Meie Elu = Our life, March 14, 1985

              nr. 11
BBID
IHISPANK
Loronto,
L6-.. .
U S T E LE
le
« t • * • • « • »
latehases ja vette
)0mx7.3mx2.4m,
Ivastus kaks 75 mm
st
a. torpedeerimisest
iipaljü vigastada, et
pidi.
tmine, 1915.a. vette
aev, Laine, mis oma
listanuid' abilaevana
,Sputnik'u nime all,
sõjalaevastikule üle
h abiristleja MÖv^^e
hõivatud (ja Eralt
inud nimeks Lauter-detsembril.
1941
[dost tabatuna,
aus vette lastud 228-
[orpeedopaat A-32,
lailmasõjas miinile
Is jäi, eestlaste poolt
[923,a. Sulevi nime
|ku koosseisu võeti,
inalaevastikus üm-
L nimega Ametist,
uni tema lammuta-
(rast sõja lõppu, ka-
Iransportlaevana.
)ME LAHES
Istud tsaari laevasti- •
miinitraalerid M-8
Eesti laevastikku
Blo ja ^ e r i . Nende
Itasid'venelased nad
a T-296-ks ja kasu-late
nqineerimiseks.
jsid 1941 põhjutel,
)nteadmata, Soome .
lalias M-10, alias T-
(igustikuul.
d40-tonnise abilae-
|Ö9.^. ehitatud 100-
|urvega Eesti ranna-saatuse
kohta, pä-list
venelaste poolt
iuudüvad.- N. Vene
sõjakahjusid korra-
[elt registreerinud,
väjie tähelepanu
Itlikes allikates väi-lüsteemi,
kuulunud
tdukitesl. mille saa-fiid
ei ole, mainitagu
^.aitseliidu õppelae-järgmisi
rannavalve
litatuä 1937'; MP-2.
ie-väljasurve 16 ton-
[;ud 1909, vee-välja-
[P-8, MP-14. ja M P - ,
B 1919, vee-väljasur- •
re laevastikus 1941.
ptorpaatidest, mille
aja, hukkiisid ^nam
inipanijad „Rist-
[' ja „Suurup" (ra-laevad).
Ehitatud
•sgow's 1907/08.
äi jasurve 500
ini, mõõtmed 58.00
V 15.20 mx2.0 m,
lällikas auruma-j,
kiirus 12^õlme,
vastus üks 40 mm
p<aks öhutõrjeka-
|nt,i 150 miini,
feskond 36.
LIST
lineraalid.:
|OIGEF{i poolt,
k. 463-5125
. il
EBia" Bac 11 (1828) 1 » NELJAPÄEVAL, M. MÄRTSIL - THURSDAY, MARGH 14 3
Mkessti taulajaidoli koguneiniiüid rahvakoosolekule Eesti Majja, kius kõnelesid Baiti Ameerika Vabadusliidu albipresident Avo Piirisild Los A^gelesest ja Eesti Rahvuslaste Kogu liige Aksel Salumets. Foto-S. Preenr
\ Vastu « 1 0
(Algus esiküljel)
Komitee vastu, misi käib praeguseni.
Olümpia avatseremooniale . paluti
esinema Balti rahvatantsijaid rahva­riietes,
milline kutse aga hiljem tühis­tati,
tunnistades ise, et see toimus
kartusest venelaste ees< Diskriminat­siooni
keelu alusel nõudis Liit kohtus
avatseremoonia tühistamjst, see toi­mus
4 päeva enne Olümpiaadi algust.
Kohtunik nõustus nõudja õigusega,
kuid poliitilistel põhjustel ei saanud
ta siiski avatseremooniaikeelustada,
selle eest sai Liit aga suure tähele­panu
osaliseks ajakirjanduses. Prae­gu
on see protsess Ülemkohtus, sek­kumisega
Välisministeeriuniist. ja
Valgest Majast (Liidule sõbralikuna),
mistõttu võib osutuda isegi võimali­kuks
protsessi võita. Võit või mittž,
aga juba praegu on võidetud tohutu
Välispropaganda kaudu. Tähtis on ka
see, et Liit hakkas vastu, mida oleksi­me
kõik pidanut! tegemWjuba küm­mekond
aastat .tagasi.'
LAIMÜKAMPAAM- . V
üheks suuremaks probleemiks on
kujunenud Ameerikas baltlaste lai-mamiskampaania,
sellele tuleb teha
lõpp. Liidu senise töö tagajärjel on
juba kerkinud hääli, et meie kohtu-ministeeriumi
ja KGB vaheline koos­töö
gn seadusvastane. Liit nõudis
CIA kontrolli kohtuministeteriumi
üle, kuid CIA kuulub ise kohtuminis-teeriumi
alla. Nüüd on asi niikaugel,
et tuleval nädalal tõstatakse kongres­sis
resolutsioon selle protseduuri pa­randamiseks
või KGB-a koostöö lõ­petamiseks.
Peale seda, kui Bp' t i Ameerika
Vabadusliit esitas Ameerika presi­dendile
memorandumi balUaste kait­seks,
siis ka Ameerika eestlaste kesk­organisatsioon.
Eesti Rahvuskomi­tee
Ühendriikides, otsustas astuda
välja eestlaste kaitseks. Kahjuks see
otsus kestis vähem kui aastat, kuna
s.a. jaanuaris Esinduskogu koosolek
võttis vastu otsuse vabandada kirja
eest, mille üks eestlane oli saatnud
Ameerika juhtivatele töielastele,
agentuuridele, välisministrile ja pre-sidendile.
On arusaamatu, miks ERU
Esinduskodu sellesse kirja üldse sek­kus.
See isiic ei kuulu ERÜ-ss,e, kirjas
polnud üldse juttu eestlastest; kiri oli
kirjutatud New Yorgi Ikestatud Rah­vuste
Komitee kirjapaberil,fkirsjuu-res
see Komitee pole selle kirja osas
mingit vabandust esitanudr! Alaliste
järelandmistega voinje jõuda seadu­seni
No. 95549, mis selgesti ütleb, et
karistatavad on ka need, kes ka ai­nult
ideoloogiliselt on kommunismi
vastu võidelnud. Seel on ka üheks
põhjuseks, miks kolme^ ja poole mil-jonline
Ameerika sõjaveteraanide
koondis võttis vastu resolutsiooni, et
nemad mõistavad hukka kohtumi-nisteeriumi
ja KGB koostöö.
^EESTf SÕDURI KAITSEKS •
Järgnevad laused luges Avo Piiri­sild
sõnasõnalt sooviga, et need jääk­sid
täpselt igaühele meelde: „0n va­remgi
tehtud katseid ja püüdeid, et
jätta mulje, nagu te^atud eestlaste sõ­jatee
Teises maailmasõjas ei olnud
õige. Sarnased katsed on olnud puna­sele
liimile läinud kaasajooksikute
rumalus, sest isegi Nürnbergi sõja­kurjategijate
tribunaal ei mõistnud
hukka Eesti sõduri sõjakäifcu Teises
maailmasõjas. Kui Saksa riiki kes
alustiš Teise maailmpsõja, kaitseb
kõikioma sõdureid, vaatamata väe-liigile,
siis ön meil endil aeg seista
kõrvust! nendega, kes hoidsid kinni
liini, et meie täna saame siin vaba­duses
koos olla. On aeg, kus meie
austamB neid, kes matsid c^ma võit-lusvennad
Sinimägedele ja kellest
vaid tuul veel jutustab. Olgu siiri ka
kindlasti öeldud, et 20. SS Diviisi
kunagine eksisteerimine ei ole mitte
häbiplekiks Eesti rahva ajaloos, nagu
seda on püütud mõnedest ringkonda­dest
selgitada, vaid on ausaks tõen­diks
Eesti sõduri vaprusele oma isa­maad
kaitstes^ ja tubliks panuseks
kommunismivastases võitluses."
Peame meeles Ameörjika välismi­nistri
Schultz'!- sõnu,mis ta ütles 31.
!' s.a.:-',, Eu-
Ilmumas
roopas on kunstlikud piirid, mis ek­sisteerivad
ainult sellepärast, et Nõu­kogude
Liit kasutab oma brutaalset
jõudu."
Avo Piirisild lõpetas oma ettekan­de
kadunud peakonsul Kaivu sõna­dega:
,,Meie ei võlgne kellelegi mida­gi,
ega mangu kelleltki armuandi, me
nõuame vaid tagasi meilt röövitud
vabadust ja inimkonda ähvardava
koletise ohjeldamist."
PUUDUB JULGUS \
Teise kõnelejana Aksel Salumets
heitis hetkeks pilgu minevikku ja
olevikku, et aru saada, mis on mõju­tanud
meie arusaamist, mõtlemisvii­si,
seisukohti jä isegi ideoloogiat.
,,Võibolla 90 protsenti meist kõigist
soovivad, et meie maa saaks vabaks
ja kommunistlik türannia saaks hävi-1
tatud, uskuge aga minu sõnu, et 89
protsenti 90st ei julge seda avalikult
öelda. Kui inimene jõuab sinna, et ta
Öi julge, või ei suuda oma mõtet
avaldada siis sellel inimesel puudub
ideoloogia. Ideoloogia puudumine
kommunismivastases võitluses on
aga' kaudne kaasaaitamine dikta­tuuri
püsimisele meie kodumaal".
Meie mõtlemisviisi on mõjutanud
meie ümbrus, meie sõbrad, meie töö- •
kaaslased ja kõik need, kes lubavad
teistel meid tappa, kuid meie ei tapa
teisi. Meie sihiks peab olema aga
leiutada kuuli, mis jätab puutumata
kõik süütud, kuid tapab kõik puna­sed.
\ ] ';
Meie noorte arv meie vabadusvõit-luslikus
töös väheneb dramaatiliselt,
kuna meie ei suuda jätkuvat vaba­dusvõitlus!
neile huvitavaks teha.
Noorte juurdetõmbamiseks peame
neile andma võimalusi, jättes taha-:
plaanile enda tahtmise pealesurumi­se.
Anname neile võimaluse ise õppi-dapma
vigadest, kusjuures aga anna- -
me edasi ideoloogilise mõtte: võitle
kommunismi vastu niikaua, kuni
meie maa ja rahvas saab vabaks.
.; Inimkond koosneb peamiselt ka­hest
tüübist inimestest, ühed, kes
alati tahavad saada ja teised, kes on
väilmis andma, kes 6n valmis koos­tööks,
kes asja mõttest aru saavad.
Kui me koostöö vahendeid ei kasuta,
siis järgmiseks faasiks on käsk või
sõjavägi. Kuidas saaksime omakoos-töö
viia nende inimeste alusele, kes
tahaksid anda ning mõtteid disku­teerida.
Omakasu ei ole ainus koos­töö
alus. Raha pärast ei abielluta,
kuid raha pärast lahutatakse.
KOOSTÖÖD ON PAKUTUD
Aksel Salumets leidis, et kuigi ta
on oma koostööd korduvalt pakku­nud,
ei ole teised seda soovinud. Kui
ta pakuks oma koostööd EKN - le, ei
leiaks nemad temale mingit tööd,
kuna tal ön väga kindlad seisukohad
ja väga kindlad vaated,
„Mina ütlen, et need inimesed, kes
tulevad Nõukogudest küllasiia oma
sõbralike delegatsioonidega, või kes
alles eile hüppasid laevalt ära, kõiki­de
nende kohta ma ütlen — ei. EKlSJ-l
ei ole nende kohta seisukohta, või kui
on, siis on see — ja, mis on aga
diametraalselt erinev minu rahvus­poliitilisest
ideoloogiast, mis teeb
koostöö võimatuks. Kui see on mõt-lemisViis,
kus poliitilised suunad,
teed, julgus, ütlemine ja tahe on defi­neerimata,
siis ei ole ideoloogilist
koostööd, ega ei saa olla ka koos
ideoloogilist võitlust".
^ Aksel Salumets väljendas häm
mastust lugedes EKN voldikult
Kesknõukogu ülesannete viimaseid
ridu: , , E KN on Kanada eestlaste vä-
. lis- ja rahvuspoliitilise Võitluse ja
rahvuskultuurilise töö keskne kand­ja
ja teostaja, lühidalt eestlaste par­lament
Kanadas. Ta on ajutrust Ka­nada
suurtele kaugustele laialipilla- -
tud eesti rahvuslikule võitlusorgani- •
satsioonile." 1
Kui inimene mõtleb endast nii häs­ti,
et ta on ajutrust ja kui tal puudub
seisukoht, mida ta ei julge välja öel­da,
siis selle asja põhjuseks saab olla
ainult — valimised sel aastal. Kui
püüame teha välisvõitlust ja teeme
Ottav^as Pariamendimäel vastuvõtu
ca 430 lk.
Hiiid ettetetiimosel $20 ja saatekulu BCacDadas $1, myjaB
Hind pärast ilmumist $29, pluss saatekulu. © Raamat on sa­mas
formaadis ja köidetult nagu koguteos „EESTLASED
KAiMADAS". Viimast on piiratud arvuS võimalik tellida koos
ilmumisel olevaga, kokku hinnaga $45 ja saatekuludeks
Kanadas $3.-. j
Tellimised saata: ..EESTLASED KANADAS", c/o E. Kuris, 2
Jocelyn Cres, Don iViills, Ont M3B 1A2, voi tellida Toronto
Eesti Majas EKiy büroos Priit Airuvallalt. ® Tshekid kirjutada
KANADA EESTLASTE AJALOOKOMISJONI nimele.
• Ettetellijate nimed avaldatakse raamatus 9
Hi//uf i avof ud f iSTJ Ümm
736-1170
Kodus 223-0201
AARDVARIC
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT '
M2R 289 •
Omanik LSi^DA SEPF
Avatud 7 päevgi .nädalas ® Qlelinna kohaleviinnine LTD
htipoteeklaenud
raamatupidamine
ja tulumaks
. i lelle Rannik
1989 Danfortti Ave. Tomnto Ont. keskvalitsus^
Tel.694-6241
senaatoritele, siis sellest ei ole kasu,-
kuna praegune parlament räägib se­nati
kaotamisest.
KINDEL POLOTILINE EESMÄRK
Teiseks peab taotlema kindlat po­liitilist
seisukohta. Osa võib poolda­da
konservatiive, teised liberaale,
kuid kindlate seisukohtade juures
leiate sõpru mõlemas parteis. Kui te
aga saba liputate kõigile, nagu see
tänapäevani on juhtunud, siis nägite,
et möödunud Vabariigi aastapäeval
konservatiivid ei saatnud teile isegi
esindajat. Miks oleme hävitanud
oma poliitilised sõbrad? Miks me ei
ütle, mida me tahame, millal me ta­hame
ja kuidas nie tahame? Mida
rohkem hääli ja ideid teist kuuldakse
Ottawas ja Washingtonis, seda roh­kem
teri jääb sõelale. -
Kuidas suudaksime oma koos­tööd
viia paremale alusele? Arvan,
et selle aasta jooksul peaksime kor­raldama
kõikide organisatsioonide
konverentsi, kaks esindajat igast or­ganisatsioonist
ja arutame kolme
päeva jooksul teid ja viise, kuidas
teha effektiivsemaks meie välisvõit­lust
ja kuidas tõmmata noori juurde.
Vastavalt tulemustele ehitame oma
organisatsioonid. Kui me saavutak­sime
Põhja Ameerika, mandril ühise
võitlus- ja mõtteviisi ja kui me annak­sime
noortele ruumi tulla ja tegutse­da
ja meie mõtteviisi edasi kanda, siis
see oleks tore".
KristiLüdigM esinemise kohta Ees­ti
Vabariigi aastapäeva aktuseljo-rontos
kommenteeris Aksel Salu­mets,
et see oli parim etteaste, mida
meie eesti noorus kunagi on esita­nud.
. KÜSIMUSED - VASTUSED
Aksel Salumetsa kõnele järgnesid
küsimused koosolijailt, millele mõle­mad
kõnelejad vastasid.
^ Küsimusele, miks ei saaks järgmisi
Ülamaailmseid Eesti Päevi pidada
Los Angelesis, vastas Avo Piirisild,
et peamiseks puuduseks seal on
suurürituseks^ vajalikud ruumid
mõistliku hinna eest. Sobivate ruu­mide
üürid ulatuvad seal miljonites­se.
Isiklikult pooldas Avo Piirisild
Austraalial.
Harald Teder kaitses E K N seisu­kohta
Nõukogude lavatrupi sisse-murru
osas Vancouveris, kuid Aksel
Salumets ei aksepteerinud seda, ku­na
veel praeguseni pole E K N oma
seisukohta selles osas avalikult esi­tanud.
Ülestõstetud,küsimusele Linnase
väljasaatmise kohta vastas Avo Pii­risild,
et selles osas on Balti AmeBri-ka
Vabadusliit palju teinud. Kirjad ja
memorandumid on saadetud kõiki­dele
mõeldavatele isikutele ja asutus­tele,
kaasaarvatud Ameerika presi­dendile.
Selles osas on leedulased
palju rohkem kaasa aidanud kui eest­lased.
,
Kalju Tori küsimusele, kas ka Ka­nadas
võiks asutada samalaadne Bal­ti
Vabadusliit, mis võiks töötada ti­hedas
koostöös Balti Vabadusliidu­ga
Ameerikas, vastas A v o P i i r i s i l d , et
see on täiesti Kanada enda teha,
nemad on nõus koostööks igaühega
samal eesmärgil. .
Mitme sõnavõtja poolt tõstatati
eesti keele õppimise ja õpetamise
probleem. Leiti, et eesti keele oskus
ön ülimah vajalik. Kui lõpeb eesti
keel, siis lõpeb ka eestlus, siis pole
ka millegi eest võidelda.
Aksel Salumets lõpetas koosoleku
sõnadega: Eesti Rahvuslaste Kogu
palub, et meie Kesknõukogu ja kõik
organisatsioonid tuleksid kokku ja
nie saaksime ka oma panuse anda
kõikidele organisatsioonidele ja nen­dele
komisjonidele, kus vähegi või­malik,
üheainsa mõttega-vastukom-n^
unistidele ja vabaks Eesti Maa!"
Segaabielud
(Algus esiküljel)
0 0 0
nad ei öle isegi liitumud kohalike
kogudustega. Kas Teie arvates
oleks õpetajat, kes kogu Kanada
ulatuses teeks misjonitööd nende
hulgas, et neid mitte eestluse juu­rest
päris eemale ei jäetaks? On
sellele mõeldud?
— Olen sellega täiesti pari. Gustav
Piir,kes lõpetab nüüd seminari, on
pöördunud Peetri kiriku poole, et
teha seal oma prooviaasta. Ilmselt on
ta teretulnud ja tema ülesannete sek­ka
kahtlematult kuuluks kontakti
võtmine ja otsimine nendega, kes
meil on segaabielude tõttu koguduse­le
kaotsi läinud.
Meie inglisekeelne grupp valis hil­juti
uue juhatuse ja nad on agaralt
hakanud üles otsima endiseid liik­meid.
Sellepärast ei tuleks vale mõt­lemisviisi
levitada, et kuna me püüa-,
me elustada ingliskeelset osa, siis
sellega kuidagi on haWustatud eesti­keelne
osa. Mitte sugugi. Need kaks
on mõeldud, et nad töötavad käsi­käes.
Kuna need kaks kogudust on
ühes kirikus, siis ometi tuleb mõelda,
et paar korda aastas peetakse ühiselt
jumalateenistusi, mis toimuks kahes
keeles ja seal ei tohiks olla mingit
asjata nurinat ja kriitikat selle üle. ,
Kui see mõnele tõesti nii vastumeel­ne
on, siis on ikkagi võimalusi 50
korda aastas saada sajaprotsendilist
• eestikeelset jumalateenistust.
— Olele esmakordselt praosti
ülesannetes Vancouveris. Milline
on mulje siinsest kogudusest?
— Ma,olen varemalt Vancouveris
käinud, aga sellest on nüüd viis-kuus
aastat tagasi. Mis puutub kogudusse,
siiri on keskmine osavõtt jumalatee­nistusest
palju suurem kui kusagil
mujal. Samuti kadunud õpetaja Piir
on koguduse kõvasti laulma pannud
ja kui tulla Vancouveri kogudusse
jumalateenistusele esimest korda,
siis kuuleb, et kogudus teeb suu lahti
ja laulab julgesti ja.kõvasti ja see.
annab jumalateenistusele palju juur­de.
. Samuti nägin seekord kiriku uusi
kõrvalruume,mis on imposantsed ja
avarad. Siin on noorte klassitoad,
no.orteluba. nõukogu ja juhatuse tuba
ja õpetaja avar ja mugavalt sisusta­tud
kantselei.
—• Viibisite hiljuti New Yorgis,et
sealsete koguduste ühendamist la­hendada.
Kui head olid tulemused?
— Newyorklased tahtsid ammugi
koguduste ühinemist, et tegevust
elustada. Koguduste juhatuste esi­meestega
rääkides, mõlemad kogu­dused
kutsuksid heameelega Tho-mas
Vaga sinna õpetajaks. Tegevus
seaUaieneb. New Yorgis ei saa enam
teenistusi pidada ainult Manhatta-nis,
vaid tuleb minna sinna, kus eest­lased
nüüd elavad, s.o. Long Islandil
ja New Jerseys. Jumalateenistusi tu­leb
pidada kolmes kohas ja on loo­mulik,
et praostid Hinno Ja Kiviran­na
niipalju ja niikaua kaasa aidata
võivad, kuni nad seda jaksavad, ja sel­lepärast
on õp. Vaga New Yorki asu­mine
väga positiivne ja tööd annaks
korraldada ilma, et oleks täielik mur­rang
tehtud.
— Kui reaalne see kava on?
— Vancouveri koguduse nõukogu
koosolekul teatas õp. Vaga, et ta kaa­lub
tõsiselt New Yorki minekut, kui
New Yorgist tuleb vastav kutse. M i ­nu
jutuajamisel 3. ja 4. veebruari
New Yorgis oli arvamine, et õp. Vaga
ülekolimine saaks toimuda augusti­kuus,
ja et ta alustaks New Yorgis
tegevusega sügisel.
— Ja mis saab Vancouverist?
— Nõukogu koosolekul esitati mit­meid
võimalusi. Kui Vancouver ei
sunda endale kedagi leida käesoleva
poole aasta jooksul, siis on õp. Elmar
Pähn Tprontost lubanud, et "ta tuleks
heameelega ja oleks siin 4—6 kuud,
kuni nad' leiavad kedagi.
Vaiicouver on ilu linn, kuhu ini-mesed
heameelega tulevad ja ilus
kirik ja neil on teoreetiliselt võima­lus
kutsuda igat õpetajat, keda nad
tahavad. Ja kui nad tahavad natuke
aegcT oodata, meil on seminaris 2
noort, Gustav Piir ja Ando Kass. Moil
on veel Walter Johanson ja Peeter
Vanker. ;
Pagulasajaloos on meil kerki-nud
sellised koguduste nimed, na­gu
Puhmi kirik, Pello kirik. Kivi­ranna
kirik ja koguni Noore Andre­se
kirik. Kodumaal oli kombeks, et
õpetajad liikusid, mis tuli kasuks
nii kogudusele kui ka õpetajatele.
Nüüd, kus on uusi kirikuõpetajaid
järjest juurde tulemas, kas oleks
võimalik sellist eesti traditsiooni
elustada?"
.— Kui tulevad nooremad õpetajad
koguduste juurde, siis kahtlematult
tekib suurem vaimulike liikumine.
Inimesed unustavad, et Eestis oli see
täiesti normaalne. Paguluses on juhtu­nud,
et kuhu õpetaja tuli, sinna ta jäi
kuni pensionile minekuni. Ja see on
tekitanud mulje, et liikumine on ne­gatiivne,
et õpetaja jätab koguduse
maha, selle asemel, et vaadata posi­tiivselt
ja öelda, et selle õpetaja all
õppisime seda ja järgmise käest õpi­me
muud.
Ideaalne oleks, kui liikumised sün­niksid
iga 6—7 aasta järele. Kõne alla
võib ka'tulla, et õpetaja läheb aas­taks
teist kogudust teenima ja kogu­dused
ja ka õpetajad saaksid vahel­dust.
'
V.J.
Ilmus ^
Eesti Vabariigi aastapäevaks '
f^äBestusteos: TUNDMATA TULEVIKKU
(Ajakirjanikult lugejale)
Autor: S. Veidenbaum.
Saadaval ja tellimisod: Eesti Kirjastus (Kanadas, 958 Qrosdviow Avo.
Toronto, M4N1B2, Canada
Hind $20.00 Oma Press, 1955 Loslie St. Don Mills M3B 2M3
pluss postikulu Canada.
SOOME ETTEVÕTE
ALUMINUM
IDING DESIGN
valmistab teile seinakatteid, räästaaluseid (soffit &• fascia),
jätkudeta vihnnaveerenne, alumiiniumist uksi ja aknaid.
® THERMAL AKNAD ®
E@Sarved tasuta — helistage tel. 755-
MARTTf JUPPB, 156 Canlish Rd. Scarboro, Ont. M1P 1T2
Lic. B-1767. Member B.B,B.