Meie Elu = Our life, May 17, 1979

              6 NELJAPÄEVAL, 17, MAIL - THURSDAY, MAI 17 „MeieElu" sar. 20 (1527) 1979
Kirs Inglismaalt
COVENTRY (>JVIeie Elu" kaastööliselt) — Philip Vander ELST on aval­danud
pikema artikli inglise konservatiivses päevalehes „The Daily Tele-gra^
ph" (19. märtsil) pealkirjaga: ,sMarksismi 143 miljonit mõrvatut". Ta
on! rajanud oma kirjutise Jean-Pierre Dujardini artiklile „Figaro Mags^
zin|e'is" (1978. a. novembris), milles lähtub teesist, et „kommunismi tõde .ott-rajatud
sundimisvõimule, samuti genotsiidile (elanike massiline hävita­mine
rassilistel, rahvuslikel, usulistel vm. põhjustel— ÖS).-kujutlemata,
skaalas."
Kõik senised briti kunstnike aval­dused
Vene võimumeestele .—-ja neid
on olnud rohkesti — ön olnud tule­musteta.
Venelased on jäänud üks­kõikseks
kriitika suhtes Helsingi
kokkuleppe („detente") inimõiguste
rikkumise osas, mis rõhutab lahuta­tud
perekondade liitmist. Nurejev
omalpoolt on ütelnud, et ta ema on
väga murtud poja mittenägemisest
Nurejevi õde Venemaal on öelnud
vennale, et KGB ei lase kindlasti Nu­rejevi
ema Venemaalt välja. Seniste
andmete kohaselt Nurejevi ema Ve
nemaal/pole veel eriliselt kimbuta-tüd,
vaatamata poja korduvatele pal­vetele
Nõukogude valitsusele j ä iseg
Brezhnevile. Rudolf Nurejevi õed ja
teised sugulased elavad Venemaal
Kuulus -tantsija pole näinud oma
õdede lapsi. Nähtavasti ta õed olid
ärahüppamise ajal veel vallalised, j
Briti kunstnikud rõhutavad, et Hei-«
singi kokkuleppele kirjutasid alla 34
riiki ja Belgradi konverentsil koguti
107.000 allkirja, kus esindatud 60 rii­ki,
kuid need pole andnud tänini min­git
tulemust. Rudolf Nurejev ootab
ikka veel oma 74-aastast ema, kes
põeb rasket silmahaigust. Nähtavasti
^kommunistlikus paradiisis" ei tun­ta
andeksandmise mõistet.
1TI
iise autorid on avaldanud
kommunismi^ ,rinimarve'' tabeli. Sel­lest
nähtub, et SSR-is kommunismi
(ajavahemikul 1917—1959) inimar-ve"
(mõryatua!) on: 66.700.000 ja aja-
- vahemikust ^(1959. a. kiini tänaseni,
minimaalselt; hinnatud) — 3.000.000.
Kommunism Hiinas on mõrvanud
63.784.000 elanikku, järelikult ,,reyjs-jonistid"
(venelased) on inimeste ta-patalgus
„hegemonistidest" (hiinla­sed)
nelja miljoni võrra ees. Katõni
mõrvaohvreid autor hindab 10.000-le
ja saksa tsiviilelanikke mõrvatud
kommunistide poolt nn. väljasaat­mise
aktsioonis {1945—1946) —
2.923.700. Kambodzhas (riik Indö-HÜ-nas)
1975. a. aprillist kuni 1975. a. —
2.500.000. Ülestõusude allasurumine
ida-Berliinis, Prahas, Budapestis ja
Balti riikides 1945—1975. a. — 500.000
ning kommunistide agressioonid
Kreekas, Malaias, Burmas, Koreas,
Filipiinidel, Vietnamis, Kuubas, Aaf­rikas
ja Ladina-Ämeerikas— 3.500.000
mõrvatud.
, Philip Vander ELST nende arvude
analüüsil leiab, et „nõukogude kom­munismi
tabelis bolshevike • võimu
. algpäevist alates- rahulolemata ele1
mendi tapmisel on kujunenud päeva-probleemiks.
Kui Venemaal ajavahe-
. mikus 1821—1906 tsaarivõimud huk­kasid
997 „opösitsibnä.äri", seega 85-
aasta jooksul, siis Lenini ajal (1917—
1923), s.o. 6-aasta jooksul mõrvati.
1 miljon 861.568 yastasrindlast, järje­likult
tsaarivõimud-võrreldes bolshe-vikega
olid ,,pailapsed" inimelude hä­vitamisel.
Prof. Kuganov oma demograafili­ses
ülevaates ajavahemikul 1939—
1959, baseerudes nõukogude allikale
14, aprillist 1964 („Movie Rouskoi
' Slova") leiab, et 1917-1959 aastate
(42-äastane ajakulg) jooksul likvidee­riti
66 miljonit venelast. Ja Sergiu
Grossu ajakohane uurimus (avalda­tud
1975) näitab, et tänapäeval leidub I laagrit.es, lootes leida uut elu Inglis
•Tulge:-alla suve..aigi
Sel laupäeval Ontario Place avab särava
uue hooaja Hagood Hardy orkestriga
forumil. Seal on uued asjad naha ja teha
kogu hooaja kestel, alates rull­uisutamisega
meie uuel 18,000 ruutjala
suurusel väljakul, uus huvitav vee-libisemine
(avatakse 2. juunil). Seal on
muusika, einetämine, tantsimine, H-suurepärased
etendused ,,bandshellis"
suurepärased uued programmid iheie
Cinesphere'is ja veel palju muud. Lõigake
välja sündmuste kalender selleks
nädalalõpuks, tulge ja pühitsege suve
kogu "
Lahtioleku ajad.
Park avatakse kell 10 e.l. ja suletakse
kell 1 öösel, (pühapäeviti kell 10 õ.).
Teatrid avatakse kell 10.30 e.l. — viimane
etendus algab kell 9.30 õ.
Igapäevane programm suvel. •
(17. maist kuni 16. septembrini) Park
avatud seitse päeva nä.dalas.
Pääsmete Munad.* ; •
Täiskasvanud (18 ja vanemad) $2.50,
$1.00 pärast kella "9 õ.
Juuniorid (13 kuni 17) $1.50.
Lapsed koos vanematega 500, ilma
vanemateta $1.50.
Pensionäridel sissepääs tasuta.
*MÄEKUS: Mõned hinnad ja tingimused
muutuvad Canadian National Exhibition
ajal 15. augustist kuni 3. septembrini.
Avalik transport allmaaraudteelt edasi-tagasi
toimub erihinnaga eribussidel ning
samuti on sõitjatel kasutada bussid,
trammid .ja GO liiklusteenindus. TTG
informatsiooniks helistada 4844544.
Parkimine on ettenähtud maismaal ja
East Islandil.
'.Mitmesugust .
Invaliididel on soovi korral kasutada
ratastoolid tasuta. Ontario Place'i aladele
ei lubata tuua koduloomi, „skateboard'e"
ja jalgrattaid.
Ontario Place, 955 Lakeshore Blvd.West,Toronto,
Ontario. Canada.M6K3B9. (416) 965-7711.
h Crown Corporation of the Government of Ontario,
MinistryoflndustrYandTourisrn,
äion. Larry Grorsman. MinisJffir.
Inglismaal on ilmunud — nagu kir­jutab
„CoVentry Evening Telegraphi"
(20. märtsil) lasteraamatute kriitik
teemal: „Nälg ja kitsikus". Elin Too­na
Gottschalki raamat „InSeareh of
Coffee Mountains" (Kohvlmägede ot­singul)
—-^kirjastus Kes trei, raamatu
hinnaks £3.50. Kirjutise autor mär­gib:
„Põgenike-laager Euroopas- on
pärastsõja loo ebatavaline asend ühe­le
väikesele tüdrukule, kes end liigi­tab
„paigast nihutatud isikuks" (dis-placed
person). — Katrin ja tema pe­rekond
on üks paljudest eestlastest,
ülerahvustatud, kehvalt-majandatud
Venemaal veel 2 miljonit poliitvangi
ja 96cprjatöö-laagrit, Mis paneb meid
südamest naerma, , kui kuuleme
Brezhnevi halisevat juttu „detente"
teemal.
P. V. Elst, kirjutise autor; teeb
m JUHIS KES, MIS, KUS jj® MILLAL,
ja 21, maile '\vi v.:.
Cinesphere
Kell 12 päeval 48. Highlanders Band, Etendused iga pooletunni järele
..Pipes" ja trummid esitavad Mini alates 10.30 höm., viimane etendus
Tattoo. kell 9.30 õhtul. Näidatakse filmi
1.30 päeval Laste programm Sharo- »MAN BELONGS TO THE EARTH",
niga, Lois ja Bram, Bobbi Kimby peaosas Chief Dan George,
ja The Kids, klaunid, Ontario The Baridshelt
n ^ace'i loomad, balloonid. Etenduste ajad kl. 6.00—7.30 p.l.
8.30 o. The Hagood Hardy orkester, Laupäeval,-19. mail Sylvia Tyson ja
külalistena Alma Faye Brooks, Don Great Speckled Bird.
Harron Cärlie Farquharson'iosas, Pühapäeval, 20. mail Shirley Eikhard.
Esmaspäeval, 21. mail Bob McBride.
Teater I'.. . /'^ -
Etendused iga poole tunni järe ?
alates 10.30 hom. Viimane etendus
9.30 õ."TIMELESS JOURNEY" reis
vana Egiptuse varandustesse ja
The Good Bros. Valdy.
20..'.mail Fonimil' :
Kell 12 päeval ja 1.30 päeval samad
etendused mis 19. mail.
3.30 õ. The Hagood Hardy Orkester,
i | £ ^ K a B k M i l l S ' C a t h e r i n & K i n g ^SS
" Teater II.
21,'- mail'Forumil ...
Kell 12 päeval 'ja 1.30 päeval samad
etendused mis eelmistel päevadel.
8.30 õ. The Hagood Hardy orkester,
külalistena Dave Broadfoot, Carrol ,,REFLECTIONS" iga päev alates
. Baker, The Raes. • kell 10.30 hom. .
10.40 õ. ILUTULESTIK West Islandil Nädala lõpul marssivad orkestrid
esinevad Ontario Place'i maa-alal.
Kõik see meelelahutus kaasub
pääsmega. • |
Ajad kell 12 päeval, 1 p.l., 2 p.l.,. 3 p.l.,
4'p.l. ja 5 p.l. TONY URBANO
MARIONETTES.
Teater
kommunismi jcohta' järgmised järel-
> dused: „See on alati olnud hävitami­se
ja vihkamise ideoloogia. Ta taot­leb
olla massi-liikumine ja pühenda­nud
lihtinimese huvide kaitsele, kuid
see on ajaloo, jultunud vale. — 1950.
. a. saadik 13 riiki on langenud kom­munismi
ohvriks. Kas peame ka
meie kasvatama paksu! naha oma
selgroole?" küsib ingliskeelse artikli
autor. Vastus ajakirjaniku küsimuse­le:
vasakspoolne rühm (marksistid)
tõstab pead Briti Töölisparteis (nn.
,.Tribune" grupp). Nende arv Briti
Alamkojas on tänapäeval juba 80-ne pinnale „alla" on projekteeritud palju
ümber. Kommunistide ^rühmitus ei üldinmlikkeV probleeme: julgeoleku
maal. Elin Toono-Gottschalk jutus­tab
Katrini kogemusi nälja ja kitsi­kuse
alal j ärelsö ja '* segadustes. Ilu­sasti
koostatud, süütu lapsesilmaga
nähtuna, näitab inimolemuse pari­mat
loomust. Juba sellepärast on see
huvitav, kuna tegemist on autori lap
sepõlve elamustega.":
Kahjuks pole .nende ridade kirjuta-ja
veel lugenud seda raamatut, küll
aga ta eestikeelset mälestusraamatut
„L6tukata" (1969), Viimase kohta kir­jutavad
A. Mägi jt. „Eesti kirjandus
paguluses " 1944—1972": „Lotukata"
(1969) sisaldab autori mälestusi Sak­samaa
põgenikelaagrist, asetatud ka-
USTUSES KOGU PÄEV IGA PÄEV
_
liiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitHiiiiiitiiiinM
llllllilllililllltllHSrcili!^
12-ne aastane eesti tütarlaps Toron­tost
on tõusev ujumistäht Kanadas,
olles eriti edukas rinnuliujumises.
Aprillis Los Angeleses, Kalifornias,
toimunud USA Western Champion-vii
aga ühtki kandidaati parlamenti,
arvatud välja sõja-aastad (loe: kaks
esindajat!). v
Briti tuntud muusikud ja näitlejad
on avaldanud siinses ajakirjanduses
üleskutse Vene võimudele, et nad la­seksid
ajutiselt välja- ülemaailmselt
'kuulsa balleti-tantsija Rudolf Nure­jevi
vanapoolse ema, keda poeg pole
näinud 17 aastat. : ; ;
Selles briti kunstirahva apelatsioo
uis Brezhnevile öeldakse, et proua
Tarida Nurejev kannatab raske sil­mahaiguse
all ja ta ainuke soov on
veel kord näha oma poega. Kuid ve­nelased
ei ole andestanud Nurejevile,
. kes silmapilgul viibib tantsutuuriga
New Yorgis ja hüppas 1961. a. Parii­sis
Kirovi nimelise balleti-tmpist va­badusse.
Briti kunstnike tuntud ni-
: raed — Alan- Ayckbourn, sir John
Gielgüd, Yehudi Menuhin, Andre Pre-vin/
Ken Russell jt. rõhutavad oma
• üleskutses, et ^Nurejev lahkiijs Vene­maalt
puht-kunstilistel põhjustel. Ja
,Nurejev,, kes praegu xm 40-aastane,
on teinud suurt au\oma sünnimaale".
puudumine, suhted loomade ja ini-
KÜSIMUS: Millest tekib peanaha)kuivsusega kuivatab peanahka ja
kõõmendamine jä kuidas sellest lahti põhjustab kestendamise. Samuti lii­ga
väikesed peanahale, liibuvad müt-| s h i p 1 i s a a v u t a s ta 2 võistlusle reko^
94% inimeste] on olnud ühel või sid, parukad ja sallid kui neid kan- ^
heksa-üheksa aastase tütarlapse vaat-1 teisel ajal kõõma probleeme. Peana- talise pikemat aega, võivad teha köõ- j a JQO jd. rinnuli ajaga 1:09'.2.
lüstasemele., Tüdruk on elava meele- ha kõõmendamise all mõeldakse sa- mendamise halvemaks. Ka pingel on Võistlus toimus Sam Leonardo lin-kujutusegä,
mõnigi kord oma fantaä- .geli ka peanaha kestendamist ja et suur mõju 'kõõma soodustamisele. n a s ; . . Hollywoodi' ligidal, kuhu uiü-siamaailma
põgenev laps. Tema tasa- teada kuidas seda ravida selleks pea- Kõõmendamine on tavaliselt kõige j t u l i Hawaist, Western States-me
enne kindlaks tegema kas on te- tugevam juuksejoone ümbruses. Sel- idest, Alaskast ja Kanadast kust
gemist tavalise kestendamisega või le eemaldamiseks masseerige kõõma 10.000-de treeningus olevast ujujast
kõõmaga. Kõõmapõhjustab ,,seborr- shampooni eriti hästi sellele noort poissi ia 8
mestega, yõitlus ümbritseva, vaenuli- heie dermatitis" ja on tavaliselt on oluline jälgida shampooni ostmi- n o o r t tüdrukut, kelle kobi ühe näda-kuna
tunduva maailmaga. Tüdruk ühenduses rasvase peanahaga. Selli- sel, et ta sisaldab aktiivseid: aineid h a s e reisu-ja mWd kulul kandis W
osutub autori kujutuses täisväärtus- Se kombinatsiooni puhul s.t. kõõm s.t. seliniumi.zinki, taari, sulfurit ja nada riik. Kanada edetabelis juhib
likuks ja komplitseeritud indiviidiks, j a rasvane peanahk, peaksite kasuta- salieylic hapet. Värv pleegi- Cindy 100 m. rinnuli aes 1*16 9 ia
kelle eluprobleemid pole kergemad ma head kõõma kõrvaldavat sham-"tud juuste puhul valige shampoon, 200 m. rinnuli 2*466 11—12 aastaste
pooni „Vanda beauty counselors mis ei sisalda taari,; sest viimane k l a s s i S ( m i l l i s e d a j a d 0 n vaid sekund
shampöo". Juhul kui leiate, et juuk- võib muuta juuksevärvi tunduvalt. või< paar Kanada 13—ICa rekordeisf
sed mõjuvad liiga kuivana igakordse Kõõma shampoonid kuivatavad mistõttu Cindv juba võistleb vaid se'
kõömashampoo kasutamise järgi, juukseid rohkem kui teised tavalised nior-võistlustei; Arusaadavalt on kõik
siis •' kasutage vaheldumisi tavalise shampoonid, nii et konditsioneerige ta rinnuliujümise ajad Välis-Eesti
shampooniga või tarvitage esimeseks juukseid regulaarselt-.; Juhul kui pea- kördid.
seebitamiseks kõõmashampooni ja nahk im rasvane, kuid juusteotsad q m d y treenib 5 õhtut nädalas Eto
teiseks-tavalist. on kuivad või pleekinud, siis kondit- bicöke' Olympium ujulas, harrastab
Olen sageli kohanud inimesi, kes sioneenge ainult otsi. ka murdmaajooksu ja teisi sporte
arvavad, et neil on peanaha kõõmen- Kõigi nende ülalmainitud tegurite MO-da aasta Olümpiaadiks on ta vist
damine, kuid tegelikult on tegemist kõrval kõõma probleemist hoidumi- veel liig noor, kuid 1984-clal loodetak-väga
kuiva peanahaga. Kuiva peana- seks on ka väga oluline, et kasutate s e t a s t p a l j L 1 Hiljutisel Kanada võist
ha põhjustajaks on jällegi erinev na- õiget: shampooni vastavalt, oma pea- iU Sel ujus ta naiskondades- peamiselt
ha olukord, ' ; ' I nahale ja juuste.rasvasuses^
ega lihtsamad täiskasvanute oma­dest.
Lapseperspektiiyist vaadeldud
laagrielu kujutus annab uue aspekti
selle seni täiskasvanute vaatevinklist
käsitletud ainele. Toona vaatleb laag-rimaailma
humoristlikult, sooja sü­damega
kaasa tundes ja inimeste
nõrkusi andestades. Autori ja peate^
gelase ellusuhtumine on positiivne,
eluraskusi visalt ületav. Lapse pea­misteks
ajenditeks on uudishimu vä­lismaailma
suhtes, igatsus, inimliku
soojuse järele ja dünaamilise maail­mapildi
avardamise kirg". — Märki­gem,
siinkohal, et Elin Toona (abielus
Gottschalk) on sündinud Tallinnas
1937. a. näitejuht Enn Toona tütrena,
Ta vanaisa oli'luuletaja Ernst Enno.
Elin Toona on endine Inglismaa eest­lane
ja ta ema elab Inglismaal, autor
'ise aga USA-s, ' • ....
. . - A R T O
(mälestusi elssst ScaciPemoal
Postiga tellides lisandub saatekulu.
yygs 1
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
Ixu J iLi-u LUUL Jiu-ii ü a u i II mi II n imuri n T r r n itni n TTTT n r n r r rrrr rr rrnr rr-TTTrr-rrrtTi—
Kuiv nahk koorub ära samuti kui sele.
kõõmgi ja põhjustab samu problee- (Küsimused .vastamiseks, saata
me. Juhul; kui teil on üle kogu keha L,Meie. Elu" toimetusse või otseselt
kuiv nahk, siis võib oletada, et ka | Elli Kalvik, 166 Sherwood Ave., Apt.
peanahk on kuiv. Sellisel juhul peS- 2. Toronto M4P 2A8. Tel- 483-1545).
ke pead pehme shampooniga nor­maalsele
nahale ja .konditsioneerige
•vajaduse korral, . (V.B.C. Herbal
shampoõ and herbal creäm rinse &
conditioning").. Erakorralise kuiva
naha puhul aga „cream shampoo h
conditioning gloss". Harjake juuk­seid
õrnalt ja püüdke niipalju kui
võimalik hoiduda kuumadest juuste
kuivatajatest ja kuumadest rullidest.
Rasvane juuks vajab sidruni alusele
rajatud shampooni s.t. „lernon sham­poo".
-\-
.••'K6õm&. või. kestendava peanaha
põhjustajaiks võivad sageli olla ka
välised tegurid nägu üleliigne „Hair-spray"
või „setting lotion'i" kasuta­mine
või irr-iteerimine. Viimast põh­justavad
elektritangid lükkimiseks
elektrirüllid ja juuksevärvid. Samuti
ka mõned meditsiinid nagu „steroid
ja birth cöntroll pills".
Kõõma probleem võib esineda ka
vastavalt aastaajale. Külm tuuline
ilm vaheldumisi keskkütte soojuse ja
HELSiINGI ( M E . ) — Reisimine
Soome. j a : Nõukogude Liidu vahel
kasvab aastas keskmiselt 12—13%
võrra ja:praegu on välismaalasele lu­batud
135 N. Liidu linna külastada,
Möödunud aastal pii „Inturistil"
hotellites anda 40 000 voociikohta ja
järgmise viie aastäku kestel neid pla­neeritakse
juurde 40 000.
Kõige raskem jõupingutus „lntu-ristile"
on kahtlemata olümpiamän-oud.
Moskvas on reserveeritud um­bes
6 miljonit piletit pealtvaatajaile,
mis peaks olema poole rohkem kui
Montrealis. ; ; .
Soomes on olümpiareiside peakor­raldajaks
reisibüroo „Lomamatkat
Oy", kes Moskvaga peab nõupidami­si
ka pääsmete Soome jaoks saami
. seks. ' -:'
kordit;: ja 3 Ontario rekordit. Cindy
nimi seisab ka 10 ja nooremate teate
ujumise rekorcleis (national), samuti
omab mitmeid 11-12 aastaste Kana­da
teateujumisrekordeid. Tal on ae­ga
jätkunud osavõtuks; kahest eesti
ja ühest Balti ujumisvõistlusest, saa­vutades
uusi rekordeid. ' ,
Ta ajad 100 m. vabalt on 1:05 ja
200 m. eristiilis 2:39.0. :
:
Eriti paranenud on ta viimase aas­ta
jooksul, arenedes peale rinnuliujü­mise
veel liblikas ja vabalt, omades
veel .nõrkust seliliujumises. Cindy
Õunpuud võib tõeliselt pidada aasta
parimaks •sportlaseks eesti tüdruku­te
hulgas. Poistest loomulikult oli
parim — suusataja Robert Vellend.
Ka Kai Heinar'il on edu võrkpallis
/atatakse lastest
sõdureid
Viimasel ajal on okupeeritud Ees­tis
hakatud sealse'pioneeride nõuko- '
gu instruktori poolt s propageerima
sõjamängude korraldamist noortele,
mis algab juba algkooli 1 klassiga.
Seda on seotud kavalalt sportliku
kasvatusega.
Nimetatud on need sportlik-sõjalis-teks
mängudeks, kuid sportlikule
kasvatusele on jäetud vaid tähtsuse­tu
osa.
Peatähtsus on puhtakujuline sõja­line
tegevus, mis toimub võistluste
korras. Kõik see toimub maastikul
ja tegelikus olukorras, mille kavasse
kuulub rännak, gaasitorbikute kasu­tamine,
kaevikute ründamine, luure
teostamine, granaadiheited, haavatu­te
kandmine, takistuste alt läbiroo-mamine,
tormijooks jne. Kogu tege­vus
toimub taies rakmesš.o. selja­kotiga.
Sinnajuurde kuulub kä õhu­püssist
laskmine — nimetamata on
vaid jäetud millised märklauad on
kasutamisel.
Sportlikuks tegevuseks, võib ainult
nimetada telkide püstitamist. Selle
kõige läbiviimiseks on välja töötatud
täpsed eeskirjad.
Meile kõigile tuntud lumesõda on
samuti viidud sõjalisele alusele ja
•viiakse läbi;,,plaanikohaselt" kasuta­des
luurerühmi, komanderisid, täp-susviskajaid
ja eesliini.
.. Kõige selle juures on sõjalise olu­korra
kasutamine toodud nii läheda­le
kui vähegi võimalik. ]
H. K.
itturj;0pkš}d Tbisto Mäk
^HELSINGI ( M . ' E . ) - . l . m a i l s u r i
Helsingis kogu maailmas tuntud pi-kamaade
suurjooksja Taisto Maki 69-
aastasena. Kuulsaks
1939, millal
sai ta aastal
esimesena maailmas
jooksis 10 000 m alla poole tunni. Sa­ma
aasta osutus Mäe spordielu tipp­ajaks,
sest tollal jooksis ta
Õunpuude terve pere on spordihar- ilmarekordit ja tema 5000 m loome
rastajad, Cindy alustas ujumisega 8
aastaselt. Los Angelese' Olümpiaadil
loodame näha eesti ujujaid. :
M.K. .
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses,-'
.7 '•"
rekord . püsis
(14.08.8.).
toi.' |955. aastani
Maki ei võtnud osa Olümpiamän­gudest,
sest 1940. a. ja 1944. a. Olüm­piamängud
lükati sõja tõttu edasi.
Ta on^osa võtnud 11-est maavõistlu­sest.
5000 m Euroopameistri tiitli
Maki saavutas 1938. a. hing vastavaid
boome omi oli tal kaheksa.