Meie Elu = Our life, May 17, 1979

              Uu!' nr. 20 (1527) SJMeie Elu" nr/B (B27) 1979 NELJAPÄEVAL, 17. MAIL - THURSDÄY, MAI 17
KOO
Ivalt sajani, kelle ena-isid
mudaravil viibi-;
?e arv siiski tõusis ja
Maailmasõda, mõnel
koguni paarile tuhan-
|ga laostati suvilad ja
ls maha..
iteaastatel otsustati
tõeliseks kuurordiks
/ati juba moodne su­lu
võimeline andma
Imitmesugust tervis-'
luda-, raba-, soehap-ikti-
jne. vannidega,
il Pärnu kuurort tä-aastalt
kestvust, oli
väline pale sootuks
|mede, pärnade, kas-kaskede,
seedrite ja
mliikidesa rivistatud
id läbi parkide.ja.lil--."
ite, mille pindala oli ;..
farit. Pargiteede pik-rilomeetri
ja pargid
)ärast kaitset põhja-basse
avatud avarale
lahele mille vesi
a oli haruldaselt soe.
il kuni 25 graadi Cel-pnnale
kerkis üle 100
|o tel 1 j a, sell e 1 ähedu-..
mille saal, rõdud ja
Isid kuni 1200 iste-
Igis ehitati muusika-:
koda, mille kaskede-
(isel leidus 1000 iste-irda
.nädalas esineva
?stri kuulamiseks,
msena oli 1938 aas-,
[ta ja te arv 6618 —
isest...3740 välismaa-.
imuse moodustasid
Teine Maailmasõda'
[ii rannikul ajanõue-jrordi
arengus, jääb
õnnistuseks, et ka
lab vabana oma elu
|e ainult luua. nime-.
\jandüslike ja vaini-
..d ka eeskujulikult
Lilkade heaolu.
•<> õhtusöök. -Tuju
i.arist saadaval Pär­i
s . teisie jookidega,
(laulis Harjo Tari
I G: Iltali. orkester,
perenaistel kaetud
id.
li majanduslikku
rikkalik loterii, mil-
[AS olid Õie Tiirk ja
[ralda ja tele. ja anne-
(i,d. Icfterii rikastada^.
Anette Haljaste
t
lase (elab. emeritii-leemi-
ia meetodi. .
esitati referendile
as referent tunneb
iuse, Kuppeli . ju
es ja arhiivides on
Hele oli vastus, et
ei tunne ja ta on
ste autorite tsitee-iti
tähelepanu sel- '
a Viidalepp pole
.ga, küll vaid mõ-ning
nende teosed
-viise registreeri-
Küll on nad kõik
astail Rahvaluule
uure ••'eruditsiooni-':-'
liga, kuna e.rah-uurijaid
Karl »
rit jf. ettekandes
ka mitte soomla­ia
Armas Väisä-rahvalaulude
ja.
' Väisänen alates •
15:000 värssi) ja
uurimused ja väl-
. Entstehung und
;tnisch-f innisehen
inki 1910., ;, Eesti
rtus 1930, üle 400
s siiski meie:endi
öd ka metoodili- .
s olla meie lähe-rija
meetod? Sõ-dr.
E. Aruja.ja :
R. A. •
võitsid
il toimusid Briti
[iparlamendi vali-
Jitlus käis peami-
•empoolsete Bill
irtei ja D. Barre-
Sokretid jäid
lu.ltviiehäälelise
[id ja konservatii-
}d kohti.,
ikond oli eelmis- -
['•• kui kaotas sok-tsid
uuesti tulla
Ö11VÄD SÕJAROIMARIT!
ANTIDEK!
GEISLIMQEN (,,Meie Elu" kaastööliselt) — Düsseldorfis toimuval sõja­roimarite
protsessil mõisteti 19. aprillil neli kaebealust süütõendite puudu­sel
vabaks, mis äratas suurt võõrastust Iisraelis ja Poolas. Teeb süütõen­dite
puuduminei menetlused NS-kurjategijäte vastu enam Ja enam farssi­deks?
Või on ajaline distants liiga pikk selleks, et mõista süüdlaste üle ko­hut
vastavalt demokraatliku riigi õigusnormidele?
Eesti Rahvusteater Kanadas esitab 110 a. Eesti Laulupeo juubeli raames .Gert Helbemäe muusikalise näidendi he­lilooja
L Kappen elust ..Oleksm laululind" pühap., 27. mail kl. 5 p.l. Ryersöni teatris. Pildil osalised Rudolf Lipp.
Riina Reinik, Robert Raag, Ahne^Liis Tüll, Jaan Lents ja Merike Teene.
L
LOS ANGELES (ML E.) — Keset erakordselt sademeterohkest kevadest
tingitud värskendavat rohelust ön XIV Lääneranniku Eesti Päevade eeltööd*
jõudnud juba üldprojekti lõpliku viimistlemise faasi. 1.—6. juulini toimu­vad
pidustused avatakse pühapäeval, L juulil ja lõpetatakse Eesti Organi­satsioonide
Liit Läänerärinikul 25. aastapäeva juubeliballiga reedel, 6. juulil,
kus toimub ka EOLL lipu pidulik üleandmine uuele juhatusele; Eesti Orga­nsatsioonide
Liit läänerannikul on teatavasti roteerivas korras erikeskus-tes
toimuvate Lääneranniku Eesti Päevade organiseerijaks. Selle esimeheks
on praegu,ins. Bruno Laan. ;
Enamus XIV Lääneranniku- Eestij
Päevade üritustest poetakse loodüsli- j
; kiik kauni Loyöia Marymount üli-
: kooli -maaalal • ja päevade kava on j
; ülSjoodtes . järgmine: '.varajaste, saa- j
bujate'.maj.utamine algab laupäeval.,.1
30.;juunil }a samal õhtul kell 17.00—j
•'•J'S'.'30; töimub-piiskopiik; jumalateenis-
•„ tus,. Samal • esmaspäeva •; õhtul kella
18.00 .alates pn avatud ka- Eesti Maja,
kus on ka õhtusjöök 'saadaval (aad-'
ressi;307.W.:24ti St... tel, (213) 732-'
: 4362). - '
Püliapäevane tegevus algab täpsus-'
laskmisega, vabakogudusliku jumala-teenistusega
ping ESTO.' '76 filmiga.
Päevade pidulik äyamine toimub üli­kooli
ilusa Sunken Garden'i roheluse
keskel, millele kella 17.00—19.00 järg­neb
tutvusõhtu. Õhtul kell 20.00 esi­tatakse
Los Angeiese eesti teatrigru-pi
-L.Ä;VfÄ.v: poolt ülemaailmse esi­etendusena
muusikalavastuseks üm­bertöötatud
Ilmar Külveti ^Suletud
aken",' millele autor selleks otstar­beks
kirjutas juurde rea laule. Muu­sika
komponeerisid helikunstnikud
Erik-ja Katrin Veski, keda koos auto­riga
cn ka esietendusele oodata. La­vastajaks
on Kadi Karist Tint.
Esmaspäeval, 2. juulil kell 8,30 toi­mub
spordimängude. avamine. Spor­divõistlused,
võrkpall ja lauatennis
algavad kell 9.00 ja kestavad kella
17J30-ni. Kella 9,00—15.00-ni toimuvad
ka bridzhi- ning malevõistlused.. Ees­ti
Päevade iumaiateenistus on kella
9.30-st 11.00-nija kunstinäituse ava­mine
toimub kell 13.30. Vahepeal kell
12.00 algab ka lastepidu, mis kestab
• kella ROO-ni. Kella 15.00 ja 16.30 va­hel
toimub solistide kontsert, kell
17.00—19.00 on rähvatantsuproov ja
••' kella 20.30—22.30' aj'al toimub „Šule-tud
akna" kordusetendus.
Teisipäev, 3. juuli algab kell '8.30
palveteenistusega luteri vaimulikul-t,
millele kell 9.00 järgnevad spordi­võistlused
noortele ja, täiskasvanute­le.
Bridzhi võistlused jätkuvad kella
9.00—15.00 vahel, samuti malevõist­lused.
Kella 9.00—12.00 toimub rähva­tantsuproov
ja kell 9.30 esitatakse
veelkord ESTO '7,6 film. Laulukoori­de
proov peetakse kella 12.30—15.30-
ni ning laulupidu algab kell 17.00 ja
kestab^kella 19.30-ni. Kell 20.00 algab
noortepidu 1 ähedalasuväs Westwoodi
Dilloh Disco's ja kestab kella 1.00-ni.
Kell 20.00 algab, ka sõduriõhtu Air-pört
Marina hotellis, mis samuti kes­tab
kella 1.00-ni.
Kolmap., 4. juuli algab palveteenis­tusega
vabakoguduste vaimulikult ja
korp! "Rotalia kokkutulekuga kella
9.00—12.30. Erikoosolekud toimuvad
kella 9.00—16.0Ö-ni ja kell 10.00 esita­takse
A. Kivilo eestiaineline film, Ha-rold
Tombachi algatusel ja organi­seerimisel
esitatakse kella 11.30——
14.30 vahel teadüslik-poliitiline süm^
•.-'•-. poosion ingliskeelsete loengutega ja
'kella 14.00—15.00 toimub spordiau-
Jiindade üleandmine. Vaimuliku
muusika kontsert peetakse kell 15.00
ning kell -19.00 algab Los Angeiese
Eesti Majas Pensionäride pidu, kes-
• tes kella 1.00-ni. Kella '20.00—23.00
ajal toimub Eesti Rahvusteater Ka­nadas
külalisetendusena Riina Reini
ku lavastusel G. Helbemäe „01eksin
laululind'' etendus, laulupidude üld
juhi Johannes Kappeli elust.
Reedel, 6. juulil kell 8.30 toimub
T.E.ÕJ.S. korraldusel' toimus 5.
mail laskevõistlus haavlipüssist. Esi­kohale
tuli Eric Püss. Seega Eric
Püss kaitses Kindlustusselts H. Kiri­ku
poolt väljapandud rähdkarikat
1979 aastal. Teisele kohale tüli M.
Veskimäe,' kolmandaks H. Kuusik,
järgnesid I. Sarnbla-,vEdgar Püss jä
H. Sõrmus, Teisel võistlusringil E.
Saare ja H. Särje vahel, võitis A.
Nõmme poolt väljapandud eri-atihin-na
E. Saar.
Seltsi 1979 a. kevadine; havipüügi
võistlus korraldatakse laupäeval, 2.
juunil Simcoe järve Cooks. Bayl
Võistluseks koguneda kell. 7.30 hom-inikijl
Milleri .paadisadama parkimi­se
platsil. Võistlus toimub rändkari­kale
ja seltsi poolt .väljapandud au­hindadele.
Lähemat informatsiooni
võistluse korra kohta antakse kogu­nemise
kohal.
Juhatus.
apostlik, õigeusu vaimuliku poolt pai-veteenistus,
kell lO.Op—11.30 peetak­se
EOLL üldkoosolek ja kella 11.30
ajal toimub ERKU lõunasöök. Eesti
Rahvusteater Kanadas., esitab veel­kord
,,;01eksiri.laululind" kella 13.00
—16.00 ajal ning päevade kulminat­sioonipunkt
järgneb pidulik juubeli­balliga
kell 19.00. Laup., 7. juulil asu­takse
koduteele; — kauemaks j ääj aü
on aga veel. võimalus osa võtta laup.,
7. juulil ja pühap., 8. juulil toimuvast
noorte rahvatantsu seminarist, ja
peost Eesti Majas. Lähemat" infor­matsiooni
majutamise ja reisi võima­luste
kohta saab Torontos Hans K i ­vilt,
tel. 466-4813.
Vancouveü pensionärid oma kor­ralisel;
kokkutulekul kolmapäeval, 9.
maiT tähistasid Emadepäeva. Kokku­tulnud
oli üle kaheksakümne pensio­näri.
Lauad olid kaunistatud lillede
jä Eesti• ja Kanada lippudega.
Traditsiooni kohaselt serveerisid
mehed. Kokkutulnuid tervitas Esi­mees
Albert. Krug ja emadele kinni­tati
päeva tähistamiseks rinda lille­kimbud.
Ühislauluna lauldi „Kord mõtetes
istus üks. emake nii". Päevakohane
kõne oli lvi VälgreTt ja. deklamat­sioon
Linda Suurkaselt. Lõpulauluna
lauldi „Ema süda",
,/Ilma kahjudeta ei kulge need
protsessid", kuulutas Bonni riigimi­nister
Hans-Jürgen Wisclmewski, l i ­sades
jurde, et liiduvalitsus peab tu­lema
toime välispoliitiliste raskuste-'
ga, eelkõiae asa kõramõõdulise selgi-tuse
kaudu. .;;•.'
SPD-poliitik mõtles sellega vabaks-mõistmisi
Düsseldorfi Majdanek-protsessil
ning ta sõnad olid nagu
vastukajaks poola KP keskkomitee
liikme Bakowski kriitikale, kes aval­das
kahetsust, et sakslased alustasid
alles paar aastakümmet pärast sõda
NS-protsessidega. Iisraeli välisminis­ter
Dajan saatis oma pahameele-tele-grammi
yälisminister Genseherile.
•19. aprillil mõistis 17. vandekohtu
koda Düsseldorfi maakohtu juures
eraldi menetlustel neli kaebealust õi­geks.
Need olid esimesed otsused pä­rast
328-ndat protsessipäeva, "mis al­gas
26. novembril 1975 viieteistküm­ne
kaebealuse vastu, keda süüdistati
j vahialuste mõrvamises Majdaneki
koonduslaagris. Vahepeal suri üks
kaebealune, kuna üks teine tunnista­ti
tervislikel põhjustej protsessivõi-metuks.
Endine SS-kapten ja.' Majdaneki
KZ-i arst Ernst Schmidt oli kohtu
ees kaasabi pärast mõrvamiste juu­res.
Ta õli selekteerinud kaheksa va­hialust
gaasikambrisse. .V' _:"
Samuti kaasabi pärast mõrvämis-tel
olid kaeb.ealusteks endised nais­valvurid
RösaSüss,,Charlotte Mayer
ja Hermine Böttcher...:
"• Vähemalt neil neljal õigeksmõiste
tui ei saadud saksa õigusnormide
põhjal langetada karistust süütõendi­te
puudumise tõttu. Sama dilemma
kollitab: ka teistel protsessidel, mis
praegu käimas mitmes linnas.
Majdanekis, Lublini lähedal, huk­kus,
detsembri 1941 ja juuli 1944' va­hel
vastavalt kaebus kir j ale vähemalt
-250.000 inimest, saksa ja poola.arves­tuste
, järgi aga .üle miljoni, kellest
enamuses juudid.
Üle 300 tunnistaja Saksamaalt ja
välismailt kuulati uie. Enamuses oli
•tegemist KZ-is üleelanute või ohvri­te
omastega. Endised vahialused nä­gid
nüüd üle kolmekümne aasta hil-jern/
enda ees hällijuukselisi muhe­daid
naisi, kes neid omal ajal tugeva­te
SS-tüdrukutena kamandasid ja
piinasid.
• Pole mingi ime, et mõned silm-sil-
.ma vastu seatud tunnistajad taasär­ganud
õudsete mälestuste ajel andsid
naisvalvurite kohta vastukäivaid se­letusi
— meenutades neid mõnikord
inimlikena ja teinekord sadistidena.,
. Vabaksmõistetud naisvalvurid :o 1-
nud kaastegevad laste brutaalisel toi­metamisel
gaasikambrisse. Aga selle
kohta oli ainult üks tunnistaja, kelle
seletused ei olnud piisavad kohtu
poolt esitatud rangele mõõdupuule.
SS-arst Schmidti juhtumil rajanes
süüdistus kahel tunnistajal, kellest
üks suri enne protsessi algust.. Tema
kirjalikud tunnistused läksid aga
lahku teistest tunnistustest, et need
osutusid kohtule väärtusetuks/Teine
tunnistaja; võttis oma esialgsed süü­distused
tagasi.
Juudi ühiskonna esimees Berliinis
Heinz Galinski, nimetas esimesi otsu­seid
Ma j daneki protsessil NS-rezhn-mi
poolt mõrvatute mõnitamiseks.
Ta tundis nördimust selle üle, et süü­tõendite
puudumine võis üldse ette
tulla, kuid lisas juurde, et see on tin­gitud
liiga hilja alustatud „NS-aja
läbitöötlusest". -
Tõepoolest, keeldusid Poola asuti­sed
Majdaneki protsessi juhul välja
andmast põhjendatud süüdistusma­terjali
ning võimalike tunnistajate
nimesid Saksa kohtutele. Tänapäeval
arvab isegi poola kompartei keskko­mitee
liige Rakowski, et -sakslased
oleks pidanud avaldama selleks Poo­lale
survet (!), et varem materjali
kätte saada; Poola kohtud mõistsid
ajavahemikus 1944—1950 süüdi mit­meid
Majdaneki laagri, valvureid,
kuid alles pärast Saksa-Poola sõprus
lepingu sõlmimist 1972 püüdsid Poo­la
asutised saata sakslastele rohkem
andmeid aktide ja süütõendite, näol.
>. Kui Saksa,; prokuratuur alustas
19.62. a, sihikindlat juurdlust Majda
heki vahtkonna kohta, olid ümmar-
Seedrioru Suvekod
yues tegevusaastas
Seedrioru noorte suvekodu alustab
tegevust pühapäeval, 8. juulil neljaks
nädalaks, kuni 5. augustini. Väike­lastele
(-1—6 a.), kui leidub küllalda­selt
soovi jäid, on suvekodu avatud
esimesed kaks nä.dalat. Suvekodu ju­hatajaks
on Kunda Rist (Oakville-
'ist) ja perenaiseks Mahti Mälberg
(Hämiltonist).
Suvekodu vajab mees ja naiskas-vatajaid.
Sooyiavldused saata järg­misel
aadressil: Hillar Amolins, 4
Undermount Ave., Äpt. #3, Hamil­ton,
Ontario, Canada L8P 3Z6.
, Seedrioru tahab olla suvekodu ees­ti
lastele. Üldreeglina on õppekeeleks
eesti keel. Kodu eesmärgiks ön eesti
keele tundmaõppimise alal kõigiti .
kaasa; aidata selleks, et laps eesti
keelt mõistaks nii palju, et teistest
aru saab ja ka ise suuteline on eesti
keeles 'oma mõtteid avaldama. Koos­töös
lapse koduga on see eesmärk
kättesaadav/
Laste registreerimine suvekodusse
on alanud ja kestab kuni 10. juunini.
Tähtpäevast kinnipidamine on oluli-line
suvekodu tegevuse lõplikult ka­vandamisel
jne;
Registreerimislehti nõutada Seed­rioru
kohapealsete esindajate juures,
nimelt: Kitchener — Hugo Allisma.'
3t. Catharines— dr. V. Tammemägi,
London — H. Karu, Hamilton j.t. kes­kused,
kaasa arvatud USA - - H i l l ar
Amolins (aadress üleval).
Osavõtumaks nädalas on lapselt
S55, teistel ja'järgmistel samast pe­rekonnast
— 545. Registreerimis­maks
on S5 lapselt. Laste vastuvõt­misel
väljastpoolt Seedrioru piiifev
da kehtib põhikirja nõue, et lapseva­nem
peab olema Seedrioru toetav iit-ge,
(liikmemaks $20, aastas). Rcgis.t:-
guselt 1000 SS-valvurit ka surnud või |. reerimisel koos reg. maksuga ja toe-tavliikme
aastamaksuga (kui. see
nõuetav) saata postiteel ":: aadressil:
Gamp Seedrioru, c/o Hillar Amolins;
Undermount Ave.. Ap.t #3. Hamil­ton,
Ontario, Canada L8P/3Z6. Tshe-kicl
kirjutada ..Estonian Summer
Camp Socicty" nimele.
Laste vastuvõtmine' toimub püha­päeval.
8: juulil kell 1 päevafja vai;e-tused
samal ajal järgmistel pühapäe­vadel.
Teretulemast Seedrioru Suveko-
.dusse 1979!' •
Seedrioru juhatus
teadmata kadunud. Pärast aastaid
kestnud juurdlusi oli tal koos peagu
20.000 lehte süüdistusmaterjaliga.
Esimene, protsessiaasfa kulges ve­nitamise,-
takistamise ja erapoolikus-;
•süüdistuste tähe all umbes kolme to­sina
.kaitsja poolt. Sellele järgnesid
'kohtunike välismaareisid tunnistaja­te;
ülekuulamiseks; kord oli kohtu­nik,
teinekord kaebealune haige.
Tundidekaupa tuli lugeda akte.
; Alles käesoleva; aasta lõpul võib
oodata Majdaneki protsessil • uusi
kohtuotsuseid. On võimalik, et tuleb
õigeksmõistmist. . -
.Liberaalne juuraprofessor ja endi­ne
Berliini justiitssenaator Jürgen
Baumann oletas iuba 1965. a., et pä
rast 1970. aastat oodatavad otsused
NSrprötseššideh- võivad olla sageli
jandid, süütõendite puudusel võib sa­dada
-õigeksmõistmisi. . :
' ' •:; :-r ';Vv';-,: -kk
Kanada Moodsa Võimlemise Liit
hindas kuldmedaliga Lia Viinamäe
teeneid vabatahtliku abistajana
võimlemise edutamisel. Ta on esime
ne eestlane, kes saanud selle tunnus
tuse.'
MATÜD
Bensiini puudus Ameerika Ühendrii­kides
on loonud segase olukorra mil­line
vajab täielikku selgitamist enne
kui võetakse ette puhkusereis lõu­nasse
autoga.
Keegi ei tea õieti milline olukord
ja võimalused on bensiini ostmiseks
üksikutes osariikides praegu, ^veel
vähem võib seda teda mis sellel alal
võib juhtuda kaugemas tulevikus.
Samuti ei ole olukord sama kõikides
osariikides. ;
Olukord ei ole siiski nii halb kui
seda on kirjeldatud, ajakirjanduses
mõnede üksikjuhtude järgi. Muidugi
tuleb bensiini ostmiseks järjekorras
seismisega arvestada.
Kalifornias anti välja seadus mil­le
järgi paarisnumbriga lõppevate
numbriplaatidega autodele müüakse
bensiini ühel päeval, kuna paaritud
numbrid saavad seda järgmisel päe­val.
Kui aga sõidate autoga, millel on
väljaspool osariiki numbriplaadid,
siis see seadus selle kohta ei ole mak­sev
ja võite täita oma bensiinitangi
eeldusel muidugi kui leiate koha kus
on seda saadaval.
Käesoleval ajal on nr. 75 autoteel,
mida enamik torontolasi kasutab lõu­nasse
sõiduks, olukord rahuldav.
Bensiini ori saadaval pinud kogu
päev, olgugi et hinnad on tunduvalt
tõusnud. Kui kauaks see olukord pü-sima
jääb, on muidugi teadmata. ;
; Floriidas ei ole aga see nii ja um­bes
pooled bensiinijaamadest on pü­hapäeviti
suletud. Käesoleval suvel ei
kujune autosõit Ameerika ühendrii­kides
mitte muretuks, i "
Eelpool toodud asjaoludele toetu-'
,des oleks soovitav ebameeldivuste
vältimisteks võtta tarvitusele järgmi­sed
ettevaatusabinõud:
1. Enne kui lahkute Ontariöst kü­sida
nõu Ontario Motor Leaguest tel.
964-3111, kui teie äga selle liige ei ole
siis aiinab informatsiooni Info Road
USA, tel. 964-3094. 1
2. Täita oma bensiinitank hommi­kul.
> v ; .
3. Ära kunagi lase bensiini seisu
minna alla poole tanki.
4. Täida bensiinitank laupäeval, kui
kavatsed autot pühapäeval käsutada
5. Püüa hoiduda kuu lõpul pikema
sõidu ettevõtmisest, kuna bensiini
jaamadel on kuu müügi normid jä
harilikult on need lõppenud. See ei
tähenda seda, et bensiini saamine on
võimatu, kuid on enam raskustega
seotud.
5. Ära kanna tagavarabensiini auto-trankis.
See on ohtlik mitte ainult
õnnetuste korral, vaid on seadusega
keelatud mitmes osariigis ja karis­tatav.
, • '• ..'••/,' : v ' y : ' - :
•'••'-; l:. Hans Kivi
INGLISE—EESTI SÕNARAAMAT .:; l..;....,
BALTIC LITERATÜRE AND LINGUISTIGS ,..,...;.....;...........
E. Uustalu ,;EOR FREEDOM ONLY" ,.
B. J. Kaslas „THE BALTIC NATIONS" ..:.„.„....;.........„..
A. Oras (Inglise-Eesti) ESTONIAN LITERARY READER ..
Solzhenitsõn „THE GULAG ARCHIPELAGO" II (Köites)
Solzhenitsõn „THE GULAG ARHIPELAGO" III (Köites)
J. T. Flynn „WHILE YOU SLEPT"
POETI E S T O N IA
ESTO76 M E D I A COVERAGE,..:•;..;;,.;.;•;.;•:..;......:...„;...,.,....„;...
V O N D E N B Ä L T I S C H E N P R O V I N Z E N Ž U D E N
B A L T I S C H E N S T A A T E N 1917-1918 :
K. Inno „TARTU UNIVERSITY IN ESTONIA"
J. C. Smith and W. L. Urban „THE LIVONIAN. RHYMED
: • .CkROICLE"'..^
F. Oinas „ESTONIAN GENERAL READER (InslisrEesti) ...
SECOND CONFERENCE OF BALTIC STUDIES .......
THE ESTONIANS IN. AMERICA 1627—1975
BALTIC STATES
BIBLIOGRAFY OF ENGLISH-LANGUAGE
SOURCES ON ESTONIA . . . . . . ' - . ^ . S i : ^ ^ . ^ ^^
FOLIA BIBLIOGRAPHICA nr. 6 ;.,
F O L I A B I B L I A G R A P H I C A nr. 5 :-.:.::.;..^.....i:..;^.;.;...;;;;.:;.;.,.,.
A BIBLIOGRAPHY OF WORKS Published by Estonian
scholars in exile ;............,..................................„..„
AUTUMN 1973 BOOKS;ABROAD ..,.,..................;.
UNIVERSITY OF TORONTO LIBRARY
COMMENTARIES ON THE LIBER CENSUS DANIÄE
THE DEPARTMENT ÖF THEOLOGY AT THE
UNIVERSITY OF TARTU
THE SECOND CONFERENCE ON BALTIC STUDIES
IN SCANDINAVIA (Võlume I, II ja III) ......
PICTURESQUE ESTONIA ................i..^-;^...^^;.»:.:^.,^....
G. Ränk „OLD ESTONIA" :„V . ^ . ; . ^ ; . . 4 . : . ; ; . . . ^ ; V ; : ^ : ;^
E. Sanden „KGB CALLING EVE"
S. Kudirka „FOR THOSE STILL AT SEA" ............:.,..;.;...
DEATH HAS A CHILD'S EYES. ...::,.,.;....?...;.;..:...^..;.;.,;4..:....
PANSLAVISM AND RUSSIAN COMMUNISM ...
COOKING ESTONIAN STYLE : .,.
.... $12.50
8.50
...... 7.00
.12.00
...... 6.00
...... 15.95
21.00
4.95
6.50
5.00
...... 33.00
8.50
' 10.00
.... 8.00
.... 8.00
.... 7.00
.... 20.50
.... 5;oo
.... 5.50 -
5.50
.... 5.50
.... 2.00
4.00
..... 12.00
5.50
@ 5.00
15.00
... 12.00
..... 14.00
7.95
4.00
—.50
..... 10.00
iv.alci Heinams
oomirjgu säilifamlne
Seoses praost. M. Heinami surma
kümnenda aasjapäevaga, mis langeb
30. maile, on üles kerkinud küsimus
"selle väljapaistvate võimetega Eesti
Kiriku, vaimuliku usulise loomingu
kirjastamiseks. Praost Heinam oli pi-.
kemat' aega Lõuna-Eestis Kanepi ko­guduse
hingekarjane, kust elusaatus
teda kandis põgenikuna Saksamaale.
A. 1950 ta oli ligi 20 aastat Kanadas,
Vancouveri EELK õpetajaks, teeni­des
selle kõrval ka väiksemaid rah-vusgrüppe
mujal, Vaikse ookeani
piirkonnas. M. Heinam sündis 1,
veebr. 1894 Harjumaal "Tema esime­seks
elukutseks oli ohvitseri amet
tsaari armees; kust ta siirdus Eesti.
Vabadussõtta, saavutades kapteni
auastme. Tema sisemiseks kutsumu­seks
oli, kirikuõpetaja amet, milleks
ta lõpetas Tartu Ülikooli Usuteadus­konna.
129.. jaan. 1923 ta ordineeriti
EELK'vaimuliku ametisse/Elava sõ­na
kuulutuse kõrval ta oli viljakalt
tegev usuala kirjamehena. Temalt on
säilunud rohkesti käsikirjaliselt usu-loomingut,
mis vääriks koondamist
raamatusse. Küsimus on üles kerki­nud
Manivald Heinami siit maail­mast
lahkumise kümnenda aasta-mälestusega.
Vastava algatusega on
USA Chicaigo Praostkonna praost Ru­dolf
Kiviranna 'hiljuti pöördunud
Vancouveri EELK koguduse esimehe
Rudolf Olljumi ja koguduse uue hin­gekarjase
õp. Thomas Vaga poole;
Küsimusest huvitatuil on kõige õi­gem
astuda ühendusse EELK Van­couveri
kogudusega.
yygil ;,MI1E ELU'-'kiituses
958 Broädview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
Soeme on populaarne
turismimaei
HELSINGI (M. E.) — Väljaspool!
Põhjamaid tuli Soome möödunud
aastal umbes 297 000 turisti. See on
15% rohkem kui aastal 1977.
Nendest saabus lennukiga 51 °o,
mereteed 3296 ning maateid mööda.
Hooajaks olid juuni, juuli jä '
august. : ^ •••'"
Välja arvatud Skandinaavia, kõige;.
rohkem turiste tuli Lääne-Saksa-maalt,
USA-st, Nõukogude Liidust,.
Inglismaalt ja Hollandist.
Nõukogude turistid reisivad peami­selt
Lõuna-Soomes suurte gruppide­na.
•..•;'••.• •' ' • ' (•,-• ;
Seda vastu Soomest sõitis välja üle
Skandinaavia piiride umbes 760 000
inimest, mis on paari protsendi võr­ra
suurem kui aasta varem.
Iga uus „ME1E ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele,
^•..-•••r-,-,-.-^-.;^.;?.iSv^^^hj'^^;.:i1^