Vaba eestlane , September 12, 1978

              Nr. 67
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlaae, 135 tecumsdlE St Toroatos.
i ' PEATOMETAIÄ: Karl too
TOIMETAJA: Hames Oja
POSTIAADRESS: P.O. B02 70, Sta. C, Toronto 3, Ont. UQS Mi
TELEFONID: totoefas 304-7521, teütus (tdlimised, toulutiised
eksp^tsloon) 36^7675
TEO^IMISmNNAD Kanadas: aastas $32*—, pMjlaastäS
, kinpostiga s^istas
1$ veerandaastas $1^^ m
tas Ja veerandaastas $10.50., KJdpostiga USA-s: a a s^
$58.—, poolaastas $30.— ja ^^asklaastas $16.50.
ülem^e-maade^: aaäas
$34.50 ja veerandaastas ^8.^
'essi
FiibMed by Free Estosilan Publlsher. Ltd., 135 Teemosetii Bl,
Toronto 3» 0!^. M6J 2H2
m r am
Kanada opositsiooniparteid ja
poliitiüsed kommentaatorid ora
Jiiiba mitme kiau
mõistatada^ W
Tnideau^^ W .välja jäffgini-sed
Talliiaised;^ V
on enniastatiid jiiiba mitmeid
Ja paljud asjatundj^^^
leerinud, et peaminister kuulutab
vaimised välja käesoleval sügisel.
Kuid Trudeau on vaatamata kõi-
, arvamistele ja kalkulatsioo­nidele
jäänud äraootavale seisu­kohale
ning praeguste väljavaade­te
kollaselt toimuvad valimised
©ielöleval kevadel, müial lõpeb
praeguse ^ parlamendi . koosseisu
voIituSteaieg.;;
Terve rida tundemärke
oletada, ef p r a c ^ võimul
liberaalide valitsus Ja peaminis­ter
Trudeau ieevad valimisteks
pingsaid ettevalmistusi ning astu­vad
oma populaarsuse suurenda­miseks
vajalikke samme. Nieed
'sammud: on ka:- testavat;BsiiõJ^
avaldanud, kuna möödunud^^^^m
lal tea^aväk^ tehtud Gallupl ring-küsimuse
andmed kinnitavad, et
kindlale seisukohale jõudiradv^
llijatest annavad 45 protsenti oma
h ä ä l ^ liberaaiide parteile, kuna
konservatiividele hääletavad ai­nult
35 protsenti j a sotsialistidele
15 protsenti otsuse teinud hple^
tajatest;- Võrdluseks olgu; maini­tud,
e i kuu aega varem oli libe-taalide
toetajaid 42 protsenti,
• kokservatiividele lubasid- > .-oima
hääled randa 34 protsenti ja
NDP-ie 19 I protsenti hääleta
test. Sealjuures aga kinnitasid 33
protsenti niiiidsele ringldisinuise-le
vajstajatest, et nad ei ole veel
otsüstamid, kelledele nad valimis­tel
oma hääled annavad.
Kohui[ieMaatorid mainivad, et
liberaalide populaarsus
möödunud kevadel jä suvel
vait ning peaminister Trudeäü oli
sunnitud astuma dramaatilisi
samme, et panna valijaid liberaa­lide
Võimetesse uskuma. Pärast
Marokos puhkuselt naasmist tuli
ta kohe Kanada rahva etteülerii-gilis
© Mevisioonikõnega, müle
naelaks Oli lubaduse andmine, et
liberaalide valitsus kärbib oma
väljaminekuid 2 • miljardi ' d o l a r i
•võrra.: /
Fär^t seda kõnet on finantsmi-
Diister Jean Chretien j a teised va-
Jitsuse liikmed esitanud terve rea
ettepanekuid, mis annavad detail­se
ülevaate valitsuse kavatsustest.
Muuhulgas on kavas k a lasteabl-rahade
j a töötaoleku 1^
summade kärpimine. Kanada
-avalikkuses ,on erilist | tähelepaiiu
äratanud rakendušministri
J u l i e n i ettepanek töötaoleku
kindlustamise summade maksml-i^
el uue süsteemi rakendamiseks,
mis taotleb töötaoleku kindlustu­se
suimnade redutseerimist Uge
inale 10 protsendi v t e a . K r i M -
kud arvavad, et see kärpimine
toob Kanada majandusellu
Kesk-Ida rahukonverents üteMdÄideSp Gamp; Bavfdis. President Carter;
äira enime
„Palun andke relvad'
Viimasel ajal on läänemaailmas
palju räägitud ja kirjutatud 1980.
aastal Moskvas toimuvate olümpia­mängude
boikoteerimisest. See kü^
simüs kerkis eriti akuutselt päeva­korrale
kui N.i Liit Helsingi kokku­leppeid
ignoreerides karistas pika­ajaliste
vangla- ja sunnitöölaagrite
karistustega N. Liidus tegutsevaid
prominentseid inimõiguste raken­damise
nõudjaid Slitsbaranskit,
Orlovi^ Petkust ja Gin^burgi. On
neid kirjamehi ja poliitikuid, kes
nõuavad olümpiamängude täielik­ku
boikoteerimist ja mängude vii­mist
Moskva asemel kusagile lää­neriikide
suuremasse linna, kuna
samal ajal leidub ka mõjuvõimsaid
}ikuid j a ajakirjanikke, kes kinni­tavad,
et mangud on mängud ja
need tulevad läbi viia vaatamata
mõningatele N. Liidus esinevatele
ainsaks päisef@eks?
Valgete meeleolu Rodeesias on nüüd süngeifiiD kui kunagi enne. Ainult üksikud isuvad, et sise­mine
lahendus, msMes peaminister l a n Smith j a kolm neegrijuhti kokku leppisid märtsikuul,
võiks vältida s©^ Üha rohkem sõjaväeteenistusse kutsutud valged on sel arvamisel, et neil ei ole
mõtet rislddaom^ eluga v5itIitötes,mMest on kujunenud j ^ mustade omavaheline vSimuvõit^
lus. HMjüil' teenistusse kutsutute valgete- raöorte vanemad on
raskesse plukoMa Idnälusiušsum-mašld
saavad tööMsed^^^
ei, ole võimeMne üüsi töö-»
soetama.
Kanada valitsuse viipiaseid
samme majanduslikul alal pee­takse
katkenidlisteks j a ebakind­lateks
ning ekspertide j a oposit­siooniparteide
esindajate arvates
puudub valitsusel kindel, j a ette^'
nägdik majanduspoliitika/ -Pea-ministier
Trudeau seniste! poliiti­liste
sammude tagapõhjal võib
ütelda, et peaminister paneb eel­olevatel
parlamendivalimistel - ^ a -
rõhu Kanada ühtsuse küsimusele,
kuid praktiliselt huvitavad inime­si
palju rohkem majanduslikud
probleemid. Inflatsiooni püsimine
ligemale 10 protsendi pürideš,
töötute a ^ otadÄ^
tada. Mustad aga süüdisfesid
M i a n d e d valged perekonnad,; peaküsimusis: võitlustegevuse l o -
fees muiretseya^ võimaliku sõja, petamises,; vallmistesemie rippu­matuse
saamist, rassivahede kao­tamises
j a kampaanias rahvusva­helise
/tuijnustuse võitmiseks.
Valged on hakanud kähtto
sisemise läheMuse ikasulikkisses,
küi nmäe peariõue — sõja lõpetar
mine — pole jõudnud laihendiišele
lähemale. PensioiHtagaitis, varan^
duskindloistijs. j a pa^^^
ešinduise 'tagatised, mis Simltih
kindluištas valgeile Salisbiirys
kokkuleppega, on vähesed kui
valged peavad nende k a l t s u s ipi-damä
'üha vägivaldseimaks muu­tuvat
sõda. : • ^ / ^
Kasvav pinge on andnud uut
julgusit Smithi valgeile kritiseeri-probleemide
ja ebar
kindla M e v t o p ä r ^ mustade
võimu a i . Oli iaikanud plaanitse­ma
massilist maa^^^ lahkumist.
Meie ei saa^lähemas tulevikus
paidkuda mtiud km^ sõja ^ileK
susit," iitles hiljuti Rodeesia valge
fcaitseministeir j Rogier H a w ^ ^
Sifeki ennustas alles hiljuti pear
minisiter ©t sisemise la­henduse
järel I jääb pairtisanidel
ainult iteha viimiane samm; kogu
oma liikumisega näitelavalt ka-
•duda.; •
. Oma .mustade kolleegtde pooM.
korraldatud jnõupidamisel heop
: ^les iiks ^ miistadest S i t h o k^
ta võivat soja. lõpetada
sõrmeliigutusega.
ülemineküaegse valitsuse i u s -
ta4; ja valged l i i k o i ^ süüdistar
vad (teineteist selles, mis on mt-s
i r läinud. Sm mõistis
kult hükika kolpa musitade
--^ piiäkop Mužörewa,
Sithole ning s
ChiraUtl seEeipärast, et need ei
omalt poolt, ^t Mgete: oinapäisus
on .p^j<us8ikS ettätuinud vMü-sele.:-
•
dollari erakordne madal­seis
maailma rahaturul j a lakka­matud
streigid lasevad oletada, et
Kanada majandus önmoniendil
väga kõikuvatel jalgadel.ning ma-^^^^^ « •• , . .
^jaiiduselu.vajaks d r ^
me j a tu^ kordtorm -
praegusest ummikust välja pääse-
.smiseks.:V •••
' Ehkki liberaalide ; põpulaayrsus
on viimase kuu Jooksul mõne
võrra ..tõusnud, ei ga-praegune
protsendimäär
peaminister Trudeaule ja tema
parteile parlamendis absoluutset
enamust • ning •liberaalidel • - tuleb
tõenäoliselt leppida vähemusvalit­susega,;
mis ; e i / meeldi / ühelegi
pairteie ega selle juhüe. H i rm vä?
hemusvalitsuse eest ongi
eit t a kunagij ei ole pooldaiud
enamusrüki. JTa oitleb, et koj?u
rassieraldamise küsimus on k i t -
m^ipalgeline jja etl selle laihesidus
liõuab aega. j:.
et k u i neile Salisburys mus­tade
juhtidega sõbnitüd kokkur
leppe tingimused ei meeldi, või­vad
hääletajad selle tagasi lü­kata
eeloleval rahvahääletusel
Äga Smith viit^^ (ka sellele, et
ebasoodsa hääletamise tulemus
vastiseUeks põhjuseks/ mis sun-^ on hävitav. T^^
nib Trudeaud valuniste väljakuu­lutamisega
viivitama j a i)tsima
võimalusi
on Toffontp l i nm
jäi?8l Ontarios võibolla- üks suuri­maid
eestlaste kinnisvaradega va-llmfepinikondL
Eestlaste varade
arvu võik^ vallas arvestada 400
umbes pooled asu­vad
Udorakülais.
Aihulaads^ juhusena on
yalltsiKse j a möödimud valaväli-miste
ebakorrapärasuse tulemti-^
seiia vallanõuikogu vallandanud
ning aijuticie provintsi hooldaja
määiratud asjaajajalks kuni 4. ja
:13.:;nov .valimisteni^- / "
Välta sönine; traditsioonilinje
oJhikoiTd ön nüüd segi löödud ning
uuecl kandidaadid ning: ka mõned
endised süütud • mehed otsivad
v^ijaskonnalt pöoileihoidu.
feandideeirivad
K.: Ä.
Joe Daies, kes eestlastiele tuntud-ning
nende soovid täitnud, ning
Inderson, feele väljavalimisel
eestlased mitme aasta eest mängi­sid
otsustavsjt osa. V
Regional coüncellori kohale
kandideerib Jean Smith, Keswioki
ümbruskomiast, ^km- on uus jõud
ning. meile lAmdmata:
Väom : ja Pefförlaw •' /• seniaie
esindada J c t o H a Ä on tuge-sest,:
et lõppude lõpuks sisemine
lahendus peab Õnnestuma.
Feaegu,. pool iileminekuaegse
valitsuse: (poolt antud tähtajast
pn möödunud i f a a tagajärgecleta
Parempoolne Eodeesia.progres­siivne
partei nõuab, et julge-
.plekuüksustel - tuleks; viia .sõja­tegevus
SamMasse j a Mösam-
: bükis -asuvalsse partisanilaag--
'Tite .maa-aladele. ^ .
See öii strateegia, mis Smithi ar­vates
vüb vast^ suurele Nõuko­gude
liüdu ja kuubalaste interr
ventsiopnile.
Mõõdukad valged rahvuslikus
koostööparteis tahavad valitsust
yüa kõikide parteide nõui^idamir
sele mustade pahemipoplse isar
maaiiku rindega ja võtta nÕUpi-damiste:
aluseks inglaste^ameerik-laste
ettepanek. Sanith ütleb, et
kava, mis sisaldaks valitsuse j u l -
geplekuüksuste taieliku ümberor-ganiseerimise,
dõpetaks Rodeesi-as
korda pidava valitsuse tegevu-
Sõda levib praegu maapiirkon­dades
j a vähemalt 7000 partisani
tegutsevad sisemaal. Partisanid
iHindavad valgete farme, ärisid
teedel liikuvaid transponte, ter-vishoiujaamasid,
misjonikeskusi
aafrlkanõukogusid ja -koolisid
ning laiendavad aste-astmelt 0'ma
mõjuvõimu mustade elanike hul­gas
j a suguharuvalitsuste aladele.
tervisholui
•evus
vateiišolekut ohverdada pool aas-
:ait sõjaväeteenistusele, onis on
pidanud siiani üleval Rodeesia
valitsuse Sõjapingutusi.VaH
poole! võitlevaist valgeist vaha-tahtlikest
ei ole puudust, aga i l ­ma
valgete relvakohustuseta
jääks valitsuse • kaitsejõududesse
tugev auik.
„Eurooplased võivad ku'rta, et
see rügikäitse poolt põhjustatud
koormus langeb :mskemini neile
kui teistele," ütlias kaitseminister
Hawkins hüjüti. K u i d ita lisas, ©t
©uroopläSte jätkuv sõjavaeteeiiisn
tus on vältimatu, kuigi see võib
tunduda ebaõiglaseha.^^^ "
Tündubi ^ et ^ Rodeesia valged ön
väMimid andma valitsusele nmäe
kaest liõuitkvaid < ^ Šiüani
ei ole veel ©sinemid massilist
määit läihikuimist, äga see oleneb
ehk veel seJlest, ©t paljuxi valged
on lihtsalt viivitanud oma imine-kuga,
kuna mustade võimule tule­kule
on antud tähtajaks 31. det­sember.
Kui e i : ole lootust: kriisi lõppe­miseks
Ja k u i liha suuremal
määral valgeid otsustab siiski
maalt lahkuda enne aasta IÕp<
pemist, on sinna jääjate saatus
veelgi'raskem. ^
vas positsioionis, ikiHia ta lahkjus
vallävaiitšusösit, et: vältida kohtu­protsessi
ja sellega kaasnevaid
kulutiiši vallale. Ta, on k a paiju-dele
kaasmaalastele abi andnud.
Kahjuks e i ole
deerib. • ..
Udora ümbniskoniiä vaUanõu^
nllqi-. tooh^ •-. kandideerib Nevlille
Ro!9s/ kelle tugeväiks küljeks on
Finantsalal-.tegutsedes suutis ta
0; a. vanuselt jõuda (teülMt jõu­kale
järjele, et hakata kogutud
varandustest elama. Ta kaebas
vallavalitsuse kohtusse ebaõiglas­te
maksude pärast ning on väga
hüvitatud vallamaksude piirami­sest
j a vallavalitsuse töö efektüv-susest.
T a o n päri L.-Aalrik^^^
Eestlaste hääled vallas on tea­tud
imääral kaalukeeleks ja või­vad
jääda .ka; selleks edäspidt
ikuid ainult siis k u i eešMased suu­rearvuliselt
valimistest osa võta­vad.
Teatavasti, Jõekääru, %
Kivioja j a Cedariau^^
juhatused otsustasid
möödunud talvel ühiselt tegutse­da
vallavalimlstel, mis annab nu­ie,
võimaluse nõutad^^^ eestlastele
eeliseid, mida, tavaliselt on raske
saavuiteda. Kuid siee saab ainult
toimucta siis kui eestlased oma
heaolu; vastu huvi näitavad hää-
Võitlused on siiani tolmunud
Mpsambiikist ründava Rob©Dt
Mugabe Aafrika rahvusliku va­bastusarmee
vastu. Äsjased par-tisaniiünnakud
kirde-Rodeesias
omakorda näitavad, et teine par­tisanide
jiihit Joshua I^oimo on
sa,atnud Võitlusse 'üha suuremaid,
osi Samblasse paigutatud „Zim-babwe
rahva revolutsiooiiiar-meest".
Tuhandeid uusi sõdureid
keda kuubalased on välja õpeta­nud
Angoolas, on toodud Sambl­asse
valmitena hüppama üle. Ro­deesia
põhjapiiri.
Linnad,; kus enamus valgeid
elavad, on siiani püsinud rahu-koldeina.
Äga juba' neiski haikka-vad
valged tundma, partisanisõja
mõjutusi. Kõik suured turismi­keskused
j a neisse viivad teed on
sattunud paiitisanirünnakute löö-kidealla.
. . . . -
Kriisi süvenemine mõjutab .siis­ki
ennekõike vaigebe moraali. —
Valged e i ole enam kindlad sel­les,
^mlks jääda ja miks võidelda.
Minister H a ^ i n s ütleb nüüd
neile, ©t neid ei paluta võitlust
jätkata valgete või anustade valit­suse
huvides, Vaid oma perekon-<
dade, sõprade ja armsate kalt-seks."
ülemihfikuvalitsüsse. kuuluvad
mustad juhid Mužorewa j a Sit­hole,
keda Smith uskus toovat si­semise
lahenduse, pole küllalda­selt
tugevad - ega soositud parti­sanisõja
lõpetamiseiks. Partisane
kaitsev suguharuvalitsuste alade
must elanikkond on valmis rel­vastatud
partisanide nõudmistele
rohkem alluma k u i • Muzorewa ja
Sithole rahukokkulepetele. Salis-hury
kokkuleppe tingimused ei
saa maaelanikke uskuma panna,
et kokkulepet tuleb .toetada.
Smith ähvardah nüüd, et kui
küllaldane arv valgeid leiab, et
sisemisel koWfeuleppel ei ole tüle-vikiku
j a need valged otsustavad
nmäit lahkuda, on kokkuleppel
ometigi teatud mä?lral õamestumi-
Se võimalusi. Smithi ainsaks va-hetustingimuseks
on sel juhul
katse leida lahendust nõupidamis­tel
terroristliku isamaalto
dega, mida lääneriikide valitsused
soovitavad. Aga see oleks juba
kinnitamine, et sisemine lahendus
on ebalõhnestunud j a seo õhutaks
isamaalikku rinnet kinni pida­mast
oana nõudeist, millede lisan­dub
nende julgeolekuvalve üks­kõik
' millises üleminekuaja valita
suses. ,
Smithi 'meelest viimasena nime­tatud
vahetustinginius olfeks, val­geile
enesemõrv. Päris lihtsalt
vaadates näib olukord sellisena,
et see y g Itüs i k o n ^ ^
võidud veel saavutada, on
Huvitaval kombel panevad
Moskva mängude kritiseerijad eri­list
rõhku Iisraeli osavõtu garan­teerimisele
olümpiast. Seoses sel­lega
päritakse ka aru, kas N . Liit
on võtnud tarvitusele erakorrali­sed
julgeolekuabinõud kui Iisraeli
atleedid mängudele pääsevad. Eri­ti
aga kriipsutatakse alla inimõi^
guste mahasurumise probleema N.
Liidus ja leitakse, et see riik, kes
mõistis Shtshäranski iniiiiõi.^i!sle
eest võitlemise pärast orjalaagris-se,
ei oie õigustatud olürapiamän-güsid
korraldama.
Moskva olümpiainängude kaits­jad
on sama aktiivsed kui ründa­jad
ehkki sageli; rabatakse tühja
õhku ning tuuakse ette argumente,
milledel puudub loogUiiie alus. Nii
võtab iihe kanada suurema päeva­lehe
spordikommentaator Moskva
olümpiamängud oma erilise kaitse
alla ning mainib, et kui Eäne-maaUma
riigid on katkestanud
oma sportlikud suhted Lõuna-Aaf-rikaga
» siis ei saa seda võrrelüa
N. Liidus valitisevä olukorraga.
Lõuna-Aafrikas valitsevat hirmus
rasside vahetegemise poliitika
apartheid ja seetõitu ea olevat
kuidagi võimailik Lõüna-Aäfrikaga
sportlikke suhteid viljeleda, yene-ihäai
sellist ^ärhäh^t ei esinevat
Ja seetõttu pole ka seal olümpia­mängude
korraldamiseks takistusi.
Kirjamees jätab kahjuks lugejate­le
selgitamata, miks apartheidi po­liitika
rakendajad on halvemad kui
N. Liidu võinlumehed, kes on hä­vitanud
oma orjalaagrites miljonid
süütud inimesed j a terved rahvad
ning võitlevad nüüd hullumajade­ga
ja vanglatega inimõiguste
nõudjate vastu. Kuid sellised on
läänemaaUmas valitsevad arusaa­mad
Ja tõekspidamised ning nende
vastu on raske võidelda.
Kahjuks peab nende ridade kir­jutaja
konstateerima, et ta ei ole
Moskva olümpiamängude komrac»-
täatorite artiklites j a sõnavõttudes
näinud, et keegi tõstaks esile Tal­linnas
toimuva olümpia purjerega­ti
ning kinnitaks, et see toimub,
rahvusvaheliste seaduste vastaselt
okupeeritud riigis. Näib, et kõik
muud küsimused on tähtsad 1980.
aasta olümpia |)oikoteerimisc või­maluste
käsitamisel kuid kõige
olulisem probleem jäetakse kül-mait,
meelevaldselt Jä hoolimatult
kõrvale.
Kremli võimumees Brezhnev pJ-das
Ühendriikide ärimeest Armand
Hammerit niivõrd tähtsaks isi­kuks,
et ta .võttis selle tegelase
äsja eravisiidil vastu Krimmjs.
Armand Hamnier on teatavasti
mitmekordne miljonär, kes hak­kas
kommunistidega äri tegema
juba Lenini ajal. Praegu on ta
suurfirma «Occidental Petroleumi* *
durektor, kes ehitab N. Lütii mine­raalväetiste
tootmise keemiakomp-leksi.
Brezhney rõhutas, et N. L i i t
lükkab resohnitselt tagasi USA ad­ministratsiooni
mis tahes katsed
kasutada kaubandust poliitilise sur­ve
avaldamiseks. Jä Ä. Hammer
oma tänukõnes rõhutas truualam^
likult Nõukogude—Ameerika „ vas­tastikku
kasulike kaubandus- ja
majaniussideniete edasiarenemise
iähtsustv. :,;
Hammeri külaskäik ning liiäne-maaäma
suurkapitalistide Ja mul­tinatsionaalsete
firmade tihe koös-töö
kommunistidega viib jälle
shõtted keemia, energia j a ü?d-tööliste
ametiühingute rahvusva­helise
liidu peasekretäri Charles
äsjailmunud raamatu
VALVE
NÄDALA
16. ja 17. sept. 0
dr. J. Marley, tel 9
pärand Roos
Rootsis dokt
Kirjanik Aarand
ajutiseks Ameerika
tusest ja lendas
Lundi, Rootsis, k
töötama ülikooli j
kraadi siaavutami
r i feeielte alal. Ta
leks kaheaastase st
raist" seda kavatseb
Hääle" juurde ta^
ga kioos asub |loots
sa Maaja Roös-Du
Soome uuri
Tollinnas
,HELSINGI -
mislaev ,,Aranda",
nud Läänemere
jõudis 14. augustil T
des Soome — N.
ühist uurimisteg
üheks osaks uur
Hango külastamine,
reisi ajal 15 uuiijat,
on N. Liidu teadlast
kogude töögrupi es'
linna Polütehnüise
fessor H. Velner.
liommeiifaa
(Algus
„Vodka-Coia'' juur
ajalehes on Juba
tud. Kanadas, Ot
Charles Levinson
kemat aega Oen!
ametiühingute liid
kuus mÜJonit liiget
ametiühingust. Om
Levuison pidevalt
rahvusvaheliste tö"
banduslike problee
eriti uurinud ko
kaubanduslike rlT
janduslikke suhtel
oma seisukohad
Cola**, siis tema
listlikele ärimeest
Charles Levinso
tente poliitika ei 0
kui pettus Ja varj
mis väliselt näib t
inimkonna heaolu
hinnangul ainult ü
inise tehing, mille
vad lääneniaaili
naalsed ettevõtted
da kommunistlik
kuulelikku töölisk
munistlikele valits
takse turud, kõva
Uste töölerakenda
Selle tehingu tule
läänemaailma töö
iiad ning idarlikid
tecritakse kõmmu
te ja läänemaail
kokkuleppe tulem
hingute profiidid
sealjuures abistav
läänemaailma vai
tud ja garanteeri
tulemusena liäitc
sumaksjad toetav
valitsevat tööpuu
Detente Levinso
henda seda, et J
Leonid Brezhnev i
ja hakkavad arut«
j-eivade püramist.
mõista, et Fordi
rai Motors ja F i
munislikkudes ri
läänemaaUma p
rahadega, mida
nemaailma maksu
on teoksil üle 3
ida-Iääne pro
kusjuiu'es lääne
liikide, Kanada,
Prantsusmaa e
kommunistlikkude
seotud N, Liit,
meenia, Poola.
Bulgaaria. Keegi
miljoneid on seoti
: : t e g a . .
Le^insoni „Vo
tatud palju argu
vastu vaielda, ku
laeed baseenivad
alustaladel,