Meie Elu = Our life, March 14, 1985

              Colleötion Developiisnt 1.. •
Nr. 11 (18281 1985
Second CSass Mail Regastration No. 1354.
NELJAPÄEVAL, 14. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH 14
• VANCOUVE|R („M eie Elu" kaastööliselt) —-Seoses iitia suureneva segaabieluliste arvuga on EELIC
Peetri kogudus Torontos elustamas ingliskeelset usulist tööd, ütles praost Andres Taul, kuid tõrjus
kindlalt tagasi jutud, et leerinoori ei õpetata enam eesti keeles. Jut-uajamises, mis hõlmas koguduste töö
kohandamist uutele olukordadele, andis praost informatsiooni kä koguduste ühendamisest New Yorgis ja
Vaga kandideerimisest sinna vaimuliku kohaljs,
see on eesti kirik ja pool nende pere­konnast
on mingil moel eestlusega
seotud.
Paarkorda aastas, kui on kontsert-jumalateenistused,
oleme pidanud
ühiseid jumalateenistusi, kus on osa
inglise keeles. Kahjuks on leidunud
inimesi, kes seda pahaks panevad ja
see teeb töö raskeks, sest näha on, et
on teatud pahatahtlikkus ingliskeel-seitegevuse
ja töö vastu. Tänavu on
leeris 9 noort, kes võtavad leeriõpe­tust
inglise keeles ja 12, kes saavad
seda eesti keeles. N i i oli mõeldav, et
vähemalt 7—10 minutit leerijumala-teenistusesf
oleks ingliskeelne, et
nendele 9-le^vastu tulla. Ja kui seda
teatasin, siis^levitati linnas jutt, ei
Peetri kirik läheb ingliskeele peale
üle; meie noori enam ei õpetataval
eesti keeles. Me oleme püüdnud vastu
tulla nendele, kes ei ole kompetent­sed
eesti keeles, ja kui me seda teeme,
siis ei tohiks olla kriitikat, et meie
viime koguduse tõelistelt alustelt
ära. et me enam ei ole eesti kogudus.
On loomulik, et eestikeelsed jumala­teenistused
püsivad ja.jääv^ad siapa JB
eestikeelne leer püsib ja jääb sirina
nii kaua, kui seda vajatakse. Vahe­peal
peaksid aga kõik soodustama,
seda ingliskeelset tegevust, sest isegi
EKN-ul on osakond, kus seda soo­dustatakse.
.
— Segaabielulised on ju peaaegu
täiesti ristikirikust eemale jäänud,
(Järg lhk.3]
XXXVI aastakäik
Eesti Ühiskond
USA-s ei soovi
Karl Liimase
deporteerimist
okupeeritud
— Eesti Vabariigi 67. aastapäeva
ökumeenilise jumalateenistuse
jutluses mainisite ka meie noore­ma
generatsiooni kõige nõrgemat
punkti eesti tuleviku visioonis, ni­melt
võõrsil sõlmitud segaabielu­sid.
Meil on praegu juba ligi 50%
noortest abiellunud mitte-eestlas­tega,
kes keele tõttu ei saa osa võtta
eestikeelsetest jumalateenistus­test.
Mida kavatsete nende osas
ette võtta, et nad ristiusule ja eest­lusele
täiesti kaduma ei läheks?
— Mis puutub segaabieludesse,
siis see on väga omapärane ja deli-g^
atne küsimus. Kui elame vabadu­ses
ja on võimalus abielluda kellega
tcjhame, siis meid keegi ei saa kee­lata.
K u i tahame kalliks ^Didada Ees­tiga
seotud kombeid, siis need lähe­vad
paratamatult kaotsi välismaala^
sega abielludes. Kõigepealt läheb ka­duma
emakeel. Ja pealegi on ema­keel
küllaltki nõrgalt käes sellel gru­pil,
kes on praegu abiellumise vanu­ses.
Abiellumine välisijnaalasega
toob paratamatult perekonda inglise
keele ja see häirib meie; rahvuslikku
tööd. Näiteks, Jõekääru suvekodu on
hoidnud oma printsiibist kinni ja ei
võta vastu lapsi, kes ei kõnele eesti
(eelt. Samuti lülitabisee need lapsed
välja meie täienduskoolidest, skaut­lusest-
gaidlusest jnel Lapsed,kellel
puudub elementaarne eesti keele os­kus,
ei saa ennast rakendada eesti
PRAOST ANDRES TAUL
ühiskonnas ja nad lähevad automaat­selt
täiesti kaduma. •
Meil aga on Peetri Kogudose juu­res
ingliskeelne |0sa, kellele on juma­lateenistusi
peetud 27., aastat. Aga
neile ei ole kunagi erilisi tähelepanu
pööratud. Neile on vahest vaadatud
kui paratamatule pahele. Olen viima­se
kahe aasta jooksul püüdnud elus­tada
ingliskeelset kogudust, et need
inimesed tunneksid eniiasl koduse­na.
Et nad teaksid ja saaksid aru, et
^Estonia" orkestri kaastegevusel.
Jeremy VünaBöSS viiulil.
pühapäeval, 24. märtsil kell 3.00 jp
Lawrence Park College Instituudi
venu® Rd. ja Lawrence Ave. ristilt
Chatsworth
kagus)
NEW YORK (M.E.) - Kohtuprot­sess
Karl Linnase deporteerimise
köha küsimuses jäi 8. märtsil ära,
olleslükatud 12. skp-le. Tema kaits­ja
advokaat arvas, et 12. märtsi aru­tus
kujuneb vaid n.ü. tehniliseks
vahelüliks, ja et teiiie protsess
võiks leida aset kas kuu või kahe
pärast. :
ERKU juhatus võttis 10. skp. sei°
suköha, et eesli ühisk ond USA-s ei
soovi, et K. Linnas deporteeritakse
okupeeritud Eesti või N. Liidu ter­ritooriumile.
Selle alusel abiesi=
mees K. J. Roosaare, ERKU esinda­jana
ja Kanada kaudu New Yorki
saabuv okupeeritud Eesli endine
kõrgem riigiametnik Aarne Vahtra,
kui sealsete olude tundja, kohtu­vad
neil päevil ka K. Linnase advo-
. kaadiga viimase soovil, et formulee­rida
kohtule esitamiseks uusi oluli­si
motiive.
Karl Linnase mitte N. Liitu saat­mist
pooldab USA Esindajatekoja
liige D.Ritter (R.), küll aga Iisraeli,
kusoleval õiglane kohus. Presiden­di
sekkumist küsimusse põhimõtte­liste
probleemide pärast nõudis pi­kema
selgitava kirjaga rahvusva-
'^se kuulsusega teädlatieiirof,
(/f.A. Võõbus, saates ärakirjad ka
paljudele teistele mõjukatele po­liitikutele.
Nagu kuuleme, on K. Linnase
deporteerimise küsimuses Valge
Maja ja teised asjaomased riigiasu­tused
ning tegelased saanud palju
kirju. Kolumnist J. Andersoni artik­kel,
mis oli mõeldud teises suunas,
on mõjunud hoopis teatava „bu-merangina",
tuues K. Linnase küsi-
4nuse ülemaaliselt avalikkuse ette.
Selgüb,e t kaitsekirjade saatjaiks
on lekkinud arvukalt ka mitte-eesl-lasi.
Postistreiki ei tule
Canada Post ja ametiühing said
pärast pikka aega kestnud kauple­mist
kokkuleppele ja oodatud pos-tislreiki
seekord ei tule. Kokkulepe
vajab ametiühingu liikmete poolt
kinnitamist.
Kõnelejad rahvakoosolekul Eesti Majas
mets.
Rahvakoosolek:
Avo Piirisild ja Aksel Salu-
Foto — S. Preem
Vastu kommunistidele
a vabaks Eesti maa!
Eesti Rahvuslaste Kogu kutsub
koostööle
10. märtsi pärastlõunal toimus
rahvuspoliitilise sisuga rahvakoos­olek
Toronto Eesti Maja suures
saalis paarisaja kuulaja osavõtul.
Kõnelejateks olid Avo Piirisild Los
Angelesest ja Aksel Salumets To­rontost.
Koosoleku avas Ülojürima, tervi­tades
Rahvuslaste Kogu nimel koha-leilmunud
publikut ning tänades kõ­nelejaid,
eriti kaugelt Ameerika Lää­nerannikult.
Los Angelesist, kohale
sõitnud Balti Ameerika Vabaduslii­du
abipresidenti, Avo Piirisild'a,
ning Eesti Rahvuslaste Kogu liiget
Aksel Salumets'a.
Avö Piirisild oma sõnavõtus soo­vis
kõigepealt õnne Eesti Rahvuslas­te
Kogule nende 20. aastapäeva pu­hul,
kuna ERK asutati 28. jaanuaril
1965.a. Juhuslikult satub Balti Amee­rika
Vabadusliidu asutamine sellele
päevale väga lähedale, nimelt 27.
jaanuarile.
Balti Ameerika Vabadusliit asutati
pärast president Reagani esimesi va­limisvõitu
13 Balti päritoluga ameeri­ka
kodaniku poolt, kelledest 11 olid
osa võtnud presidendi valimiskam­paaniast.
Organisatsioon omab tulu­maksuvaba
staatuse," mistõttu kaud-
-selt Ameerika riik toetab nende vaba-dusvõitluslkku
tööd. Liit oma print­siibi
kohaselt on valmis koostööks
kõikide organisatsioonidega ja üksi­kisikutega,
kes töötavad samas Balti
riikide vabastamise suunas.
Balti Ameerika Vabadusliidu üle­sandeks
on tutvustada Ameerika
rahvale Balti riikide ja rahvaste saa­tust,
esile tuua Nõukogude Vene im­perialistlikku
maailmapoliitikat ning
rahva mõtlemises täiesti eraldada
Balti riigid Nõukogude Liidust, Ei
tohi jääda ameeriklast, kes kahtleks
Balti riikide õiguses vabaduse peale.
Selle ülesande täitmisel kasutab Liit
massmeedia mõjutamist, sidudes
Balti riikide probleeme päevakohas-te
sündmustega.
Liidu tähtsamaks sihiks tulevikus
on poliitilise vaatleja staatuse taotle­mine
^ a l t i riikidele Ühendatud Rah­vaste
Organisatsioonis, lootused sel­leks
on olemas, tingimusel, et esita­takse
nõuetavad uurimustulemused.
PROTSESS
OLÜMPIAKOMITEEGA \
Järgmiseks Liidu eesmärgiks on
Nõukogude Liidu Sportlaste Ühingu
"väljaviskamine Rahvusvahelisest
Olümpiakomiteest. Kanada, kes suh­tub
positiivselt sellesse üritusse, lu­bas
selle aasta juunikuus peetaval
Olümpiakomitee koosolekul selle
küsimuse üles tõsta.
Kahe nädala pärast korraldab Va­badusliit
neljanda Inimõiguste Kon­verentsi,
kus kartmatult käsitatakse
kõiki küsimusi, mis südamel kipita­vad.
See ei tähenda seda, et Liit oleks
kõikvõimas, V''id pooled Liidu juht­konnast
on sündinud Ameerikas,
mistõttu neil pole vaja karta süüdis­tusi
sõjakuritegudes.
Möödunud aastal alustas Liit koh­tuprotsessi
Los Angelesi Olümpia
(Järg Ihk. 3)
»^>^itf<^,^,<^p^yy<p><Nl?i^MNg<^^ ff'a^£\ff'as(><ff'<9'<i\?sg^ff'^'^^ ^^**^»'»'*w^<^J«<^g^p»g^yi^^^g^^
E©stB flmivsiliSde. ToetavlyaSsriff^g Tor©init®s
laiupäevaS, i l . mail 1985 Fountain Dinsmig ^oom/
Queen Elizabeth^^
Õ H T U S Ö Ö K VEINIGA 0 EESKAVA: SALONGI TAf\9TS
TANTS® Bob Cringan'! 7-ligkmeBme orkesteir
L Piletite tellimine tel. 493-1459.
Pileti hiffnd $35.00 isikult, noored alla 23 a. $27.50
pyhapä6vat 24. märtsil ke!S12.00) p.E
Eesti Maja keskmises saalis
[KÄSITÖÖDE MÜÜK ® EINELAUD
BRUNCH ŠB
ühapäeval, 24. märtsil 1985 kell 11.30 hom. - 3.00 p.l.
Eesti Maja suures saalis
Pääsmed — $9.50 ($6.00 lapsed alla 12 £1.)
laksuSine baar ® Piletid saadaval Eesti Abistamis­komitee
ärist d Tootlus - TIIU HENLEY
^,^P^,^.^f.,ff,^p,^,^^
ilS©
-1:
QS
J;
1
külaliseks EilC JÄRVI
u
TORONTO KARJALASTE
UUK
Koduküpsetatud pirukad, saoad, koogid,
uued Ja t^arvitatud riided ja esemed ..
Laupäeval 30. märtsil k l 10—2 p.
Pühapäeval. 31. märtsil kl. 5 ®.
ISubane ja kaunis kava
SOOME MAJAS, 276 Ä Main Sl
M ^ f • •' 7
r.E.S. LASTEAIA
MOENAITUS
KOHVELAUAGA
pühapäeval, 14. aprilloS 1985 kell 2.30 p.l.
Toronto Eesti Maja suures saalis
IPääsmed eelmüügil $5.00, kohapeal $6.00
Eelmüük toimub Eesti Majas laupäeva hommikuti.
, r"
••1 •
i 3 . aprillli
kell 5 pJ.
Eesti Majas
Puhastulu
Eesti Majal®
KORRALDAJA
MAAKONDLIK
ESINDUSKOGU