1987-06-25-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•^tional Libx-ary of Canr.öa
GollQction Developiaent 3rnnGh„
395 Wellington Stro t
W3
AJALEHT R
Second Class Mall Rej^slrallon No.
Nr. 26 (1946) 1987 NELJAPÄEVAL, 25. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 25 XXXVIII aastakäik
iõuna-Koreas kestavad juba pi=
Jmat aega suured poliitilised ra-
^wtused. Neid algatasid radikaalsed
üliõpilased, kes nõudsid prae°
guse autoritaarse rezhiimi muutmist,
suuremaid demokraatlikke
vabadusi ja koheseid uusi valimisi,
lahutustega ühinesid hiljem laie-
^nad intellektuaalsed ringkonnad
ja rahvahulgad. Viimasel nädalal
olid pealinnas Soulis ja teistes suu-römates
keskustes rasked kokkupõrked
demonstrantide ja politsei-jöudude
vahel. Oli palju vigastusi
jö hulgalisi vahistamisi.
Sl&^is^ •kipsis
Miss Tallinn
soo, Sandra , Liisa
mm
Soots, Uile Trass ja Karin Vähi.
, Ingrid Jürmai, SiÄvi Mat-
Foto — 0. Haamer
0 1 Tl ©
Liisa Soiots valiti „Miss Tallinnaks**
^ Neljapäeval, 18. juunil kl. p.I.
avati Eesti Maja uksed TERR
„Kungla" noorte poolt korraldatud
ja EKN-i poof! toetatud pidustusiks
^Tallinn Festival 1987",
Peagi oli Eesti Maja suur saal peo-
Ustest täidetud, .alul küll peamiselt
tööprotsessist väljasolevate poqlt,
kuid ajanäitaja liginedes õhtutundidele
muutus peoliste keskmine vanus
järjest nooremaks. .
Eeskava algas kl 7.30 5. T. Metsala
poolt Tallinna asutamist sümbo-iseeriva
lavapildiga piduliste hulgast
võetud tegelastega: Ülemiste vanakene,
Linda, kes kandis põlle sees
kive Kalevi kalmule, millest sai aluse
Tallinna linn, ning linnavaht Vana
Toomas., Kuulajaskond, kolme gruppi
jag|tuna, aitas efektiivselt kaasa.
,,KÜJigla" rahvatantsijad esitasid
rea rahvatantse, saadetuna helilin-'
dilt tuleva saatemuusikaga, mille
võimen,dusaste oli võrdlemisi kõrge-i
le seatud. j
Lätlaste rahvatantsu rühm. esitas
mitu läti rahvatantsu ja Kalev-Es-tienne'võimlejad
esitasid vaheldusrikka
kava.
Estonia Koor, d^. Roman Toi jufia-tusel,.
laulis: ,,Põhjamaa" (Winters),
„Kauger' (H. Känd), ,,Leelo leidmine"
(0, Saul),,,Las' mina hakkan"
t^t^ ''''
nädala algul teatati
Söulist, et president Chun Doo
Huan on nõustunud opositsiooni
juhtide Kim Young Sam'iga ja teistega
läbirääkimisi pidama, et leida
teed kestvate massiliste rahutuste
lõpetamiseks. Suured rahutused
on viinud juba hädaohtu järgmiste
olümpia mängude korraldamise
Soulis, kus need peaksid toimuma
luieval aastal. Rahvusvaheline
Olümpia-komitee kaalus juba mängude
mujale viimist. President
Chun on nüüd andnud nõusolekio
diskussiooniks opositsiooniga valimisseaduse
iile, mille alusel toimuksid
Koreas uued valimised.
Wm
Liisa Soo«8 — Miss Tallinn 1987,
Maksureform
oodustab tulumaksu
99
1.
Merike Sillamaa ja Osvald P i lL
sRajaloo), lõpetades M. Härma populaarse
„Tuljakuga''. Kuulajaskond
tänas tunnustava aplausiga.
„ M I S S TALLINN'*
Paarivaheaja järel, mida kasutati
baari ja einelaua külastamiseks, algas
Miss Tallinn 1987" valimine.
Kandidaatideks olid: Lisa Abe, Tiina
Hubel, Ingrid Jürman, Silvi Matsoo,
Sandra Rannu, Liisa Soots, Ülle
Trass ja Karin Vapi. Žürii, (Jaak Järve,
Priit Aruvald, Merike Sillamaa ja
- Jaak Järve, Fnil
V Fqfo — 0. Haamer
Osvald Piil) otsusel sai „Miss Tallinn
1987" tiitli, lilled ja kaasuvad huvitu^:
sed 17-aastane Liisa Soots.
(Festival jätkus nädalalõpul, millest
järgmises lehes).
NEW YORK (ME) - Jack Rack-feld,
Ph.D., Connecticuti osariigis
koostas 9-leheküljese eriuurimuse
ja memorandumi Karl Linnasele
külgepoogitud süüdistuste kohta
ülaltoodud tiitli all. Rahvuskomitee,
levitades seda soovijatele,
märgib oma informatsioonis, et
„ . . . on lihtsalt imestamisväärne,
kuidas ameerika uudiste meediad
on leierdanud, moonutanud ja liialdanud
Linnase oletatavaid süütegusid
Tartu vangilaagris. Ka OSI
ametlikud süüdistused USA koh-tuile
ei ole olnud kaugeltki vabad
sarnastest valedest ja liialdustest.'-
rõhutab ERKÜ.
5 .
JA TALITUS
en suletud kolmapäeval,
1. juulil „CanadaDay**
puhul.
Toronto koolitegelaste poolt am»
mukavatsetud õppepäevad said
teoks. Reedel 12. juunil väljus Toronto
Eesti Majast bussitäis peda-gofoge
Ja koolitegelasi muinasjutuliselt
ilusasse IBethanMsse, Devirs
Elbovi^M ,,suusaparadiisi'|, mill0
omanikud hr-d Reigam ja Holm-berg
andsid selle tasuta õppepäe-'
vade kasutusse. Majutamine oli
„The Franklin House'is", kus ootas
sõbralik vastuvõtt uues mugavas
Laupäeva hommikul heisati rohelisele
mäenõlvakule palvuse ja ühislaulu
saatel sini-must-valge lipp.'
, Eesti Keskkooli ja Gümnaasiumi
juhataja Edgar Marten oma tervituses
ütles, et need päevad on ülimallt
patriootilised, pedagoogilised koos
kasvatuslike — ja õpetüslike probleemide
lahendaÄ[iisega. Kooliko^xii-tee
esimees Hans Lupp ön^a avasõnas
kõneles eestlaste füüsilisest kui
vaimsest hävingu ohust. Vastupanuks
sellele bn olnud eestlaste sitkus,
mida on suunanud meie rahva tuntud
ja tundmata kohusetruud juhid ja
liikmed. ^ j
Praegune võitlus on'eestluse, eesti
keele ja kultuuri eest, mis toimub
\\ vaimsete relvadega.
Eesti keele oskuse allakäik, sulamine
teiste rahvaste kultuuri- ja kee-lepatta;
eestluse ideaalidega seotud
kohustuste unarusse jätmine, need
äärmiselt tõsiste iseloomudega tundemärgid
ön muret tekitavad. Vabas
ühiskonnas pn olemas võimalus, et
säilitada oma keel, kultuur, ideaalid
ja rahvuslikud pärandid. See oleneb
meist endist!
Eesti kool ja eesti õpetaja on sajandite
vältel olnud südamikuks eesti
^kultuurielu ja -traditsioonide aren-jdamisel
ning eesti keele viljeleniisel.
Seda on tehtud suure kohusetundega.
Seda jätkab ta ka nüüd, mil eesti
keel ja rahvas elab üle oma raskemat
katsumisaega.
Nii nagu tulihingelised ärkamisaja
tegelased otsustasid jääda truudeks
eestlasteks, anda oma parim eesti
keele püsimiseks, nii püüame ka
meie.:
Eesti õpetajast oleneb suurel määral
me rahva tulevik,
Pedagoogilised õppepäevad ja neile
järgnevad kursused on mõeldud
selleks, et keeleoskuse — ja professionaalsuse
lünka nooremate õpetajate
juures täita.
Olgu meie pilgud selles suunas,
mis arvestab mineviku olulisi ja
väärtuslikke kogemusi, oleviku
reaalseid tungivaid vajadusi ning
tuleviku kindlakujulist sihte!
LAUDKONNAVESTLUSED
Õppepäevade kava ja töö oli sisustatud
laudkonnavestluse ja sõnavõttude
läbi.
Esimese laudkonnavestluse teema
oli ..Keeleõpetuse metoodika".
Laudkonna juhataja Edgar Marten,
liikmed Merike Martin, Hella Leivat,
Juta Puhm ja Vaike Rannu.
Lasteaia keeleõpetuse metoodikast
andis ülevaate Merike Martin. Ta
toonitas, et kõige tõhusam meetod
keislt õppida on ikkagi õpitava keele
aktiivne ja tegelik kasutamine. Lapsi
peame julgustama, et nad lasteaia
klassis eesti keelt kõneleksid. Tuntud
meetod on — „näita ja räägi".
Laps toob kodust kaasa mõne eseme,
mida ta lasteaias teistele näitab, seletab.
Teised esitavad küsimusi selle
kohta jne. Laul ja ringmängud rikastavad
keelt. Õppevahendid — nagu
käehukud ja pildid..Otse üllatav on,
kuidas väiksemad lapsed avaldavad
oma mõtteid ja tundeid nukule. Piltidelt
saab ema luua jutte, juttudest
arutelu ja jutte näidelda. Kõikidest lasteaia
tegevustest peab lastega rääkima:
väljasõidud, käsitöö, maalimine
:(Järg. lk, 3) •
majandusministeir
Michael Wilson avaldas möödunud
nädalal parlamendis oma
kauaoodatud maksureformi kava
põhimõtted. Need põhimõtted, mis
rakendatakse alles järgmisest aastast
alates näevad üldiselt ette maksukoormuse
vähendamist isikliku
tulumaksu osas ja majanduslike
ettevõtete, korporatsioonide ja finantsasutuste
maksustamise suurendamist
Isikliku tulumaksu osas saavad
uute põhimõtete järgi 850.000 madalama
sissetulekuga isikut, nende seas
250.000 pensionäri, maksuvabaks.
Tulumaksu osas saavad 8,9 miljonit
majapidamist maksualandust, keskmiselt
475 dollarit aastas, kuna 1,5
miljonil kõrgemapalgalisel tulumaks
suureneb, keskmiselt 665 dollarit
aastas. Korporatsioonide maksukoormus
suureneb arvestuste järgi
5 miljardit dollarit aastas.
UUS MÜÜGIMAKS
Nende põhiliste muudatuste juures
laiendatakse aga 1988. aastast
alates müügimaksu igas tehingufaa-sis
tehaste müügihinnast alates, millega
suureneb kaudne maksustamine.
Missuguseks kujuneb kõikide
maksumaksjate lõppbilanss, see selgub
alles 1989. aastaks.
Otsese aastatulu alusel ei ole praegune
ja uus maksusüsteem võrreldavad,
kuna uus süsteem on praegusest
mitmeti erinev. Uues süsteemis
on madalamad tulud suuremas ulatuses
maksuvabad, kuid samal ajal on
'kustutatud või vähendatud mitmeid
soodustusi. Lõpptulemus selgub
maksumaksjatele järgmise aasta
kohta tulumaksu lehe täitmisel. '
ÕIGLASEM SÜSTEEM
Rahaminister Wilson oma kõnes
rõhutas, et uus maksustamise süsteem
on õiglasem ja sulgeb paljud
maksustamisel esinenud „hiireau-gud",
millede kaudu eriti majanduslikud
ettevõtted ja suured korporatsioonid
said maksustamisest mööda
hiilida. Väiksema tuluga isikuil aga
ei olevat müügimaksu pärast maksu-koormuse
suurenemist karta, kuna
muud soodustused ja müügimaksu-ga
ühenduses antav krediit kindlustavad
maksukergenduse. Õieti peaksid
madalamatululised soovima müügimaksu
kiiremat maksmapanekut,
kuna see annab neile eeliseid, rõhutas
minister Wilson seenioritele määratud
selgituskõnes.
Opositsioon suhtus rahaminister
Wilson maksureformi skeptiliselt,
pidades seda rohkem valimiste-eel-seks
manöövriks.
0 9
NADALAKROONIKA
,BAAR EINELAUD
® Ühendriikid esitasid Genfis relvastuse
vähendamise läbirääkimistel
ametliku ettepaneku keelustada
Euroopas kõik lühimaa tuumaraketid,
nagu selleks andis
nõusoleku hiljuti Reykjavikis peetud
NATO välisministrite konverents.
Ühtlasi tegi USA ettepaneku,
et Nõukogude Liit nõustuks ülemaailmselt
kõikide keskmise las-keulatusega
>aatomirakettide kaotamiseks.
\ ^
® Kapten GleimBtinkel, Pärsia
lahes Iraagi lennutorpeedo poolt
tabatud USA fregati „Stark'i" komandör,
tagandati oma kohalt puuduliku
hoolsuse pärast Iraagi len-nurünnakul.
USA mereväe uurimiskomisjon
oli soovitanud
„Stark'i" kaptenit hooletuse pärast
sojakohtu alla anda. Koos kapteniga
tagandati oma kohtadelt veel
kaks „Stark'i" juhtivat ohvitseri.
0 Autoriteetse „Jane'i" sõjaliste
uurimuste keskuse Londonis avaldatud
aruande järgi onivenelased
juba jõudnud USA-st ette nn.„täh-tede
sõja'' tehnoloogilise uurimise
alal, mille vastu nad ametlikult
võitlevad. Hiljutised fotod Afganistani
piirilt näitavad, et venelaste
võimed lasertehnika kasutamisel
võivad ületada USA ja ta liitlaste
võimed sel alal.
% Vaatamata maailma majanduslikele
probleemidele, kulutasid
suurvõimud 1985. aastal relvastuseks
ligi 900 miljardit dollarit. Relvastuse
kulude tõus sel aastal oli
3,7 protsenti. Üle poole relvastus-kuludest
kannavad Ühendriigid ja
Nõukogude Liit, kumbki umbes
võrdsed osas. Suuremateks relvastusele
kulutajateks on peale USA ja
Nõukogude Liidujnglismaa, Hiina,
Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa,
Saudi-Araabaa, Iraak, Poola ja Jaa^
pan. Ainult Aafrikas olid kulutused
relvastusele 1985. aastal vähene-^
nud.
KALEV E8TIENNE
KEVADESINEMINE
26.1 k®ii 7.30 Minkl®r Aucaitoriumi@<,
i®n®ca Coll®9®, Finch Campus
$7.00, saadaval kohapaal, laatalo alla g a. vaba.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 25, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-06-25 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870625 |
Description
| Title | 1987-06-25-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | •^tional Libx-ary of Canr.öa GollQction Developiaent 3rnnGh„ 395 Wellington Stro t W3 AJALEHT R Second Class Mall Rej^slrallon No. Nr. 26 (1946) 1987 NELJAPÄEVAL, 25. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 25 XXXVIII aastakäik iõuna-Koreas kestavad juba pi= Jmat aega suured poliitilised ra- ^wtused. Neid algatasid radikaalsed üliõpilased, kes nõudsid prae° guse autoritaarse rezhiimi muutmist, suuremaid demokraatlikke vabadusi ja koheseid uusi valimisi, lahutustega ühinesid hiljem laie- ^nad intellektuaalsed ringkonnad ja rahvahulgad. Viimasel nädalal olid pealinnas Soulis ja teistes suu-römates keskustes rasked kokkupõrked demonstrantide ja politsei-jöudude vahel. Oli palju vigastusi jö hulgalisi vahistamisi. Sl&^is^ •kipsis Miss Tallinn soo, Sandra , Liisa mm Soots, Uile Trass ja Karin Vähi. , Ingrid Jürmai, SiÄvi Mat- Foto — 0. Haamer 0 1 Tl © Liisa Soiots valiti „Miss Tallinnaks** ^ Neljapäeval, 18. juunil kl. p.I. avati Eesti Maja uksed TERR „Kungla" noorte poolt korraldatud ja EKN-i poof! toetatud pidustusiks ^Tallinn Festival 1987", Peagi oli Eesti Maja suur saal peo- Ustest täidetud, .alul küll peamiselt tööprotsessist väljasolevate poqlt, kuid ajanäitaja liginedes õhtutundidele muutus peoliste keskmine vanus järjest nooremaks. . Eeskava algas kl 7.30 5. T. Metsala poolt Tallinna asutamist sümbo-iseeriva lavapildiga piduliste hulgast võetud tegelastega: Ülemiste vanakene, Linda, kes kandis põlle sees kive Kalevi kalmule, millest sai aluse Tallinna linn, ning linnavaht Vana Toomas., Kuulajaskond, kolme gruppi jag|tuna, aitas efektiivselt kaasa. ,,KÜJigla" rahvatantsijad esitasid rea rahvatantse, saadetuna helilin-' dilt tuleva saatemuusikaga, mille võimen,dusaste oli võrdlemisi kõrge-i le seatud. j Lätlaste rahvatantsu rühm. esitas mitu läti rahvatantsu ja Kalev-Es-tienne'võimlejad esitasid vaheldusrikka kava. Estonia Koor, d^. Roman Toi jufia-tusel,. laulis: ,,Põhjamaa" (Winters), „Kauger' (H. Känd), ,,Leelo leidmine" (0, Saul),,,Las' mina hakkan" t^t^ '''' nädala algul teatati Söulist, et president Chun Doo Huan on nõustunud opositsiooni juhtide Kim Young Sam'iga ja teistega läbirääkimisi pidama, et leida teed kestvate massiliste rahutuste lõpetamiseks. Suured rahutused on viinud juba hädaohtu järgmiste olümpia mängude korraldamise Soulis, kus need peaksid toimuma luieval aastal. Rahvusvaheline Olümpia-komitee kaalus juba mängude mujale viimist. President Chun on nüüd andnud nõusolekio diskussiooniks opositsiooniga valimisseaduse iile, mille alusel toimuksid Koreas uued valimised. Wm Liisa Soo«8 — Miss Tallinn 1987, Maksureform oodustab tulumaksu 99 1. Merike Sillamaa ja Osvald P i lL sRajaloo), lõpetades M. Härma populaarse „Tuljakuga''. Kuulajaskond tänas tunnustava aplausiga. „ M I S S TALLINN'* Paarivaheaja järel, mida kasutati baari ja einelaua külastamiseks, algas Miss Tallinn 1987" valimine. Kandidaatideks olid: Lisa Abe, Tiina Hubel, Ingrid Jürman, Silvi Matsoo, Sandra Rannu, Liisa Soots, Ülle Trass ja Karin Vapi. Žürii, (Jaak Järve, Priit Aruvald, Merike Sillamaa ja - Jaak Järve, Fnil V Fqfo — 0. Haamer Osvald Piil) otsusel sai „Miss Tallinn 1987" tiitli, lilled ja kaasuvad huvitu^: sed 17-aastane Liisa Soots. (Festival jätkus nädalalõpul, millest järgmises lehes). NEW YORK (ME) - Jack Rack-feld, Ph.D., Connecticuti osariigis koostas 9-leheküljese eriuurimuse ja memorandumi Karl Linnasele külgepoogitud süüdistuste kohta ülaltoodud tiitli all. Rahvuskomitee, levitades seda soovijatele, märgib oma informatsioonis, et „ . . . on lihtsalt imestamisväärne, kuidas ameerika uudiste meediad on leierdanud, moonutanud ja liialdanud Linnase oletatavaid süütegusid Tartu vangilaagris. Ka OSI ametlikud süüdistused USA koh-tuile ei ole olnud kaugeltki vabad sarnastest valedest ja liialdustest.'- rõhutab ERKÜ. 5 . JA TALITUS en suletud kolmapäeval, 1. juulil „CanadaDay** puhul. Toronto koolitegelaste poolt am» mukavatsetud õppepäevad said teoks. Reedel 12. juunil väljus Toronto Eesti Majast bussitäis peda-gofoge Ja koolitegelasi muinasjutuliselt ilusasse IBethanMsse, Devirs Elbovi^M ,,suusaparadiisi'|, mill0 omanikud hr-d Reigam ja Holm-berg andsid selle tasuta õppepäe-' vade kasutusse. Majutamine oli „The Franklin House'is", kus ootas sõbralik vastuvõtt uues mugavas Laupäeva hommikul heisati rohelisele mäenõlvakule palvuse ja ühislaulu saatel sini-must-valge lipp.' , Eesti Keskkooli ja Gümnaasiumi juhataja Edgar Marten oma tervituses ütles, et need päevad on ülimallt patriootilised, pedagoogilised koos kasvatuslike — ja õpetüslike probleemide lahendaÄ[iisega. Kooliko^xii-tee esimees Hans Lupp ön^a avasõnas kõneles eestlaste füüsilisest kui vaimsest hävingu ohust. Vastupanuks sellele bn olnud eestlaste sitkus, mida on suunanud meie rahva tuntud ja tundmata kohusetruud juhid ja liikmed. ^ j Praegune võitlus on'eestluse, eesti keele ja kultuuri eest, mis toimub \\ vaimsete relvadega. Eesti keele oskuse allakäik, sulamine teiste rahvaste kultuuri- ja kee-lepatta; eestluse ideaalidega seotud kohustuste unarusse jätmine, need äärmiselt tõsiste iseloomudega tundemärgid ön muret tekitavad. Vabas ühiskonnas pn olemas võimalus, et säilitada oma keel, kultuur, ideaalid ja rahvuslikud pärandid. See oleneb meist endist! Eesti kool ja eesti õpetaja on sajandite vältel olnud südamikuks eesti ^kultuurielu ja -traditsioonide aren-jdamisel ning eesti keele viljeleniisel. Seda on tehtud suure kohusetundega. Seda jätkab ta ka nüüd, mil eesti keel ja rahvas elab üle oma raskemat katsumisaega. Nii nagu tulihingelised ärkamisaja tegelased otsustasid jääda truudeks eestlasteks, anda oma parim eesti keele püsimiseks, nii püüame ka meie.: Eesti õpetajast oleneb suurel määral me rahva tulevik, Pedagoogilised õppepäevad ja neile järgnevad kursused on mõeldud selleks, et keeleoskuse — ja professionaalsuse lünka nooremate õpetajate juures täita. Olgu meie pilgud selles suunas, mis arvestab mineviku olulisi ja väärtuslikke kogemusi, oleviku reaalseid tungivaid vajadusi ning tuleviku kindlakujulist sihte! LAUDKONNAVESTLUSED Õppepäevade kava ja töö oli sisustatud laudkonnavestluse ja sõnavõttude läbi. Esimese laudkonnavestluse teema oli ..Keeleõpetuse metoodika". Laudkonna juhataja Edgar Marten, liikmed Merike Martin, Hella Leivat, Juta Puhm ja Vaike Rannu. Lasteaia keeleõpetuse metoodikast andis ülevaate Merike Martin. Ta toonitas, et kõige tõhusam meetod keislt õppida on ikkagi õpitava keele aktiivne ja tegelik kasutamine. Lapsi peame julgustama, et nad lasteaia klassis eesti keelt kõneleksid. Tuntud meetod on — „näita ja räägi". Laps toob kodust kaasa mõne eseme, mida ta lasteaias teistele näitab, seletab. Teised esitavad küsimusi selle kohta jne. Laul ja ringmängud rikastavad keelt. Õppevahendid — nagu käehukud ja pildid..Otse üllatav on, kuidas väiksemad lapsed avaldavad oma mõtteid ja tundeid nukule. Piltidelt saab ema luua jutte, juttudest arutelu ja jutte näidelda. Kõikidest lasteaia tegevustest peab lastega rääkima: väljasõidud, käsitöö, maalimine :(Järg. lk, 3) • majandusministeir Michael Wilson avaldas möödunud nädalal parlamendis oma kauaoodatud maksureformi kava põhimõtted. Need põhimõtted, mis rakendatakse alles järgmisest aastast alates näevad üldiselt ette maksukoormuse vähendamist isikliku tulumaksu osas ja majanduslike ettevõtete, korporatsioonide ja finantsasutuste maksustamise suurendamist Isikliku tulumaksu osas saavad uute põhimõtete järgi 850.000 madalama sissetulekuga isikut, nende seas 250.000 pensionäri, maksuvabaks. Tulumaksu osas saavad 8,9 miljonit majapidamist maksualandust, keskmiselt 475 dollarit aastas, kuna 1,5 miljonil kõrgemapalgalisel tulumaks suureneb, keskmiselt 665 dollarit aastas. Korporatsioonide maksukoormus suureneb arvestuste järgi 5 miljardit dollarit aastas. UUS MÜÜGIMAKS Nende põhiliste muudatuste juures laiendatakse aga 1988. aastast alates müügimaksu igas tehingufaa-sis tehaste müügihinnast alates, millega suureneb kaudne maksustamine. Missuguseks kujuneb kõikide maksumaksjate lõppbilanss, see selgub alles 1989. aastaks. Otsese aastatulu alusel ei ole praegune ja uus maksusüsteem võrreldavad, kuna uus süsteem on praegusest mitmeti erinev. Uues süsteemis on madalamad tulud suuremas ulatuses maksuvabad, kuid samal ajal on 'kustutatud või vähendatud mitmeid soodustusi. Lõpptulemus selgub maksumaksjatele järgmise aasta kohta tulumaksu lehe täitmisel. ' ÕIGLASEM SÜSTEEM Rahaminister Wilson oma kõnes rõhutas, et uus maksustamise süsteem on õiglasem ja sulgeb paljud maksustamisel esinenud „hiireau-gud", millede kaudu eriti majanduslikud ettevõtted ja suured korporatsioonid said maksustamisest mööda hiilida. Väiksema tuluga isikuil aga ei olevat müügimaksu pärast maksu-koormuse suurenemist karta, kuna muud soodustused ja müügimaksu-ga ühenduses antav krediit kindlustavad maksukergenduse. Õieti peaksid madalamatululised soovima müügimaksu kiiremat maksmapanekut, kuna see annab neile eeliseid, rõhutas minister Wilson seenioritele määratud selgituskõnes. Opositsioon suhtus rahaminister Wilson maksureformi skeptiliselt, pidades seda rohkem valimiste-eel-seks manöövriks. 0 9 NADALAKROONIKA ,BAAR EINELAUD ® Ühendriikid esitasid Genfis relvastuse vähendamise läbirääkimistel ametliku ettepaneku keelustada Euroopas kõik lühimaa tuumaraketid, nagu selleks andis nõusoleku hiljuti Reykjavikis peetud NATO välisministrite konverents. Ühtlasi tegi USA ettepaneku, et Nõukogude Liit nõustuks ülemaailmselt kõikide keskmise las-keulatusega >aatomirakettide kaotamiseks. \ ^ ® Kapten GleimBtinkel, Pärsia lahes Iraagi lennutorpeedo poolt tabatud USA fregati „Stark'i" komandör, tagandati oma kohalt puuduliku hoolsuse pärast Iraagi len-nurünnakul. USA mereväe uurimiskomisjon oli soovitanud „Stark'i" kaptenit hooletuse pärast sojakohtu alla anda. Koos kapteniga tagandati oma kohtadelt veel kaks „Stark'i" juhtivat ohvitseri. 0 Autoriteetse „Jane'i" sõjaliste uurimuste keskuse Londonis avaldatud aruande järgi onivenelased juba jõudnud USA-st ette nn.„täh-tede sõja'' tehnoloogilise uurimise alal, mille vastu nad ametlikult võitlevad. Hiljutised fotod Afganistani piirilt näitavad, et venelaste võimed lasertehnika kasutamisel võivad ületada USA ja ta liitlaste võimed sel alal. % Vaatamata maailma majanduslikele probleemidele, kulutasid suurvõimud 1985. aastal relvastuseks ligi 900 miljardit dollarit. Relvastuse kulude tõus sel aastal oli 3,7 protsenti. Üle poole relvastus-kuludest kannavad Ühendriigid ja Nõukogude Liit, kumbki umbes võrdsed osas. Suuremateks relvastusele kulutajateks on peale USA ja Nõukogude Liidujnglismaa, Hiina, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa, Saudi-Araabaa, Iraak, Poola ja Jaa^ pan. Ainult Aafrikas olid kulutused relvastusele 1985. aastal vähene-^ nud. KALEV E8TIENNE KEVADESINEMINE 26.1 k®ii 7.30 Minkl®r Aucaitoriumi@<, i®n®ca Coll®9®, Finch Campus $7.00, saadaval kohapaal, laatalo alla g a. vaba. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-06-25-01
