Meie Elu = Our life, April 14, 1978

              REEDEL, U. APRILLIL - FRIDAY, APRIL oMeie Elu" nr. 15
Vancouveps algas eesti kultuuri
tutvustamine 1948. a., mil Vancpuver
Folk Society kavatses varäsiigisel
korraldada Folk Festivali, kus koha­likud
rahvusgrupid pidid esinema,
oma päritolumaad tutvustava kava­ga.
Tollal leidus Vancouveris juba
mitmeid uustulnukaid ja ka „vaha-olejate"
perekönms oli mitmeid noo-
• •
n.. ;
Veera' Õunapuu, kes oli• Inglis-
?:-iaa! l saabunud, otsis noorte hul­gast
rahvätantsijaidyj Folk Festivali;
; esinemiseks. Ta sai neli paari kokku
— nende hulgas paar Kanadas sün­dinud
tütarlast. Aasta varem Saksa-ymaäXi
tulnud, Ray Mikk oli ka Lään-^
Je eiarna asunud ja temast sai rah­vatantsijate
akordionil saatja. Sep-
'embris 1948 alustati harjutustega,
oktoobris esinetigi juba suure eduea
Folk Festival'il. '
Sellisel väiksel skaalal algaski uus
;}ealükk eestlaste, kultuurielus.'Eesti
rahvätantsijaid oliK kihdlästi ennegi
'.(Inud : Põhja-Ameerikas aga Veera
Õunapuule, kuulub esimese pidevalt
:egütseva rahvatantsurühma alusta­mise
au.- • . \ .,: :
. Vancouveri,;;£esti Selts .asutati
• 94§.^ a. novembris ja Rühm otsustas:
so'leiza ühineda. -
Kui. mitte Pohja^Ameerikaš, siis
Kanadas kindlasti olji eesti rahva-"
tantsijate ^ esinemine .• Vancouveris;
;J948. a. Folk Festivalil. esmakordne
\-esti rahvatantsu rühma esinemine
rnltte-eesti publikule. Rühm on nüüd
esinenud kolmkümmend" korda iga-aasta:
se Folk Festivali — või nüüdse
nimegafolkfesfi — raames, lisaks
sellele on eesti rahvatantsu tutvusta­tud
mitmetes väiksemates B.C. kes­kustes.
Tuhandetele kanadlästele on
,;Eesti" nimi tuttavaks saanud Ka­nada
vanima rahvatantsurühma ette-
; kandeil RayMikk'ü saatel ja Veera-
/Dunapuu juhatusel. ,' t ;
Nende kahe väsimatu töö tulemu-seha
on rühm kolrrikümmend aastat
püsinud. Vahest ei olnud uusi tantsi^
iaid tulemas, ja rüh^nia suurus lan­ges
aeglaselt, aga ikka leidus kusa­gilt
kedagi keda sai tantsima panna.
tud.^ Vancouvefi eesti ühiskond op :
neile eriti .tanulik. V.E.S. rahvatant-;
su rühmast on läbi käinud vähemalt
kolmsada tantsijat. - Praegusel v ajal;
on mitmeid rühma hikmeid, kelle^va-nemad
kunagi V.E.S. rühmas tantsi­sid.
Ka rühma; alustajad oh: aktiiv­sest,
tööst eemale jäänud; Ra^^ Mikk
on oma ameti - pärast, tihti pidanud
välja sõitma, ning tema mängu kuu­leb
rühm ^ ainult .harjutuselintidelt.
Veera. õunapuu asus tegutsema vii­maste'
Lääneranniku Eesti Päevade,
rahva tantsu üldjuhina mille tõttu- tal
enam ei olnud aega. rühma juhtimi­seks.
Tema ülesanded võttis' endale
1975, ä. endine Toronto: ,,Kungla"
tantsija' Mikk iPeek. Kuid nagu pilli­mees
lindil on. säma, on ka õpetusel
kasutatavaks keeleks aihult eesti
keel, olgugi et kõik rühina liikmed ei
ole eesti p ä r i t o l u g c i . •
Rühma tegevus ei ole olnud piira­tud
Folkfestidel esinemistega. Esine­da
on tulnud üle kogu Lääneranniku
kui ka kõikidel Lääneranniku- ja
Ülemaailmsetel Eesti Päevadel. Ta-aasihoidlikult
arvestades on rühm
esinenud 30 .a. jooksul vähemalt 500
korda. Tähtsamate iseseisvate esine-miste;
hulgas: on- esinemine maailma­näitusel
Spokänes 1974. a., ESTO 76
raamides Baltimore südalinnas,, jne.
. Valikvõistluse alusel, on rühm esi­nema
kutsutud ka :1978: a.tFolkfcstil,
6. mail Quech Elizabeth teatris.
'Rühm on ka mitmeid auhindu võit­nud
läänes' oma oskusliku ešinemi-
TfilBKLAVERlI) ^ PIANIINOD
. petrof, Bluthner, Forster. j.t.
Uued ja renoveeritud.
Kitarrid, akordionid ja teised
MUtlSIKARIISTÄD : .
iEmen!
house of muslc Ltd.
Queen §t. W., Toronto 133, Oii«
Tel. 363-1966
k e s ei j u h t u o l e m a j u s t ü k s i k k o n - miseks, t e a d m i s e l , et k u i ü k s p ä r i s -
Tulumaksu lehtede täitmine
KiVi Incem© Tax Service •
234 Danforth Ave. Tor. tel. büroos 466-4813, kodus 759-
Pensionäridele hinnaalandus.
Äered Accountant
.Sulte:600, 55 r?^^vers1tv:Ave.,'Toromo/.Ontario, M5J 2H7
: - v : ; . V ::rTel.'8624115"
gi lukustatud vang. sellele jääb para­tamatult
midagi külge teiste inimes­te
kombeist^ ja viisidest. Kui nu on
lugu üksikisikuga, siis käib see: ka
rahvuste kohta ja eriti veel siis, kui
üheks neist rahvustest juhtub olema
meie oma rahvakild võõra rahvuse
ookeanis, kus mõjustuse lained nii
kõrgelt käivad, et need meie kätte
usaldatud Vanemuise kandli kaane
liimist lahti sulatada ähvardavad,
meie sõnavara lahjaks leotavad ja
hirmsasti ära köntamineenvad.
Vaevalt olid väliseestlaste esimese
põlvkonna liikmed oma jalad uuele
mandrile tõstnud, kui esimesi umb­rohu
seemneid hakkas puduneriia
meie keele vakka. See algas süütu
nai j äna kui uus tulnukad nagu viguri.
pärast, või siis oma kõnele erilise
vürtsi lisandamišeks sinna mõne ing-hskeelse
sõna sisse poetasid. iSleile
lisandusid mõisted, millega alles es­makordselt
kokku puututi ja mille
eestikeelset nimetust ei tuntud. Pea­gi
hagati.nagu lööklausetena tarvita^
ma indiskeelseid ütlusi. Keele kiire-sega.
Peale rahvatantsu on rühm tegut­senud
ka laiemahaardelise kultuur-organisatsioonina.
1977. a..šuvel kor­raldati
õppelaager lääneranniku
tantsi ja tele. Rühm pn televisioon Is
ja kohviõlitutel esitanud eesti rahva­riideid,
-kõipbeid ja tantse. On ka
eesti tantse õpetatud teistele rahvuš-
• tde; -'^y
Alates 1976, a. on rühm üle võtnud
traditsioonilise kevadballi korralda­mise...
Tänavu kavatsetakse balli eri­lise
pidulikkusega, et tähistada rüh­ma
30. aasta tegevuse aastapäeva.
Ball korraldatakse 13. mail Vancou-veri
eeslinnas—- 3500 jalga kõrge
õpetus oli eesti keeles/ jamit-' Grouse Moüntaini tipus asuvas saa-
Möödunud nädalal ilmus „Star'is'•
professor r.B. La\vaw'i artikkel So-ivcti
nn. rahvusvahelistest äriettevõ.
etest Kanadas ja mujal,mille kau­du
f i nan t seeri takse luure tegevust j a
ehakse kommunistlikku propagan­dat-.,:
N. Lnt omab Euroopas ja Ämeeri-ca
mandril rohkesti rahvusvahelisi
äriettevõtteid, mis ametlikult ei anna
tasusid. Artiklis üteldakse, et nende
eesmärk pn: 1, Teha legaalsel viisil
raha, 2. Finantseerida kpmmunist-ikke
parteisid, eriti Euroopas ja nn.
kolmandates riikides. 3. Finantseeri­da
konimiinis tükke organisatsioone,
nagu igasuguseid rahu eest võitle-medki
õppisid ke^le veel tantsu kõr­val
selgeks, t. ; •
Isegi šns kui laulukoor kiratses,
luldi kokku rahvatantsuks, eriti kui
0li vaja esineda tähtsatel puhkude]
— nagu tolleaegse printsess Eliza-beth'ile
jne. , ; \- •
Oniä tööga on R a y ' j a Veera
(Õunapuu kindlasti rohkem teinud
iestlüse püsimise heaks kui mõned,
'.elle: nimed oh ülemaailmselt tun-liš.
Mäetipust on I haruldane vaade
linnale mis õhtuta upub tuledesaras-
.se..
Külalistena tulevad jesinema Seatt­le!
eesti rahvatantsijad ja Portlandi
ansambel .,;Kajä". Ka Kanada vanim
rahvatantsurühm esineb, ja kõik,
eriti külalised väijaspooit linna, on
teretulnud takseerimä millist vilja
on kolmekümneaastane töö kannud.
Lääne-Saksa päevalehes „Weser-
Kurier" ilmus hiljuti P, Mölleri kir­jutis
Vana-Tallinna säilitamisega seo­tud
probleemide kohta* Nähtavasti
on kirjutise auttjr oma andmed saa­nud
käies Tallinnas kohal. Ta annab
kõigepealt kokkuvõtliku ülevaate
Tallinna ajaloo kohta niitig siis ise­loomustuse
Tallinna endisaegse ehi­tuskunsti
kohta rõhutades selle kuu-luiiijst
Euroo^passe ining põhjalikku
erinemist kõigest idapärasest ja ve^
nelisest. Ta tähendab, et venelasele
on Tallinn võõras maailm ning selles
iimbruses tunneb Venest saabunud
turist end võhivõõrana jžT ebakind-
.,l.ana.: .
; Käsitades Tallinna .vanalinna res-laureerimise
ja säilitamise problee-
• iiie ning okupantide suhtumist neis­se
küsib autor; ;,0n see saksa-eesti
ajaloo raLittemõistmine või on see ve-nsžast
vae.yav võõifapärasus, mis ei
maalane otsib ühte tublit'töötajat ja
peale selle veel tahab temaga ka so- ,
.ra\-alt juttu vestelda, siis peab ta
eesti kfeele.ära'õppima. .
Need tul3
pojad taips
id eesli rahva, tütred ja
sid' kohe siia niaale iuV
les, kui armetu ja puudulik on ingli­se
keel eesti^keelega võrreldes. Kir­jutatakse
sõnu' mitut moodi ja loe­takse
välja ühte moodi või siis üm­berpöördultJa
kunagi: ei loeta nii
nagu kirjutatakse, Mõne sõna peale ,
raisatakse'ilma asjata, ära niisugune
hulk tähti, et kui neid siis pärast mõ­ne
teise sõna kirjutamiseks' taiTis.
läheb, siis tuleb tähtedest puudus:
Lapsed koolis mängivad sõnadega ja /
tähtedega, ja. nimetki'ad seda ',yspelli-miseks"
.— inuidu ei saavat üldse
inglise keelt kirjutada: Kuid ega ühe!
täiskasvanul ometi Ivülba oma aega
sellise veidruse peale, kulutada, sest
see on ju| üks puru puha, kas kirju-
.tad carport voi cardboard, tankfull
või thankful, worse^ või force, walt? :
või falce, lawyef või liar, manor või
nianure, remnant või Rembrandt, On
ma äraõppimise -nimel avati inglise (ujlrnseltaiinultäja küsimus, millal
keelele kõik uksedja aknad, . inglaste silmad avanevad janad eest-
Ja kui siis keel juba nii tuttavaks -lastest eeskuju võttes hakkavad oma
sai,-et eesti keelt kõneledes jubaing-: keelt korralikult kirjutama. Sellepä^
ole lubanud aspda Tallinna laguneva
vanalinna restaureerimisele vare­malt?
Igalpool, kiis liigud, näed la­gunenud
müüre, seintelt pudenehtid
krohvj. ja luitunud värve. Vana han­salinnade
õde on kaunis veel vaid
mere poolt lähenejale. Ehituskunsti
veetlevaid märke võib turist kphata
nüüd vaid- üksikuis paigus Toom­peal
ja all-linnas. Linn on vana, aga
on muutunud oma vanaduse päevi!
inetuks; selle asemel, et olla endi­selt
iluduseks linnade :seas. Kui kü­lastajad
Moskvast, Völgogradist ja
Tomskišt seda ei' näe, siis lääne-eu-rooplase
silm registreerib allakäigu
sügava leinätundega»ä Vaid eestlaste
külalislahkus ja siiras siidamlikkus
pidurdavad külastajasi depressiooni-iunnete
tekkimine. j '
Tallinnat on veelgi võimalik pääs­ta.
Elanike hoolsus, tööl|:us ning nen­de
Mindumus oma Hnna, nende suh-lumine
möödunusse ja nende, pain­dumatu
rahvustunne vastutavad sel­le,
eest. Nad rfiõistavad, et linn peab
-päästetama. Ka Olümpiaadi parast.
] [ Olümpiaadi-aasta suveks, kui Tallin-
. na lahes toimuvad purjetamisvõist-
1used, peab. Tallinn säamä-ttüe väli-
: muse. Neid maju on sadu, mis va j a-
•vad värvi; mõni tosin isegi ehitus^
kindlus tüShkke restaureerimistöid,
et säiluksid. Vaatluse alla on võetud
1227 maja. Need on registreeritud
ning neid võrreldakse vahade joonis
tega,-
Jah, jooniseid ja plaane' on, kuid
ehitusplaane,vaevalt ja see teeb töö
keei"üliscks. Pole. teada, kus' -isuvad
majädbr;installatsioonid, kui tugevad
on müürid,' kus ..asuvad kandeseinad
jni. Et sellelaädilisist raskusist: üle
saada kavatsevad tallinlased kasuta­da
poola, restauraatorite kaasabi,
Meed: melicd, kellede töö tõttu tõusis
prügist ja prahist uus Danzig, kes
Varssavi: varemete väljale ehitasid
uue 'Varssavi -need nK^ied peaksid
teadma ka seda, mis tuleb teha Va-na-
Tallinna-säilitamiseks. Kohale ka­vatsetakse
kutsuda umbes 150 poola
asjatundjat ning tööde teostamiseks
1980. aastaks määratavat umbes 20
miljonit rubla. >.
Lisaks võõrailmelistele ehitustele
(ja loomulikult ka eesti keelele) irri­teerib
venelasi Tallinnas veel palju
muud,; Tallinna: ^26 ÖOO-list elanik­konda
varustatakse paremini kui' 8
miljonit moskvalast. Kuidas on tal­linlased
selle saavutanud? .
Eestis on tööprpduktiivsus 2,5 kor­da
suurem kui Nõukogude Liidu
muudes osades. E i kuski mujal kogu
Nõukogu Liidu ulatuses pole nii
ju eraautosid; igal neljandal
konnal on oma" efaauto. (?! Toim.) Ja
ei ole ühtki teist linna kogu nõuko­gude
riigis,.kuš rahvas oleks riieta­tud
sama hästi kui Tallinnas,
Seetõttu ei -ole' imestada, et kõige
väiksem Nõukogude Liidu osariiki
dest: venelasi hgi veab kui magneet
üks neljandik Eesti rahvastikust on
juba vene päritoluga.-Tallinlas iseg
üks kolmandik. : Õnneks on siišk
põhjust venelaste juurdevoolust kõ­nelda
juba minevikuvorniis. Juurde
vool on vähenenud, sest-Eestis ei
saada paremat töÖtasü kui Suur-Ve-nes
ja hoopiski vähem kui sealpoo
Üüralit.
Fakt,; et Tallinhas on paljugi; tei­siti
kui mujal, peab olenema Tallin­na
inimesist, Ka nende ajaloost,"
vaid kommünistlikkb organisatsioo­ne,
4, Koguda igasugust tehnilist ja
list informatsiooni, eriti Kana­das,
ja Mehhikos ÜSA kohta.
72 N. Liidu kapitaliga ettevõtet
töötab vabas maailmas 22. 'riigis.
Nende aktiivsus : tõuseb kogu ' aeg.
Nende mõju kasvab sellistes ettevõ­tetes
nagu Exxon, Texaco, Gulfy Ge­neral
Motors, Dutch Shell, ehk Bp,
Seal on vene „Narodnõi Pank", T)IC
itraktexport, Avtoexport Cö, ja Sõy-uzpromeexport
Go. Märgitakse, et
paljud vene ettevõtted töötavad rah­vuslikkude
katteniniede all Euroo­pas.
Kanadas töötavad: Vene masi­nate
esindus — Belarus Equipmenf
Ltd, ,Stan-Canada Mächinery Ltdv,
Emec. Trading.;'Co., Torontos, Vanr
GOuv-erisiSocal ^ircraft Ltd:, Calgary
and Morflüt, Freightliner Ltd.:
rnghsmaal:.;Russian: Wood Agency
Ltd., Anglü Soviet . Shipping Co.,
Black Sea and: Baltic General Insu­rance
Go., East West Leasihg, Tcch-nical
and; Optical • .Equipmeht, Ltd:•
Veel rohkem loetakse selliseid kom­munistlikke
•ettevõtteid :Praiitsus-maal,
Belgias, Lääne-Saksamäal,
Norras, Hispaanias, Marokkps, :Är-gentiinas.
Mõned neist omavad mil-ardidesse
dollaritesse ulatava,läbi-
Käisu. ,•; :
Torontos maikuus :toirauva.konve-rcnlsi
eeltööd on arenenud edukalt.^
Akadeemiline ;.ja pidulik kava; on
väljatöötatud.; .Külastajate majuta­mise
ja toitlustamise küsimused on
lahendatud. Konverentsi korraldaja­te
päevaprobleemiks on üüri, trüki,
DQsti ja muude jooksvate kulude
katmine, Süani;on laekunud toetusi
'Eesti Teadusliku Ameerika Ühingult
($250.00), Tartu Instituut ja Tartu
College 1200,00), Toronto Eesti ühis­pangalt
($200.00) ja Varamäe ehi tus-ettevõttelt
($100,00). ;
Kahjuks ei ole võimalik nelja an­netaja
panusega katta eesti rahvus-gruppi
konverentsi kulude osa.
Korraldav toimkond pöördub kõi^
kide kaasmaalaste poole palvega
konverentsi toetada. Ükskõik kui
suur pn annetuse summa on see tu­lumaksust
vabastatud, siis kui need
annetused saadetakse Baltimaade
teaduste edustamiseks Kanadas aad-ressih
• Eesti Sihtkapital, 'Eesti Maja
958 Broadview Ave. Toronto, Kanada
:M4K 2 R 6 . •
Informatsioon - - professor Jüri
Daniel aadress: 33 Moccasin Trail,
Don Mills Ont., Kanada,, M3C IY5'.
Tel. tööl 978-5307, kodus 444-0186,
ise keeles mõtlema hakati, siis leiti
järsku, hagu poleks maakeel enam
üldse, küllalt täiuslik oma .mõtete in­telligentseks.
väljendamiseks. PeagiIkeöle kasutamise mõttes või oma ea
rast pole mõtet hakata selle spelli
mise riiänguga \-aeva näsemasi,
.Missu2usos.še katesooriasse inglis-^
Juba mõnda; kuud on Key Bis-cayne'is:
jälle, inüügil omaaegne pre­sident
Nixoni kuulus talveloss,n,n.
.Florida Valge Maja", millise ostis
nakatas mitmeid tõbi; olla iga hinna
eest nagu pärismaalane ja nii sün­diski
moodse aja paarimees kadaka­saksale
ja pajuvenelasele. Tänapäe­val
on meie rahvast üle laia_ maailma
iiii mitut sorti pererahvaste hõlma
kadumas, et meil puude ja põõsaste
nimedest puudus tuleks kõigile neile
nime andmiseks samal eeskujul, na-gü,
seda muiste tehti saksastuma ja
veriestuma kippujatele. Seda enam,
et igal nimetusel "peaks olema oma,
loogiline põhjendus. ' t
Kust kadakasaksad oma nime
õieti said, pole päris kifidel. Ühe ver­siooni
järele olevat see tepckinnd
ühenduses Tallinna lähedal asuva
Kadaka külaga, kus omal ajal astr-nud
käsitöölisi, kes püüdnud endid
pida.da? -^akslasteks. Teine seletus on,
et nagu kadakas ei ole õieti ei puu
ega põõsas, nii polnud saksastuda
püüdev eestlanegi oma rahvuskäas-
Jaste silmis ei õige eestlane; ega ka
sakslane. Kui sns hiljem venestami­se
voolu tugevnedes ka tsaari kotka
tiiva älla kippu]aid päevakorrale
kerkis, siis valiti nende iseloomusta­miseks
kadaka eeskujul üks teine
taim, mida ei peetud puuks ega poor
saks — paju. Seega siis pajuvenela­ne,
. •
Mis -nüüd puutub inglaste hulka
ihaldäjaisse, siis on need vist ammu
enne jõudnud muutuda puhastverd
anglosaksideks, kui nende jaoks üks
sobiv nimi leitakse.
Enamik vanema põlvkonna eestla­si
on oma rahvust kaotamata nagu
kord ja kohus pärisrahva keele ära
poolest keegi meist ka ei kuuluks, on
peaaegu igaühel omad teened maa­keele
rikastamisel inglise keele ar­vel.
Ja selleks on ka oma tõsine põh­jus,
sest mõeldagu vaid, kui luitunud
oleks meie igapäevane jutt ilma sel­liste
väl}en'dusteta, nägu: livingnium,
aivei ja patermilk, mis nagu värske
tuulepuhang meie meeltest välja tuu­lab
kolletanud |ä tüütuseni tarvita­tud
sõnad elutuba, maantee ja hapu­piim.
• •
Just selleks olemegi laenanud oma­le
sõnad, nagu tissvasscr, viidkiller,
spiidlimit, katits-tsiis, sapvei, muuvi,
karbits, peisment ja kümneid teisi
Paisevei (elik muide), eks sõna-laena-mine
teisest keelest ole nagu puude
vargus kroonu metsast — see ei te­kita
yähirnatki südametunnistuse pii­na..
Peaiegi ei nõua keegi sõnalaenu
tagasimaksmist, nagu see on tavali­ne
igasuguse niuu laenu puhul.
Ja kui siis sõnade omastamine ön
kord juba nii hõlpus, miks siis mit­te
kahmata neid mitmuses — mida
enam seda parem. Nii olemegi ka tei-
1976. aastal .390.000 dollari eest Kana-.
da arst Sherwood Äpplelon. Dmanik õppinud hinnetega. „rahuldavast"-ku-
KUHU
Laup., 15. äprl. Toronto Soome
Meeslauljate kevadkontsert Stephen
Leacock Collegiateis, 2450 Birch-mount
Rd. Scarboro, algusega kl.
T:õ.^^:-
i( Lmp., iS, apii. ,,;^argamäe" New
Yorgi Eesti Teatri esituses Lawrence
Park Collegiate (Lawrence ja Ave-nue
Rd.) algusega kL 7 õ.
^ Pühap., 16. apriim Pensionärida
Klubi loterii Eesti Majas algusega
W. 12 p.
^ Pühäp., 16. aprl. Cantate i)omino
tuluõhtu Peetri üdriku Iseltskondli-kes
ruumes algusega kl. 4 p.l.
Pühap., 16.'aprl. helifilm „Esto 76"
Eesti Majas algusega M. 1.30, 4 ja
6.30;::--
^ Teisip., 18. ja 19. aprillil naiste pai
vekoosolekud „The Peöples Chuirch",
374 Sheppard Ave. E., algusega W
8. õ. ja 19. apr. kl. 10 h.
ir Reedel, 21. aprillil pärnumaalaste
Kevadpidu Tartu Cöllegeis algusega
Jcl. 8 õ.
i(. Laup., 22.. aprimi Toronto Eesti
Apostliku õigeusu koguduse näite
müük-perekonnaõhtu Peetri kiriku
saalis algusega kl. 5 õ.
küsib nüüd majast 575.000 dollarit ja
on ühes müügiagendiga pettunud, et
pakkumisest ei olda huvitatud.. .
Müügireklaafnis on- püütud olla.
ülimal-f osav. Nii märgitakse., et on
,võimalus osta ajalugu paradiisis"
ega. nimetata üldse, et. küsitud hind
on 100% kõrgem naaberkinnisvarade
omast ja rohkem kui kolmekordne
ellega võrreldes, mida maksis, selle
eest Nixon 1968. aastal.. Seda püütak­se
õigustada Nixoni .abielupaari ma­gamistoa,
;„Julie; ja Davidi ruumi">
julgeolekuvalvurite eluruumide jne.
näitamisega, „Moelge ometi, see on
paik, kus tehti: meie kõikide elu mõ­justavaid
ptsuseid. See on, nagu
oleks võimalik osta otse Valget Maja
Washingtonis!'!
Omaaegne kuulus aed krundi üm­bert
on nüüd:kadunud,saniuti vära­vavahi
putka, ja kuulikindlad aknad
on asendatud harilikega. Ilmselt
haistis dr. Appleton maja ostes suu­rejoonelist
äri turistidega. Nüüd ta
avaldab pettumust ja ütleb, et mõ­ned
külas ta j ad ori küll olnud huvita­tud,
kuid enamiku suhtumine on ol­nud
väga negatiivne. Ja küllap selle­ga
koos ka 390.000 dollari tagasilae-kumine!
~
ni ".väga heani". Osa pn aga seda tei­nud
ainult sel määral, kui on häda-nud.
Meie ei ütle skük, vaid skunks,
s.o. mitu skunki. Samuti drops,
smelts, keeks Jne.: .. •
NiivUsi mitmuses laenamine on
smaart aidüä — kahju ainult, et me
ei- saa nõuda endale selle leiutamise
au, sest keegr:pli'juba ammu meist .
ette jõudnud.
Kes muud, kui venelased.
Kui Venemaal' raudteid ehitama
hakati, tuli sinna Inglismaalt ka
rööpad, „rails", mille venelased mit­muses
omaks võtsid. ,,RaiI'ist" sai
relss; Kui siis ä. 187Q raudtee Peter­burist.
Tallinna :pikendati, tuli ka
„raudtee-keelne"' relss üle Nar\'-a jõe
vajalik oma' igapäevase leiva teeni-1 Eestisse.
M palju juufe om
7
9
lliliililillliliillilliillillllllliilHlllliilllllllllllllll^
:-„MEIE-ELU'- talituses: on.-
müügil kõik paguluses ilmu­nud
ilukirjandus ja suürps va­likus
heliplaadid.
tiiiiiiiiiiiiiiii»iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!iiiiiiiiiiiiiiiiiiii9isii:i
lir Pühap., 23. aprl. Toronto Eesti
Meeskoori aastakontsert Walter
Hairis (Toronto ülikooli Edward
Johnson Building algusega kl. 3 p.l.
^ Fühap., 23. aprl. Vana-Andrese ko­guduse
29. aastapäeva jumalateenis­tus
ja kohvilaud algusega kl. 4 pJ.
:ÄrNeljap;, 27. apriim Kalev-Estienne
valikrühmade kevad-esinemine
„Gentral Technical" kooli aulas algu­sega
kl. 7.30 õo
" Ühenduses sündmustega lähis-idas
on ehk huvitav teada, kui palju juu­te
tegeUkult maailmas üldse on ole­mas.
Juudid ise hindavad juutide ar­vu
kogu maailmas 14,3 miljonile.
Kõige suureni arv juute elab USA-s
ja nimelt 5,7 miljonit, nagu seda tea­tab
1978, a, American Jewish .Year
Book. Iisraelis eneses elab vaid 3
niilj, juuti, umbes sama palju kui
Nõuk, Liidus, kus see arv on 2,6 mil-
|önit, • •. : •
Need andmed pärinevad professor
Leofi Shapiro (Rutgers University)
ja Älvin Chenkin (Juutide Keskorga­nisatsioonist)
kokkuvõtteist, ..(M,P,)
Poliitik oma ghostwriteriie:
„Palun tarvitage vähem võõrsõnu
mu kõnedes. Ma tahan vähemalt ise
arü saada, millest ma räägin,"
Kohtlahe härra Müürikull resto­ranis:
„Tdoge mulle midagi eriti head.
Hind ei mängi mingit rolli,"
,,Võib-olla soovite kaaviari?"
,,Mis on see kaaviar?"
„Tuurakala rnunad."
„Hea küll. Kuludest ei saa hooli­tud.
Tooge mulle kaks tükki."
Shvaabimaa politsei protokollist:
„Jömmlirigenis põrkasid kokku
kaks taksoäutot. 30,-isikut sai vigas-tada,
r ••••-.•;.:•'.
Praha Wenzelplatsil varastati ko­gu
täiega kuue korrusega maja tel-hngud.
Maja renoveerivad töölised
märkasid teHihgute puudumise viis
päeva pärast vargust,
„Teie mees töötab juba kümme
päeva õllevabrikus. Kuidas talle j;eal
töö meeldib?" .
„Nähtavašti väga hästi. Ta pole vii-mase
kümne päeva jopksul kodus oi-
•nud,"'^ •:• : •
„Miks pidas N. Liit .kosmona.iitide
tagasitulekut maailmaruumist nii
hiilgavaks eduks?" i -
,,Kosmonaudid olid 94 päeva väl-iaspool
N. Liitu ja tulid sinna- ta2a-
:s.i." •
w-:^/^ . : . , ; \ : - v : - . ;
Idasakslane sureb ja läheb laevas­se.
Ta küsib Peetruselt:
..Miks teil on nii palju kellasid tae-
.vas?".'./'- ' •
^ „Need on inimõigüste kellad," vas­tab
Peetius! „Iga |kord kui ühel maal
inimõigusi rikutakse^ teeb suur osuti
ühe ringi." '
„Kus on „DDR-i" kell?' pärib ida­sakslane.
•
,,Panime selle kööki ventüaato-riks,"--'^-.:-
.:-.-.
Kohtunik tunnistajale:
„Küi kaugel olite kui teie kaaslase
peale esimene lask tulistati?"
„Umbes poolteist meetrit,"
„Kui kaugel olite kui teine, pauk
käis?":.;
>,Vähemalt 100 meetrit."
: Jutlevad/kaks närviarsti,.
„Kuidas läheb ,härra kolleeg:?" kü­sib
üks. . ' ;• :
,,Suurepärasert. Mul ori üks ideaal­ne
patsient. Ta usub kaljukindlalt, et
taž on kaks isikut." .
Raske juhus, igatahes,": •
«Põrmugi mitte. Ta maksab alati
kahe eest,"
Üks abielumees teisele:
„Kas. sa tõepoolest aitad oma nai­sel
nõusid pesta?"
„Aitan küll. Aga selle eest aitab
naine mind pesupesemise juures."
Psühhiaater patsiendile:
„Kunas teie märkasite esimest kor­da,
et tulumaksu maksmine teile
naudingut pakub?"
Texase õhkun Ingas tuleb maailma-tu
pakikoormaga Aafrikasse puhku­sele.
Tal on muu hulgas kaasas täic-lik
suusavarustus;:ütleb, hotellioma­nik:
'• '.
nJühin teie tähelepariu: sellele, et
siin ei saja üldse lund,"
„ P o l e mingi probleem. Lumi tuleb
järgmiste lennukitega," y