1986-03-12-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
« i * I • \
Nr.- ao:
läliste vastuvõtul,
Eestlane
lateenistust St;
iku saali St. Catiiarii^^^
itjäriigi aastapäeva kws-
Jesti Vabariigi aastapäeva pühie-line
St. Gathariries'] Eesti Seltsi
[t tõi kokku Niagara ümbruse
laspere üheks ilusaks, meeleolu-fs
õhtupoolikuks,
iimees Herman Mölder tänas
II aktusest osavõtjaid ja eriti pe-lisi,
ke§ kaasa aitasid hubase
jviibimise korraldamisele rikkalt
kaetud kohvilauaga. Seekord-
[perenaised olid: prouad Alto-
Borgstrom, Asta Eichenbaum
•lien Eichenbaum, Gnaden-
I Hert^ Kuhi, Marta Laht, Li-lölder,
Silia,. Tamme, Tomin-
Uusoja ja Võrang. Abilised
mbimisel olid prouad Alto-
Mölder; Dagmar Pint, Silla,
bja ja Võrang.
[urt tänulikkust tunti Miili
ttromile, kes oma hooleks võt-astapäeva
koosviibimise ja ak-
|organiseerimise.
[em Euroopal
ilupeoiei
• • •. • •.. •
Informatsioon Eestlaste
õukogu Kanadas kutsub jär-selt
üles Kanada eestlasi osa-eeloleval
suvel toimuvast
eost Heidelbergis Saksamaal
loeod on meie kultuurelu
lunktiks ja on kujunenud ka
Islikuks meeleavalduseks. On
iik Marlin Travel kaudu
hinnaga reisida Saksamaale
luli. Reisijatel on valik'tagasi
xas 1., 8. või 22. augustil,
i reservatsioone võib teha ka
Travel kaudu. Torontos he-
445-8200, Hamiltonis 523-
Orillias 325-6116, Vancou-
63-1841.
^ta allkirja andmisega
ieja staatuse nõudmist
|ti Vabariigfle ÜRO's
1 1
ll3
Oikumeeniliiie
jumalateenistus
See algas jufea:; mcmi aasta tagasi ^ ""'g lÜlllKe palvus op. T.
5i sest
vaid Just eelolevaks aastaks ees- Kava
yu^ami^ti^^^^
nüde lahewiam^^^^ ^peai^selt M. üärma „Isamaa. õitse sJ'.
aga meie^sitase ;.rahvisslto eks^^^ -Langenute mälestamisel H.E-.V.Ü.
en Sl pusimlselss. esimees A. Jurs meenutas neid
öiii neid kiislmiiisi ^?P^^i^ w^ehi ja naisi, kes andsid
sõelutuö mitmesugustel maadel
Vahetevahel kä ülemaailmses ulatu, sõjas kui ka II maailmašõja tand-ses.
Eida resolutsioone on vastu oma elu meie kõikide eest.
võetud^ mis .;on iseenesest saanud . ^eile. tänuks;kõlas väga 'südamli- •
eesmärgiks, mitte et neid kord tõ-^^^^Wo^^ M> Koger, H.
siselt täitma asutakse; Kui siis EV ^®PP — mälestuslaul langenuile.
pill
. , . , Aktüsekõnelejaks oli L Nippäk
^w^. ^"^^ Oma kõnes ta mainis,
nmeks^oleks^ mõnel maara antud et ^asta jooksul on palju kõnel»
aktusekõned^^
--oleks küsitud M e t
|ttu^i>ole-resoMsi^^^^
Toimetusele • on- saabunud- rohke-:' "mööduda; .eiestlastena me kogunete
aktusekõnede koopiaid, mis tea- ^® ja meenutame, leiame vahest
tavas ulatuses üksteist katavad, ^^^^^^^^
kuid milles oh siiski ka üht-ieist^^^ kestab
erinevat. Kõik kinnitavad lubadust Põlvest põlveni. Mitte ainult suur-eesü
rahvtislikule, olemusele Ja tes keskustes vabas maailmas ei
saalis Hamiltons, kuhu M i J V ^ : - ^<^^"^"s. Han^doms
.. I V , , „ Eesti Vabariigi aastapäeva tähistav
Viimase kohane. Lippude defilee oh jumalateenistus, kus teenisid prof.
mm poolt, millele järgnes O Ca- ^^^^ õp. T. Nõmmik,
Väga sfeukas a v a Ä
liikmete ja skautlike noorte vilunud
kätes. Teenistust kaunistasid
„Helletajad" 0, Kopvillemi juhatu--
sel kahe lauluga: A. Läte „Kuld"
rannake^' ja M. Härma ,Jsamaa,
õitse Sa", milline kõlas nii südam-^
Uku palvusena noortelt. Kõigevägevama
poole, õnnistati ametisse ka
äsja valitud koguduse nõukogu liik^
med — pr. Tamm, hr-d H. Sepp,
A. Till, F. Kase, V. Aasa ja L.
Saar. • ;,.
Päevakohase ning sisuka jutluse
pidas prof. Vello Salo, kes jutluse
aluseks võttis Jesaja raamatust ptk.
58, salmis 5—8. Võrreldes õiget
paastumist E. V. aastapäeva sündmustega,
kus meiegi osaks on õigluse
jalule seadmine ning usklik
poliitika mitte ainult sõnadega,
vaid näidata tegudega paastumist
— „Murra oma leivast näljastele,
vabasta vangid ning murra ebaõiged!"
Prof. Salo lõpetas jutluse Ju-'
han Liivi sõnadega: „tlkskord kui
terve on mõte, ükskord on Eesti
tiik!"
keelele ja kui see ^lubadus antakse seda päeva pi(
noorema generatsiooni kõneleja sega, vaid ka väiksemad keskused
poolt, pealegi korralikus eesti kee- korraldavad kokkutulekuid, mis sa-les,
mida rõõmustavamat saaks ai- .^^^^ W^v^o. leheveergudel märki-la
vanemaealisele aktusekülastajar
l e . ^ e teeb südame soojakš.^^^ ülatuto see üle preeriate,
midagi konkreetsemat ei saagi -^hunöerBay.^^^E
keegi praegu lubada rahvuslikus :ry, üle Vaikse ookeani,, läbi Aust-tegevuses.
raaliast.
iiiiiiiiiiüiiiissüiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiii^
KAI KÄÄRI&
: MAALID MÜÜGIL, suures valikus.
Helistage ette 225:5595
390 Princess Ave., Willowdak
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiH
Trio laulmas Hamiltonis^^p^ Ö|^Ä*«J« NSmm
vasakult Valve Tali, Merike Koger ja Hilda Sepp. külastab eesti
kogudusi Louna«'
, , , eestlasi Sealt veereb ahelik ida suunas, toetada nend©vabad«svm^
Olla nende saadikud välismaail- Atlandi, läbides In^^
mas, aga sageli jääb selgesti väi- Rootsi - seni kuni ahelik ühineb
jendamata, miUises vormis seda Eestis, kus sündis see tähtpäev, et rahvas randades saaks põgene- aktuse teadustajat, Mainiu Nõm-toetamist
suudetakse teostada. Kui- kus päev juba õhtule, ma ja vabadusse. mikut, kes õpib Hamiltonis Mo-das
üldse oleks võimalik neile seal jõudmas, ei saa tähistada Vaba- . v ^ ..... hawkGöllege õdedekoolis I aastat,
tuge anda? Küdetakse neid ennast^tjušpäevaseLmo Kava jätkus tervitustega, kus õpetaja Tõnis Nõmmik viibib
ohverdajaid, kes rahvusliku meel- get näidata on rängasti karistatav' oma^ sõjamehi Vabadussõjast, esimeseks oli Hamiltoni linnanõu- märtsil ametireisil Lõuna-suse
pärast, on saanud t«imõtle- kuritegu. Hobli^ p^l^ Kas me ei peaks mitte sama vaa^^^ Bill McGulloch, andes edasi ka Ameerikas, külastades Eesti ja
jaiks ja kellest väUsmailcmtehtud^^^^^v^
sangarid. Kuivõrd suured on nende nestamise survele. Läbikäimine ve-likku
võitlust, mida peeti Eesti (Society of Eastern Euröpean Na- EELK kogudusi Argentiinas ja
taetamise võimalused^seda on vä- nekeelsete oküpantidega^^^^^^^^p^ II maailmasõjast Andmetest .^^^ ukraina, läti jä lee- BrasiUias, mis peale õp. I. T. Jaa-
.he teada, rohkem on teada abista- vaid töö ja igapäevaste ametlike ««^Sub, et viimases võitluses lan- osindajad. Kirjalikud tervitu- go ümberasumist Rootsi on jäänud
miskatsete ebaõnnestumisest, kui köliuste täitmisega: Aastakümneid rohkem eesti poegi l u i Vaba- - Toronto, Londoni, Ottawa, «ma eesti vaimulikuta. '''$''';v'f^''^i vft'" tule. tehtud-kommunistlik P«>Paganda J^j^»^'^^^^^ Kitcheneri,, St. Cati,arines_ Eesti j-tte on nähtud armulauaga ju-vad,
otsrtud,pohjus,l tagasi. on tulemusteta, noorus on isamaa-
Nii seisab noorema generatsio»^ " i ^ " " häälestatud. Mureks on suur ^ ^ S t t o S n e l b i t e ja Helle ajad Pau,o Umiakirikus ning palmipuu-
M kõndeja üsna kitsLte v«Ma. y«n«l^^^^^^ J-hf ^ «
luste juures oma. aktusekõne koos- '^'"^ see okupeerib vaid maa pind- El toKl unustada eesti sõjameW, Toi R. Patsi ainel loodud„Eaja , Reformatsiooni kirikus. Mõ-tamisel.
Ta?asl^estl aialukku mi- ^^^-"^^^^ ei soomepoisse; kes eesti vabadn- M:Lüd^gi^,,Kllgelaul'^^R. Patsi jg^gtg^^og^^^^
nekU on üsna Waliskaudne, sest xigi^^# „Ühte laulu tahaks laulda'S mik osa ka koguduste nõukogude
meii pole korralikku ajalooraama- pinud eesti vabadusel, kuid see samuti raskeid kaotu- Lühikešfes sõ
tutki suudetud fpagülasaasta ©n kui trampimine tulis^^^ retärE. Undaja selgitas EKN-u bimistel ja endiste gaidide-skauti-jooksul
välja anda ianarakupeab^ ajaloos poolt algatatud Kaisa Randpere öekokkutule^^^
rohkem teadja oteimam^^ Lisaks teenistustele ja eestlaste
j i b S a a S l Ä ä i ^ ^ ^
Kuid me seisame aja ees, k^^ ^ sest Eesti eest Võidelnud ja lange- ked^^^
tänased noored on kõikial aktuse- Täna tähistame E. V. 68. aasta- nud on relvavennad ja me pari- viimane lubas korraldada, et ka Buenos Aireses Ühendatud Argeh-kõnelejad.
ifllHseid-võimalusi Oi päeva. Me pojad. Teame ka seda, et linnavalitsuses on väljas onust tiina Ev. Luteriusu Kiriku presi-neil,
e^^^^^^ kõned ei muutuks või heal juhul ainult mõned üksi- meie _võitlused ja ohvrid pole veel ijnt. dendiga, et leida võimalusi uue
kopeerituiks, (6t neil oleks tõeline M , kui poleks olnud eesti sõja- lõppenud. - eesti vaimuliku ametisse rakenda-sõnum
pagulasile ja end väliseest- mehi, kes peatasid venelaste pea- j , . „ g j . o a l ü s ka kõikide toetust ^ Ö ' ' » ^ " ^ ? ' ' ^ U L- ? vaatleja ko- öiseks tõuna-Ameerikas. Samuti
lastena tundjaile, aša nende kaas- Istungi pärast Leningradi ^nde S»t£ ^ S š S ^''f" "f.' ?^«hvastele, miUe kõ„eleb õp. Nõmmik Argentiina ki-aegseile,
kes lust neist kõnedest varisemist. Suur PÕgenikelaine ^^/"^Sl^ ! "'1 kogumiseks rfkutegelastele ning jutlustab ühel
peavad saama Vahvusllkku äratust uhas Eestist välja kui ve^üksu- S koS S e S š a d l ^ h o ^ ' '^«^^^^^^^^ ^ . u • • hispaaniakeelsel jumalateenistusel.
> kui ainsast allikkst Miks mitte va- sedolH pärast veriseid lahinguid Lõppsõnas H . E . Seltsi esimees - . . -^^^ .
• rem tsSvaSeSreso- kinni Šinhnägede taga ja lõunarin- eesü kmkud, i_ Laurimaa tänas kõiki abUi- Hüjuti mmetas EELK Konsis-lutsioonldetäitAlsele,
juba enne d e l -
ESTÖ'88,«t Austraalias poleks va- hävitasid venelaste sillapäid. No^
ja sama sõnastusega neid- uuesti red eesti mehed teadsid, et elu_tu- ^ [ S õ ü rSküs^s ' ^f^^j^^'^ ^^rm osStol nin?S
suurnoupldamlsteleb kallilt müüa ning ae^ toojou raskustes. «P^^^J^-^^^^to^
Hoiame omavahel kokku, s e s t - se.E^^^^^^^
. Khhvnaiiaqktiiti veel tükk aeff^ MliseU seotud Eesti Vabariigi Ise- ..:„....„,..... . . . . . . . . ^5. Eesti vajab eestkostajald vabas ^ ^ ^ ^ ^ « ^ ^ ^ ' ^ « ^ S ^ ^ ^ ^
kokkuvõtet, ehkki osa neist on põ-seisvuse
taastamise?a ja on seni ^.
aktuaalsed kus^i see
•saavutatud.''!^.'; -
s, meie jȟ
selle
tu^
nitsedes tulevikku. kohalikke olusid, jäi käesolev reis
• . ^, , , 1 »• lWÕDe^etaass kKõonneelieeijaa oommaa vvdäggda himuv ita- tema õlgadele, õp. Nõmmikut
gevust aastasadade raskuste kius^
Mida küÄakse Mele^^a^^^^
nelejate wõlvkonnale kaasa anda hustuse iätkamaJše M ka oma kee
peale alatiselt räägitava kohustuse
säilitada rahvust ja keelt. On nagu
, et I.
Järgmisena oli kavas H. E. S. stipendiumi
üleandmine. HES abiesimees
L.
€n valvel eestlaskonna
üldhuvide eest!
Õpetajad 0. Gnadenteich (416-934-
8221 ja 416-689-7977) ja A. Roost
(416-244-9270) ning Toronto Rootsi
kand, J. P.-Westin. .
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 12, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-03-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860312 |
Description
| Title | 1986-03-12-03 |
| OCR text | « i * I • \ Nr.- ao: läliste vastuvõtul, Eestlane lateenistust St; iku saali St. Catiiarii^^^ itjäriigi aastapäeva kws- Jesti Vabariigi aastapäeva pühie-line St. Gathariries'] Eesti Seltsi [t tõi kokku Niagara ümbruse laspere üheks ilusaks, meeleolu-fs õhtupoolikuks, iimees Herman Mölder tänas II aktusest osavõtjaid ja eriti pe-lisi, ke§ kaasa aitasid hubase jviibimise korraldamisele rikkalt kaetud kohvilauaga. Seekord- [perenaised olid: prouad Alto- Borgstrom, Asta Eichenbaum •lien Eichenbaum, Gnaden- I Hert^ Kuhi, Marta Laht, Li-lölder, Silia,. Tamme, Tomin- Uusoja ja Võrang. Abilised mbimisel olid prouad Alto- Mölder; Dagmar Pint, Silla, bja ja Võrang. [urt tänulikkust tunti Miili ttromile, kes oma hooleks võt-astapäeva koosviibimise ja ak- |organiseerimise. [em Euroopal ilupeoiei • • •. • •.. • Informatsioon Eestlaste õukogu Kanadas kutsub jär-selt üles Kanada eestlasi osa-eeloleval suvel toimuvast eost Heidelbergis Saksamaal loeod on meie kultuurelu lunktiks ja on kujunenud ka Islikuks meeleavalduseks. On iik Marlin Travel kaudu hinnaga reisida Saksamaale luli. Reisijatel on valik'tagasi xas 1., 8. või 22. augustil, i reservatsioone võib teha ka Travel kaudu. Torontos he- 445-8200, Hamiltonis 523- Orillias 325-6116, Vancou- 63-1841. ^ta allkirja andmisega ieja staatuse nõudmist |ti Vabariigfle ÜRO's 1 1 ll3 Oikumeeniliiie jumalateenistus See algas jufea:; mcmi aasta tagasi ^ ""'g lÜlllKe palvus op. T. 5i sest vaid Just eelolevaks aastaks ees- Kava yu^ami^ti^^^^ nüde lahewiam^^^^ ^peai^selt M. üärma „Isamaa. õitse sJ'. aga meie^sitase ;.rahvisslto eks^^^ -Langenute mälestamisel H.E-.V.Ü. en Sl pusimlselss. esimees A. Jurs meenutas neid öiii neid kiislmiiisi ^?P^^i^ w^ehi ja naisi, kes andsid sõelutuö mitmesugustel maadel Vahetevahel kä ülemaailmses ulatu, sõjas kui ka II maailmašõja tand-ses. Eida resolutsioone on vastu oma elu meie kõikide eest. võetud^ mis .;on iseenesest saanud . ^eile. tänuks;kõlas väga 'südamli- • eesmärgiks, mitte et neid kord tõ-^^^^Wo^^ M> Koger, H. siselt täitma asutakse; Kui siis EV ^®PP — mälestuslaul langenuile. pill . , . , Aktüsekõnelejaks oli L Nippäk ^w^. ^"^^ Oma kõnes ta mainis, nmeks^oleks^ mõnel maara antud et ^asta jooksul on palju kõnel» aktusekõned^^ --oleks küsitud M e t |ttu^i>ole-resoMsi^^^^ Toimetusele • on- saabunud- rohke-:' "mööduda; .eiestlastena me kogunete aktusekõnede koopiaid, mis tea- ^® ja meenutame, leiame vahest tavas ulatuses üksteist katavad, ^^^^^^^^ kuid milles oh siiski ka üht-ieist^^^ kestab erinevat. Kõik kinnitavad lubadust Põlvest põlveni. Mitte ainult suur-eesü rahvtislikule, olemusele Ja tes keskustes vabas maailmas ei saalis Hamiltons, kuhu M i J V ^ : - ^<^^"^"s. Han^doms .. I V , , „ Eesti Vabariigi aastapäeva tähistav Viimase kohane. Lippude defilee oh jumalateenistus, kus teenisid prof. mm poolt, millele järgnes O Ca- ^^^^ õp. T. Nõmmik, Väga sfeukas a v a Ä liikmete ja skautlike noorte vilunud kätes. Teenistust kaunistasid „Helletajad" 0, Kopvillemi juhatu-- sel kahe lauluga: A. Läte „Kuld" rannake^' ja M. Härma ,Jsamaa, õitse Sa", milline kõlas nii südam-^ Uku palvusena noortelt. Kõigevägevama poole, õnnistati ametisse ka äsja valitud koguduse nõukogu liik^ med — pr. Tamm, hr-d H. Sepp, A. Till, F. Kase, V. Aasa ja L. Saar. • ;,. Päevakohase ning sisuka jutluse pidas prof. Vello Salo, kes jutluse aluseks võttis Jesaja raamatust ptk. 58, salmis 5—8. Võrreldes õiget paastumist E. V. aastapäeva sündmustega, kus meiegi osaks on õigluse jalule seadmine ning usklik poliitika mitte ainult sõnadega, vaid näidata tegudega paastumist — „Murra oma leivast näljastele, vabasta vangid ning murra ebaõiged!" Prof. Salo lõpetas jutluse Ju-' han Liivi sõnadega: „tlkskord kui terve on mõte, ükskord on Eesti tiik!" keelele ja kui see ^lubadus antakse seda päeva pi( noorema generatsiooni kõneleja sega, vaid ka väiksemad keskused poolt, pealegi korralikus eesti kee- korraldavad kokkutulekuid, mis sa-les, mida rõõmustavamat saaks ai- .^^^^ W^v^o. leheveergudel märki-la vanemaealisele aktusekülastajar l e . ^ e teeb südame soojakš.^^^ ülatuto see üle preeriate, midagi konkreetsemat ei saagi -^hunöerBay.^^^E keegi praegu lubada rahvuslikus :ry, üle Vaikse ookeani,, läbi Aust-tegevuses. raaliast. iiiiiiiiiiüiiiissüiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiii^ KAI KÄÄRI& : MAALID MÜÜGIL, suures valikus. Helistage ette 225:5595 390 Princess Ave., Willowdak iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiH Trio laulmas Hamiltonis^^p^ Ö|^Ä*«J« NSmm vasakult Valve Tali, Merike Koger ja Hilda Sepp. külastab eesti kogudusi Louna«' , , , eestlasi Sealt veereb ahelik ida suunas, toetada nend©vabad«svm^ Olla nende saadikud välismaail- Atlandi, läbides In^^ mas, aga sageli jääb selgesti väi- Rootsi - seni kuni ahelik ühineb jendamata, miUises vormis seda Eestis, kus sündis see tähtpäev, et rahvas randades saaks põgene- aktuse teadustajat, Mainiu Nõm-toetamist suudetakse teostada. Kui- kus päev juba õhtule, ma ja vabadusse. mikut, kes õpib Hamiltonis Mo-das üldse oleks võimalik neile seal jõudmas, ei saa tähistada Vaba- . v ^ ..... hawkGöllege õdedekoolis I aastat, tuge anda? Küdetakse neid ennast^tjušpäevaseLmo Kava jätkus tervitustega, kus õpetaja Tõnis Nõmmik viibib ohverdajaid, kes rahvusliku meel- get näidata on rängasti karistatav' oma^ sõjamehi Vabadussõjast, esimeseks oli Hamiltoni linnanõu- märtsil ametireisil Lõuna-suse pärast, on saanud t«imõtle- kuritegu. Hobli^ p^l^ Kas me ei peaks mitte sama vaa^^^ Bill McGulloch, andes edasi ka Ameerikas, külastades Eesti ja jaiks ja kellest väUsmailcmtehtud^^^^^v^ sangarid. Kuivõrd suured on nende nestamise survele. Läbikäimine ve-likku võitlust, mida peeti Eesti (Society of Eastern Euröpean Na- EELK kogudusi Argentiinas ja taetamise võimalused^seda on vä- nekeelsete oküpantidega^^^^^^^^p^ II maailmasõjast Andmetest .^^^ ukraina, läti jä lee- BrasiUias, mis peale õp. I. T. Jaa- .he teada, rohkem on teada abista- vaid töö ja igapäevaste ametlike ««^Sub, et viimases võitluses lan- osindajad. Kirjalikud tervitu- go ümberasumist Rootsi on jäänud miskatsete ebaõnnestumisest, kui köliuste täitmisega: Aastakümneid rohkem eesti poegi l u i Vaba- - Toronto, Londoni, Ottawa, «ma eesti vaimulikuta. '''$''';v'f^''^i vft'" tule. tehtud-kommunistlik P«>Paganda J^j^»^'^^^^^ Kitcheneri,, St. Cati,arines_ Eesti j-tte on nähtud armulauaga ju-vad, otsrtud,pohjus,l tagasi. on tulemusteta, noorus on isamaa- Nii seisab noorema generatsio»^ " i ^ " " häälestatud. Mureks on suur ^ ^ S t t o S n e l b i t e ja Helle ajad Pau,o Umiakirikus ning palmipuu- M kõndeja üsna kitsLte v«Ma. y«n«l^^^^^^ J-hf ^ « luste juures oma. aktusekõne koos- '^'"^ see okupeerib vaid maa pind- El toKl unustada eesti sõjameW, Toi R. Patsi ainel loodud„Eaja , Reformatsiooni kirikus. Mõ-tamisel. Ta?asl^estl aialukku mi- ^^^-"^^^^ ei soomepoisse; kes eesti vabadn- M:Lüd^gi^,,Kllgelaul'^^R. Patsi jg^gtg^^og^^^^ nekU on üsna Waliskaudne, sest xigi^^# „Ühte laulu tahaks laulda'S mik osa ka koguduste nõukogude meii pole korralikku ajalooraama- pinud eesti vabadusel, kuid see samuti raskeid kaotu- Lühikešfes sõ tutki suudetud fpagülasaasta ©n kui trampimine tulis^^^ retärE. Undaja selgitas EKN-u bimistel ja endiste gaidide-skauti-jooksul välja anda ianarakupeab^ ajaloos poolt algatatud Kaisa Randpere öekokkutule^^^ rohkem teadja oteimam^^ Lisaks teenistustele ja eestlaste j i b S a a S l Ä ä i ^ ^ ^ Kuid me seisame aja ees, k^^ ^ sest Eesti eest Võidelnud ja lange- ked^^^ tänased noored on kõikial aktuse- Täna tähistame E. V. 68. aasta- nud on relvavennad ja me pari- viimane lubas korraldada, et ka Buenos Aireses Ühendatud Argeh-kõnelejad. ifllHseid-võimalusi Oi päeva. Me pojad. Teame ka seda, et linnavalitsuses on väljas onust tiina Ev. Luteriusu Kiriku presi-neil, e^^^^^^ kõned ei muutuks või heal juhul ainult mõned üksi- meie _võitlused ja ohvrid pole veel ijnt. dendiga, et leida võimalusi uue kopeerituiks, (6t neil oleks tõeline M , kui poleks olnud eesti sõja- lõppenud. - eesti vaimuliku ametisse rakenda-sõnum pagulasile ja end väliseest- mehi, kes peatasid venelaste pea- j , . „ g j . o a l ü s ka kõikide toetust ^ Ö ' ' » ^ " ^ ? ' ' ^ U L- ? vaatleja ko- öiseks tõuna-Ameerikas. Samuti lastena tundjaile, aša nende kaas- Istungi pärast Leningradi ^nde S»t£ ^ S š S ^''f" "f.' ?^«hvastele, miUe kõ„eleb õp. Nõmmik Argentiina ki-aegseile, kes lust neist kõnedest varisemist. Suur PÕgenikelaine ^^/"^Sl^ ! "'1 kogumiseks rfkutegelastele ning jutlustab ühel peavad saama Vahvusllkku äratust uhas Eestist välja kui ve^üksu- S koS S e S š a d l ^ h o ^ ' '^«^^^^^^^^ ^ . u • • hispaaniakeelsel jumalateenistusel. > kui ainsast allikkst Miks mitte va- sedolH pärast veriseid lahinguid Lõppsõnas H . E . Seltsi esimees - . . -^^^ . • rem tsSvaSeSreso- kinni Šinhnägede taga ja lõunarin- eesü kmkud, i_ Laurimaa tänas kõiki abUi- Hüjuti mmetas EELK Konsis-lutsioonldetäitAlsele, juba enne d e l - ESTÖ'88,«t Austraalias poleks va- hävitasid venelaste sillapäid. No^ ja sama sõnastusega neid- uuesti red eesti mehed teadsid, et elu_tu- ^ [ S õ ü rSküs^s ' ^f^^j^^'^ ^^rm osStol nin?S suurnoupldamlsteleb kallilt müüa ning ae^ toojou raskustes. «P^^^J^-^^^^to^ Hoiame omavahel kokku, s e s t - se.E^^^^^^^ . Khhvnaiiaqktiiti veel tükk aeff^ MliseU seotud Eesti Vabariigi Ise- ..:„....„,..... . . . . . . . . ^5. Eesti vajab eestkostajald vabas ^ ^ ^ ^ ^ « ^ ^ ^ ' ^ « ^ S ^ ^ ^ ^ kokkuvõtet, ehkki osa neist on põ-seisvuse taastamise?a ja on seni ^. aktuaalsed kus^i see •saavutatud.''!^.'; - s, meie j»ü selle tu^ nitsedes tulevikku. kohalikke olusid, jäi käesolev reis • . ^, , , 1 »• lWÕDe^etaass kKõonneelieeijaa oommaa vvdäggda himuv ita- tema õlgadele, õp. Nõmmikut gevust aastasadade raskuste kius^ Mida küÄakse Mele^^a^^^^ nelejate wõlvkonnale kaasa anda hustuse iätkamaJše M ka oma kee peale alatiselt räägitava kohustuse säilitada rahvust ja keelt. On nagu , et I. Järgmisena oli kavas H. E. S. stipendiumi üleandmine. HES abiesimees L. €n valvel eestlaskonna üldhuvide eest! Õpetajad 0. Gnadenteich (416-934- 8221 ja 416-689-7977) ja A. Roost (416-244-9270) ning Toronto Rootsi kand, J. P.-Westin. . |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-12-03
