Vaba eestlane , March 12, 1986

              • ' t • V - \ s. •
E E S T L A N E 1colmapäeval^l2/märt^^^^ March 12, Nr. 20
¥ÄBAI>E EESTLASTE
Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. DOKI M
• .7 PÜBLIŠHERiFree Estonian PublishersLtd^ 1955 Les^^
v-.^^yr Bon M i l l s , , O H t:M3B:2M3'
TEGEVTOMEIi^JAi/H
TOIMETUSE K O I X E E ^ ^ Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
t E L E F O N I D : toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutusedi
ekspeditsioon) 444-4Š32 avatud esmaspäevast reedeni 9--3-m
imXIMISHINNAD: ^'K^^
poolaiastas $32.~ ja veerandaastas $i7.-^,
postikulu — vastavalt $107,--,^ $^
TELLIMISHINNAD, väljapool: Eänadat: aastas ; $77;—,;
tas $42.— ja Veerandaastas $22.—. I klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt — ÜSA $ 1 1 1 . — , $59.—, $3L—-, mujal välismaal
$136.—,•:$72.—, $38;.—.rr- • 7 ^
Aadressi muudatus $1.— »- Üksiknumbri hind 70 c.
^ KUULUTUSTE;- :HINNAD^:ük^'ioll^^^ ^ esikül­jel
$6.—. EuuSutüsi võeltakse vastu nädala esimesse ajalehte
esmaš^. homm. kella lÖ-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap.
honim.kellaLlO-ni. Väljaspool töfegas Leida Marley 223-0080^
au
president
Ilmar Heinsoo külalistega hiljutisel väliskülaliste vastuvõtul, keskel
(jayle Christie Ja Toronto linnanõukogu
Foto: Vaba Eestlane
B
Str Cathciriiiesi «fstlased aastapätvci
Pühapäeval, 23. veebruari pealelõunal* peale eesti kosud St.
riigieelarve ei ole perfeEct- oma
Efe r-^see täheradabj ta ei suuda seerisid piievalt Kapada sõjalise
rahuldada kõiki ühiskoiBEBaklasse. ettevalBnistus® unarusesse jätEnist l i -
Alatt leidub, neidj kes arvavad,, et beraalSde vaSitsemis® ajal finimg tõo-finaütsminfister
m oma kokkuhoisii- tasid võimule tulles muuta drastili-
EBOoled just'ent! lendeV
Eud ning ueile liiga teinud^ iu« a a «^«A^^Avuuau
maksukooffma otsese suureiadami- kulutuste vähendamine on , . . . „ , . t* ci4. ^ AM. • »•
sega või kaudse^^^^^^ Niagara ümbruse eestlased jallelan
mis kergendavad mär-:tevähe^^^ vabariigi aastapäeva koos-rahakotti
ja sunnivad seni- kaeiiadalane ei ol^ ..|^. . i . « . ,
m e l u s t i i O s korrektuure t ^ VMDimflSeie ja aKfU^^
ÜA m « i o n S ! ! ^ ! . « ^ ! ! ! f c ^ ^ ^ «.fc n. J * » fenu^nduselus rakendamisele^^t Kodurahu huvides ja opositsioo- ^^^^ sini-must-valgetel motii- ne veebruarirevolutsiooniga võimu- semine St. Catharines'i Eesti Seltsi
levad muudatused paxuvau võtma- m
;Se
ikaUale tungimiseks ning sellega sotsiaalprogrammi
lüsi vaBteusele ja finantemimstrile seks
Kroiui-. *.™s««i«i,;, -,-.11.;.- ! »c««Avs«ur i^afliiöuaj j ^ ^ ^ valmistatud scltsi pere- tuseks marssisid 18. aprillil 1917, liseks õhtupoolikuks.
poliitilise profiidi lõikamiseks. kuid tema väidete kohaselt kerk7i- naiste grupi poolt. Taüria palee ette Petrogradis Esimees Herman Mölder tänas
Sama saatuse .õliseks sai ka
Momervatiivide partei fi^^
M » f M ^ . l ^ arvulisi seltsi liikmeid ja kulahsi, seks aktusel olijaile sel^s, et ^s^^^^^ rikka-
87-aastane liige Jaan Taht oli öl- likult kaetud kohvilauaga. Seekord-riud
üks nendest Petrogradis mars-sed perenaised olid: prouad Alto-
^ sivatest soldatitest 171 .polgu koos- saar, Borgstrom, Asta Eichenbaüm
seisus. Ja Ellen Eichenbaüm, Gnadeij-
Oktoobrirevölutsiooniga Vene- teich, Hert, Kuhi, Marta Laht, L l -
ffi Michael V i i t a l äsja f^^^
f arlamfendis esitatud eelarve, mis käsitatud, kuid tõenäoliselt hõlma- ^ '
on üles ühitatud kokkuhoiupbli^^^ kindlustuse õp. Gnadenteich luges s
kale aluse pneniisele ning ^^s^^^
laiahaardelise ülejõu elamise kind- ja perekonna toetussummad. kohvi
teatesse raamidesse suruni^^^ . v i r.. . i " , u xA-yA c.i -r T^^;.
Konservatiivid hakkasid kohe pä- esitamisel t A ^ ^ mitmesugu- maal tekkinud kaost ara kasütatesho. Mölder, Silla, Tamme, Tomm-jrast
võimule .tulekut propa^^^ rääkides erakordselt optimistlik ^'^^^""P^^^^^' kuulutas Eesti Maavalitsus Eesti gas, Uusoja ja Võräng. Abilised
väljaminekute kär|>imist ja jõudsid arvw^ Tallinnas väljaai^tüd koosviibimisel olid prouad Aita-aHes
nüüd oma teise eelajTve^ saar. Mölder, Dagmar Pint, ^-"-^
, et nad võtvad rääkida liikmeid on laiali W"soja ja Võran^
st, da suureks ülekalkuleerimiseks^^k .
imille eesmärgiks on vü^ aastast inia ÕEihind on praegu ainult 17.$0 seekord voeti ta ettekanded soojalt kliimavöösse. Põrgulikus olukorras Eiorgstromile, kes oma hooleks vot-fuudujääki
riigi eelarves alla 30 vaadilt ning pangaintress 11.84: vastu, tanutah^^^ ilusa laulu eest on need eestlased, keda kõmmu- aastapäeva koosviibimise ja ak-
[dollari, täpsemalt^^ nistlikrezhiim on küüditanud Si- tuse orgamseerimise.
. . . . . ^^''*^\«siniees Herman Möto^^^^^^^
aktusekõne mille-sisse olid oh kodüniäalt eemal, igatsevad
ühislaulud kord tagasi jõuda vabasse Eestisse.
seda 29,5 miljardi dollari gaiirides- perdi(|l, kes ons arvamisel, et fi
;" nantsminister:ei arvesta realiteetide^
Kur^W^ eelar- ga ning tegeliku olukorraga,
vesmifödunud mais tegi s^ Kuid Kanada majandusliku olu-
Ja hakkas pensionäride sissetule- korra ja Wilsoni uu
kuid piirama, siis seekord oli ta uurijatele valmistab i t e e l t muret
ttunduvak ettevaatlikum ning vältis ka läbilõike kaiiadalj^e maksu-tühedalt
organiseeritud ühkkonnaT koorma suurendamine, pealegi kus
grupi^de pigistamist. Selle asemel |fl!dise arvamise kohaselt ^^^^^^
võttis finaiitsminister, tarvitusele ^ed on Juba üBemaksüstatud. M Herman Mölder
iidy mis puudutavad suures sude pidev suurendamine toob pa- niõttega, et üksi
s l a y d a s i rahvahulki, peami- ratamatult kaasa tarbijate ostujõu vutanud iseseisvuse üle öö; see on
sdt sikk! keskklassi ja sellel ^t^^^ mis omakorda suuren- saavutatud „ a l l e s pika ajaloolise
misvpimalu^L Eeskätt:; tuleks siin dab'tööpuudust Ja toob kaasa ma- ^ ^ ^ " i " \^ mkete võitluste tulemu-mainida^
t^ " senä."
alates:!, juulist 3 /protsendi võrra,; .Teisest -küljest:on arusaadav,: et Meae esimeseks sammuks iseseis-iiiaksude
sui!M'endamist alkohoo^^^
^üelt jookidelt Ja tubakasaadustelt oma ri
prots. võrra,
ja Miili Borgstromi p«i)lt ie^^ konstaabel Sõifkem
lameeritud ,,Isamaa ilu hoiel-^^^^^^
des\ mille ta kandis ette kõigi teid mööda kirja oma '
Eesti vabaduse ©est langenute tütrele, millele j
tud luuletus lõppes ri
oma
e saa-
E K N Informatsioon Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas kutsub jär­jekordselt
üles Kanada eestlasi osa-võtma
eeloleval suvel toimuvast
laulupeost Heidelbergis Saksamaal.
Laulupeod on meie kultuurelu
kõrgpunktiks ja oh kujunenud ka
rahvuslikuks meeleavalduseks. On
võimalik: Martin Trayel kaudu
soodsa hinnaga reisida Saksamaale
24. juulil. Reisijatel on valik'tagasi
mnš
on, et
meist paljud kaugel.
Kesk ääretuid ja laiu Siber
taigu, soid.
Mis sellest on, et igatsusest
pisar laugel.
On möödunud palju, palju
aastaid, kuid
Veel siiski loodame, et —. n , 0 - -^o
viimset elupäeva, tundr^^^^^^^^^^^^^^!^^^^^^^ ,,,,
Saab taas veeta kodupinnal täis ^^^^^
õnne uuestÄdi. ^^^^^
listada 445-8200, Hamiltonis 523-
kkaa ^a cC^a^thoarin^n.e s-i ^^^^^0j^.2 63O^^r^iU^^ia^s^ 325-6116, Vancpu-
Nr. 20
E
muugimaksu 1 prots. võrra. valitsuse deffifisiidid ulatuvad juba majandusliku krahhi. Kas finants-
Mis puut^^ k u M e kärpimises- 233,4 m i l j a ^ — se^a ministri poolt rakendatud vahendid
se,.i^iis^ välisabi väheiidataksel,^ on i ^ kanadalase 7960 doK ja sammud on kõige^^^j^
miljardi doUarivõira 5 aas^ riigivõlga. Veelgi masendava- kõi^ oh muidugi
sul, uute tööalade treenuigukset-» matena tunduvad need statistilised vaieldavaks küs oma köjuigat
#n^htud summasid kärbitak^^^ arvud^ mis kinnitavad, et 33 centipea^^ sust, lauldes üheskoos „Kuldranna-sniljardi
dollarilt 1,9 m i l ^
iarile ning riBgikaitÄ ettenähtud heb praegu riigivõlgade intresside nab tulemusi või peab seda veelgi k a l d a l e . . . " Toeta alHuria andntiSejgB
kulusid tõmmatakse kokku l©0^^^^^^t^ suurendama ja juusi sõlmi lahti Peale kirialiketervitiiQfi>iVipan^ . ^ ! - A^C
miljoni dollsui võrra. IWigikaite^^
te kulude vähendamine tundub eri- ette võtma praegusest majandusli-m^^^^ poolt, lõppes aktuse ametlik osa ^estl Vabariigile URO's
i : häirivana, : k p i m : - to
i
h
1 i i •>
1- » I .
AkfusekSnelejate
pölvktonndvohetus
Seekordsel Eesti Vabarii?i 68. ko
aastapäeval võiks rääkida aktuse. H,
kõnelejate põlvkonnavahetusest.^
See algas Juba mõni aasta tagasi
kui noored jufeesid asuda nii täht- au
sa ülesande täitmisele, sest aktuse- ^
kõne pole niivõrd tagasivaatav,
vald just eelolevaks aastaks ees- K
märke seadev programmiline tege-vusraamistik
meie eluliste problee •
mide lahendamiseks, peamiselt ^
aga meie siinse rahvusliku eksis- x an
tentsi püsimiseks. ggj
Aastate jooksul on neid küsimusi
sõelutud mitmesugustel maadel ja
vahetevahel ka ülemaailmses ulatu.
ses. Rida resolutsioone on vastu ^^^^
võetud, mis on iseenesest saanud
eesmärgiks, mitte et neid kord tõ- ^"'^
siselt täitma asutakse. Kui siis EV
aastapäeva kasutaksime nende ^.
unustatud resolutsioonide meenuta- r^Q^
miseks oleks mõnel määral antud
aktusekõnedele programmilist sisu ^jj^
— oleks küsitud kelle tegevusetuse j^gj.
tõttu põie resolutsioone täitma ha-
:katud.:,.;.:.,.,.;.......;.:. . . . . . . . .."„.._...::jjje
Toimetusele on saabunud rohke- "^^^
te aktusekõnede kooniaid, mis tea-tavas
ulatuses üksteist katavad,
kuid milles on siiski ka üht-teist
erinevat. Kõik kinnitavad lubadust P^^^
eesti rahvuslikule olemusele ja
keelele ja kui see lubadus antakse ^^^^
noorema generatsiooni kõneleja ^^^^
poolt, pealegi korralikus eesti kee- ^^^J
ies, mida rõõmustavamat saaks oi- ^
ia vanemaeaiisele aktusekülastaja-
Se, See teeb südame soojaks, sest
midagi konkreetsemat ei saagi
keegi praegu lubada rahvuslikus
tegevuses.
J^iibatakse küll kodumaa eestlasi
toetada nende vabadus võikuses,
olla nende saadikud välismaail­mas,
aga sageli jääb selgesti väl­jendamata,
millises vormis seda
toetamist suudetakse teostada. Kui­das
üldse oleks võimalik neile seal
tuge anda? Kiidetakse neid ennast-ohverdajaid,
kes rahvusliku meel­suse
pärast on saanud teistimõtle-jaiks
ja kellest välismail on tehtud
sangarid. Kuivõrd suured on nende
toetamise võimalused, seda on vä­he
teada, rohkem on teada abista-miskatsete
ebaõnnestumisest, kui
pakid dissidentide omastele tule-vad
otsitud põhjusü tagasi.
Nü seisab noorema generatsioo-ni
kõneleja üsna kitsaste võima-luste
Juures oma aktusekõne koos­tamisel.
Tagasi eesti ajalukku ml-nekki
on üsna pealiskaudne, sest
meil pole korralikku ajalooraama-t
u t k i " suudetud 40 pagulasaasta
jooksul välja anda ja paraku peab
rohkem teadja otsima materjali
okupatsioonivõimude loal ilmunud
vlldakaist raamatuist, mis võib
põhjustada ajaloolisi vääratusi.
Kuid me seisame aja ees, kus
tänased noored on kõikjal aktuse-kõnelejad.
Milliseid võimalusi on
neil, et nende kõned ei muutuks
kopeerituiks, et neil oleks tõeline
sõnum pagulasile Ja end väliseest­lastena
tundjaile, aga nende kaas­aegseile,
kes just neist kõnedest
peavad saama rahvuslikku äratust
kui ainsast allikast. Miks mitte va­rem
pole astutud vastuvõetud reso­lutsioonide
täitmisele, juba enne
EST0'88r et Austraalias poleks va­j
a sama sõnastusega neid uuesti
avaldada kui suurnõupidamiste
kokkuvõtet, ehkki osa neist on põ­hiliselt
seotud Eesti Vabariigi ise­seisvuse
taastamisega ia on seni
aktuaalsed kurt see eesmärk on
saavutatud.
Mida s u Ä ^ aktusekõ-lelejate-
põlvkonnale kaasa anda
peale alatiselt räägitava kohustuse
säUUada rahvust ja keelt. On nagu
tunne, et igakord pole neile
Ni
Th
ry,
ra
Seal
möö
Atla
Root
Eesti
Ee
jõud
dusp'
get
kurit
vaba
nesta
nefee
vaid
kohu
tehtu
on tu
likult
venel
kuid
ala,
Lig
pin
on
mi
Hiljuti
li Sht
eesti
panu.
Tä
päev
või h
kud,
mehi,
letun
varis
uhas
sed 0
kinni
del e
hävit
red e
leb k
kaasa
tit, m
põhja
gevus
te. S
hustu
le sai