Meie Elu = Our life, June 25, 1987

              NELJAPÄEVAL, 25. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 25 «MdeElu" nr. 26 (1946) 1987 „MeieElu*' nr. 26 (Ifl
iHiill
•iiiiii
iSiiiil
•Sliilill
i i l l i i
iiiilti
-'•••.1,'.: "•, ^ii;i(fifct'H1^*:;';'*;Är
mmXmSmšmm. m..
i i i i
• ' 1,
4 0
on
Eesti Päevi peetud järjekindlalt igal
teisel aastal viies linnas: San
Franciscos, Los Angeleses, Port-dis,
Seattles ja Vancouveris. Eel­seisvate
kaheksateistkümnendate
LEP-de puhul meenutas Arno Ben-der,
kes oli üheks esimeste LEP-de
korraldajaks, oma 4. juunil s.a.
San Francisco Eesti Seenioride
Klubis peetud ettekandes esimesi,
San-Franciscos toimunud LEP-i. .
Jättes kõrvale LEP kui sümboli ja
teema, millest on küllaltki palju kõ­neldud
ja kirjutatud, piirdus A. Ben-der
ainult oma rikkaliku mälutaga-
. vara jagamisega seoses L^P-de mõt­te
tekkeloost, esirfieste LEP-de korral-
: damisest ja nenldega kaasuvatest
kogemustest ja mälestustest. '
' ^Lääneranniku Eesti Päevade mõt­te
algatajaks oli San Francisco Eesti
Seltsi juhatus 1952-1953.3., kuhu
kuulusid John Ostrat (esimees), Arno
Bender, Sulev Peerand, Aleksander
Veske ja Felix Virro. Nende algatu­sel
sõideti nõupidamisele Los Ange-lese.
Eesti Seltsigai kus Sai^ Francisco
esindajate ettepanek leidis heakskiit­mist
ja esimesed LEP-d otsustati kor­raldada
kolmepäevastena 5-7. sept.
1953 Labor Öay nädalalõpul San
Franciscos.
,.Ettevõtte kordalminek oli isegi
mõtte algatajatele kahtlane. Aga
eestlased tulid k o k k u . . . põhjast ja
lõunast ja isegi USA idarannikult."
Arno Bender, ,,,Teataja" 25. sept.
1983.) Kogemusi ei olnud, ettevõtte
teostumise ja kordamineku.lootused
vahest ka liiga naiivselt optimistli­kud.
Kahtlejaid oli palju, siiski tehti
suure entusiasmiga eeltöid. Kõigil oli
nagu meeldivaks kohustuseks ja
auasjaks anda oma panus — oli see
siis kas kolmepäevane vaheldusrikas
kultuuriline eeskava või kapsa- ja
süldikeetmine piduliste kehakinni-tuseks.
tagajärjeks oli ladusalt sujuv
korraldus ja kõrgetasemeline peoka-va.
Lihtsate abinõudega ja piiratud
majanduslike võimalustega, ilma raa-liteaduse
ja -tehnikata, sjapvutati tõ­husaid
tagajärgi. Kogemuste puudu­se
korvas hea tahe ja tugev algatus­võime.
Pidustustest osavõtjaid oli ligema­le
700, kohale oli tuldud kolimist lää­neranniku
linnadest, ka idapoolse­test
osariikidest; küllaltki suur osavõt­jate
arv, arvestades suuri kaugusi ja
USA-sse asumise algaastate, ma­janduslikke
võimalusi.
. . Nüüd on ammugi läinud mulla alla
suur osa asja algatajatest: ja esineja­test,
ometi esimesed LEP-d olid suu­reks
rahvuslikuks avataktiks kõigile
järgnevaile Eesti Päevadele.
Peale ettekannet oli elavalt sõna­võtte,
eritiA. Benderiväitepuhul, et
San Franciscos toimunud LEP-d
1953. aastal olid esimesed sellelaad­sed.
Kuulajate arvates oli aga juba
varajasemaid suuremaid ülemaalisi
kokkutulekuid korraldatud nii Root­sis
kui ka Saksamaal.
A. Benderi arvates on aga Eesti
Päevade mõiste palju laialdasem, kui
laulupidude nime all toimunud pi­dustused,
hõlmates peale koorilaulu
ja muude kontsertide kõrval ka veel
spordivõistlusi, teatrietendusi, eri-köosolekuid
Jne. Eriti kuulub aga
Eesti Päevade mõiste alla ka poliiti­line
manifestatsioon, laulupeod on
aga põhiliselt apoliitilised.
Koos lippude heiskamisega 5, sept.
1953 San Francisco raekoja ees ja
sellega kaasuvate proklamatsiooni­dega
rõhutati esimeste LEP-de polii­tilist
ilmet ja osatähtsust rahvuspo­liitilisest
seisukohast, seega esma-laadsed
ja eeskujuks kõigile järgne-vaile.
Eesti Päevadele vabas maail­mas.
Reklaam on tõenäoliselt vanuselt
teine elukutse maailmas. Vanas Kree­kas
kandsaid lõbunaised sandaale,
mille tallad jätsid tänavatolmu mõju­va
reklaami; ,,Tule mulle järele,"
Kes teise jälgedes kõnnib, jätab
endast vaevalt jälgi.
Leiba maailmale, aga kook€-anne­tajatele.
- Suured rahvad on alati käitunud
nagu .gangsterid ja väiksed nagu
prostituudid.
Kes väga tugevasti ajalooliselt mõt-
, elab pooleldi kalmistul.
Väga harva märkab üks ajajärk,
missugust edu ta pole saavutanud.
Kogunud NIHITS
. ~ BD
Täniiavaliiised
Hästiõnnestunud SUURKOON-PUS
75 kordamineku eest avald&°
me tänu arvukale osayõtjaskonna-le
ja kõigile, kes meile tervitusi ja
kinke tõid!
Täname otsese majandusliku toe°
tuse eest: skm. Ella ^ostmanM, Ka­nn
Kattai'd ja Korp. Vironia'.t
EESTI SKAUTIDE
MALEV KANADAS
Robert Kruus kogub
sõiduraha "
Üritusi noortele
Vancouveris
ija Thomas Vaga perekonnaga. Vasakult — Maarit,
|a Thomas Vaga, Matteus ja õpetaja abikaasa Airi.
Markus,
VANGOUVER (ME) - Vancou-veri
Peetri koguduse õpetaja Tho­mas
Vaga teatas „Meie Elule", et ta
lahkub Vancouverist juuli lõpul ja
asub elama Lakewoodi New Jer-seysse.
Õp. Vaga on kandideerinud
vakantseks kuulutatud Lakewoodi
Pühavaimu koguduse õpetaja ko­hale
ja saanud selleks vajaliku
EELK konsistooriumi põhimäärug-tes
ettenähtud nõusoleku. Momen­dil
on käimas lepingu formuleeri­mine
(töö tingimused, palgad) ja
tava kohased valimised, mis olevat
anti
vatele üle ümbrik, milles pmakor-da
ümbrikud kahele gaid-ija kahel®
skautüksusele Torontos.
Nende avamisel selgus, et ano»
müümse annetaja poolt oli igale
üksusele määratud tõhus summa,
üksusest ühe gaidi, või skaudi, kes
katsed täitnud. Austraaliasse Lõu-
Biaristi maailmalaagrisse ^aatmi°
Et toetaja on anonüümne, täna°
me alljärgnevalt:
Armas Vana eesti $kaut, tervita­me
ja täname Sind selle suuremeel­se
kingituse eest neljale eesti noo­rele,
kes Sinu toetusega saavad
nüüd eluaegse elamuse ja lubavad
Kanada eesti gaide ja skaute vääri­kalt
Lõunaristi maailmalaagris
Sinu toetuoviis näitab, et pead
skautlust ja rahvuslust f^htsamaks,
kui isiklikku au, kinnitades, et eesti
skautide põhimõtted pole 75 aasta­ga
muutunud ja et meie suures sõp­rusringis
vanad liikmed on sama
iugevad kui noored! 1
Oleme tänumeeles uhked
Vanaveesti Skaut ;
Gaiillipkohd
• „P.ÖHJALA TÜTRED^
Skautüksus
„LEMBITU MALEV"
Skautüksus
99
•68
Aastavahetusel 1987/88 -
aasta enne järgmist ESTO-t — toi­mub
Austraalias maailmaskautluse
16. jamboree. See peetakse Sydney
lähedal Cataract Scout Pargis ja sin­na
koguneb üle maailma umb. 15.000,
neist üle tuhande Kanadast. Teada­olevalt
võtab maailma-jamboreest
osa ainult üks eesti skaut — 16-
aastane Robert Kruus Toronto Lem­bitu
Maleva mõõgameeste, vendurs-kautide
rühmast.
Eesti skaudid on olnud esindatud
kõikidel maailma-jamboreedel, alates
esimesest Londonis, Inglismaal,
1920 ja lõpetades viimasega Alber­tas,
Kanadas. Ka seekordset jambo-sõitu
kavandati terve üksusega Ka­nadast,
kusjuures üksuse miinimum­suuruseks
oli ette nähtud 9 poissi.
Lembitu Malevast registreeris sõi­duks
6 poissi, kolm loodeti saada
teistest üksustest. See ei õnnestunud
ja sõidu kavatsus jäi katki.
Üks kange poiss siiski eiloobunud.
Robert Kruus otsustas — maksku,
mis maksab — Eesti esindajana jam-boreele
sõita. Ta alustas selleks raha
kogumist. Perekond tegi kauba, et
Robert võib enesele saada kõik raha,
mis laekub perekonna mesila mee
müügist. Eesti Skautide Malev Ka­nadas
toetas Robertit $400-ga, skaut­üksus
Lembitu Malev lisas omalt
poolt teist '400. Kogu operatsioon
läheb maksma vähemalt $4000.
Lembitu Maleva juhtkond püüal
omalt poolt Robertit aidata ja alustas
korjanduse vahva poisi julge ettevõt­te
toetamiseks. Kui keegi soovib ja
suudab Robertit aidata, siis palume
toetus saata Lembitu Maleva majan­dusjuhile:
Olev Jõgeda, 4 Jacinta
Drive, Toronto, M6L1H5, märkides,
et raha on ,,Robert Kruus — Eestit
esindama" sihtülesandeks. Kui aga
keegi vajab mett, siis seda võib tel­lida
otse Robertilt telefonil 222-4265.
Vaga on sündinud Kures­saares
8. märtsil, 1938. aastal. Lah­kus
kodumaalt Saksamaale koos
ema ja kahe õega 1944. aasta sügisel.
Isa jäi sõjakeerisesse ja sai perega
liituda alles aastal 1964. Saksamaalt
sai pere emigreeruda USA-sse Luter­liku
Maailmaliidu abiga ja asusid
elama Seabrooki aastal 1949, kus
noor Vaga sai oma hariduse. Lõpe^hs
Rutgersi ülikooli psühholoogia ahi
aastal 1960 ja töötas mõned aastad
sotsiaalametnikuna.
SOOMES
Siirdus Eesti Üliõpilaste Seltsi ja.
selle Soome sõprusringi Pohjalaisten
Valtuuskunta stipendiaadina Helsin­gi
ülikooli läänemeresoome keelte
osakonda. Tutvus samas osakonnas
õppiva eesti keelt valdava soomlan­na
Airi Soomelaga ja abiellus aastal
1965 Tamperes.
Teismelisena oli noor Vaga aktiiv­ne
skautluses (omab noorem-skaut-mastri
tiitli] ja kirikus (õp. Sooviku
koguduses), kuid ülikooli ajal muu­tus
usuliselt leigeks.- Soomes olles
aga kasvas usuline veendumus kii­resti
ja ilmutus ja lunastus. Jeesuses
Kristuses ning Jumala suure armas­tuse
tunnetus viis noore Vaga otsuse­le
lahkuda ilmalikust elukutsest. Te­da
kutsuti koos abikaasaga Saksa
Hilfsaktsion Martürerkirche , Soo­me
osakonna juhatajaks (praegune
Stefanuse Misjon), kus oli mõõduan­dev
Richard Wurmbrandi kirjandus.
1970. aastate alul kutsus peapiiskop
. Konrad Veem noore vaimuliku ette­valmistusi
tegema, et teenida eestlasi
EELK pastorina. Seoses sellega va­hetas
Vaga teaduskondi Helsingi üli­koolis
ja asus õppima teoloogiat, Sa­mal
ajal tegi ta prooviaasta Stock­holmi
peapiiskOplikus koguduses
icadunud õpetaja Raidüri juhendusel;
teenis Lääne-Rootsi eesti kogudusi ja
toimetas „Eesti Kirikut". Ordineeriti
luteri õpetajaks Toqmapäeval, 21.
detsembril, 1975. aastal ja kutsuti
Lääne-Rootsi koguduste õpetajaks
1976. aasta keskpaiku. Aasta hiljem
sai kutse tulla külalisjutlustajaks
Vancouveri Peetri koguduse poolt ja
ta valiti selle koguduse õpetajaks
novembris, alustades tööd märtsis,
1978.
AKTIIVNE .
Koguduse töö kõrval on õp. Vaga
olnud üliaktiivne võitluses meie ko­dumaa
vabaduse ja inimõiguste eest
küll protesteerides ja antikommu­nistlikku
kirjandust levitades (pea­miselt
Richard Wurmbrandi töid) —
ka Kirikute Maailmaliidu kongressil
ja Musta Lindi aktsioonil. Koguduse
tegevust on ta rikastanud piiblitun-dide
rakendamisega väljaspool kiri­kut
kaugematesse keskustesse, loen­gute
pidamisega ja advent- ning ke­vadlaulude
õhtute korraldamisega
(kukliõhtud). On olnud ka Camp Lut­heri
ja Lutheran Bible Schoori juht­kondades
aastaid. Võtnud osa pasto­rina
sinodi suvelaagritest ja pastorite
koosolekutest. Oli aktiivne koos õp.
Laaneotsaga Baltic SpecialTnterest
Conference'1 rajamisel ja üles ehita­misel.
Samuti on ta korraldanud edu­kaid
ringreise Pühale Maale ja Obe-rammergau
350- juubeli Kannatus-mängule
ning laevasõidu Mehhikos­se,
sidudes neid usulise, kultuurilise
ja ajaloolise tagapõhjaga. Osava su­lemehena
on ta Teataja" kirjasaat­jaks
ja esindanud seda ajalehte K i ­rikute
Maailmaliidu kongressil.
Akadeemiliselt kuulub õp. Vaga
EÜS-i perre, olles olnud mitmekord­ne
erikoondiste esimees U.SA-s,
Stockholmis ja põhja-läänerannikul.
Abikaasa Airi, kes on vabakutseline
reisiagent, on olnud väga aktiivne
. koguduse naisringis, administrat­sioonis
ja kä eesti rahva vabadust
taotlevates aktsioonides. Nende kol­mest
lapsest, tütar Maarit (21 a.) ja
poeg Markus (19. aj õpivad South
Carolinas kris^tlikus ülikoolis muusi­kat
(tütar klassilise laulmise ja poeg
muusika pedagoogia alal). Noorim,
~ poeg Matteus on 10.' klassis. Kõik
kolm on olnud väga aktiivsed kogu­duse
elus ja valdavad väga head eesti
keelt. Ümberasumisega Lakewoodi
tahab õp. Vaga jätkata ka reiside ja
usuliste laagrite korraldamist. Lake­woodi
Pühavaimu koguduses on
umbes 250 liiget ja koguduse varan­duslik
seis on üle USI200.000.
• • - . • . • V.J.
Kuna Lääneranniku Eesti Päe­vade
juhtkonnas on suur enamus
nooremast põlvkonnast, siis on ka
ürituste kalendris noorte kava väga
mitmekesine ja huvitav.
Peale traditsiooniliste ürituste, na­gu
laulupidu, rahvapidu jt. on noorte­le
iga päev midagi sama ja erinevat.
Regulaarsed üritused noortele onkoo-lieelikute
tund, millele on pandud ni­meks
,,Saunataga tiigfääres" kell 9-
10. Korraldajaks on Lilian Olljum.
Üritus on tasuta, kuid eelregistreeri­mine
soovitav aadressil: Lilian Oll­jum,
306-1066 West 13th Ave. Van-couver,
B.C. V6H 2N2. Noorte män­gud,
,,Sauna taga" järgnevad kohe­selt
Rein Stammi juhtimisel kell 10-
11. Õhtuti kell 19.30 algab kristliku
noorteringi tegevus Paul Piiri juhti­misel.
Peale nende regulaarsete üri­tuste
on noortele korraldatud teisme­liste
pidu kesknädalal, kell 21. Nelja­päeval,
kell 13 on noortele seminar.
Reedel keill 11 e.l. leiab aset rannapi­du,
ning õhtul kell 20 algab laevasõit
piki nägusat läähekallast. Laupäe­val,
kui vanemad naudivad endid
ballil, on noortele korraldatud disko.
Sellele kõigele lisaks on igal õhtul
kell 21 avatud Eesti Klubi, mis on
olnud kõige populaarsem vanemate­le
noortele ja noortele igal suurüritu­sel,
eriti Läänerannikul.
On ette nähtud ka võimlemised ja
sport. Võimlemist juhatab olümpia
kuldmedalist Lori Fung'i treener,
^ Mall Vesik. Öpordi osas on ette näh­tud
,,maadlemine" programmi teos­tajatele!
Teised saavad oma osavust
näidata võrkpallis,/itennises,lauaten-nises,
golfis, raquetball/squash'is,
jnales, laskmises ja muus kergejõus­tikus
ja kaardimängudes. Palutakse
asjast huvitatuil end registreerida:
Lisa Dobereiner, 2430 Queens Ave.
West Vancouver, B.G. V7V 2Y6, tele­fon:
(604) 922-5606.
Peale kõikide nende lõbustuste on
ruumi ka noorte esinemistele, mida
tahavad pakkuda külalistele Lääne­ranniku
tublid ja vahvad noored.
V.J.
Sport
Kalev-Estienne juuniorid
Kanada meistriks
Seenioride rühm tuli teiseks -
Individuaalvõistlejatel 3 medalit
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiif
Kanada provintside vahelised
meistrivõistlused rütmilises võim­lemises
peeti 5-7. juunil Vancouver* is
B.C. Ülikooli spordihallis. Võistlu-sed
toimusid individuaalselt ja
kuueliikmeliste rühmadega. Võist­lejad
olid jagatud kahte vanuse-gruppi:
juuniorid — 14 a. ja noore­mad
ja seeniorid 15 ja Vanemad.
Kalev-Estienne juunioride rühm,
esindades Ontario't, tuli esimeseks
ja võitis Kanada meistritiitli.
Teiseks tuli New Brunswick ja kol­mandaks
Manitoba. Individuaal­selt
Kalev-Estienne võitis ühe kuld-ja
ühe hõbemedali.
Seenioride grupi rühmavõimlemi-ses
saavutas esikoha meistritiitliga
New Brunswick, teiseks tuli Kalev-
Estienne, võisteldes pallidega ja rõn-gastega
ja kolmandaks Nova Scotia.
l^alev-Estienne rühmas võistlesid
eestlased Tamara Tambre ja Liisa
Bayko.
Nendest võistlustest said võtta osa
ainult need rühmad ja individuaal-võistlejad,
kes varem peetud kvali-fikatsioonivõistlustel
olid' võitnud
esikohti, tulnud esimesteks Ontario
Talvemängüdel ja meistrivõistlustel.
"Kalev-Estienne, võisteldes Ontario
meistrivõistlustel; tuli esimeseks,
saavutades meistritiitli. Kvalifikatsi-oonivõistlustel
tuli kolmandaks, või­tes
pronksmedalid.
Võistlejate hulgast valiti välja 18
tütarlast, nende hulgas 4 Kalev-Es-
Tamara Tambre ja Liisa Bayko.
tiennest, keda hakatakse treneerima
1992.a. olümpiamängude võimali­keks
kandidaatideks. See on Kalev-
Estienne üks suurimaid saavutusi.
Kalev-Estienne võtab osa sel aastal
juulikuu esimesel nädalalõpul Taa­nis
peetavast Maailma Gümnaestra-da'st.
Pärast võistlevad nad veel
Rootsis ja Soomes. Valikrühmade
esinemine toimub reede õhtul 26.
juunil Minkleri Auditooriumis.
HARALD RAIGNA
p. 8. - 30. juunini EKKT
Žürii^näitus Joseph D. Carrier Art
Gallery's, Columbus Gentre'is, 901
Lawrence Ave. W.
(D .Neljap., 25. juunil Stockholmi
Eesti Noortekoori Külaliskontsert
Eesti Majas algusega kl. 19.30.
® Reedel, 26. juunil Kalev-Estien­ne
kevadesinemine Minkler Audi­tooriumis
algusega kl. 19.30.
® Reedel, 26. juunil „Kabaree Koh­tumine"
Eesti Majas algusega kl.
19.30 (Eesti kabaree-teater Stock­holmist).
® Laup., 27. juunil Seedrioru Suvi-lu.
• ^ .
EESTI LILLE Mm
1065 STEELES AVEW
NORTHYORK ONT
M2R 2S9
736-1170
Kodus 223-0201
ÄARDVARK
Omanik LINPA SEPP ' FLORIST
Avatud 7 päeva nädalas © Üi©linna kohaleviinfiine
LTD
mi
Lembitu mõögamees Robert
Kruus, kes tänavu jõuluks viib
Eesti lipu Austraaliasse skautide
® Kolmap., 1. juulil kl. 19.00 Eesti
Majas Soome Kanneldajad- kand-lekontsert
Neljap., 2. juulil kl.19.00
Agricola kirikus (25 York Mills Rd.)
kirikukontsert.
# Neljap., 2. juulil saarlaste kokku­tulek
Vancouveris hotell „Vancou-veris"
algusega kl. 14.00.
® Pühap., 5. juulil kontsertjuma-lateenistus
Vancouveris, Kodukiri-ku8
2396 West 8,Ave. \
0 Laup., 8.-15. august Eesti kunsti-nädal
„Seedriorul".
•13
ROYAL LEPAGEI
Esindaja: RGSI EststG ServJCGS
VICTOR LIBE
BU8: 7S2-3111
RES: 288-8193
(705)426-9188
mujunuu ^^^^ Lawrencs Avtnu* Eatt
^nmj Scarborough, Ont. Ml R 2Y6
KIF
Küllaltki pikaajaliiJ
ke Koondus Torontol
oma jerjekindialt koil
mekümne aastanäitu
lisandub kümmekond
puhkudel toimunuid,|
to eesti kunstielu
keskseks väljendajal]
aga eesti kunsti etovl
arendades. Just neeq
EKKT tegevuse piiri
tähelepanu ja hindan
olnud sageli esimesj
foorumiks noortele 1
le, samuti püüdlevaj
rastajaile, kelle seas
asendanud omaaegef
pärineva tuumiku ja
se. Siit on ka mitinl
edasi arendanud täis
tiõpingutel ning oma j
lennukandvust, jõudi
se maa tippude hulki
Järjekordne EKKlj
kord žüriinäitusennl
Põhja-Torontos Coluni
901 Lawrence Ave. Wf
Lawrence) J.D. Carrj
ry'8 (avatud 30. juuhf
ruumikas ja hea valgi
rii, me kunsti 40 ekspf
kunstnikult, loob mi|
olu.
Üldpildina tavalinl
tus, mille pluss-pooltf
esinejat väljaspool f|
koosseisu; need on
Hurti (Soomest) jaR.il
ning maalijad Kai Lii[
Silberg (USA) ja P. Sl
Hurri ja Sarapuu l
Omakorda ilmestab
sioonilinekunstikäsi
Korraldajate poolt rj
rii olemasolu (katalol
tu8**) ja selle toime iä|
vaks sel lihtsal põhji
polnud esitatud kül
selektsiooniks, näituf
ja seinad täita.
Tähelepandav EKI
juba nende algpäcvnj
olnud Benittt Vomm, f
vale kaldumata kui
dest. Tal on oma isiM
milles esineb sujuv 11
vältides sirgjoont j|
Oma kolmes sümbl
maalis esineb kompa
likkus, kontuuri rütnl
ja maaliline jaotusi
pindade kattega ker;]
toonidega. Kui B.V-i
poolabstraktne ja sisl
lik, siis Ants Vomm oi
viltsule teostuses maJ
vais jooniscis abstral
boljd varjatumad JM
tuooslik.Taere värvi
Ukult vaos hoitud. I
rütm, hoog ja liikum|
Ants Vommile, mille
gusega esile manni
i l l i l i i