1983-08-25-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 34 (1747) 1983 NELJAPÄEVAL, 25. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 25 XXXIV aastakäik
• M B ^ ^ M I f.
Arafati abiline
mowati Kreekas
PLO juhi Wasser Arafati lähem
abiline Mamoun Meräish mõrvati.
Ta oli sõitmas Piraeus sadamasse,
vaadata üle laeva mille ta paar
päeva varem oli ostnud PLO-le
$450.000 eest. Mõrvariteks olid
kaks meest,kes mootorrattal sõitsid
Meraishi autost mööda ja tulistasid
autos istujaid.,, Meraish sai silmapilkselt
surma. Temaga kaasasõitja
ja Meraishi neljaaastane poeg
Massein said haavata.
FLO juhatus süüdistab mõrvas
Iisraeli salapolitseid. Iisraeli valitsus
jeruusalemas eitab kategooriliselt
süüdistust.
lõekäärU Suvekodu printsess Silvia Matsoo ja prints Erik Valter, kes
valiti lõpuballil. Foto - I Säägi
Toronto Eesti Msiisseltsi Jõekääru Laste Suvekodus langetati lipud Eesti hümni kõlades. Foto — J. Saagi
Vene lennukid uurivad
arvati:
SEEDRIORU (,,Meie Elu*' kaastööliselt) ---Eesti kunstinädala lõpetamisel kogmesid kohaloinui
9,Rahvuslikuks Nõüpäevaks", kus arutluste keskpunktiks oli Eesti kunstide Keskuse poolt ostetud „Esto
Valley" kujundamise kava. Rõhutati, et ostJetud endine suusakeskus ei ole võistlejaks teistele eesti organir
satsioonidele ja täidab eriotstarvet vaadates kaugemale tulevikku.
Rahvusliku Nõupäeva teemaks Jaan Roos, Abel Lee ja Stella Kerson.
oli: „Mida on vaja aastal 2001 ^ešti Praegu on parandatud juba elektri-kultuuri
viljelemiseks?" ja sinna
raami paigutati ka „Esto Valley",
miUe välj^arendaraise- -suuremõõtmeline
kava näeb ette meie pealekasvava
noorema generatsiooni vajadusi
ka 40—50 aasta pärast.
KORRASTUSTÖÖ ALANUD
Nõupäeva avasõnad ütles Eesti
Kunstide Keskuse, EKN rahvuskul-seadmed,
veepumbad, maaalune reservuaar
jne.
Korraldada tuleb veel sissesõidutee,
murukate jne. Kõne all oli võimalus
piiratud tegevpse alustamiseksj
näiteks telgitamisega, et kohta laiemalt
tutvustada.
olemasolevate arhiividega -võistlemata.
Kunstide ja spordikeskuse väljaehitamine
oleks järkjärguline 5—lO
aasta jooksul. . , %
„Esto Valley;' maksis 135.000 dol.
Sellest ^100.000 on võlg, mille tasu-,
miseks hakatakse koguma raha.
..Rahvusliku Nõupäeva" seisukoht
võeti kokku proklamatsiooniks:,
ESTO VALLEY 2001
Tahame, et Eesti rahvuskultuur
„EESTI MUINASKULA"
Arhitekt Ants Elken esitas üld-tuurikomisjoni
ja .,Esto Valley" ko- joontes kava, kuidas praeguse 4000
misjoni nimel Stella Kerson, esitades ruütjala suuruse kivihoone ümber võõrsil kestab üle järgmise aasta-'
andmeid Toronto kesklinnast tunni- ehitada ,,eesti küla", mis koosneks tuhande läve.
se autosõidu, kaugusel asuva 96,5 kunstimuuseumist, kokkusaamisko-ääkrisüiiruse
maatüki kohta, mis hast, vabaõhuteatrist kõlakojaga,
osteti 1. juunil 135.000 dollari eest. sporditarvete hoidlast, elamutest,ka-
Küna see endine suusakeskus asub helist, tennisväljakutest, riietusruu-looduskaitse
piirkonnas, on esitatud midest. Siis veel' bassein, stuudiod,
taotlus ehitusloa saamiseks. Sellest saun jne. Muusikud loetlesid oma
oleneb edaspidine tegevus. Nõupäe- vajadusi — muusikainstrumente jne.,
vai, kus moderaatoriks oli dr. Karl mille hinnalisus tingiks alalise valve.
Aun, selgusid ulatuslikud kavad mi- Rõhutati, et keskuses peaks leiduma
da arutati neljas erigrupis. raamatukogu, kuhu koondatud vaja-
,,Esto Valley" asutavasse kogusse likud teatmeteosed jne., seejuures
kuuluvad, Märt Pihl, Antoni Truu-vert,
Ants Elkeii, Sven Ehvert, dr.
Arvame, et selleks läheh vaja
keskust, mis kõiki rahvuskultuuri,
kunstide ja rahvuspärimuste erialasid
ühendab, noori viljelejaid
köidab, ierivõimetega professio-naale
ja teisi eriteadlasi eestlaste
seast rakendab/ja ajaga kaasuvaid
tehnilisi uuendusi kasutab.
Sellepärast soovime Esto Valley
projekti teostumist, olles teadlikud
seostuvatest raskustest.
Fõhja-Ameerika õhukaitsekes»
kuse teate kohaselt on vene pommitajad
sel aastal kolmel korral
tunginud Kanada õhuruumi ja sealt
välja saadetud Kanada võitluslen-nukite
poolt. Ohukaitsekeskuse juhatuse
arvates proovib vene lennuvägi,
kui kiiresti Kanada õhukaitse
reageerib vene lennukite sissetungile
Kanada õhuruumi. Vene lennukid
lendasid Kanada õhuruumi
kahel korral juunis ja viimane kord
20. juulil. Sisselend Kanada õhu°
ruumi teostati põhja-ida rajoonis.
Kanada poolelt saadeti vene
pommitajatele vastu CF-101 sulus-tuslennukid
(intercepter). Need tegid
kindlaks, et Kanada õhuruumi
sissetungijad olid vene TU-95 pommitajad.
Pärast lennukite tüübi
kindlakstegemist vene lennukid
juhatati välja Kanada õhuruumist
mere suunas.
Vene suured pommitajad ja
transportlennukid jkasutavad Siberi
lennuvälju startimiseks üle Atlandi
ookeani Kuubasse. Lennukite
liiklus sellel teel on küllalt tihe ja
Kanada õhukaitse eksperdi John
Gellneri arvates Venelased saadavad
lennuteel Kuubasse mitmesugust
varustust. '
ru ^rintssssi ja printsi kandidaadid valssi tantsimas.
Foto — J. Säägi
õekääru Suvekodus
langetati lipud
Kodusõda Chadis on kestnud ligemale
20 aastat. Teravamaks see
muutus 4 aastat tagasi, kui president
Felix Malloumi valitsus kukutati.
Praegune sisesõda on võimuvõitlus
kahe mehe, Goukoni Oued-dei
ja Hissene Habre vahel. Mõ-lemad
on moslemid ja Põhja-Ghadi
suguharude päälikud.'
Sõda võttis -suurema ulatuse, kui
Liibüa diktaator .Gadaffi hakkas toetama
Goukouni Oueddei oma sõjaliste
jõududega ja vene relvadega. Selle
toetusega Oueddei vägedel õnnestus
vaenlast lüüa mitmes piiriäärses lahingus
ja kiirelt liikuda lõuna suu-
/nas, kus asuvad Chadi tähtsamad
keskused. 10. augustil langes,Faya-
Largeau, kui tähtis strateegiline
sõlmpunkt.
„ I /» . THrrjr .J / Gadaffl suurte sõjaliste jõudude
Dr. Karl Aun ja EKK president saatmine Chadi alarmeeris Prantsuse
Stella Kerslon Seitsme Kunsti Na= valitsust ja president Reaganit, kuna
dala Nõupäeval. Foto — Aino Tera koos Gadaffimõjuga suureneb Gha-
KALEVI VÕRKPALLI
ETNILINE TURNIIR JA
.-AM EERIKA BALTI KERG E-JÕUSTIICUVÕISTLUSED
10. JA 11. SEPTEE^BRIL JÕEKÄÄRUL
Laupäeva õhtul ÕHTUSÖÖK ja Tarkuse orkester ® BAAR
Sissepääs koos õhtusöögiga $5.00 ® Kõik teretulnud!
dis kommunistide ja N. Liidu mõjuvõim.
Mõlemad nendest on mõistnud
hukka Liibüa diktaatori sekkumise
Chadi kodusõtta ning lubanud Chadi
valitsusele moodsamaid relvi, sõjalist
varustust ja nõuandjaid sõjaväe
reorganiseerimiseks.
Praritsusse valitsus,on eriti huvir
tatüd, et Chad, kui endine Prantsusmaa
koloonia, ei satuks Liibüa, N.
Liidu ja kommunismi mõjupiirkonda.
Selle vältimiseks Prantsusmaa ei
ole hakanud saatma Chadi mitte üksi
moodsaid relvi, lennukeid ja sõjalist
varsutust, vaid ka regulaarseid voit-lusüksusi
koos sõjaliste nõuandjatega.
Nende arv on üle tuhande ja
suureneb pidevalt. Prantsuse üksused
ön saadetud Kesk-Chadivalitsus-vägode
seljataha ja hoiatus antud Ga-daf
f ile, et neid väe"osi rünnates Prant-susö
väeosad vastavad kogu oma sõjalise
jõuga. Kuidas Gadaffi sellele
reageerib, näitab lähem tulevik.
Sisesõda Chadis on osa sellest üldisest
segadusest^mis levis Aafrikas
pärast iseseisvuse saavutamist ja k*o-lonialismi
likvideerimist. Viimase 20
aasta kestel on Aafrikas aset leidnud
üle 60 valitsuse kukutamist ja 40
kodusõda. Selle tagajärjel on halvenenud
üldine majanduslik olukord.
Kuni 1972. aastani Aafrika suutis
endise toita. 1978. a. tuli osta teistelt
maadelt 12 miljoni tonni teravilja,et
nälgivaid inimesi toita. Arvestuste
kohaselt Vajavad Aafrika rahvad lisa
teravilja teistelt maadelt 1990: a. 45
miljoni tonni, kui olukord d^^stiliselt
ei muutu ja lahinguväljadel ei hakata
kasvatama teravilja.
Soome kommunistlik
partei teelahkmel
Karl Marxi õpetus töölisklassi
diktatuurist ja kapitalistlikust ekspluatatsioonist
jätab Soome tööliskonna
viimasel ajal külmaks,ja ollakse
arvamiselr et parem on elada
täie kõhuga kui punase diktatuuri
all. Kommunistlik partei Soomes
kaldub paremale ja raske on vahet
teha kommunistliku partei parema
ja sotsiaal-demokraatliku partes
vasaku tiiva vahel.
Soome president, endine sada-matööline
Mauno Kõiviste, püüab
hoida v^ga neutraalset poliitlist
joont, vaatamata sellele, et Soomel
on N. Liiduga pikk ühine piir ja
Soome on seotud N. Liiduga mitmete
majanduslike ja kaubanduslike
lepingutega, mis teevad Soome
praktiliselt olenevaks N. Liidust.
Seda olukorda rahvas vaikselt talub
ja näitab üldvalimistel vähese
häälte andmisega kommunistliku
parteile.
Belgiast saadeti välja
viis spiooni
Belgia valitsuse korraldusel saadeti
maah välja 5 diplomaati, kes tegelesid
spionaazhiga. Kpos spioonide
väljasaatmisega arreteeriti üks,
kõrgem • Belgia välisministeeriumi
ametnik Eugene Nilichiels. Tegemist
on tööstusliku spionaazhiga, Valitsuse
esindaja ei avaldanud väljasaadetud
diplomaatide nimesid. Kohalikus
lehes ilmunud teate kohaselt üks
väljasaadetuist oh N. Liidu diplo-niaat
ja teised kaks Rumeenia diplomaadid.
Kahe ülejäänud diplomaadi
kohta lähemaid andmeid ei avaldatud.
Tõenäoliselt kuuluvd kä need
inõne ida-bloki valitsuse diplomaatilisse
koosseisu.
Suvekodus langetati lipud
pärast järjekordset edukal
hooaega ja päikesepaistelisi ning
rõõmuküllaseid puhkepäevi veetnud
noored siirdusid tagasi oma
kodudesse. Suvekodus käis juube-lisuvel
rohkesti eesti noori, neist
paljud ka Ühendriikidest ja teistest
kaugematest kohtadest
Neljapäeva õhtul peeti suvekodu
„baH", kus noored veetsid tujuküllaselt
oma viimaseid suvekodu tunde,
Seekqrdse „balli" puhul oli Jõekääru
saal muudetud ennemuisteks rüütili-lossiks,
kus toimus ka suveprintsesši
ja -printsi valimine. Kandidaatideks
oli esitatud vii^ paari: Silvi Matsoo ja
Eerik Valter, Tiia Pihl ja Indrek Lu-sik.
Marina Van der Veen ja Thomas
Olvet, Lpili Lukas ja Peeter Pühvel,
Linda Värve ja Mardi Nukk. Valimi-.
se komiteesse' kuulusid: Toronto
Eesti Naissehsi esinaine Heljo No-vek,
Ruth Küng, Marcus Silmberg
(kasvandik), Edda Lepik, Maia L i nask
(kasvandik), Ilmar Kütt ja Kati
Kütti. Suvekodu printsessiks valiti
Silvi Matsoo ja printsiks Eerik Vaher.
Ärahüpanud eesti kapten
astub prantsuse
merekooli
STOKHOLM(EPL) - Prantsusmaal
Rouen'i sadamas Nõukogude
laevalt põgenenud ja asüüli palunud
kaugesõidukapten Sulev Viikna (kes
oli Eesti Merelaevanduse mootorlaeva
„Viru" kapteni teine abi) on nüüd
saanud elamisloa ja asunud ühte väikelinna,
kus ta on allüürnikuks ühele
prantsuse perekonnale. Ta on esitanud
avalduse prantsuse kõrgemasse
merekooli pääsemiseks, et teha
prantsuse kaptenieksamid.
Tema eksistentsiküsimust pn majanduslikult
kergendanud see abi,
mida eestlased Rootsis ja USA-s on
korraldanud. Ta avaldab selle eest
südamlikku tänu.
33-aastane Valgas sündinud meremees
jutustab, et ta edasine karjäär
laevanduses oH seisma pandud, kuna
ta keeldus astumast parteisse. Ta oli
samal,teise kapteniabi kohal ülesandega
korraldada, prahtimist,, juba
kümme aastat.
Perekonda ta endale ei soetanud,
'mis tegi äijahüppamisotsuse kergemaks.
Momendil õpib Viikna hoolega
prantsuse keelt L'Alliance Francaise
kursustel, sest keeleoskus, on merekoolis
esmane vajadus.
Ühes kirjas avaldab Viikna arvamist,
et eesti rahva „ajalukku allesjäämise"
küsimuse raskuspunkt on
Ball oli lõbusaks vahelduseks nii
noortele kui kasvatajatele.
Reede oli puhastamise, koristamise,
asjade pakkimise, mälestusesemele
vahetamise ja autogrammide
andmise päevaks. Õhtul toimus pidulik
eine koos kasvandike suvekodu
abistajate ja personali osa\|õtuI. OH
sõnavõtte, medalite ja diplomide üleandmine.;
Naisseltsi esinaine Heljo
Novek tänas neid^kes olid.Seda ära
teeninud. Köögipersonalile ulatas ta
igale karbi maiustusi. Suvekodu juhataja
Jaan Veenpere omas sõnav.õtps
kriipsutas alla Heljo Noveki teeneid,
ja andis üle mälestuseseme. Pärast
õhtusööki algas viimane Jõekääru
tantsuõhtu,kuö valiti ka 1983, suve
Jõekääru „eideks" Ellen Valter ja
„taadiks" ivtikk Jõgi.
Laupäeval kell 12 p. langetati
Peamaja ees Jõekääru lipp. Siis mars-
Sid lapsed lipuväljakule, kus toimus
auhindade välja jagamine samuti anti
üle personalile ja abistajatele 30.
aasta juubelimärk. '
].S'-gi
Rumeeniast rahusobita
Lähis-Idas?
a
Rumeenia, oma kindla kommunistliku
korraga ja iseseisva poliitikaga,
on olnud mingiks vahelüliks
Moskva ja Lääne vahe - Olukorras^
kus USA presidendi katsed tuua rahu
Lähis-Itta läbirääkimiste teel, on
jooksnud karile, Iisraeli peaminister
on pöördunud Rumeenia presidendi
Nikulae Ceausescu poole aluste leidmiseks,
kuidas saavutada kokkulepet
Liibanoni-Süüria-Iisraeli vahel
vägede väljaviimiseks Liibanonist ja
sõjaohu vähendamiseks Lähis-Idas.
Sellel eesmärgil Iisraeli välisminister
Yitzhak Shamir viibis Bukarestis, ja
püüdis veenda Rumeenia presidenti,
et ta nõustuks ol^ma vahendajaks
Lähis-Ida poliitiliste probleemide lahendamisel,
nagu 7 aastat varem. Siis
külastas Egiptuse president Sadat,
Rumeenia pi^esidenti, kelle nõuande
kohaselt sõitis Iisraeli ja otseste
läbirääkimiste kaudu saavutas kokkuleppe
Iisraeli valitsusega rahulepingu
sõlmimiseks ning Iisraeli poolt
vallutatud maa-alade loovutamiseks
Egiptusele. Kui suurt osa hakkab
Rumeenia mängima olukordade selgitamisel
Lähis-Idas, ei ole veel selge.
vahepealses okupatsiooni arengus
nihkunud Eestist Väljaspoole ja erilise
tähtsuse on omandanud just vaba
eestluse võitlus oma maa ja rahva
eest.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 25, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-08-25 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E830825 |
Description
| Title | 1983-08-25-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Nr. 34 (1747) 1983 NELJAPÄEVAL, 25. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 25 XXXIV aastakäik • M B ^ ^ M I f. Arafati abiline mowati Kreekas PLO juhi Wasser Arafati lähem abiline Mamoun Meräish mõrvati. Ta oli sõitmas Piraeus sadamasse, vaadata üle laeva mille ta paar päeva varem oli ostnud PLO-le $450.000 eest. Mõrvariteks olid kaks meest,kes mootorrattal sõitsid Meraishi autost mööda ja tulistasid autos istujaid.,, Meraish sai silmapilkselt surma. Temaga kaasasõitja ja Meraishi neljaaastane poeg Massein said haavata. FLO juhatus süüdistab mõrvas Iisraeli salapolitseid. Iisraeli valitsus jeruusalemas eitab kategooriliselt süüdistust. lõekäärU Suvekodu printsess Silvia Matsoo ja prints Erik Valter, kes valiti lõpuballil. Foto - I Säägi Toronto Eesti Msiisseltsi Jõekääru Laste Suvekodus langetati lipud Eesti hümni kõlades. Foto — J. Saagi Vene lennukid uurivad arvati: SEEDRIORU (,,Meie Elu*' kaastööliselt) ---Eesti kunstinädala lõpetamisel kogmesid kohaloinui 9,Rahvuslikuks Nõüpäevaks", kus arutluste keskpunktiks oli Eesti kunstide Keskuse poolt ostetud „Esto Valley" kujundamise kava. Rõhutati, et ostJetud endine suusakeskus ei ole võistlejaks teistele eesti organir satsioonidele ja täidab eriotstarvet vaadates kaugemale tulevikku. Rahvusliku Nõupäeva teemaks Jaan Roos, Abel Lee ja Stella Kerson. oli: „Mida on vaja aastal 2001 ^ešti Praegu on parandatud juba elektri-kultuuri viljelemiseks?" ja sinna raami paigutati ka „Esto Valley", miUe välj^arendaraise- -suuremõõtmeline kava näeb ette meie pealekasvava noorema generatsiooni vajadusi ka 40—50 aasta pärast. KORRASTUSTÖÖ ALANUD Nõupäeva avasõnad ütles Eesti Kunstide Keskuse, EKN rahvuskul-seadmed, veepumbad, maaalune reservuaar jne. Korraldada tuleb veel sissesõidutee, murukate jne. Kõne all oli võimalus piiratud tegevpse alustamiseksj näiteks telgitamisega, et kohta laiemalt tutvustada. olemasolevate arhiividega -võistlemata. Kunstide ja spordikeskuse väljaehitamine oleks järkjärguline 5—lO aasta jooksul. . , % „Esto Valley;' maksis 135.000 dol. Sellest ^100.000 on võlg, mille tasu-, miseks hakatakse koguma raha. ..Rahvusliku Nõupäeva" seisukoht võeti kokku proklamatsiooniks:, ESTO VALLEY 2001 Tahame, et Eesti rahvuskultuur „EESTI MUINASKULA" Arhitekt Ants Elken esitas üld-tuurikomisjoni ja .,Esto Valley" ko- joontes kava, kuidas praeguse 4000 misjoni nimel Stella Kerson, esitades ruütjala suuruse kivihoone ümber võõrsil kestab üle järgmise aasta-' andmeid Toronto kesklinnast tunni- ehitada ,,eesti küla", mis koosneks tuhande läve. se autosõidu, kaugusel asuva 96,5 kunstimuuseumist, kokkusaamisko-ääkrisüiiruse maatüki kohta, mis hast, vabaõhuteatrist kõlakojaga, osteti 1. juunil 135.000 dollari eest. sporditarvete hoidlast, elamutest,ka- Küna see endine suusakeskus asub helist, tennisväljakutest, riietusruu-looduskaitse piirkonnas, on esitatud midest. Siis veel' bassein, stuudiod, taotlus ehitusloa saamiseks. Sellest saun jne. Muusikud loetlesid oma oleneb edaspidine tegevus. Nõupäe- vajadusi — muusikainstrumente jne., vai, kus moderaatoriks oli dr. Karl mille hinnalisus tingiks alalise valve. Aun, selgusid ulatuslikud kavad mi- Rõhutati, et keskuses peaks leiduma da arutati neljas erigrupis. raamatukogu, kuhu koondatud vaja- ,,Esto Valley" asutavasse kogusse likud teatmeteosed jne., seejuures kuuluvad, Märt Pihl, Antoni Truu-vert, Ants Elkeii, Sven Ehvert, dr. Arvame, et selleks läheh vaja keskust, mis kõiki rahvuskultuuri, kunstide ja rahvuspärimuste erialasid ühendab, noori viljelejaid köidab, ierivõimetega professio-naale ja teisi eriteadlasi eestlaste seast rakendab/ja ajaga kaasuvaid tehnilisi uuendusi kasutab. Sellepärast soovime Esto Valley projekti teostumist, olles teadlikud seostuvatest raskustest. Fõhja-Ameerika õhukaitsekes» kuse teate kohaselt on vene pommitajad sel aastal kolmel korral tunginud Kanada õhuruumi ja sealt välja saadetud Kanada võitluslen-nukite poolt. Ohukaitsekeskuse juhatuse arvates proovib vene lennuvägi, kui kiiresti Kanada õhukaitse reageerib vene lennukite sissetungile Kanada õhuruumi. Vene lennukid lendasid Kanada õhuruumi kahel korral juunis ja viimane kord 20. juulil. Sisselend Kanada õhu° ruumi teostati põhja-ida rajoonis. Kanada poolelt saadeti vene pommitajatele vastu CF-101 sulus-tuslennukid (intercepter). Need tegid kindlaks, et Kanada õhuruumi sissetungijad olid vene TU-95 pommitajad. Pärast lennukite tüübi kindlakstegemist vene lennukid juhatati välja Kanada õhuruumist mere suunas. Vene suured pommitajad ja transportlennukid jkasutavad Siberi lennuvälju startimiseks üle Atlandi ookeani Kuubasse. Lennukite liiklus sellel teel on küllalt tihe ja Kanada õhukaitse eksperdi John Gellneri arvates Venelased saadavad lennuteel Kuubasse mitmesugust varustust. ' ru ^rintssssi ja printsi kandidaadid valssi tantsimas. Foto — J. Säägi õekääru Suvekodus langetati lipud Kodusõda Chadis on kestnud ligemale 20 aastat. Teravamaks see muutus 4 aastat tagasi, kui president Felix Malloumi valitsus kukutati. Praegune sisesõda on võimuvõitlus kahe mehe, Goukoni Oued-dei ja Hissene Habre vahel. Mõ-lemad on moslemid ja Põhja-Ghadi suguharude päälikud.' Sõda võttis -suurema ulatuse, kui Liibüa diktaator .Gadaffi hakkas toetama Goukouni Oueddei oma sõjaliste jõududega ja vene relvadega. Selle toetusega Oueddei vägedel õnnestus vaenlast lüüa mitmes piiriäärses lahingus ja kiirelt liikuda lõuna suu- /nas, kus asuvad Chadi tähtsamad keskused. 10. augustil langes,Faya- Largeau, kui tähtis strateegiline sõlmpunkt. „ I /» . THrrjr .J / Gadaffl suurte sõjaliste jõudude Dr. Karl Aun ja EKK president saatmine Chadi alarmeeris Prantsuse Stella Kerslon Seitsme Kunsti Na= valitsust ja president Reaganit, kuna dala Nõupäeval. Foto — Aino Tera koos Gadaffimõjuga suureneb Gha- KALEVI VÕRKPALLI ETNILINE TURNIIR JA .-AM EERIKA BALTI KERG E-JÕUSTIICUVÕISTLUSED 10. JA 11. SEPTEE^BRIL JÕEKÄÄRUL Laupäeva õhtul ÕHTUSÖÖK ja Tarkuse orkester ® BAAR Sissepääs koos õhtusöögiga $5.00 ® Kõik teretulnud! dis kommunistide ja N. Liidu mõjuvõim. Mõlemad nendest on mõistnud hukka Liibüa diktaatori sekkumise Chadi kodusõtta ning lubanud Chadi valitsusele moodsamaid relvi, sõjalist varustust ja nõuandjaid sõjaväe reorganiseerimiseks. Praritsusse valitsus,on eriti huvir tatüd, et Chad, kui endine Prantsusmaa koloonia, ei satuks Liibüa, N. Liidu ja kommunismi mõjupiirkonda. Selle vältimiseks Prantsusmaa ei ole hakanud saatma Chadi mitte üksi moodsaid relvi, lennukeid ja sõjalist varsutust, vaid ka regulaarseid voit-lusüksusi koos sõjaliste nõuandjatega. Nende arv on üle tuhande ja suureneb pidevalt. Prantsuse üksused ön saadetud Kesk-Chadivalitsus-vägode seljataha ja hoiatus antud Ga-daf f ile, et neid väe"osi rünnates Prant-susö väeosad vastavad kogu oma sõjalise jõuga. Kuidas Gadaffi sellele reageerib, näitab lähem tulevik. Sisesõda Chadis on osa sellest üldisest segadusest^mis levis Aafrikas pärast iseseisvuse saavutamist ja k*o-lonialismi likvideerimist. Viimase 20 aasta kestel on Aafrikas aset leidnud üle 60 valitsuse kukutamist ja 40 kodusõda. Selle tagajärjel on halvenenud üldine majanduslik olukord. Kuni 1972. aastani Aafrika suutis endise toita. 1978. a. tuli osta teistelt maadelt 12 miljoni tonni teravilja,et nälgivaid inimesi toita. Arvestuste kohaselt Vajavad Aafrika rahvad lisa teravilja teistelt maadelt 1990: a. 45 miljoni tonni, kui olukord d^^stiliselt ei muutu ja lahinguväljadel ei hakata kasvatama teravilja. Soome kommunistlik partei teelahkmel Karl Marxi õpetus töölisklassi diktatuurist ja kapitalistlikust ekspluatatsioonist jätab Soome tööliskonna viimasel ajal külmaks,ja ollakse arvamiselr et parem on elada täie kõhuga kui punase diktatuuri all. Kommunistlik partei Soomes kaldub paremale ja raske on vahet teha kommunistliku partei parema ja sotsiaal-demokraatliku partes vasaku tiiva vahel. Soome president, endine sada-matööline Mauno Kõiviste, püüab hoida v^ga neutraalset poliitlist joont, vaatamata sellele, et Soomel on N. Liiduga pikk ühine piir ja Soome on seotud N. Liiduga mitmete majanduslike ja kaubanduslike lepingutega, mis teevad Soome praktiliselt olenevaks N. Liidust. Seda olukorda rahvas vaikselt talub ja näitab üldvalimistel vähese häälte andmisega kommunistliku parteile. Belgiast saadeti välja viis spiooni Belgia valitsuse korraldusel saadeti maah välja 5 diplomaati, kes tegelesid spionaazhiga. Kpos spioonide väljasaatmisega arreteeriti üks, kõrgem • Belgia välisministeeriumi ametnik Eugene Nilichiels. Tegemist on tööstusliku spionaazhiga, Valitsuse esindaja ei avaldanud väljasaadetud diplomaatide nimesid. Kohalikus lehes ilmunud teate kohaselt üks väljasaadetuist oh N. Liidu diplo-niaat ja teised kaks Rumeenia diplomaadid. Kahe ülejäänud diplomaadi kohta lähemaid andmeid ei avaldatud. Tõenäoliselt kuuluvd kä need inõne ida-bloki valitsuse diplomaatilisse koosseisu. Suvekodus langetati lipud pärast järjekordset edukal hooaega ja päikesepaistelisi ning rõõmuküllaseid puhkepäevi veetnud noored siirdusid tagasi oma kodudesse. Suvekodus käis juube-lisuvel rohkesti eesti noori, neist paljud ka Ühendriikidest ja teistest kaugematest kohtadest Neljapäeva õhtul peeti suvekodu „baH", kus noored veetsid tujuküllaselt oma viimaseid suvekodu tunde, Seekqrdse „balli" puhul oli Jõekääru saal muudetud ennemuisteks rüütili-lossiks, kus toimus ka suveprintsesši ja -printsi valimine. Kandidaatideks oli esitatud vii^ paari: Silvi Matsoo ja Eerik Valter, Tiia Pihl ja Indrek Lu-sik. Marina Van der Veen ja Thomas Olvet, Lpili Lukas ja Peeter Pühvel, Linda Värve ja Mardi Nukk. Valimi-. se komiteesse' kuulusid: Toronto Eesti Naissehsi esinaine Heljo No-vek, Ruth Küng, Marcus Silmberg (kasvandik), Edda Lepik, Maia L i nask (kasvandik), Ilmar Kütt ja Kati Kütti. Suvekodu printsessiks valiti Silvi Matsoo ja printsiks Eerik Vaher. Ärahüpanud eesti kapten astub prantsuse merekooli STOKHOLM(EPL) - Prantsusmaal Rouen'i sadamas Nõukogude laevalt põgenenud ja asüüli palunud kaugesõidukapten Sulev Viikna (kes oli Eesti Merelaevanduse mootorlaeva „Viru" kapteni teine abi) on nüüd saanud elamisloa ja asunud ühte väikelinna, kus ta on allüürnikuks ühele prantsuse perekonnale. Ta on esitanud avalduse prantsuse kõrgemasse merekooli pääsemiseks, et teha prantsuse kaptenieksamid. Tema eksistentsiküsimust pn majanduslikult kergendanud see abi, mida eestlased Rootsis ja USA-s on korraldanud. Ta avaldab selle eest südamlikku tänu. 33-aastane Valgas sündinud meremees jutustab, et ta edasine karjäär laevanduses oH seisma pandud, kuna ta keeldus astumast parteisse. Ta oli samal,teise kapteniabi kohal ülesandega korraldada, prahtimist,, juba kümme aastat. Perekonda ta endale ei soetanud, 'mis tegi äijahüppamisotsuse kergemaks. Momendil õpib Viikna hoolega prantsuse keelt L'Alliance Francaise kursustel, sest keeleoskus, on merekoolis esmane vajadus. Ühes kirjas avaldab Viikna arvamist, et eesti rahva „ajalukku allesjäämise" küsimuse raskuspunkt on Ball oli lõbusaks vahelduseks nii noortele kui kasvatajatele. Reede oli puhastamise, koristamise, asjade pakkimise, mälestusesemele vahetamise ja autogrammide andmise päevaks. Õhtul toimus pidulik eine koos kasvandike suvekodu abistajate ja personali osa\|õtuI. OH sõnavõtte, medalite ja diplomide üleandmine.; Naisseltsi esinaine Heljo Novek tänas neid^kes olid.Seda ära teeninud. Köögipersonalile ulatas ta igale karbi maiustusi. Suvekodu juhataja Jaan Veenpere omas sõnav.õtps kriipsutas alla Heljo Noveki teeneid, ja andis üle mälestuseseme. Pärast õhtusööki algas viimane Jõekääru tantsuõhtu,kuö valiti ka 1983, suve Jõekääru „eideks" Ellen Valter ja „taadiks" ivtikk Jõgi. Laupäeval kell 12 p. langetati Peamaja ees Jõekääru lipp. Siis mars- Sid lapsed lipuväljakule, kus toimus auhindade välja jagamine samuti anti üle personalile ja abistajatele 30. aasta juubelimärk. ' ].S'-gi Rumeeniast rahusobita Lähis-Idas? a Rumeenia, oma kindla kommunistliku korraga ja iseseisva poliitikaga, on olnud mingiks vahelüliks Moskva ja Lääne vahe - Olukorras^ kus USA presidendi katsed tuua rahu Lähis-Itta läbirääkimiste teel, on jooksnud karile, Iisraeli peaminister on pöördunud Rumeenia presidendi Nikulae Ceausescu poole aluste leidmiseks, kuidas saavutada kokkulepet Liibanoni-Süüria-Iisraeli vahel vägede väljaviimiseks Liibanonist ja sõjaohu vähendamiseks Lähis-Idas. Sellel eesmärgil Iisraeli välisminister Yitzhak Shamir viibis Bukarestis, ja püüdis veenda Rumeenia presidenti, et ta nõustuks ol^ma vahendajaks Lähis-Ida poliitiliste probleemide lahendamisel, nagu 7 aastat varem. Siis külastas Egiptuse president Sadat, Rumeenia pi^esidenti, kelle nõuande kohaselt sõitis Iisraeli ja otseste läbirääkimiste kaudu saavutas kokkuleppe Iisraeli valitsusega rahulepingu sõlmimiseks ning Iisraeli poolt vallutatud maa-alade loovutamiseks Egiptusele. Kui suurt osa hakkab Rumeenia mängima olukordade selgitamisel Lähis-Idas, ei ole veel selge. vahepealses okupatsiooni arengus nihkunud Eestist Väljaspoole ja erilise tähtsuse on omandanud just vaba eestluse võitlus oma maa ja rahva eest. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-08-25-01
