Katrin Kannel Kalevi Suusa-klubist
kuid ta ei tulnud esimese
kuue hulka. Kuuendale kohale tuli
Eesti Suusaklubi liige soomlanna
Kerttu Pohjda ajaga 53.41.
Ällä 16-aastaste poiste klassis 10
km distantsü olid võistlused samu­ti
erakordselt pinevad. Esikohale
tuli David Staidl (Trinity College)
49.52, 2. David McVittie (Muskoka
Ski Club) 50.09, 3. Glen Geddes
(Eesti Suusaklubi) 50.20 ja 4. eest­lane
Allaii Mägi (Eesti Suusaklubi)
^1.33.
30 km suusatamises veteranidele
tuü Eesti Suusaklubi lüge Uno L i -
Laup. 14., pühap. 15.; ja teisip, 17.
jaan^ on süusaihuvilstel võimaUis
näha Kanada kõige paremaid
murdmaasuusatajaid võistlemas
Horseshoe Valley's. Lisaks Kanada
rahvusmeeskonna tuumale võtavad
võistlustest osa veel kaks parimat
suusatajat provintside tsoonidest.
Noorte 'klassis võistleb kaasa kahe
eelvõistluse tulemusena meie Ro^
bert Vellend.
Võistlused algavad keli lo h. ja
toimuvad iga päev eri distantsilv
Uus rada Horseshoe Valley's on
väjga nõudlik. Võistluse jälgimi­seks
on pealtvaatjatele kon-aldatud
raja l ^ v a t e erikohti.
17. dets. peeti Torontos teine P.-Äm. Balti Spordiliidu koos­olek.
Koos oli tosin spordihuvilisi 3-st rahvusest. Uueks sporcli-lädu
nimeks võeti «Baltic Äthletic Federation tn North America"
—. BÄFNÄ. Kuna sel aastal on Balti riikide 60-es aastapäev, tsr
hbtakse võistlusi läbi vila pidulikult
liöedu Spordiklubi Olevelaiidis, vembril
tnis on eriti edukas, soovis kor­raldada
mitmeid võistlusi, ning
läbi viia mitmed allad samal na-daMõpul.
1978. aasta kavas
oloks:': Šuusatamismelstrivõisüu-sed
25./26. veebr.: Toronto ligidal
ieeaiilaste korraldusel (mäesõi-dud
ja pikamaasutisatamine).
lätlaste (korraMusel.'
Harkovis peetud N. Liidu uju-miskariikavõisfclustel
konkureeriti
mitmevõistluses. Selüiujujäist sai
esikoha t a M a n n a Kaire Indri]:-
son, kes läbis esimesel päeval 50 m
31,20 sekundiga, 200 m 2.24,36-ga,
teisel päeval aga 100 m 1.06,52 ja
400 m5.ö3,63-ga. Samas peetud uju­mistreenerite
konverentsil autasus­tati
N. l i i d u 25 paremat ujumis­treenerit,
nende hulgas ka Kairiö
ema Ulvi Indriksoni.
Enne karikavõistiusfc võistles
Käirelndrikson Berliinis, kus tuü
100 m seliliujumises rumeenianna
G.Bunaciu järel 1.08,43-ga teiseks.
17-aastane Gunnar Toiming aga
püstitas samas 200 m komplelö-ujumises
Eesti rekordi 2.15,79, mil­lega
jäi aga neljadale kohale.
,,Kalevi" ujumismeistriyõistlus-tel
püstitati kaks Eesti täiskasva­nute
rekordit 50 m ujulas: 14-aas-tane
Ilona Kuuskla ujus 200. m rin­nuli
2.50,44 ja 15-aastane Maiu
Herzmann 400 m kompleksujumi-sei
5.21,56. Oleg Irabzin uuendas
noorterekordit 100 m seliliujumises
1.05,24. Livio Vilberg Kohtla-Jär-velt
saavutas kaks 13—14-aastaste
rekordit liblikujumišes: 100 m ajä-
Karl Laanitee. ESTONIAN VO-LUNTEERS
IN T H E PINNISH
ARMED PORCES 1939—1944.
Äfaitrülsk. ^Yearbooik of Estonian
Leaimed Society in America*' (Ees­ti
Teaduslikiu Seltsi Ameerikas
aastaraamait) 23 ik; ülevaade kä^
sitieb Talvesõda, „Ema" gmpi te­gevust
j a JätJlmäõda.
Eesti Evangeeliumi Luteri Usu
Peetri Koguciuse E L U nr. 2 (54)
—1977. 40 ik. aijakiri. sisaldab H .
Piiri, J . Terase, E. Lootsma, H .
Lauri, A. Tauli ja piiskop K.
Raudsepa jutlusi. ja ettekandeid,
K, A. ICadaik meenutab õp: O.
Puhmi 65. sünnipäeva tähista-misit,
Tiina Tuvikeselit on lühike
jõulujuitustus, praost R. Kiviran-na)
lt ^Leeriõpeitits eesti noortele",
leerlõpilaiste nsmÄri, leerieelse-te
Budiseid> K. Kauri„Elamusi
lenriuil Lääneranniikule", ,;Kont-sertmatk
Ühendriikidesse", Noor.
bekooT Lootuse ja V a i m u l t a Or-lestti
ansamblite ja sc^lisitide sü-mimi.
.VABA EESTLASE" TALITUSES
iSept. l-e./n. toimuvad Cleve-iandis
ujumisvõistilused, kerge-
.jõiistiku- ja 'tennissvõistlused.
Korraldus leedulastelt.
Laskevõisitlitsed 16. sept. eest­l
a s t e korraldusel.
Koht veel teadmata.
Golfi ja jaügpalilivõistiusite koh­ta
tuleb informatsioon hüjem.|ga 1.03,39 ja 200 m ajaga 2.20,31^
Lätlane Bielskus, kes pikki aas­taid
väga edukalt on Balti sporti
organiseeriniUd, palus end vabas- ka „Maisfcer Chaimpionships", ü.
:tada neist ikohustusist. Uoieiks j 40 a. ja vanemaitele. Kõik võistlu-presidendiks
valiti lätlane" Zen- sed kindlatele kuupäevadele viia
tins, sekretäriks jäi Bielsikus, alates 1979, et võistlejad saaiksid
abijuhätaj aks pr. M . kreem, lae-1 varakult endid ebtevalmistada.
kuriks jäi edasi iätlane Furvis'
Iga rahvas Kanadast ja USA-st
annab vähemalt: 34iikm)elise de-legaitsiooni
Bailti Spordiliitu.
Eestlastest on selleks hr. Jaagiis-
Võrkpall, Ikorvpaill, lauatennis! te, hr. Oiling j a pr. Kreem. Kerge-ja
tnale toimuvad : 11>-12.: no-.1 jõustikus tatietakse sisse võtta
34unnilinö koosolek Leedu kiri­ku
ruumes lõppes kindla lootu­sega,
et Baüti 60-nda aastapäeva
mälestusvõistlused tootksid kokku
mitmekordselt rohkem noori ja
vanemaid spordihuvilisi kui seda;
j senised võistHused on näidanud.
giskontsent", T. K. jUitäus Kodu-
Eestist .„Va.Bmne ikuningas", pal­ju
lühikirjutust, laste loomingut
lahkunute fotod, 'krisiblikke nudi­s
i d : kodumaailt, ülevaade usupu­hastuse
tulekust eestlaste maale;
koguduse kroonikat ja kiriklike
talituste, ristimiste, abielluimiste
ja matmiste nimeüdrl. Lõpufes k i -
rikliikike teaiteid ©elol0vaiks vee­randaastates.
VALGER TOLLUP fir. 62
detsember 1977. Toronto Eest
Baptisti Koguduse Misjonitoim-konna,
väljaanne. Uues numbris
M. Polasheiki „Issanda täht", ar­tikkel
,JKui ©lu ilmus", misjoni-kirju
Lõuna-Aafrikast, Uus-Gi-heast,
Kesk-Idast, Keeniast, B r a -
süliaat, Argentiinast, Malawist;
Papuast ja; mujalt. Nende kõrva
muid vaimulikke kirjutusi mis
jonialnelistelt aladelt näidal
misjonäride tööd, nendie raskus
jä muresid, aga kä väsimatut us
ku oma kuitsumuse Äendamis©
TULEHOIDJA nr. 3 (239) —
1977. Eesiti noorte Sijaikirjaš k i r -
jutavad, Anla „Suve viimsed kin­gid",
Jämesääre lugu - tulesõna-dest,
kirjandivõistlusel III auhin
naga kroonitud Rein Kirss'! too
„Eesiti postmark minu margiko
g-us", H . Michelsoni „Noorte Aas
ta", A. T. ,.Tänulik siilike"; "Noor­te
Elu Austraalias, Kanadas,
Rootsis, Ameerika ühendriikides
ja Saksamaial, mis' näitab üliaita-valt
sišurohlcet ja huvitavat tege­vust.
Noortele lugesniiseiks ja töör
tamiseks on ,,Meie Nurk", selles
on lastejutt,,Sipelgas ja putu^
kas", nooitidega laulumäng , ,Talu-rahva
mäng"' ja laul „Gaidlus".
Dme Ivandi — Pargi
Kuldne tainjuietõni— Näidendid
ettekanded noortele
L. Wahtras — Lüvaldass
Ravimtaimedi, 25® retsept
Enn Nõu ~ Vastuvett
Amia Ahmatova — Marie Under
H. Michelson — SkaatUkuI teej
H. MichelsoSÄ — Noorsootöö radafieB
H. Michelson — Eesti radadelt
Eduard Krants ~ Lomeliitlased
Bona Laamaa — Mis need sipelg
(hiuletuskogu)
KstoM&M 0£ü$Sal Gaide
Paul Laan — Mõttelend— Pilte
Herbert Salu — Utoopia Ja futuroloogia
Karin Saärsen — LohengrlMl lahkmniKa
K. Inno — Tartu University la iEstonia
A. Kub ja ^ Kadiinad kodud -
A. Kub ja — Mälestusi kodasMrel^
E. Uustalu ja R. Moora — Seomepoüsid
42S lk.-I-64 fotosid
Leho Lumiste — Alamuse Andres —
line jutustus kirjanik Oskar Lutsust
L. Lumiste Atlandi akBal
L. Lumist© — Killad külas
A. Voaua — Ristsõnad I ^
A. Vomm — Eistsõnad II
A. Vomm — Ristsõnad III
A. Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vomm— Minu hing (luul
K. Eerme — SiirEmd laevad ja
K. Eerme — Päevata päevad ja Ööta ööd I
S. Ekbamn — Äjatar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jomalaga, Ears ja Ersiiirnm
J. Pitka — Rajusõlmed
T i Tainm — Need teod süüdistavad II
Käbin — Vaim ja muld
Urve Kanites — Kodako5idiair;-(luuletuskogu)
13
2.50 n
" 5 . -
0 B/ITl
3 ^ 35
. 4.30- • 35
§).- .
) 3 . -
15
• i , - ' •. 40
• 5 . - • 25
AM •
A Kirt •
25
".1.25:, •
8.50 40
• 4.— •. • 25
20
IM •
15
40
40
5.30 ,40,
2.50 20
! 2J25 20
2.25 20
225 20
40
' . 1
• 1.50^- - , • 15
l 4,- • m
30
30
40
40
40
6 . - , 20
Õppe- ja tööraamat lastels|
õpeta mind lugema I — (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
Eesti' keele Harjutustik 1
Alti
HliHI.]IHllH.Tp»1
i 1^.- a. märtsikuul, hakkas Hel­singis
levima ettekujutuslik kuul­dus,
et soomlased uurivad r ^ u -
te^emise võimalusi Nõukogude
Liiduga. Kuuldus jõudis ka Büroo
Celtariuse juurde. Meie tähelepane­kute
kohaselt olid isakslased juba
neiide plaanitsemiste algjärgus vä­ga
hoolikalt Jälgimas olukorra
arengu iga väjiksematki üksikasja.
Minu iulem Joel Svante Wallden
^ovis, et ma töötaksin nüüd nü,
et sakslased värvaksid mind neile
liädavaiaiike teadete hankimiseks
soomlaste rahupürghnustest ja
nende ettevahnistustest. Plaan õn­nestus,
üsna varsti saislased nee­lasid
meie sööda. Kui käisin ühel
päeval Cellariüse büroos ta fcüsit-
• i e s : : ' ' ; •
, jCas sul o Ä midagi selle vas­tu,
et abistaksid meid mõne väik­se
teate hankimisel? Meil on vaja
sadada selgust neist liikuvaist kuul­dusist,
mille järgi soomlased^ val-miistuvad
rahunõupidamisteks
meie selja taga. Oberkommando
der/^eihrmacht on meie kallal, aga
Arutlesime asjale mitinest as­pektist
lähenedes, enne kui lõpuks
teesklesin nõustuva ettepanekuga
ja lubasin hakata otse temale and­ma
erilisi teateid. Kuid mitte kee­gi
teine sa'ksa vastuluureosakonna
esindaja ei tohtinuks teada meie
koostööst, llsegi tema ülem Saksa­maal
tuli jätta sellest kui uuest in­formatsiooniallikast
teadmatusse.
Cellarius lubas seda, samuti ta
pakkus mulle abi eest tähelepandav
vait suurt tasu, aga lükkasin raha
Kirjutati nagu ütlesin märts 1 selle „ajaloolise" lennu ajal istus; Ve^ielased oma poolt soovisid, et
1944. Hitleri armeede, õhujõudude j rooli juures oli rootsi lennukapten j hie lendaksime päeva ajal üle Sy^
ja laevastiku taganemine toimus Marshall Lindholm. Ka kõik teised
kõigil rindel ja oM juba tõsiasi,
mida pidid fanaatilisemadki natsid
tähele panema. Igal juhul saksa di­viisid
hoidsid oma valduses veel
suuri. Nõukogude Liidu alasid. Põh­ja
Jäämerest Musta mereni; Soom­laste
üksused olid positsioonil kau­gel
Laadoga taga Ida-Karjalas,
samuti Kannasel Leningradi vahe­tuses
läheduses. Venelased olid
meie oma luureosakond ei suuda
leida selle „lõnga otsa", mistõttu
me oleme selles asjas täiesti väl­jaspoolsed;
Ebamugav on istuda
teadmatuna toolil. Selle asemel si­nu
töökoha tõttu^^^^^o^ sul hõlbus
saada olukorrast selgust ja mind
iš'lklikult informeerida. Mida ar­vad?'''-
Mul tuli muidugi vormiliselt vas­tata:
.
Armas vennas, see pole just pä­ris
sobiv. Mina olen küll meie osa­kondade
vaheline sidemees, aga
ma olen ka soome ohvitser, ega
või omapead vahendada hiisugu-seid
teateid, mis on vastuolus sel­lise
ametikohaga.-'
' Siiski lubasin pakkimiisele mõ.-
.telda. • •
Kulus terve nädal enne kui Cel-yõttis
uuesti ühendust, ja
kutsus mind oma korterisse. Sel
korral ta tundus olevat veelgi roh­kem
huvitatud, et mind mõjutada
omale töötama hakata. Ta soovis
teada, mida Paasikivi sel hetkel
teeb, kas ta oli kodumaal või „rei-s
i i " , kas mõnd valitsuse luge oli
„välismaar Ja nii edasi.
tagasi, kuna, nagu talle ütlesin, te- heidetud kaugele neilt aladelt,-
ma soovide täitmine ei põhjusta mis neile olid loovutatud märtsis
mulle ei'ilist vaeva ega'too ohtu. 1940.
Ta võis vaadata saadud informat-kaasasõitjad
said huvipakkuva len­nu
osaliseks, mis nü kergesti ei
unune.
Lennukapten Lindhohn jutustab :
„Lennukil oli olemas ka sisemise
sabotaazhi oht. Stokholm meenutas
sel ajal sipelgapesa, kus kihises
kõikide nende maade spioone, kes
ühel Või teisel viisil olid huvitatud
Euroopa ja Põhjala sõjategevu­sest.
Ka Aerotransport, miHe len­nukil
me lendasime, oli spioonide
poolt ohustatud. Lisaks oli olemas
oht, et Läänemere kohal võiks
lennuki alla tulistada mõni saksa
Relvavendius sakslastega haikkas
sioonile 'kui sõbralikule teenistu-1 tunduma raskena ja ebameeidiva-sele.
Ohtlik oli selles asjaolu, et niana. Meie luureosakond oli juba
missugune see informatsioon pidi j ammu olnud selgusel, et Saksa
olema, ja nü rääkisin kolonel Wall- kaotab sõja, jutt „saläjasest rel-denile,
et sakslased soovivad nüüd vast" oli ainult sõnamäng. Meie
tõesti .minu abi. Ceüärius ei lepiks igapäevane küsimus oli: kuidas
ainult teadetega rahmiõupidanii^ oleks meie poolt parem vüs seda
se^t, vaid ta sooviks raporte ka relvavendlust lõpetada? Valitsus
Malmi lennuvälja liiklusest, eriti oli üksnieelsel arvamisel, et sepa-aga
neist lennukeist, mis ei olnud raatrahu Nõukogude Liiduga oli
sõja- või lümlennukid, samutn vältimatu ja ainus lahendus. Aga | vaMis eskadr^^^^ hävitajaid
„mitteametlikest" sündmusist vä- kuidas toimida, et Saksa Äbwehr ja | ja Lemngradi kohal peeti alalist
teised saksa luureorganisatsioönid
Soome pinnal ei saaks enneaegseid
teateid meie plaanidest? Hädaoht,
et Saksa sellise teate saamisel
võiks okupeerida Soome, oli ilmne
ja akuutne.
väri. rmdelõigu. Soome mmister
Gripenberg kütis selle ettepaneku
heaks, aga kust saada kasutami­seks
vajalikke kaarte? Soomlased,
nagu venelasedki ei tahtnud loovu­tada
oma kaarte. Probleem lahen­dati
lõpuks nii, et soomlased loo­vutasid
lendurile kasutamiseks ve­nelaste
piirkondade kaardid ja ve­nelased
soomlaste alade kaardid.
Kohn ööpäeva hiljem oli kõik val­mis
lendamiseks.
Stökholmi olid saabunud kõige
suuremas saladuses, niille eest
Cellarius olol?:s maksnud kes teab
mida, riiginõunik Paasikivi, mi-.
õhutõrjepatarei. Meil tuli lennata nister Carl Enckell ja peastaabi
hästi madalalt. Poleks olnud; vaja luureosakonna esüldaja major
mimd kui mõne patarei ekslik või Georg EnOkeU, samanimelise kind-antud'
mittetulistamise käsu täit- rali sugulane. Ta valdas kahtteist-mata
jätmine määratud ajaks, ja kümmet keelt, nende hulgas 'ka
rahusaatkonna reis Moskvasse
oleks lõppenud. Vene saatelennuk
pidi kohtama meid rindejoone tei­sel
pool. Lisaks oli Helsüigis stardi-lismijiisteeriumis
ja muud.
Kolonel WaUdeii andis mulle vo­lituse
tegutseda oma äranägemise
kohaselt ja nü süs-hakkasin talle
informatsiooni andma ühest ja tei­sest.
Nõustudes sakslaste palvega
me soomlased samaaegselt soovisi­me
ise saada selgust kelle kaudu
sakslased oma informatsiooni han­kimist
korraldasid ja m'iilise seisu­koha
nad võtaksid kud kuuldused
peaksid paika. See oli tõeline kahe­kordne
mäng.
saa­di
lõpuks paigalt lükuma rootslas­te
vahendusel. Ägeda sõjate.s^evuse
kestel Paasikivi lendas^ Moskvasse
rootslaste poolt talle kasutamiseks
antud DC-S lennukil. Lönnu ajal tu­levahetus
kummalgi rindepoolel
rauges. Soome rahusaatkonna .len-õhuvõitlust.
Ohuvõimalusi oli pal­ju.
Lend oli kindlasti põnevaim mu
elukutsega seotud paljudest lendu­dest."
•
Nõupidamine algas soome jä ve­ne
volinike koosolekul Rootsi välis­ministeeriumis.
Osavõtjad pooled
ei saanud nõu pidada samas ruu-miis,
sest nad olid 'ju vaenlased!
Kumbki osavõtja istus oma ruumis
ja rootsi vahendajad kolmandas
ruumis nende kahö vahel. Soom­laste
ja venelaste saadikute ,,.side-mehed"
kiirustasid ühest ruumist
teise; nendeks olid saatkonnanõu-suurepäraselt
vene keelt. Nad sõit­sid
Helsingist Turusse rongiga ja
sealt lennukil üle^ Põhjalahe. Nii­pea
kui lennuk laskus Bromma len­nuväljale,
nad asusid kohe DC-
3-sse.
Kohne minuti pärast olime õhus.
Ametlikult oli meie sihtpunktiks
antud Shotimaa ja alul lendasime
lääne suunas. Aga peagi tegime
pöörde idasse Moskva pwle, üle
Ahvenamaa lõunaosa, üle Hanko,
põhjapoolsest Helsingist üle ida
suunas. Viiburi järel pöörasime
lennuki Syväri rinde-loigu suunda
Laadoga põhjapoolel.
Mulle OÜ antud kaks tundi aega
rindest ülelendamiseks. Neil tundi­del
õhutõrjekähurid ei tulistanud
ühiild lemiukit.
nuk pidi pääsema kahjustamata
ei-keUegi-maa ja jõudma vi- mk Söderblom, minister Boheman
gastamata.Mcökvasse. Mees, kes ja osakonnaülem' Calie Florman. -V
küJ
IN
Ühete mi
peaiicsime ^küll
aja jooteul
asi — olgu
ühisikondlikul
mõistetavaiks
jadus sügävc
sündmusi ja
on olnud sel
aastast aj
osaks meie:
gi olukordi
da valusam'
ja, et a;lles
kaob keegi,
tallanud ühi
rõõme ja ml
saab sulle M
pale, sügavuä
tu koht sinii
Sirvides ^\
meid möödu
leiad sealt
mesid, kes
keslcelt lahk]
jääd peaituni!
juures, kuna]
maid tehku j
messe kõigxä
kui sinu mäj
tema elutöö,
ga leida Vastj
line. oleks
praegu, kuli
näiteiks. See
tülijemad
tuste ja elai
loks ohiud i
baõtotendi
mõtteleaide
helendajva
sel?" Sa
olnuksid nee
noorteöiodu
• paisitelisite
ja naörudetal
oru?" Ja lõi
„Milline eesj
ise, kui sul
lust kordki
döte kaasnij
ennast ühe
nagu omal
Kas suudaks
'da Esimestel
Päevade avj
rite tausital,
liblesit hooval
vaimu ja n
KaUis An
oma küsimi
dutanud atrnl
' nende välist j
let ja mõju-
Ukult minull
' teoks sai, si
lesit Seedriol
lased polnuc
suudaiks mõj
• ges selles,
Seedrioru
handetele k i
on sööbuiuc
esile kerkis i
Utuste tuhii
duste mölli
Juba Kod^
Sma end 01
ja seda missi
\ se' teekonnal
neri Eesti- s\
aga SeedriO']
j undamisel
tänapäeval. .|
Sesdrioru
• ka Sinu (fc
isilois ikaotaii
lelt küsida
.põle enam
lohutuseks
mus võime
edasi küsida I
tiüevikus kl
vaimne pän
de.
Oleme kinl
Seedrioni m|
suuname oni
poole, siis S5