0039a |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
T'P — 1 Lk3 VABA EESTLANE laupäeval 3 veebruaril 1968 — Saturday February 3 1968 j ÜHENDRIIKIDE DILEMMA ühendriigid on sattunud Jirje-- selt arvestanud Esmajoones põõ-kordse-lt komplitseeritud ja raa--j rasid ameeriklased N Liidu poole keltlahendatava rahvusvahelise 'taotledes venelaste abi Põhja-Ko-problee- mi küüsi mille lahendaml- - rea mõjutamiseks See desperaat-a- e venimine viib tunduvalt kah-jn- e samm ei andnud loomulikult Justada ühendriikide kui suurv6i-- loodetud tulemusi Ja venelased mu prestiizhL ühendriikide luure) loobusid külmalt vahemehe osa laeva Pueblo kaaperdamine koos mingimast Jirgmiseks Uhendril- - 83 liikmelise meeskonnaga Põhja-- Korea sõjalaevade poolt on tõsi seks vlljakutseks ja lisakoormaks ameeriklastele kes on asi praegu veel istub sõjatandrit suurtesse ras--' nõukoru kes varem kunael oole kostesse ning ei ole suutnud seal ' suutnud ühtegi raskemat rahvus vaatamata oma suurele tehnilisele üleolekule ja paremale relvastuse-le kommunistide vastupanu mur-da ühendriikide eriliste elektrooni-liste aparaatidega varustatud lae-va vallutamine rahvusvahelises vees ja selle koos meeskonnaga Põhja-Kore-a sadamasse viimine kujutab endast sõjalist akti mil-le kinni naelutas ka ühendriikide välisminister Dean Rusk Arvesta-des vahejuhtumi provotseeriva ise-loomuga ja Põhja-Kore- a ihvardava hoiakuga võib oletada et laeva kaaperdamise plaan ei ole ainult vaikese Põhja-Kore- a omal kiel teostatud impulsiivne ettevõte vaid et selle taga kummitab suu-rem detailselt läbimõeldud operat-sioon mille Juhtnlidid viivad Mosk vasse Arvatavasti on nendel eksperti-del õigus kes kommunistide ope-ratsioone Kagu-Aasla- s Jälgides et Pueblo Jõududega Otsuse tegemine teostati ühendriikide Jõudude ha juUmlseks Kagu-Aasla- s ning tähe-lepanu kõrvale juhtimiseks Viet-nami- lt kus kommunistidel viimas-te andmete jirele otsustades kiimas suuremad jõudude koonda-mised ja laiaulatuslike sõjaliste operatsioonide ettevalmistused Pueblo kaaperdamine on juba and-nud kommunistidele kana USA suur lennukite Enterprise mis pidi sõit- - Vietnami vetesse et võtta on ja nüüd saadetud koos ristlema Korea et oli valmis Igaks Samuti on liikumas et viima oma kaka tugevat Ja suure diviisi keda Lõuna-Ko-- rea kaitseks kui Jätkab oma Põhja- - Ja Laeva oli ühend riikide valitsusel ja va-lida kaka teed — kas taotleda ja uue sõja kes pole Ja ka tüli tee arvesse meeleolude sõjalistele jõududele Kagu-Aasla- s hajutada ühendriikide saatelaevade-g- a rannikule ootamatuseks kuuldused Lõnna-Kore- a vallandada Vietnamist vajatakse kommunistlik Põhja-Kore-a presidendil aVtalAAnlffa VlllsABOOl seisja valitsusele juhtnööre Põhja-Kore- a jirele intsidendi ühendriigid mi-nevikus sellistel puhkudel kunagi teinud kiireid drastilisi ot-suseid valisid seekord millega kommunistid varasemaid kogemusi ilm-'j- a vahel tähendada kogeda nüüd Lätis tal näpu selgub väitekirja alli-kate uurimisel aga Eestis Ilmse kirjutab Meurling Tartus osa Llivimaa ms materjal Ja olnud selle-ga tutvuda kuna saanud uurimisluba Tartu arhiivi- - Ainult seevörd näidati telliti Tartu ar-hiivist teatavad mida Meurling tohtis Tal-linnas vaadata Võib oletada rootsi teadlase-le soovitud liiga palju okup Eesti tegelikkust (paljud külastajad seda troostitut vaatepilti mida pakub Tallinna Tartu vaheline maas- - kide sammuks küsimuse Liitu-nud Rahvaste Jul-geolekunõukogusse viimine kus sattunud Julgeoleku-Vietnam- i soovitud tule-musi võimalik vahelist probleemi lahendada on ka seekord takerdunud eriarvamis rigastikku ning sealt ei ole niipea loota min-gisugust lahendust — kui seda üld-se suudetakse anda Kui Liitunud Rahvaste Organisatsiooni julgeole-kunõukogus juhtuks siiski maailmaorganisatsioon otsustaks Koreas tekkinud tülile Jõuga va-hele sekkuda siis satub Kana-da viga raskesse olukorda kuna Kanadal tuleb otsustada kas annab oma sõjajõud Liitunud Rahvaste Organisatsiooni kisutusse nagu tegi seda eelmi-se sõja ajal mis teatavasti toimus Liitunud Rahvaste sildi Praeguste väljavaadete ja maa-ilmaorganisatsioonis valitsevate segaste jirele otsusta-des võib oletada ühendriigid peavad Pueblo omal kiel ja oma mainivad kaaperdamine on on raske kuna ameeriklased peavad arvestama võimaliku uue sõjaga Koreas nende ülepingu tatud peale uue raske lisakoorma Kõik oleneb sellest kui kaugele kommunistid oma minguga suvatsevad minna — kas nad tahavad ameeriklaste liitlaste sidumi seks avada uut rinnet või mingivad nad ameeriklaste Ja lootes aktidega ilma alsetest oa jäta liit-- laste jõudusid ühendriikide presidendi kahtlemata prae viga raske ning vale otsuse on sunnitud Lõuna-igemln- e võib isegi koi-- koju provokat-sioone Lõuna-Vletna- ml kaaperdamisel lõhnava võttes otsustamisvõimetusele provotseerivate operatsioonidest võltlusmoraallga piirirajoonldes olukord maailmasõja Kuid nagu ajalugu niitab peavad suured ja tugevad tegema sageli vastavalt nende kasutuses olevate jõudude riskantseid otsuseid nad seda Julge söanda ega taha teha ning põrkavad kõrvale vastutuse ja riski eest siis kasu-tavad sellist olukorda kohe vasta-sed mida võime kogeda ka prae-- tx- -a I aAtalU ! ' mmml mnmrnilll Ukakl Ja selle meeskonna vabastamist või oska praegu anda ühend- - kasutada diplomaatilisi kanaleid riikide mida mõjutamiseks la-hendamiseks la-hendamiseks diplomaatilise olid resolutsioonide mis kannatlikkusele potensiaallle peaks tegema antud olukorras Kuld ühendriikide juhtkonna ka-sutuses maailma tugevaim sõja-masi-n suured ressursid viimistle-tud luureanaraat paremad ajud ning nendele toetades tuleb teha oma otsused Need otsused leb teha aga enne kui hll Rootslane ei pääsenud Tartu riiklikku keskarhiivi Mida paljukiidetud nõukogudelikud kultuurisidemed4 tegelikult võivad seda sai mõne aja eest noor rootsi ajaloolane kellele keelati juurepääs Tartus olevasse riik-likk- u keskarhiivi Sündmus leidis paar aastat tagasi kui Lundi ülikooli doktorand Anna duistina Mrurllng sõitis okup Eestisse ja Lätisse et koguda materjali hiljuti ilmunud väi-tekirja Rootsi kohtukorraldus Liivlmaal 1634— KOO" Jaoks ei olnud eessõnast raskusi kull kahjutundega dr et säilitatakse kindralkubemeri ar-hiivist kogu arvepidamise mul ei ma ei üles vas-tutulelikkust et välja muud üri-kud dr viibides läbi et ei näidata on maininud Ja oli Organisatsiooni te ja Ime ja ka ta ka seekord ta Korea Organi-satsiooni aü et kaaperdamise prob-leemi lahendama paneb ja ta aõ-- ja on gu te-- manda Kui ei ei ta on Ja ka tu see on aset jtlk oma söötis põldude Ja lagune-vate kolhoosimajadega!) -- Paremal Juhul" võis aga olla küsimu-ses lihtsalt bürokraatlik saama tus Et aga kaugelt tulnud uurijat ei lasta ligi teda huvitavale aja-loolisele allikmaterjalile see on igal Juhul märkimisväärne See on sama Iseloomustav N lii-dule kui ta on mõeldamatu mujal — venelaste poolt „nn vabaks maailmaks" mõnitatud ühiskon-nas Kaljula Teder Päevalehe" omaaegne toimetusellige kes esi- - moial nimnol nVimatctnnntsSLUtal ' M4Mtl Jt##4 Irstslta ♦ tiUifcLsiaii Uil inrsiaiuu nwuiu gasl Ta avaldas hiljuti kaks artik lit oma nime all Tallinna minevi-ku aineil Hfl raEÜ mnGUAii Hambaorkidest konstrueeritud matuserong ühendriikide invaliid Jess Hitt on osava meistrimehena valmistanud president Kennedy matuserongi kokkuüimitud hambaorkidest ja balsapuu laastudest Töö valmimiseks kulus kaks aastat ning materjaliks kasutas meister 70 karp! hambaorke ja pool nae-la lumi USA VABA MAAILMA KAITSEL Kanada senaator toetab USA poliitikat Vietnamis Kanada välispoliitiline hoiak sõja suhtes Vietnamis nõuab teatavasti rahu peaaegu iga hinna eest See on teravalt kritiseeriv Ühendriikide sõjapanusele nõudes pommitamiste lõpetamist ilma tingimusteta ja Ühendriikide vägede väljatõmbamist Vietnamist Selline hoiak on meile kes me kommunistide püüdlusi ja ohtu liigagi hästi tunneme rohkem kui arusaamata Kuid õn-neks ei ole mitte kõik Kanada riigimehed samasugusel arvamisel ja sageli kuuleme ka tugevalt kritiseerivaid hääli Kanada välispoliitika ametliku hoiaku suhtes Meeldiv oli kuulda esmaspäe-val 22 Jaanuaril Kanada senatis Ottawas senaator Eric Cook'i sõ-navõttu Senaator andis aru oma reisist Kanada esindajana NATO koosolekule Brüsselis möödu-nud novembris Kommunismi võimupüüded Ja taktika on talle selged ja on veelgi selgemaks saanud sellel reisil eriti kui ta vahepeal peatus Berliinis On tarvis meeles pidada ja ikka jälle meenutada" märkis ta oma kõnes „et kommunistid praegusel ajal nagu alati ka va-remini tahavad et ülejäänud maailm peaks järgnema nende juhtimisele ja kohanema nende süsteemile Kui me kommuniste ei pidurda siis määravad nad kord millist elu meie Kanadas võime elada" Vietnami osas märkis ta et ühendriikide viibimine seal on tugevalt põhjendatud nii le-gaalselt kui ka moraalselt Legaalselt osa selles toetavad le-pingud millistes ühendriigid on osanikud Ja kohustused milliste-ga ta end on sidunud Sellele vaa-tamata ei ole ühendriigid hea-meelega tormanud sõtta nagu seda väljendas president John-son: „Me ei ole valinud omale vä-ravavalv-url osa aga seal ei ole kedagi teisti" Mis puutub moraal-sesse küljesse siis endine Aust-raalia peaminister Robert Men-zle- s on kirjeldanud ühendriikide hoiakut kui suurimat moraalse Julguse näidet Senaatoi väidab et kui Amee Ottawas toimub veebruaris Ka-nada provintside peaministrite Ja j keskvalitsuse esindajate konve-rents kus tulevad arutusele Kanada uue põhiseaduse Ja Quebeci provintsile eristaatuse1 andmise probleemid Quebeci prantslaste seisukohti ja meeleolu-- 1 sid kisitas hiljuti Kanada Koda-- I kondsuse Nõukogu aasta-koosole- -' kui põhjalikult Montreali ajalehe Le Devalr'i toimetaja Claude Ryan kelle analüüsivad seisukohad esi-tame kokkuvõitlikult allpool NATIONALISM JA KANADA (Canadian Seene) — Mida roh-kem ma tutvunen Kanada säilumi-se ja Kanada kahe suurema rahvusgrupi vahelise koostöö viljelemisega seda roh kem saab mulle selgeks et Kanada dilemma südamik asub Quebecis' Seda mitte sellepärast et Quebeci elanikud oleksid halvemad kui tel-- ' sed kanadlased mitte ka sellepä-rast et nad oleksid osavamad vaid põhjusel et ajalugu on nad paigu-tanud sellisesse positsiooni kus nad soovivad muudatusi ja on praegu evolutsiooni protessi keeri-ses mis äratab rohkem tähelepanu kui ükski teine Kanada nrohleem Quebecis on levinenud kaks mõt teviisi — üks optimistlik teine pes-- ' m&tjl rika aktsioonid on õigustatud ja ka vajalikud legaalsetel ja moraalsetel arvestustel siis see sõda ei ole eksitus" ühendriikidel oleks muidugi liht-sam oma kohustusi täita kui Vietnam oleks USA naabruses Kuid Austraalia ja Uus-Merem- aa ei oleks eriti vaimustatud vältest et „mlda kaugemal sa oled seda vähem on ühendriigid sinust hu-vitatud" Edasi tähendas senaator et ei ole selge kui vaba on PõhJa-Vlet-na- m sõja lõpetamise otsuste te-gemiseks Millised P-Vletna- ml tõelised sihid ka ei oleks tema seisukohtade taga on N liit ja Hiina Sellest nähtub et konflikti ta-gab Ja toetab Puna-Hiin- a ja Sov-Jet- i blokk Lühidalt — ühel pool on kõik kommunistlikud riigid Ja teisel pool ühendriigid peaaegu Uksi Kui vastaspoolelt ei ole mingit selget tahet ega tundemärki vas-tu tulla Ameerika taotlustele lä-birääkimisteks — miks peaksime meie õhutama Ühendriike uuesti lõpetama pommitamist saamata vastas-poolelt mingit vastutulekut? Põhja-Vietna- m võib avaldada soovi rahuläbirääkimisteks vald siis kui ta on veendunud et de-mokraatlikud maad on üksmeel-sed oma otsustes võidelda agres-siooni vastu ükskõik mis kuju see ka võtaks Mõned eksperdid on küll arva simistlik Probleem on väga komp-litseeritud kui arvestada sellega et mõlemad vaatepunktid võivad ek-sisteerida ühe Ja sama isiku mõtte-maailmas ning et inimene võib mit-mesugustel põhjustel pendeldada kahe vaatepunkti vahel PESSIMISTLIK VAATEPUNKT Selle koolkonna mõtteviisi koha-selt oli inglaste võit Abrahami la-gendikul 1760 aastal katastroofiks millest prantsuse kanadlased ku-nagi pole toibunud Pessimistide arvates järgnes kaotusele kahe sa-jandi pikkune periood mille kes-tel poliitilistele anti sellised vormid mis kindlus-tasid vallutajatele ülemvõimu alis-tatud inimeste üle Koolkonna pooldajad juhivad tä-helepanu ka Kanada majandusliku elu arengule kriipsutades alla et prantsuse päritoluga kanadlastele on antud vaid vähesel määral juh-tivaid positsioone ärielus tööstu-ses kaubanduses ja flnants-ala- l Toetades statistilistele andme-tele viidavad pessimistid et prantsuse kanadlased võitlevad la-hingus mis on juba tõenäoliselt kaotatud Sündide arv Quebecis prantsuse kanadlaste hulgas on langenud See on nüüd langenud madalamale Ontario sündide ar-vust Sündide arvu langus hakkab 1 misel et USA ei võida seda sõda kuid ekspertide arvamised on lahkuminevad ja lõppeks Uks või teine peab eksima Igal juhul ühendriigid ei taha kedagi võita USA võitleb selle eest et takista-da valitsuste vägivaldset ülevõt-mist kommunistlike parteide poolt kes tahavad pääseda või-mule mitte vabal hääletamisel vaid terroriga segaduse tekita-misega ja tapmisega Teisest kül-jest teavad kommunistid et nad ei saa võita muidu kui et lääne-liitlased satuvad omavahel tulli Ja Ameerika kodurlnne tüdineb püüdest kaitsta maailmarahu tõmbudes Jälle isolatsiooni Kui Ühendriigid otsustaksid põhjustel tagasi tõmbuda oleks tulemuseks see et suurem osa Aasiast Aafri-kast Ja lõppeks ka Euroopast muutuks Meil on heameel esitada seda senaator Eric Cook'i sõnavõttu ja tahaksime loota et sellele järg neb veel teisi samalaadilisi mis tuletaksid ka meelde kuidas omal ajal okupeeriti Balti riigid Siis ei olnud ühtegi võimu kes oleks tahtnud astuda välja meie kaitseks nagu see hiljem toimus Koreas Ja nüüd Vietnamis Ta-haksime loota et tuleb peatselt aeg kus vabastatakse ka need maad keda kommunistlik koloss juba on jõudnud neelata Rna Miks Quebeci provints taotleb eristaatust Optimistide ja pessimistide erinevad seisukohad üksikasjalistele probleemidega institutsioonidele kontinentaalsesse mitmesugustel kommunistlikuks kahtlemata mõju avaldama tulevi-kus kui arvestada lisaks veel sel-le asjaoluga et 85 protsendi vii-mase 20 aasta jooksul Quebeci provintsi saabunud immlgrantidest on kokkusulanud Inglise keelt kõ-neleva STUDiea Kui olukord selli ses suunas edasi areneb siis on võimalik et prantslaste rahvus- - grupp jääb järgmise 100 või 150 aasta jooksul Quebeci provintsis vähemusgruplks Pessimistid toovad esile ka neid tingimusi mis suruti na1p nrant suse keelt kõnelevatele kanadlas-- l tele Manitobas möödunud sajandil lõpul ja millistele nad seni ajani on vastu pannud Lõpuks leitakse ' et kui Kanada prantslased tahavad oma tulevikku kindlustada siis peavad nad moodustama Quebeci riigi Need on peamised põhimõt-ted milledele baseerub separatist-- llk filosoofia Iseseisvuse filosoo-fia Quebec-eslkohal- e filosoofia ja prantsuse Kanada rahvuslik filo-soofia See mõtteviis on nüüd saavu-tanud sellise positsiooni kus teda tuleb tunnistada mõjuva Intellek-tuaalse ja sotsiaalse jõuna Quebe-cis OPTIMISTLIK VAATEPUNKT ' Paljud inimesed on arvamisel et prantslaste alistamine oli tolle aja-järgu arengu paratamatu tulemus LUatJA KIRJUTAB Miks Nimetu"? See on imestamisväär- - keegi ei ole mlngisugusi k-me-kirjutanud Err "ntsari metu" number kolme Ilmust Arvan siiski et Nimetu- - ca k-l- alt huviäratav et pälvida täisi panu eriti noorte hulgas keü ajamrl on suunatud hoSoagandee jaeseinmtuessiealstlilkehekTuuee uc väidab et Nimetu" ei oie" ts' seerimisel ega FBI poolt irarC sel olnud vald alustab 'egerüš uue inspiratsiooniga Sisuliselt on ajakiri kegt=f ne Ja kelmikalt humoorikõTõ küsitud miks Nimetu" e: sj da kultuursemat ja rikkaüku materjali kirjanduse käsitas-- Aga miks on veel kultuuri a- - Jtelligentsi kirjandust vaja v- - selle Jaoks ei ole mõeldud v: anded nagu „Mana" mis nkaru vad meid kultuurselt Ja vaissü Olen arvamisel et Nimetuni line ajakiri pakub noorteie k(~i meelset vaheldust On väidetud et mõned aruki „Nlmetus" kalduvad labasuse t maitsetuse poole Aga ses tit ment Just annab ajakirjale va'i likku tarmukust või nn sarj-'- - Võiksin ainult lisada veel tr $i tiir selles numbris oli tagasüo: lik Ja võiks tulevikus elavar lõikavam olla itliiumiutAaHu „%inTu1n_ eiAu 44 xo_ imetust t tevõtlikust ja soovin jõudu töoi Agar lurfjj VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast re denikell Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5 Toimetajad kodus välju pool tööaega: Karl Arro 766-205- 1 Ilmar KUlvet 425-980- 5 Heino Jõe 766-510- 7 Talitur väljaspool too aega: Helmi Iüvandi 251-649- 5 KUULUTAMINE VABA EESTLASES oa taar? ajalehe lalaldu leviku tõttu Kmretuste hinnad: ula toU ühel veerul kuulutused tekstis $175 esiküljel KX Korteikuulutused alam-määr $120 Kirikute organi satsioonide Ja isikute teada anded $100 tollilt KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1 Vaba Eestlase talitus 135 Tecumseth St Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 Sn C Toronto 3 Ont 2 Mrs Leida Marley 149 Bishop Ave Willowdale Ont Tel 223-008- 0 Kuigi Kanada prantslased os su nud mitmete tagasilöökide osi seks on nad saavutanud ka e-itamine Nende väidete tõestas seks esitatakse statistilisi art 1766 aastal oli Kanadas 60 prantslast Neid oli veidi üle fc miljoni konföderatsiooni loos ajal ning nüüd on nende arv pi sunud üle kuue miliom keli üle viie miljoni inimese e Quebecis moodustades seal r musgrupl mis avaldab märgab poliitilist mõju Quebeci prorü ja kogu Kanadas Edasi mainivad selle koolid Doaldafari t nmntclncw? OC O janduslikul alal vaatamata si torkavatele nõrkustele välja-'!- ' danud siiski olulisi institutsJ-nag- u seda on ühistegelikud v£ sed ametühingud ja põllus organisatsioonid Quebecis tep seb umbes tosin kindlustuse?1 tet mis on majanduslikult -- järjel ning kuuluvad prantsa nadlastele ning on nende kotri all Suurem osa neist tegu-"- 11 ühistegelisel alusel — see & dab et nad ei kuulu ühele di hele kapitalistile vald tuhas alttutsnmanlV! Knnlleossa ?r dajad suvatsevad ka alla kri!?# da et tuhanded Kanada pra- -- sed töötavad vastutusrikastel — — tadel Kanada ja Põhja-Aseer- - suurettevõtetes ja majascj des kontsernides
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba Eestlane, February 03, 1968 |
| Language | et |
| Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
| Date | 1968-02-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | VabaeD8000106 |
Description
| Title | 0039a |
| OCR text | T'P — 1 Lk3 VABA EESTLANE laupäeval 3 veebruaril 1968 — Saturday February 3 1968 j ÜHENDRIIKIDE DILEMMA ühendriigid on sattunud Jirje-- selt arvestanud Esmajoones põõ-kordse-lt komplitseeritud ja raa--j rasid ameeriklased N Liidu poole keltlahendatava rahvusvahelise 'taotledes venelaste abi Põhja-Ko-problee- mi küüsi mille lahendaml- - rea mõjutamiseks See desperaat-a- e venimine viib tunduvalt kah-jn- e samm ei andnud loomulikult Justada ühendriikide kui suurv6i-- loodetud tulemusi Ja venelased mu prestiizhL ühendriikide luure) loobusid külmalt vahemehe osa laeva Pueblo kaaperdamine koos mingimast Jirgmiseks Uhendril- - 83 liikmelise meeskonnaga Põhja-- Korea sõjalaevade poolt on tõsi seks vlljakutseks ja lisakoormaks ameeriklastele kes on asi praegu veel istub sõjatandrit suurtesse ras--' nõukoru kes varem kunael oole kostesse ning ei ole suutnud seal ' suutnud ühtegi raskemat rahvus vaatamata oma suurele tehnilisele üleolekule ja paremale relvastuse-le kommunistide vastupanu mur-da ühendriikide eriliste elektrooni-liste aparaatidega varustatud lae-va vallutamine rahvusvahelises vees ja selle koos meeskonnaga Põhja-Kore-a sadamasse viimine kujutab endast sõjalist akti mil-le kinni naelutas ka ühendriikide välisminister Dean Rusk Arvesta-des vahejuhtumi provotseeriva ise-loomuga ja Põhja-Kore- a ihvardava hoiakuga võib oletada et laeva kaaperdamise plaan ei ole ainult vaikese Põhja-Kore- a omal kiel teostatud impulsiivne ettevõte vaid et selle taga kummitab suu-rem detailselt läbimõeldud operat-sioon mille Juhtnlidid viivad Mosk vasse Arvatavasti on nendel eksperti-del õigus kes kommunistide ope-ratsioone Kagu-Aasla- s Jälgides et Pueblo Jõududega Otsuse tegemine teostati ühendriikide Jõudude ha juUmlseks Kagu-Aasla- s ning tähe-lepanu kõrvale juhtimiseks Viet-nami- lt kus kommunistidel viimas-te andmete jirele otsustades kiimas suuremad jõudude koonda-mised ja laiaulatuslike sõjaliste operatsioonide ettevalmistused Pueblo kaaperdamine on juba and-nud kommunistidele kana USA suur lennukite Enterprise mis pidi sõit- - Vietnami vetesse et võtta on ja nüüd saadetud koos ristlema Korea et oli valmis Igaks Samuti on liikumas et viima oma kaka tugevat Ja suure diviisi keda Lõuna-Ko-- rea kaitseks kui Jätkab oma Põhja- - Ja Laeva oli ühend riikide valitsusel ja va-lida kaka teed — kas taotleda ja uue sõja kes pole Ja ka tüli tee arvesse meeleolude sõjalistele jõududele Kagu-Aasla- s hajutada ühendriikide saatelaevade-g- a rannikule ootamatuseks kuuldused Lõnna-Kore- a vallandada Vietnamist vajatakse kommunistlik Põhja-Kore-a presidendil aVtalAAnlffa VlllsABOOl seisja valitsusele juhtnööre Põhja-Kore- a jirele intsidendi ühendriigid mi-nevikus sellistel puhkudel kunagi teinud kiireid drastilisi ot-suseid valisid seekord millega kommunistid varasemaid kogemusi ilm-'j- a vahel tähendada kogeda nüüd Lätis tal näpu selgub väitekirja alli-kate uurimisel aga Eestis Ilmse kirjutab Meurling Tartus osa Llivimaa ms materjal Ja olnud selle-ga tutvuda kuna saanud uurimisluba Tartu arhiivi- - Ainult seevörd näidati telliti Tartu ar-hiivist teatavad mida Meurling tohtis Tal-linnas vaadata Võib oletada rootsi teadlase-le soovitud liiga palju okup Eesti tegelikkust (paljud külastajad seda troostitut vaatepilti mida pakub Tallinna Tartu vaheline maas- - kide sammuks küsimuse Liitu-nud Rahvaste Jul-geolekunõukogusse viimine kus sattunud Julgeoleku-Vietnam- i soovitud tule-musi võimalik vahelist probleemi lahendada on ka seekord takerdunud eriarvamis rigastikku ning sealt ei ole niipea loota min-gisugust lahendust — kui seda üld-se suudetakse anda Kui Liitunud Rahvaste Organisatsiooni julgeole-kunõukogus juhtuks siiski maailmaorganisatsioon otsustaks Koreas tekkinud tülile Jõuga va-hele sekkuda siis satub Kana-da viga raskesse olukorda kuna Kanadal tuleb otsustada kas annab oma sõjajõud Liitunud Rahvaste Organisatsiooni kisutusse nagu tegi seda eelmi-se sõja ajal mis teatavasti toimus Liitunud Rahvaste sildi Praeguste väljavaadete ja maa-ilmaorganisatsioonis valitsevate segaste jirele otsusta-des võib oletada ühendriigid peavad Pueblo omal kiel ja oma mainivad kaaperdamine on on raske kuna ameeriklased peavad arvestama võimaliku uue sõjaga Koreas nende ülepingu tatud peale uue raske lisakoorma Kõik oleneb sellest kui kaugele kommunistid oma minguga suvatsevad minna — kas nad tahavad ameeriklaste liitlaste sidumi seks avada uut rinnet või mingivad nad ameeriklaste Ja lootes aktidega ilma alsetest oa jäta liit-- laste jõudusid ühendriikide presidendi kahtlemata prae viga raske ning vale otsuse on sunnitud Lõuna-igemln- e võib isegi koi-- koju provokat-sioone Lõuna-Vletna- ml kaaperdamisel lõhnava võttes otsustamisvõimetusele provotseerivate operatsioonidest võltlusmoraallga piirirajoonldes olukord maailmasõja Kuid nagu ajalugu niitab peavad suured ja tugevad tegema sageli vastavalt nende kasutuses olevate jõudude riskantseid otsuseid nad seda Julge söanda ega taha teha ning põrkavad kõrvale vastutuse ja riski eest siis kasu-tavad sellist olukorda kohe vasta-sed mida võime kogeda ka prae-- tx- -a I aAtalU ! ' mmml mnmrnilll Ukakl Ja selle meeskonna vabastamist või oska praegu anda ühend- - kasutada diplomaatilisi kanaleid riikide mida mõjutamiseks la-hendamiseks la-hendamiseks diplomaatilise olid resolutsioonide mis kannatlikkusele potensiaallle peaks tegema antud olukorras Kuld ühendriikide juhtkonna ka-sutuses maailma tugevaim sõja-masi-n suured ressursid viimistle-tud luureanaraat paremad ajud ning nendele toetades tuleb teha oma otsused Need otsused leb teha aga enne kui hll Rootslane ei pääsenud Tartu riiklikku keskarhiivi Mida paljukiidetud nõukogudelikud kultuurisidemed4 tegelikult võivad seda sai mõne aja eest noor rootsi ajaloolane kellele keelati juurepääs Tartus olevasse riik-likk- u keskarhiivi Sündmus leidis paar aastat tagasi kui Lundi ülikooli doktorand Anna duistina Mrurllng sõitis okup Eestisse ja Lätisse et koguda materjali hiljuti ilmunud väi-tekirja Rootsi kohtukorraldus Liivlmaal 1634— KOO" Jaoks ei olnud eessõnast raskusi kull kahjutundega dr et säilitatakse kindralkubemeri ar-hiivist kogu arvepidamise mul ei ma ei üles vas-tutulelikkust et välja muud üri-kud dr viibides läbi et ei näidata on maininud Ja oli Organisatsiooni te ja Ime ja ka ta ka seekord ta Korea Organi-satsiooni aü et kaaperdamise prob-leemi lahendama paneb ja ta aõ-- ja on gu te-- manda Kui ei ei ta on Ja ka tu see on aset jtlk oma söötis põldude Ja lagune-vate kolhoosimajadega!) -- Paremal Juhul" võis aga olla küsimu-ses lihtsalt bürokraatlik saama tus Et aga kaugelt tulnud uurijat ei lasta ligi teda huvitavale aja-loolisele allikmaterjalile see on igal Juhul märkimisväärne See on sama Iseloomustav N lii-dule kui ta on mõeldamatu mujal — venelaste poolt „nn vabaks maailmaks" mõnitatud ühiskon-nas Kaljula Teder Päevalehe" omaaegne toimetusellige kes esi- - moial nimnol nVimatctnnntsSLUtal ' M4Mtl Jt##4 Irstslta ♦ tiUifcLsiaii Uil inrsiaiuu nwuiu gasl Ta avaldas hiljuti kaks artik lit oma nime all Tallinna minevi-ku aineil Hfl raEÜ mnGUAii Hambaorkidest konstrueeritud matuserong ühendriikide invaliid Jess Hitt on osava meistrimehena valmistanud president Kennedy matuserongi kokkuüimitud hambaorkidest ja balsapuu laastudest Töö valmimiseks kulus kaks aastat ning materjaliks kasutas meister 70 karp! hambaorke ja pool nae-la lumi USA VABA MAAILMA KAITSEL Kanada senaator toetab USA poliitikat Vietnamis Kanada välispoliitiline hoiak sõja suhtes Vietnamis nõuab teatavasti rahu peaaegu iga hinna eest See on teravalt kritiseeriv Ühendriikide sõjapanusele nõudes pommitamiste lõpetamist ilma tingimusteta ja Ühendriikide vägede väljatõmbamist Vietnamist Selline hoiak on meile kes me kommunistide püüdlusi ja ohtu liigagi hästi tunneme rohkem kui arusaamata Kuid õn-neks ei ole mitte kõik Kanada riigimehed samasugusel arvamisel ja sageli kuuleme ka tugevalt kritiseerivaid hääli Kanada välispoliitika ametliku hoiaku suhtes Meeldiv oli kuulda esmaspäe-val 22 Jaanuaril Kanada senatis Ottawas senaator Eric Cook'i sõ-navõttu Senaator andis aru oma reisist Kanada esindajana NATO koosolekule Brüsselis möödu-nud novembris Kommunismi võimupüüded Ja taktika on talle selged ja on veelgi selgemaks saanud sellel reisil eriti kui ta vahepeal peatus Berliinis On tarvis meeles pidada ja ikka jälle meenutada" märkis ta oma kõnes „et kommunistid praegusel ajal nagu alati ka va-remini tahavad et ülejäänud maailm peaks järgnema nende juhtimisele ja kohanema nende süsteemile Kui me kommuniste ei pidurda siis määravad nad kord millist elu meie Kanadas võime elada" Vietnami osas märkis ta et ühendriikide viibimine seal on tugevalt põhjendatud nii le-gaalselt kui ka moraalselt Legaalselt osa selles toetavad le-pingud millistes ühendriigid on osanikud Ja kohustused milliste-ga ta end on sidunud Sellele vaa-tamata ei ole ühendriigid hea-meelega tormanud sõtta nagu seda väljendas president John-son: „Me ei ole valinud omale vä-ravavalv-url osa aga seal ei ole kedagi teisti" Mis puutub moraal-sesse küljesse siis endine Aust-raalia peaminister Robert Men-zle- s on kirjeldanud ühendriikide hoiakut kui suurimat moraalse Julguse näidet Senaatoi väidab et kui Amee Ottawas toimub veebruaris Ka-nada provintside peaministrite Ja j keskvalitsuse esindajate konve-rents kus tulevad arutusele Kanada uue põhiseaduse Ja Quebeci provintsile eristaatuse1 andmise probleemid Quebeci prantslaste seisukohti ja meeleolu-- 1 sid kisitas hiljuti Kanada Koda-- I kondsuse Nõukogu aasta-koosole- -' kui põhjalikult Montreali ajalehe Le Devalr'i toimetaja Claude Ryan kelle analüüsivad seisukohad esi-tame kokkuvõitlikult allpool NATIONALISM JA KANADA (Canadian Seene) — Mida roh-kem ma tutvunen Kanada säilumi-se ja Kanada kahe suurema rahvusgrupi vahelise koostöö viljelemisega seda roh kem saab mulle selgeks et Kanada dilemma südamik asub Quebecis' Seda mitte sellepärast et Quebeci elanikud oleksid halvemad kui tel-- ' sed kanadlased mitte ka sellepä-rast et nad oleksid osavamad vaid põhjusel et ajalugu on nad paigu-tanud sellisesse positsiooni kus nad soovivad muudatusi ja on praegu evolutsiooni protessi keeri-ses mis äratab rohkem tähelepanu kui ükski teine Kanada nrohleem Quebecis on levinenud kaks mõt teviisi — üks optimistlik teine pes-- ' m&tjl rika aktsioonid on õigustatud ja ka vajalikud legaalsetel ja moraalsetel arvestustel siis see sõda ei ole eksitus" ühendriikidel oleks muidugi liht-sam oma kohustusi täita kui Vietnam oleks USA naabruses Kuid Austraalia ja Uus-Merem- aa ei oleks eriti vaimustatud vältest et „mlda kaugemal sa oled seda vähem on ühendriigid sinust hu-vitatud" Edasi tähendas senaator et ei ole selge kui vaba on PõhJa-Vlet-na- m sõja lõpetamise otsuste te-gemiseks Millised P-Vletna- ml tõelised sihid ka ei oleks tema seisukohtade taga on N liit ja Hiina Sellest nähtub et konflikti ta-gab Ja toetab Puna-Hiin- a ja Sov-Jet- i blokk Lühidalt — ühel pool on kõik kommunistlikud riigid Ja teisel pool ühendriigid peaaegu Uksi Kui vastaspoolelt ei ole mingit selget tahet ega tundemärki vas-tu tulla Ameerika taotlustele lä-birääkimisteks — miks peaksime meie õhutama Ühendriike uuesti lõpetama pommitamist saamata vastas-poolelt mingit vastutulekut? Põhja-Vietna- m võib avaldada soovi rahuläbirääkimisteks vald siis kui ta on veendunud et de-mokraatlikud maad on üksmeel-sed oma otsustes võidelda agres-siooni vastu ükskõik mis kuju see ka võtaks Mõned eksperdid on küll arva simistlik Probleem on väga komp-litseeritud kui arvestada sellega et mõlemad vaatepunktid võivad ek-sisteerida ühe Ja sama isiku mõtte-maailmas ning et inimene võib mit-mesugustel põhjustel pendeldada kahe vaatepunkti vahel PESSIMISTLIK VAATEPUNKT Selle koolkonna mõtteviisi koha-selt oli inglaste võit Abrahami la-gendikul 1760 aastal katastroofiks millest prantsuse kanadlased ku-nagi pole toibunud Pessimistide arvates järgnes kaotusele kahe sa-jandi pikkune periood mille kes-tel poliitilistele anti sellised vormid mis kindlus-tasid vallutajatele ülemvõimu alis-tatud inimeste üle Koolkonna pooldajad juhivad tä-helepanu ka Kanada majandusliku elu arengule kriipsutades alla et prantsuse päritoluga kanadlastele on antud vaid vähesel määral juh-tivaid positsioone ärielus tööstu-ses kaubanduses ja flnants-ala- l Toetades statistilistele andme-tele viidavad pessimistid et prantsuse kanadlased võitlevad la-hingus mis on juba tõenäoliselt kaotatud Sündide arv Quebecis prantsuse kanadlaste hulgas on langenud See on nüüd langenud madalamale Ontario sündide ar-vust Sündide arvu langus hakkab 1 misel et USA ei võida seda sõda kuid ekspertide arvamised on lahkuminevad ja lõppeks Uks või teine peab eksima Igal juhul ühendriigid ei taha kedagi võita USA võitleb selle eest et takista-da valitsuste vägivaldset ülevõt-mist kommunistlike parteide poolt kes tahavad pääseda või-mule mitte vabal hääletamisel vaid terroriga segaduse tekita-misega ja tapmisega Teisest kül-jest teavad kommunistid et nad ei saa võita muidu kui et lääne-liitlased satuvad omavahel tulli Ja Ameerika kodurlnne tüdineb püüdest kaitsta maailmarahu tõmbudes Jälle isolatsiooni Kui Ühendriigid otsustaksid põhjustel tagasi tõmbuda oleks tulemuseks see et suurem osa Aasiast Aafri-kast Ja lõppeks ka Euroopast muutuks Meil on heameel esitada seda senaator Eric Cook'i sõnavõttu ja tahaksime loota et sellele järg neb veel teisi samalaadilisi mis tuletaksid ka meelde kuidas omal ajal okupeeriti Balti riigid Siis ei olnud ühtegi võimu kes oleks tahtnud astuda välja meie kaitseks nagu see hiljem toimus Koreas Ja nüüd Vietnamis Ta-haksime loota et tuleb peatselt aeg kus vabastatakse ka need maad keda kommunistlik koloss juba on jõudnud neelata Rna Miks Quebeci provints taotleb eristaatust Optimistide ja pessimistide erinevad seisukohad üksikasjalistele probleemidega institutsioonidele kontinentaalsesse mitmesugustel kommunistlikuks kahtlemata mõju avaldama tulevi-kus kui arvestada lisaks veel sel-le asjaoluga et 85 protsendi vii-mase 20 aasta jooksul Quebeci provintsi saabunud immlgrantidest on kokkusulanud Inglise keelt kõ-neleva STUDiea Kui olukord selli ses suunas edasi areneb siis on võimalik et prantslaste rahvus- - grupp jääb järgmise 100 või 150 aasta jooksul Quebeci provintsis vähemusgruplks Pessimistid toovad esile ka neid tingimusi mis suruti na1p nrant suse keelt kõnelevatele kanadlas-- l tele Manitobas möödunud sajandil lõpul ja millistele nad seni ajani on vastu pannud Lõpuks leitakse ' et kui Kanada prantslased tahavad oma tulevikku kindlustada siis peavad nad moodustama Quebeci riigi Need on peamised põhimõt-ted milledele baseerub separatist-- llk filosoofia Iseseisvuse filosoo-fia Quebec-eslkohal- e filosoofia ja prantsuse Kanada rahvuslik filo-soofia See mõtteviis on nüüd saavu-tanud sellise positsiooni kus teda tuleb tunnistada mõjuva Intellek-tuaalse ja sotsiaalse jõuna Quebe-cis OPTIMISTLIK VAATEPUNKT ' Paljud inimesed on arvamisel et prantslaste alistamine oli tolle aja-järgu arengu paratamatu tulemus LUatJA KIRJUTAB Miks Nimetu"? See on imestamisväär- - keegi ei ole mlngisugusi k-me-kirjutanud Err "ntsari metu" number kolme Ilmust Arvan siiski et Nimetu- - ca k-l- alt huviäratav et pälvida täisi panu eriti noorte hulgas keü ajamrl on suunatud hoSoagandee jaeseinmtuessiealstlilkehekTuuee uc väidab et Nimetu" ei oie" ts' seerimisel ega FBI poolt irarC sel olnud vald alustab 'egerüš uue inspiratsiooniga Sisuliselt on ajakiri kegt=f ne Ja kelmikalt humoorikõTõ küsitud miks Nimetu" e: sj da kultuursemat ja rikkaüku materjali kirjanduse käsitas-- Aga miks on veel kultuuri a- - Jtelligentsi kirjandust vaja v- - selle Jaoks ei ole mõeldud v: anded nagu „Mana" mis nkaru vad meid kultuurselt Ja vaissü Olen arvamisel et Nimetuni line ajakiri pakub noorteie k(~i meelset vaheldust On väidetud et mõned aruki „Nlmetus" kalduvad labasuse t maitsetuse poole Aga ses tit ment Just annab ajakirjale va'i likku tarmukust või nn sarj-'- - Võiksin ainult lisada veel tr $i tiir selles numbris oli tagasüo: lik Ja võiks tulevikus elavar lõikavam olla itliiumiutAaHu „%inTu1n_ eiAu 44 xo_ imetust t tevõtlikust ja soovin jõudu töoi Agar lurfjj VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast re denikell Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5 Toimetajad kodus välju pool tööaega: Karl Arro 766-205- 1 Ilmar KUlvet 425-980- 5 Heino Jõe 766-510- 7 Talitur väljaspool too aega: Helmi Iüvandi 251-649- 5 KUULUTAMINE VABA EESTLASES oa taar? ajalehe lalaldu leviku tõttu Kmretuste hinnad: ula toU ühel veerul kuulutused tekstis $175 esiküljel KX Korteikuulutused alam-määr $120 Kirikute organi satsioonide Ja isikute teada anded $100 tollilt KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1 Vaba Eestlase talitus 135 Tecumseth St Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 Sn C Toronto 3 Ont 2 Mrs Leida Marley 149 Bishop Ave Willowdale Ont Tel 223-008- 0 Kuigi Kanada prantslased os su nud mitmete tagasilöökide osi seks on nad saavutanud ka e-itamine Nende väidete tõestas seks esitatakse statistilisi art 1766 aastal oli Kanadas 60 prantslast Neid oli veidi üle fc miljoni konföderatsiooni loos ajal ning nüüd on nende arv pi sunud üle kuue miliom keli üle viie miljoni inimese e Quebecis moodustades seal r musgrupl mis avaldab märgab poliitilist mõju Quebeci prorü ja kogu Kanadas Edasi mainivad selle koolid Doaldafari t nmntclncw? OC O janduslikul alal vaatamata si torkavatele nõrkustele välja-'!- ' danud siiski olulisi institutsJ-nag- u seda on ühistegelikud v£ sed ametühingud ja põllus organisatsioonid Quebecis tep seb umbes tosin kindlustuse?1 tet mis on majanduslikult -- järjel ning kuuluvad prantsa nadlastele ning on nende kotri all Suurem osa neist tegu-"- 11 ühistegelisel alusel — see & dab et nad ei kuulu ühele di hele kapitalistile vald tuhas alttutsnmanlV! Knnlleossa ?r dajad suvatsevad ka alla kri!?# da et tuhanded Kanada pra- -- sed töötavad vastutusrikastel — — tadel Kanada ja Põhja-Aseer- - suurettevõtetes ja majascj des kontsernides |
Tags
Comments
Post a Comment for 0039a
