Vaba eestlane , January 22, 1981

              VABA EESTLANE neljapäeval, 22. jaanuaril 1981 Thursday, January 22,1981 Nr. 6 Nr. 6
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABAggSTLANi
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane, 135 Tecumsetb St. Torontos
\ PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hamies Oja
POSTIAADRESS! P.O. Box 70, Stn. C, Toroato Ont. M6J 3M7
TEIJ:FOk[D:tometus 364-7521^ talita (tellimised, kuulutused,
1 ekspeditsiooa) 364-7675
TEIiJraSHINNAD Kanadas: aastas $38.---, poolaastas $21.- ja
veerandaastas $11.— kiripostiga aastas $61.~, poolaastas $33.—
ja veerandaastas $17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42.-, poolaas­tas
$23.^1 ja veerandaastas $12-—. Kiripostiga USA-s: aastas
$67.—, poolaastas $3550 ja veerandaastas $18.50
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $76.—,
$38— ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c. — üksiknumbri hind
FRE I
Publish^ by Free Estonian Publisher Ltd., 135 T^nimsetb St.
Toronto Ont.M6J2H2 Eesti Tõlkefond pidas oma peakoosoleku, kus laiendati eesolevat tegevust mitmesuguste uute ideedega.
Pildil koosolekust osavõtjaid, esimeses reas vasakult Salme Parish,R. _Antik, Wv Noolandi, J . Paha­pill^
StellaKerson Ja uns esimees Avo Kittask, seisavad J. Ramjalgj Elsa Yellner, Ä. Truuvert, I..
Leival, Ä. Viirlaid Ja SestiVabariigi-aupeakonsul I. Heinsoo. Foto: Vaba Eestlane
'•1
WILLIAM STEWART
Kommentaarid
Läane-Saksamaa v heaohnügis,
mida kogu miailm on pärastsõja-aastatel
imetlenud, on märgata esi­mesi
ohtlikke mõrasid. Rüki, mi­da
seni peeti efektiivsuse ja stabiil­suse
mostemäiteks, on hakanud
vaevama majanduslikud mured,
mlš võivad suuri tagasilööke tuua
Bonni heaoluriigi paljureklaamitud
süsteemi
IVIis on siis Bonni sotsialistide-liberaalide
koaSitsiooni valitsusele
kõige rohkem peavalu tekitavateks
probleemideks?
Väga lihtne, kinnitavad eksper­did.
Saksamaa ei ole enam endisel
kujul võimeline välisturgudel oma
saadustega teiste tehnoloogiliselt
kõrgele arenenud riikidega endisel
kujul võistlema, mille tulemusena
ta väljavaated maaflmaturgudel ra­ha
tegemiseks kuivavad iga päeva­ga
üha rohkem ja rohkem kokku.
Headel ja üusatel päevadel, kui
saksa tehnoloogia] ja meistrimeeste
tööl ei olnud võistlejat, elasid saks­lased
laia du ja saksa sotsialistid
mõtlesid rootsi sotsialistide eeskujul
ainult heaoluriigi hüvedele, kus iga
inimese eest hoolitsetakse IsahTcult
hällist kuni hauani Valitsus oli
heldekäeline kõlgfle elanikele sot­siaalkindlustuste
jagamisega ja ga­ranteerimisega
ning suured palga­tõusud
õõnestasid ja uuristasid ter-mütidena
Saksamaa majandust
1970*nendatel aastatel hakkasid
Äsja saabus okupeeritud' Eesti: teiue.: HelsiugS kouvereHitei/ lärel-peia-
Bli:n- .n«a^ „st^ TT^azlKlinnwna^sntt ymi maste^nBdtianvA itieija nÕDpidamine, kus just arutusele pl-de,
et seal on 10 aastase sunnitöö- did tulema meed küsimused kui
ga ja 5 aa^^ asumisele saatmi- suure! määral iiks või teine riik
sega rängalt karistatud vabadus- viis astat tagasi sõlmitud leppeid
^S^J^TM^^XS'^^ 2 ^:t^STZ ^ SCEN^) Pom^^^ r Ä^eT ^"^'"^ "^""^ " e s m e m a iuba-es^^^^^
tT^t-^XetT^- TL::^'^^^sf^^^ '^^^^^mt^^^^ tavaks uued valimised nelja aasta pä- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
'Z^^T^^^oo^:^ t ^ ^ l ' l f 7 : e ' t : . ra^väl^^kuulut^^^ pidevalt U S e n S in^^^^^^
§68 alusel, mis vihjab «nõukogude hoolivad läänemaaihna protestidest vomiulolekut nõrkuse ja kartuse tmidemargiks. vaö eriti sotsiaalsetele hüvistele
vastasele agitatsioonile ja propa- ja kui kindlalt nad hoiavad oma Levesque'i valitsus, mille ees- vähemdt praeguseks, sest Quebeci ajalehed on leidnud om^^ föijeto- '^J^^^.summad. Kni^^^ W
gandale« lünl, mis ei saffi ühtegi väljaspoolt märgiks on iseseisev Quebec, vali- iseseisvuse idee oli vahepeal oma mainet nendest standarditest, mis ^ ^ f l ^ ^
Praktiliselt ei olnud kumbki Me- tubiud kriitikat ega vahelesegami^ häältega, populaarsuse kaotanud. riavr^^ P v n n lihprnnlMp VnnrliHna. ^pl^^esse arpestatu^ miliar-bealustest
tegelenud nõukogude oma survepomtikasse, ega vähemus- ülejäänud osa hääU^ Quebeci liberaalide parteil
korra vastase propagandaga, vaid rahvaste väljarajleerimise protsessi beraalideleV teistele väiksematele
nad nõudsid ainult eesti rahvale Kuigi Moskva konverentsi alul läks parteidele või iseseisvatele kandi-nende
põhiliste õiguste taastamist kaasa lääneriikide ettepanekuga, et ^jaatidele.
õigust enesemääramisele ja põ- konverentsil tulevad arutusele ka üldine arvamine oli, et Leves-hilistele
inimõigustele. Need on Inimõiguste küsimused, on venela- que'i Parti Quebecois kuulutab väl-
Glavde Ryan liberaalide kandidaa- Muiiimiesse arvesmmn 1^ müjar-on
tidelt nõuab. dit, siis nuud on see paisunud 256
järgmiste valimiste puhul suuri Võib-olla alateadlikult, kuid fakt ™^Jardi dollarile, või keskmiselt 11-
väljavaateid võiduks ja ometigi on, et Parti Quež)ecois jättis kogu ^^^^^ f^^^ dollarile aastas iga
on ta kõikidest parteidest kõige oma tegevuse jooksul mulje nagu ^^f^ ^ohta. Sotsiaalsed ja igasu-vähem
rahvuslik. oleksid Quebecis sündinud ja ^ gj^^edheaoki'programmid neelavad
Quebeci liberaalide juht Claude prantsuse keelt rääkivad kodanikud protsendi Laane-Saksamaa
põhunõted, millede rakendamise §ed nendest omapoolsete koomüis- ja valimised enne 1980. a. lõppu ja Rvan ei ehita oma valimiskampaa- ainukesed autentsed quebeclased. ^oguproduktsioonist, mis kujutab
suhtes Helsingis 1975. aastal toi- te vastusüüdistustega katsunud astub valijate ette, et endale kind- niat üles emotsioonidele. Kõik gal- See hoiak kutsus esile palju paha- f|. aadrilaskmist majan-munud
konverentsfl kokku lepiti ja mööda laveerida ning on jäänud lustada teist termiini. See oligi ka- lupi tulemused on näidanud, et meelt ja otsest vaenulikkust kõi- "nselule.
min^ele N. Liidu president ja oma originaalsete seisukohtade yas, kuid eehnise aasta maikuus- Claude Ryani isiklik fneeldivuskide nende poolt-kes ei ole Que- Saksamaa tööliste kõrged palgad
kommunistliku partei peasekretär juurde, et Madriidis tuleb nõupida- ^^oimunud referendum lõi need on väga madal, ta lihtsalt ei ole po> becis sündinud ja kes ei räägi pn võtnud Läane-Saksamaa tööstu^
Leonid Brezhnev oma käega alla miste raskuspunkt asetada detente plaanid segamini, kuna valijad olid pulaame poliitik. Kuid ometigi on prantsuse keelt, kes küll elavad Que- ritel ja ärimee^^
kirjutas. Selle'st tulenevalt võiks taaselustamisele ja desarmeerimise pQ poliitikale vastu, mis nägi ette liberaalid võitnud kõik eelvalimi- becis, kuid kellede tagapõhi on vä- tiirgudel edukaks võistlemiseks,
neid kokkuleppeid venelaste vaate- küsimustele. Quebeci iseseisvust, kuid majan- sed ja sellega tekitanud veendumi-ga mitmetahuline. See muidugi ei Töölistel ja teenistujatel on kindlus-vinkM
vaadates nimetada Brezh-^^^]^^^ duslikku liitu ülejäänud Kanadaga, si, et 1981. a. valimisvõit kuulub ole PQ avalik hoiak, kuid nagu sel- Jatud vüenädalane p^gaga puhkus
uevi kokkulepeteks ja tundub, pa- olejjg praegu Mart NiMuse ja Jüri ÜMvaSimiste asemek knulutati liberaalidele. le paragrahvi alguses mainitud, aastas n^ig 1985. aastaks ^^^^
radoksaalsena ja pentsikuna kui Kuke protse^ lääneriikides ni välja aga osalised valimised 17. Claude Ryani poliitilised veen- võib see alateadlik olla. Et see aga sj^^ viia ku^
inimesi seDe eest rängalt karista^ palju tutvustada kui vähegi võima- novembril, et täita vakantseks dumused pole kellelegi saladuseks, nii on, näitab asjaolu, et Quebeci topliste kuulus tööeetika ei ole
takse kulinad riigipea poolt dekla- jy^ ning informeerida ka Madriidi jäänud kohti Quebeciparlamea- Ta oli Montreali populaarse ajale- provintsivalitsüses on teenistujad enam endisel kõrgel tasemel, kima
reeritud ja aUakujutatud kokkule- lionverentši Tall^^ dls» he .,Le DevoirTV toimetaja ning peagu eranditult prantsuse keelt ^^^^^^^^ aega arvestatakse
pete täitmist nõuavad. eest võitlejatele määratud karmi- PQ lootis need kohad võita, kuna avaldas selle veergudel oma poliiti- rääkivad ja seal sündiiiudquebee- ^^kmM protsendfle ettenäh-
Kuid meie ei saa unustada, et dest karistustest See «i ole kerge vakantsed kohad oli johtunud opo- lise kreedo. Igaüks teab, et ta on lased. Sama kehtib ka provintsi va- tud tööajast, mis on tunduvalt kõr-
N. Liidus ei ole kunagi seadusi, ülesanne,' kuna läänemaailmas sitsiooni lahkumisest parlamendist valvel prantsuse keelt kõnelevate gem kui näiteks Ameerika ühend-kaasaar\'
atud-põMseadus, samuti ka pnudub õige anisaamine kommra-"^ ^ P 'ih}n'''-^h
mitte rahvusvahelisi kokkuleppeid Bism alistatud rahvaste hädadest delvaliinistel ning peaminister Le- olgu. need süsi kas Quebecis või ^^^^^ kalieKumne-aastalä
õiglaselt rakenÖatud ning nende si- ja viletsustest, siin ei suudeta liht- vesque ning tema pooldajad aseta- mõnes teises provintsis.. ^
su ja mõtet aus peetud. Seadused galt sügavamalt asja tuumasse tun- vad oma lootused 1981. a. valimis- Kuid ta pole oma valimiskam-ja
lepingud on mõeldud ainult sel- gf^a ja sellest oma järeldusi tehaö te võitmiseks propagandale, mis
leks, et teenida kommunistliku dik- Seda pidi järjekordselt kogema nad hakkavad tegema föderajlalva-tatuuri
jä Kremlis valitsevate mees- Eestlaste Kesknõukogu Kanadas litsuse vastu kanada põhiseaduse
te huvisid ning neid tõlgendatakse esimees Laas Leivat kui ta kolmele mitte-muutmise osas. Quebeci po­ja
väänatakse tarbe- ja soovikoha- suuremale Toronto päevalehele lütilisi traditsioone arvestades pea­selt
või visatakse vajaduse korral teatas Tallinna protsessi tulemus- vad nad leidma mingi ettekäände
paanias kordagi kasutanud rah°
senme
püsib, võib ennustada, et järg­mised
kakskümmend aastat on
eelmisest erinevad.
riikides.
Vaatamata nend^e probleemide­le
ja õlihinna tõusule on Bonni va­litsus
suutnud hoida oma inflatsi­ooni
erakordselt madalal tasemel
vustunde õhutamist ning ta näib Erinevad just selle poolest ülespu- — 5,5 protsendile aastas. Kuid
olevat huvitatud, et kõik que- hutud rahvustunne on ennast tüh- tööliste uued sumedpalganõudmi-beclased
võtavad osa Quebeci jaks ammendanud ja nüüd on alga- sed võivad tekitada siin suure
saatuse määramisest. mas aeg, kus Quebeci saatuses on muudatuse. Ja mida rohkem kina
Quebeci liberaalide partei otsib sõnaõigus ka inglise keelt rääkivail hakkab pigistama, seda äoedämafa
hoopis üle parda. Sama saatus on test. Ajalehtede tounetused suhtu- või põhjuse, mille vastu võidelda praegu kandidaate kõrgete kvalifi- quebeclastel ja ka neil on võima^ niuutub kommunistide ja Veiste pa-tabanud
ka Helsingi inimõiguste gid tema informatsiooni ükskõik- ja mis ühtlasi kaasa tõmbaks kõik katsioonidega ning .mitmed Quebeci lik juhtivaid positsioone täita. hempoolsete elementide ässitustöö
kokkuleppeid, mflledele kujutati selt, üks leht isegi kinnitas, et see provintsi rahvuslased. Selleks an-alla
ainult selleks, et saada lääne- teade teda üldse ei huvita. Ja selle nab põhiseadus palju võimalusi,
maaümalt kaudset kuid küllaltki aktsiooni lõpptulemuseks oli, et eriti kui arvestada seda, et põhi-selgekujulist
tunnustust oma Teise ükski Toronto suurlehtedest Tal- seaduse Kanadasse toomine võib
maafhnasõja aegsetele. vaDutustele linna protsessi tulemusi ei mami-' anda föderaalvalitsusele kätte või­ja
millede nurka heitmiseks Krem- nud. : maiusi seda muuta ilma provintside
Ms oli juba enne otsus Uehtud kui ^ ^ ^ ^ teadmatus ja lühinäae- nõusolekuta. Iseasi muidugi on, kas
Brezhnev neile oma aUkuia andis. läänemaaUmas tõesti s^- föderaalvalitsus seda teeb. Kuid
Mart Nikluse ja Jüri Kuke suu- ^^^^ j^^^ ^^^jj ^^j^^; see on juba korvaHse tähtsusega
Eltööle saatmine eesti rahvale õi- ^^^^ ^^^^^^ Shtsharanskile valimisvõitluste puhuL
Kriitika kommunismi
Soome Rahukaitsjäte Organisatsioon
pynased pastorid Moskva käsilasteks
tööliste hulgas,
SeDes olukorras on ka mõiste
r, et Lääne-Saksamaa kantsler
Helmut Schmidt on üks entusiastli-kumaid
detente poliitika poolda­jaid.
See Tõhnaldabtal venelastega
head äri teha ja relvastusele vähem
kidutada. ^lõned ringkonnad pea-va
esindaja Pentti Mäki-Hakola arvustas enne
^^f^^f^^^!^/^'^^'^- ja teistele tema rahvusest inimõS- ^f^/^^^^^^ f karmüt Soome Rahukaitsjate Organisatsioonüe antava riigiabi. Maki- l i b l ü S
seks tõendiks, et N. Ludu kõmmu- . väitlpiafpl^ nn lään^ ak- quebeclaste uldme arvamme ei ole ,^,,„,., . ^^^^^^^.L. „. ^*«^f°ö»
HELSINGI — Soome parempoolseima partei kokoomuse parema tii- vad seda realistfikulö lötilik'
J«^^P^l^°^«^äiistungü^^;k^^
. ^ r L v • u w n« väitlejatele on lääne aja- 4 - — - - ---^e ei oi. ^ ^ ^ ^ ^ ^^j^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ demokraatiale ja risti- tam^T;;!^
mstiik rezhmn ^ teisitunoüe- kirjanduses leitud rumni lehekülge- ^"""^tud föderaalvalitsuse ega ^^^^ ^^^^^^ ^^^^^^^ ^j^^^ ^^^^ ^^tult vastu suurtele tagasflooki-jaid,
oiguste ja vabadusse eest vai- ^ ^ ^ j^.^^^^ põhiseaduse siiatoomise vastu nmg ateism". Ta tõrjus rangelt tagasi väite, et kommmiism
ja astujaid. Iga samm, iga sõna fa ^ ^.^^ 5.^. võib arvata, et Levesquei valimis-iga
käeviibe, mis on kuidagi se^ ^^.^^^ ^^^^^ ^^^^^ kampaania selles osas ei leia erilist
tod rahvudike ambitsioonide esüe .^^^ismlse selgitamiseks. Sün oleks Poolehoidu.
' ~^ ' ' " Quebeclased on põhiseaduse üm­ber
toimunud vaidlusi kuulanud
tos^tmisega, on smmapatt ]a sefl^ organiseerida süstemaatilist
Ite mõtete kandjad ja esitajad ahe- ingejaid^ade kampaaniat, miUe
vad oma vaevaseid eliyaev, lope- seostamisel eriti oma abi peaksid
tama Siberisse voi saadetakse hui- ^^^^ ^^.^ ^^^^^^ generatsiooni
Imnajadesse. Km E^süs ja teist^ eän^i^d. Võiflus on erakordselt
Venemaaga vägivaldselt hidetud ^ ^.^^^^ j^^^j
riikideg kidub veel mehi, kes on _ ühest küljest vägivald va-eest
mehi
destaalile ^õsta, kuna nad riskivad ^^afl^a^es sllma"d'^ p i ^ - provintsi kahjustaks,
teadlikult vabaduse voi elu kaota- ^^^.^ ^^^^ ^^^^jj kahekümne aasta järgi on
ru vähe, kuid sellised mehed nagu märgata Quebecis — ning vfekse-
Mart Niklus: ja Jüri Kukk tüvus- mai matel ka ^^^^
tavad meid maksunaalsetele pmgu° muudatusi ja uusi sihiäsetusi.
— t- T T v i . . 1. 1,1 , tustele meie rahvale tehtud ülekoh- 1960-dad ja 1970-dad
määramine Helsmgi kokkulepete ^ selgitamisel ja õiguste uõudmiseL kaasa Quebecis palju uusi reforme
rakendamise eest võitlemisel maa- muudatusi administratiivsel alal.
rati just süs :km Madriidis toimub - K. A. ggUgga kaasus rahvustunde tõus.
on Soomes muutunud rohkem inimnäolisemaks ja demokraatsemaks.
„01ensüski valmis nõustuma sellega, et selle aate pooldajate hulgas
võib olla Mmaniste. Äga see aade ise ei saa kunagi olla humanistlik". tlhendrilkides on tekldnUd
unaseF ajal ärfeamistaöline aitsaä^
Ta jätkas: ^Kommunismi aade • justaval vüsil, Samuti isikud ja or- ' ' ^ ^ i ^t ameeriklaste viimaste aas-juba
mitmeid aastaid, neid on on võimupolütika. Seda on ^äha gariisatsioonid, kes töötavad nende- polütika salaluure organiseeri-hakanud
need vaidlused tüütama praeguseist Poola sündmusist. Äs- ga koos, on selle erapooletuse põhi- nusel ja luuretegevuse arendamisel
ming nad leiavad, et provmtsü on Ja tehtud gallupi uurimuse koha- mõtte vastased. ohiud taielik-ult vale» Kongressi
palju tähtsamaid küsimusi lähen- selt on Poolas vaid 5% rahvast, kes Mäki-Hakola kõne tekitas Soome liberaalide sur^-el ei püratud teata-dadaj
vabadeL vaMmistel hääletaks kdm-parlamendis ägedaid vastuväiteid, ^"^^^m^
mlsega oma rahva vabaduse ja tu
leviku eest TÕiflemisel
Tundub paradoksaalsena.
Mart Niklusele ränga
et
karistuse
eemaldatakse."
Ta arvustas Soome Rahukaits­jate
organisatsiooni, et see ei ole
reageermui! Vietnami terrorile
Kamputscheas, ei ole kritiseeri-ra-
3t|lem,koguinaaa^tõlmay
naste^pasforrie ^sa alnt on ^ , kendam* tehnoloogüfec ajasW^^^a^^^
mas Soome kinkut marksistlike- rantP fe» I«QC;I,OM . J . le eksitepdelP We ja masinaid, mi^pi^^^
Soome Rahukaitsjate Organisat ^ palgjdised' ja ide<>lcK^^
nud Kuubat sõdurite saatmise siqon, Vabamõtlejate Lüt ja Lenini- sgeiidid. v ^^^^^^^^^ , v
pärast Angoolasse või nälga kan- Muuseum töötavad Soome valitsu. ( :
ustavasse Etioõpiasse. \ selt saadud summadega, saades i ^ - v on kahtto
Ka Afganistani okupeerimist see aastas 430.000 Soome marka (ca ^g^^g. ""J^ ^^""T^ tegeyuspoldu
misviis Parti Quebecois tekkimise- organisatsioon ei tunne. Kirjanik S120.000) toetust. Mäki-Hakola tegi L ^s^^dT M d ^ - d ^ ^^1
le ning iseseisvuse taotlemisele. Paavo Rintala juhatusel tegutsev ettepaneku selle toetuse ära jätmi- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ kaude^hV' -1
IC tr.i*TTmnnr? T - o f o T . « « j . . _ - v . „ r . nrffpTiisflt<;innn tnimub iVTäki-Hakn- seks. kuid raharl anti siiski snnvi-- ^^§'•^ ^Ske
(JärglkvS)
Vobo EeSflölie"' =— VOböde eesffSŠf@ ^WIBMI Maikuus toimunud referendum aga organisatsioon toimub IVIäki-Hako- seks, kuid rahad anti süski soovi
räBffiBMHfiauMmraMMnii^^ märkivat seUe perioodi lõppu, la arvates Soome erapooletust kah- tud numbrite kohaselt.
"tr
VALVE
NÄDALA
24. ja 25. jaan.
tel. 481-6834.
31. jaan. ja 1. ve
tel. 922-3824,
KINDLUS
23 WESTMORE
Rexdale, Ont
Tel. 74
KöiKm
KINDLUST
H.LATER
Ltd
"INSl
1482 Bathurst
(Bathurs
Telefon kontori
EESTI SIHT
KAN
Annetused Ja t
pärandused on tui
Annetaja soovi
958 Broadview
Ont. M4
Kommentaa
KAlgüs 1
aeganõudev hanki'
rivad salaluureks
raadid üllatava tä
vüside arvu ja neu
nalaevastiku üksu
gevuse ja lüknm'
jadc asukohad ja
lennukite arvu nin
marakettide asnko
ruse ja arvu. Vii
ka suuri pingutusi
ga varustatud allv
miseks, nende
nende suuruse ke
seks.
Kuid tehnoloog
üksi ei piisa vae
operatsioonide ki
seks võimaliku sõ
on ka teada, mil"
nid, mis võimali
VÕI teises sektoris
misele. Ning sii
punkt, kus tehnol
letud aparaadid e
anna ning iiced v
kida inimlike :
Nüüd jõuamegi
osa on täita agen
tel, topeltagcntid
kes on eriti silma
ginud lääncrilki
üleandmisel vene
tuuridele.
On loomuük, e
gevust ei saa mõõ
dupuuga ning sii
sutada n.n. ,,räp
letaollste trikkid
KGB salaluureo
suurte kogemust
vastuopcratsiooni
ieb kasutada
Küi USA ko
neid võtteid ha
CIA tegevust au
mõõtudega mõõ
suure tagäsilöö
lest ta seni aja
Nüüd uue presi
ametisse tulekul
kida siiski tund
le vihjas juba
Keskagentuuri d
Casey, kes sen
nentis, et tema e
tegevuse elustai
vusega seotud
tegevusvabaduse
Sellest järeldu
ajastu ei ole vee
lutika tulemusen
luure jälle en
agente, kes ou
randaaluses sõja
Iidega elu kaalul