Vaba eestlane , September 12, 1978

              •Nr. 67
Nr. 67 ¥ Ä Ä EESTLAOTI teisipä^al, 12. —Tuesday, 12, mu
nimiiiu uiumu
P
|)et&ja Heino Laane-me
küünlaga va^
d. Foto: E . Sügise
f.%L FÜND. L m
[\ind 1, sept $7^6
St. W., Room 1900
) , O n t . M 5 H l J 8 .
päeval 364-1131
itul 925-6812
sel jufaul^ kui värvi-antud.
linn omale nime s a i"
suurendused pidin
^ale jätma, lama need
latu stiiliühtlust rikku-
(tluse pärast joonista-vanakese
loo sama-jutule,
kuigisee mul­jeks
võinud olla erine-
— Tallinn" on minn
litus Noorte Aasta pu-
Eesti Lasteaiale ja
et lasteaia pere m*ng
Imudilased, keUe kätte
satufr, saavad sellest
lömu.
patava'] määral katse-iielle
edu või ebaedu
lelliseid asju tasub tu-ia-
Praegusel kujul ei
it võistlusvõimeline ei
|ega-ka Ameerikas i l -
raamatutega.
marksismile põh:|a:
id, olgugi et ta ise
et ta jättis suurema
luid pidamata, kartes
[d äkki peale .satu-fgi
mees, kes endisel
sellest lihtsameelsest
möödub, kuulukse
me müts pähe, Kitse-
[>n juba ja sajab!"
buudsorti näokarvad
[•atamatult marksismi
arakteristikasse. Juba
Tallinna kooüpoisse
5igi nelja „klassiku"
need raamatupoodi-irske"
(tollal) nalja-muUe
vunts, habe ja
[•' Kitsehabemest pole
saanud, ohvitser
truud tentsikut ta
iulu kah enam mark-
|ate poiste ritta — ja
äga kuulus peamees
arendamise asemel
, radadele . . . Aga Kit-üks
veel vägevam
cui too seal Tornide
filjakul.
oma .nime pai ju kor­dud,
Kalinini päevil
^yabrilmks hüüti, on
ivaste sõpruse kasta-fse
asub Telliskivi tä-kaubajaama
vastas.
?lt või läheneja näha
jioinsti suurt meister-äle
vabriku ^peasisse-on
maalitud vüe-suurenduses
Lunas-ra
seisab seal hästi
jitud kamassides ja
|t paistab põueta^st.
(Järgneb)
Meie üiiisikomiaš on lülkemeid,
kes töötavad aiidiiniilt ühiskoma
heaiks, (kuid kes siiski iioiavad en­did
vaskselt 'taiiaplaasiile. üheiks
selliseiks tagasilioidlikuiks kaas­maalaseks
õn s km Voldemar K a ­na,
fces ilS. sefptembril pühitseb
oma 75-sidiat sünnipäeval.
Voldemar on sündinud Kicma
vaülas, Võrmnaai. Pärast algkoo­li
lõpetamist siirdus Tantu güm-naasiiumi,;
milles õppimise pidi
aga majaindiislikikudel oludel kat-kestamia.
1924. a. valis Voldemar
esidaLe^jamehe eluikutse. T a tee­nis
üleajaiteenjjana Täitus, Tallin­nas,
aga suurema osa Petseri gar-nispnis
kuiii võõras võim Eesti
okupeeris. Ta iiarrastas sporti,
lasikmist j a ratsaüksuses teenida
ratsasport! ning iseäranis südar
jBeläteia&eiks oli talle /begutsetmi-ne
noortega. Laskespordi alal saa­vutas
Vq>ldemar 55-nda isikuna
Eesti Vabariigis suurmeistri tiiit-ii
19S8. a.
Tema vabariigi-aegset tegevust
seiitskondliku töö alal hinnati
Eesti Vabariigi Valgeristi j a Kot­karisti
Raudristi ametamisega.
iSkautlusegaiiitus Voldemar K a ­na
Tartus 191S. a. Asudes Petseri
jätkas. ita akai^tlemist ning' täitis
peajjöiki juhtimispositsioone ma­leva
juures. Tema o l i viimane Pet­seri*
Skautide Maleva juht kuni
: skautüiteud organisatsioonid suleti
võõraste võimude poolt. Toron­tosse
asudes astus ,vKalevT' lip-kõnna
vanaskautide „Leegipnä-ild'e"
iperre j a töötas ika hundude
„Taarapoegade" pere vanemana.
Oli üle kümnö aasta Toronto
eesti skautide esindajana Onita^
rio eestlaste suvepäevade juht­konnas,
enamjagu abiesimeliena.
Ülend^i skautmasterfes 1936.
aastal. 1077. a. jüripäevaks lõpe­tas
skaudijuhtide kõrgema kursu­se,
n.n.„Gillwell'i".
Skautlusele osutatud teenete
eest on talle annetatud Maaitona-laagri
mälestusmedal (1962. a.)
ja skaudijuhi teenetemärgid Põh­jatäht
III järk (-1967. a.) ning II
•jä>Tik (1074. &.).
Võõraste võimude x>oolt kodu­maale
(tehtud ülekohus nõudis ta­sumist
ning peagi liitus Voldemar
Kana rindegfi ning võitles mitmeil
tapatandreil idas. Lahingutes
ülesnäidatud otsustamisvõime, ta-saldaaiukus^
j a silmapaistva^ vap­ruse
eest on talle aimetatud Ida-ala
vahvuse rist ning Saiksa Raud-rist
I I klass.
Eesti teistkordsel langemisel
. võõras^ võimu alla 1944. a. sü­gisel
lahkus juubilar kodumajalt.
Pa.gulasteekond \iis teda esialgu
Saksamaale ning sealt esimesel
võimaauspi Inglismaale. 1951. a.
rändas ta Kanadasse, jäädes pea­tuma
Torbntosse. Sün soetas ta
enda perjDle mugava kodu. Veedab
nüüd ikuldseid jõudepäevi vahel-
•dimiisi linnakodu ja suvekodu va-
Laskespordi huvi polnud ta
; aastatega minetanud. 1966. a. lu­bavad
olukorrad reaalselit asuda
Toronto Eesti Püssi- ja Püstoli-klübi
organiseerimisele j a k a las-ketüru
©hitoiisele Toronto Eesti
Maja katuse alla. Voldemar Kana
oli jällegi esirinnas asja juhtimi-
: .se! j a edasiviimisel. 1967. a. ala­tes
on ta i olhud fklubi esimeheks.
Rasike tööõnnetus ei murdnud
meest, vaid talle omase visaduse­ga
paranes ta vigastustest j a elu-r
rõõmsana ning energiaiküHasena
vaatab juubiar tulevikku. Süga-vaüt
rahvuslik hoiak on juubilarile
peamiseks iseloomustuseks.
Eesti skaudlid paguluses, sõja­mehed
ja arvukas sõprade pere
suruvad Sinu kätt, armas Volli
ning soovivad Sulle, kes Sa oma
tulemusrikkal eluteel oled jõud­nuid'
märkimisväärse teetulbani,
jõudu ja: tervist ning õnne v®el
paljudeks aastateks nii ühiskond­likus
;töös k u i k a eraelus.
Tubli käesurve k a S u abikaasa
Metalle, te nü toetavalt on seis­nud
Sinu kõrval. ^
SKAUDIVEIlI
Möödunud kotoapäeva õhtul toimus vümaiie eelsügisene Tartu Insüt^iudi Ipenguõhtu. BF.
Millert'pidas ettekande «Kaod eksiHeestip^^ CoUegel saaS huvilSsS
täis, kes elasid kaasa huvitavale e t t e t a i e l e ja täaemdlasM' seiSsi veel ^'"^—*—
. E . Anija, Tartu Instituudi
sekretär, tutvustas teadlast, kes on
praegu St. Olaf Collegel psühholoo­gia
professor Nort£ield'is, Minnea­polises,
0. W. Miülest lõpetas West-hdnii
gümnaasiumi, õppis Erlan-geni
ülikoolis Saksamaal, sai 1349.
a. stipendiumi USA-sse, õppis paa­ris
ülibooüs tai saavutas oma
doktorikraadi Harvardi ülikoolis.
Oli 1965. a, külalisprofessoriks
Tampere ülikoolis, 1973. a. Stras-boürgis,
Prantsusmaal, samuti
veel Honolulus. 1968. a. alates on
okud täisprofessöriks psühholoogia
Kuigi esimene reageeriinaine
kuulajaskonnas oli,, et ettekanne
käsitab peamiselt abielulisi kari­sid
eestlaste hulgas, oli see hoo­pis
laiahaardelisem j a vaatles
igasugu pärivuslikke ja kasva­tuslikke
küsimusi eesti perekmi-na
§,
millega eestlaste grupp maailma
moodsas kesldkonnas peab tegele­ma.-
• ••
Dr. 0. W. Mülert võttis eesti-soo-me
ühiskirjaniku Arno Kallase
marginaalsuse prototüübiks, kes
oli samuti oma kodumaa pidanud
(ehkki sunduseta) maha jätma.^A.
Kallasele olid kokkupõrkuvad
ideed väärtuslikud inimese tund­misel.
A. Kallas oli peenevaistuM-ne
amatöörpsüMioloog, keHe bio­graafilised
mätkmed paljastavad
temas ohiud inimese.
Kui tema viibis oma sünnimaast
ja kodukohast vabataMlilmit ee­mal,
siis meie oleme selleks sun­nitud,
me oleme pagulased. Süh me
elame j a oleme, kasvatame oma
peret, kogume jõukust ja ümber­mõõtu,
kempleme kaaseestlastega
ja. kui aega iile jääb, teeme eesti
asju. Meie elu, on massiühiskonna
mõjutustega ja konjunlrtuuriga
kaasaminek. Pangaarve annab
meüe sõltumatuse tunde, muudab
meid mobülseks. Aga selle arvel
ostetakse ka eesti raamatuid ja
toetatakse eesti 'kultuurinõudeid.
Asi ei seisne enam rahas, vaid sel­le
kasutamises'.
Hinnanguliselt oleme võtnud sei­sukoha,
mis on inimesele posi­tiivselt
kasulik, kuna väärtushin­nangud
annavad iiilmesele sise­mise
I. Hubeek
„Bed Bang Register" j a Carrol
High Scjhooli leht toovad kirjutu­sed
Heino Habedkist, mõlemad
kahieveerulise fotoga, tema valimi­se
puhul ,^teaoher of the year'-
iks". H . Habeek, kes saavutas
BA kraadi Drew ülikoolis 1969 j a
magistrikraadi Marylandis 1972,
töötab füüsika lj a bioloogia õpeta­jana
„Peapiiskop Garrol High
Schoolis" Washingtonis. Ta on
kooli euroopa-jalgpalli meeskon­na
treeneriks, tegev teaduste
(Science) klubis korraldajana,
kuulub kooli tapilaste vastuvõtmi­se
komisjoni jne.
, Jalgpalli treenerina viis ta koo­l
i jalgpallimBeskonna (soccer)
möödunud sügisel WMAC tumü-rB
esikohale, teist korda kolme
.a. kestel. Meeskonnast on viima­se
kolme aasta jooksul vüs män­gijat
saanud stipendiumid õpin­guteks
kolledzhites. Teaduste klu­bi
on Ikooli aktiivsömaid.
ADVOKAADID
Frof. dr. Olaf W. Millert polnud üksnes sisuka ettekande pidaja,
vaid esitas seda ka väga elavalt. Pildü: dr. O. W. M i l e r t ettekan­de
hoos Tartu Instituudi loenguõhtul. : Foto: Vaba Eestlane
Vajadused aga lähtuvad kogemu­sist.
Juba lapsepõlvest peale toimub
noorele väärtuste õppimine. Sot­siaalne
õppimise vajadus oleneb
kohanemisest. Erinevail inimestel
on erinevad arusaamised väärtus­test.
Suurhn väärtus on inimkon­na
eksisteerimine, kus elu ise ja
tervis on suurimad väärtused, ku­na
surm kõrges vanuses pole ei
traagiline ega kohutav. Inimese
eluga on seatud vastaspoolsus ehk
surematus.
Ükski inimene pole oma iseloo­mult
ei halb ega hea. Inimesed
kujutavad eneses vastandite üht­sust.
Eesmärk on harmoonUine
inimene. Iga elukutse juures on
võimalusi, et _anda ühiskonnale
midagi uut, kuid läbüõikeinimene
kasutab murdosa oma võimesist.
Paguluses, aga ka kodumaal on
esemete kultus. Paguluses on selle­le
raske vastu seista suure valiku
j a moevoolude taustal. Esemete
kultuse-tingib k a prestiizh, luksus-tarbeesemete
omamine.
Ühiskondliku elu aluseks omi
suhtlemine omasugustega.
Juba imiku ja ema vahekorras on
seda märgata. Elu tõelised 'rõõ-haridust,
vajadust esteetiliseks ela­museks,
kus kasulikkuse asemele
pannakse kaunis ja ilus, mis ra­huldab
inimese sisemist üuvaja-dust.
Inimene ei sünni iluvajadu­sega,
vaid seda õpitakse.
Igal noorel on aga kujunenud
välja omad väärtused. Väärtuste
muutumine ja kujunemine nõuab
komplekset lähenemist, et selgi­tada
seda mitmest küljest.
Kolmandaks väärtushinnangu
osales on omadused, i mida hinna­takse
oma elukaaslase valikul. K a
seal tuleb jälgida kasvueas kind­laks
kujunenud väärtusnõudeid.
Inimelu esimesel
arendatakse
kolmandikul
sotsiaalne
Paguluses on väärtustel omad
konfliktid. See sugupõlv kes oo
kasvanud kodumaal, tuli sealt tu­geva
väärtuste pagasiga. Noore­mate
juured on mitmes pinnases,
osa neist kohaldunud kohapealse
kultuuriga, kuigi võidakse veelgi
küsida kuivõrd nad on kohaldunud.
Igal inimesel on oma motiivide
maailm, küs orientatsioon väärtus­tes
on oluline. Küidla staatusega
isik püsib kindlam oma ühiskonnas
ja hoiakus.
Ammendavat vastust ei saa anda
Sellest peaivad vanemad aru saa­ma
püramatü marginaalsusega.
Kodu on põhüine väärtus pagu­lasühiskonnas.
Oma tuba, oma
krunt, selle raames kasvatatakse
oma järeltulijaid, kuna see kom­penseerib
ka kodumaa kaotust. P a ­guluses
sündinud noor pole kunagi
oma sünnimaad kaotanud ega tun­ne
ka seda vanemate seletustes.
Kodu psühholoogilise ankruplatsi-na
on neüe süski taandumiskohaks
hädaoludes.
Eestis noored vaatavad sealsete
uurünuste kohaselt TV-d 17 tundi
nädalas ja loevad raamatuid 1
tund nädalas. Liigne televisiooni
vaatamine, kui see sünnib valiku­ta,
on noorele kahjustav ja mitmed
eestlased pole ostnudki noorte kas­vamise
ajaks TV-d.
Pagulaste konflikti põhjus oma
vanematega on eestkoste alt va­banemine
ja püüe iseseisvumi­sele.
Teine konflikt on kutsevalikul, kui
vanemad on nõudnud oma lastelt
praktilise ala valikut. Vanema põl­ve
vaated on kumlsemad moodsate
nähete vastu. Siinseile noortele on
igapäevaseks asjaks narkootika jä
alkoholi kasutamine või vähemalt
teadmine selle osast keskkonnas;
tänasele teemale, need on subjek- Kui variemad ise suitsetavad ja
tiivased tähelepanekud, mis on aga tarvitavad alkoholi, siis e i saa nad
vaieldavad. Need seisnevad esiteks, sama lastele keelata, vaid see on
poolt fotografeeritud Killamängude
pildid on saadaval Toronto Eesti
Majas, Eesti Abistamiskomitee
põlvkondade vahelisest konfliktist,
teiseks sugudevahelisest konflik­tist.
Maailmas on toimunud nooru­se
eluetapi pikenemine, kus bioloo­giline
küpsus toimub varem, sot-^
siaalne küpsus aga hüjem. 15-aas-taste
teadmiste maht ületab vane­mate
oma^ kui nad olid samas va­nuses,
kuid sellegipeale vaatama­ta
kogemuste alal nad teavad vä­hem.
Tänapäeval tounub noorsoo
arenemine väljaspool kodu, kuid
•koolis on õpetajate autoriteedi mõ­ju
vähenenud.
• Selle asemel on kasvanud-massi­kommunikatsiooni
j osatähtsuse
suurenemine.
mud on võimalikud vaid positiiv- Teaduslikud uurimused seovad
ses suhtlemises. Perekond on ühis- ühiskonna muudatusi televisiooni
konna kõrgeirh vorm, mille ees- ülemäärase vaatamisega.
märk pn inimsoo taastamine. Pe­rekonnas
kogeb laps oma esimesed
elukogemused. Perekonnas leiab
laps armastuse, kaastundmise, mis
on eetika nurgakiviks: Aga pere­konnas
ta leiab ka rahvuse, oma
keele ja kommete austamise.
Perekonna kõrval on traditsioo-mliselt
kirik tähtsat mõju avalda­nud.
Läänemaailmas on kiriku osa
aga väga madalale langenud, mõ­nel
puhul koguni silmakirjalikkuse
tasemele.
Teiseks osaks on mimelus kui-tum^
i jä vaimse elu väärtused. Ees­ti
rahvas on pidanud väärtuseks
Noorte j a vanade i.vahel bn põh­justanud
'konflikte tänapäevase
riietuse kandmine, i puhtuse pida­mine
ja hea maitse puudumine,
mida vanemad oma laste juures
ei mõista. Pagulasperekondades on
vaba riietus põhjustanud palju po­leemikat,
Dzhiinidei kultus on ka
kodumaal, kus texaspükste staatus
on omaette ühiskonnaklassiks.
.'Kuid- rebitud ja. katkistes riietes
ringiliikumine häirib eesti vaiie-maid,
samuti noolte karvakasva-tamise
pikkus.
Kuid noor peab eralduma oma va­nemate
keskkonnast isieseisvana.
juba noorte kasvamisel neile oma­seks
saanud.
Tänapäevased noored täidavad
oma tagasihoidlikkuses kirikuis ja
aktusü viimased pingid. Kui neid
aga suits ja viin lõdvestab,.siis on
iga eestlane vaimukas ja terav
oma väljendustes.
Eestlasi kk-jeldatakse visana-ja
sitkena, aga mitte inglitena, üle­liigne
hoolitsemine noorema põlve
eest on neüe karuteene. Noored on
harjunud ise enese eest hoolitsema
ja muutuvad iseseisvaks. Perekon­dadel
on rohkem seda, mis neid
ühendab kui eraldab. Neid seob
rahvuslik ühtekuuluvustunne.
Vaadeldes abieluküsunusi, ütles
referent, et elu mõte on paljunemi­ne.
Kui omal ajal oli emadel palju
lapsi, siis neil oli ka eluks antud
suur ülesanne, laste kasivatamme.
Kui aga sünnid kadusid, kadusid
ka naiste ülesanded ja tekkisid
konfliktid.
Nüüd oEi lahutused tavalised, ko­dumaal
lahutatakse üldiselt iga
kolmas, limiades koguni Iga leine
abielu. .
Kõik armastasid teineteist enne
abielu, sobimatus kujunes alles
abielu ajal. Meeste arvates oli ar­mastus
lihtsalt maha jahtunud.
Naised aga ütlevad, et kolmandik
abieludel laguneb meeste joomise
kuid mehed väidavad, et
abielutülid ongi põhjuseks joomise­le,
kuna ainult optimistid |otsivad
lohutust teise naise juurat. Ar­mastus
on väga muutlik. Kuid pü-jsiv
sõprus ja teineteise hindamine
võib kesta kogu eluaja. Abielu la­gunemise
võivad põhjustada ka
ühiste huvide puudumine, sest avr
mastust kui tervilcut ei säilitata
voodis.
Kuid •; aMeluneuroosi kindlaks
nurgakiviks on egoism ja abielu
on kahe egoistliku inimene oma­vaheline
kompromiss.
Vana kuulus eesti jonn on võimetu
meid aitama abielui^askustes. Abi­elu
vajab süski Vürtsi, mUleks on
peenekoeline huumor. Kuigi mõni
asi ajab hinge täis, süs teisest as­jast
ti4eb mööda vaadata ja tähele
panemata jätta.
Inimese sisemine kasvamine toi­mub
eluaja ja mõned võivad saada
sisemiselt rildcamaks. Ta lõpetas
oma ettekande A. H . Tammsaai*e
j,Tõde ja õigus" IV osa tsitaadiga,
'kus ku^janik ütles Karmi ja Indre­ku
abielu lagunemise kohta, et
,,ilus on lahkuda, kui olete juba
kõik eneses surmanud".
Järgnevas väga elavas diskus­sioonis
käsitleti veel mitmeid as­pekte
küsimuses ja toodi täiendusi.
Küsimusele, mis oleks vanemate
tee noorte juhtimiseks sügavama­te
väärtuste juurde, vastas dr. Mil­lert,
et see oleneb palju noorte ja
vanade vahelisest emotsionaalsest
kontaktist.
TV-vaatamises leiti^ et sel on
teatud hüpnootüine mõju. Kõigil
inimestel on tddanud teatud üks­kõiksus
ikriminaalse käitumise vas­tu,
mille on põhjustanud sagedane
televisiooni vaatamine. Ollakse
oma kaasinimeste vastu muutunud
ükskõiksemaks, isegi perekondlik
kus elus on selle kohta üminguid.
Kavatusküsimuste juures leiti, et
puuduvad vanaemad, kes kasva­taksid
lastelapsi, kuna nad on pan­dud
vanadekodudesse.
Suurei suguvõsalikud perekon­nad
on kadunud, jäänud on vaid
isast-emast ja üksikuist lastest
perekonnad.
On kadunud laiema perekonna
funktsioonid, oma vanemad ei jõua
lapsi kasvatada, ollakse igati um­mikus.
Lastel ei ole sissesündinM
respekti, vaid seda tuleb neüe õpi-tada.
Eeskujud võivad ^ l l a igasu­gused,
tihti võetakse just^hglbad[eit
kaaslastest eeskuju. ^^-^
tj"ldiselt on eesti perekondades
rohkem konflikte, kui sünse mand­r
i inimestel. Mõned vanemad kat­suvad
olla liiga head ja tekitavad
sellega konflikti. Teised sunnivad
lapsi ainult eestlastega suhtlema
ja abielluma, mis võib põhjustada
konflikti. Meü puudub siiski ühis­konna
psühholoogilised sügavuuri-mised,
mis oleksid väga kasulikud.
ENN ALFRED
ÄOyOKAAT-NOTAE .
Bmm 1912, Rojral Trust TmQs,
Toronto Dominion Centre
postiaadress: P.O. 326, Toronto)
Omt. (Bay & Eing) M5E 1E7
Tdefon: 86S-m7
24-tundi telefoni valveteenistus
Küsimusele milline oleks
' ideaalne naine, vastas ta, et
ideaalset naist ei olegi.
Mõnele sobib üks, teisele teine.
Lastekasvatamine on ääretult ras­ke
ja iga põlvkond peab leidma
oma tee. Kuid peab olema siiski
kontakti ümbritseva keskkonnaga.
Kuid inimene peab kuulama oma
südamehariduse häält.
Oma lõppsõnas dr. E . Aruja tä­nas
. dr. 0. W. Millertit ja õhutas
eesti psühholooge meie ühiskond-lücu
uurimise tegemiseks.
RAAMATUPIDAJAD
E. SOOSAAR.
Chartered Accounta^HBt
§5 üniversity Ave., Ste. 6
Toronto, Ont. M5J 2H7
Tel. 862-7115
osnaa A R / T I D
LEO KÄNN, DX.
.DOCTOR OF CHIRÖPRACTÄC
212 Dinnick Cr.
M, 489-9562
moeowsKi. O.D.
• O P T I K
W . 531-4251
412 RONCESVALLES
VABA EESTLANE
t
VA6A £f5UAN£
KiN6 sT U.
„Vaba Eestikse" toimetuse ja
talituse asukoha plaan
" TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toünetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arz^o 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella ll-ni ja
nädala teise ^a jalehtO; kuni koi-map.
homm. kella l l - n i.
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
ou tasuv ajalehe laialdase
leviku tõvtu.
Kuulutuste hinnad:
üks toll ühel veerul $3.25
esiküljel $3.75
tagaküljel $3.50
.KUULUTUSL VÕTAVAD
VASTU:
L Vaha Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70,
Stn. C, Toronto 3^ Ont
Talitus väljaspool tööaeca.
iHelmi Liivandi 2^1-6^95
2.'. Rfrs. Leida Marley
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont,
Telefon: 223-0080