Meie Elu = Our life, March 26, 1987

              1933) 1987
NK
eva
htud ette-,
laotas 5%
lese oku-
| e r i t i , p i i ­li
Ima k oh-
|i\orraldu-
I inimsuse
1 p n veel
õudsest
oaadaiyie
ma: vali-,
iü r l a m en­im
ise ksja
Isiutusele
et need
pandud,,
astavalt
mas või-
5uda,, et
sõjalised
ü i teiste
i.õjakuri-d
Qsuta-
'ihelepa-ament
ei
uit teot-iisedoma
l i oluline
lid elavad
d' olema:
ite,; valit- •
•A.N: '
iniiiiiiiniiiiiii
t
idused ja
^suyaba^.
>rtele ja
)nldele
ladas
mgi saa-
'Broad-
J/14K 2R6
IDEGA
h ste Kogu
DR
t.M6S'3Z2
kinnis-li
puhul
tartu
„Migie Elu" nr. 13 (1933)i 1987 .,26. MÄRTSIL '^^ÜRSDAY, MARCH 26.
'92 USA- s se
. ••' • • 1
NEW YORK (ME) - ÜE Kesk-siõukogu
oma koosolekul möödu-nud
laupäeval Lakewoodis otsus­tas
eelnenud ankeetide jm. põhjal
teha ametlik ettepanek USA Eesti
Rahvuskomiteele, et Esto '92 pidus­tused
korraldataks USA idaranni­kul.
Need ühinevad tavaliselt amee­riklaste
mitmete suur juubelitega ja
on võimalik, et Esto üritused toimu­vad
hajutatult mitme keskuse ra­kendamisega.
ÜEKN senine sekretär Peeter
Kiik, kes on ka Esto '88 USA Ko­mitee
esimees/lahkus, sekretäri
ülesannetest ja üleminevalt on sel­lel
kohal H. Kobin. Kanadast olid
koosolekul H. Lupp, V. Pent ja P.
Arüvald.
¥Öiteid kohti
BATUN'i. 1
.. (Algus esiküljel) '
BATUN'i delegatsioon levitas l i i k ­mesriikide
esindustele, vaatlejatele
ja ajakirjandusele informatsioonima-terjali
mis koosnes järgmistest ü-hikutest:
lühikene sissejuhatav kiri,
memorandum perekondade taas­ühendamise
ja oma maalt lahkumise
õiguse teemal, sündmuste kroonika
Balti riikides veebruarist 1986 kuni
detsember 1986, puroopa N õ u k o gu
.Council of Europe'i] Parlamentaarse
Assamblee poolt 28-ndal jaanuaril
käesoleval aastal vastuvõetud reso-utsioon
koos vastava aruandega mis
käsitleb Balti rahvaste olukorda, ja
lõpuks informatsioon Lätis möödu­nud
aastal algatatud uue Helsingi
järelevalve rühmituse kohta nimega
,,Helsingi,86".
BATUN'i delegatsiooni CTlenfis vii--
bimisenädala jooksul võttis Inimõi­guste
Komisjoni' istungjärgul -sõna
üks Ameerika Ühendriikide trsinda-jatest,
M a r y Mochary, öeldes muu­hulgas'
järgmist: Väidetakse näi­teks,
et Kampuchea ja Afgahistani
rahvad naudivad nüüd enesemäära­misõigust.
K u i d me teame, et tõsias­jad-
räägivad, sellele väitele vastu."
Pärast Afganistani küsimuse käsitle­mist
jätkas Mary Mochary järgmiste
sõnadega: On olemas teisi näiteid •
rahvaste domineerimisest väljast­poolt
tylevate jõududepooJt, Näiteks
oli Ukraina annekteeririiine ja maha­surumine
N. L i i d u poolt ainult tee­näitajaks
Leedu, Läti ja Eesti domi-neerimiselei
• rääkimata ülejäänud
Ida-Euroopast, Kõige vähemagi tun-deniärgi
puhul, et need rahvad võik­sid
soovida rakendada teatud määral
Soomes toimunud parlamendi­valimistel
võitis parempoolne rah­vuslik
koonduserakond parlamen­dis
juurde 9 kohta, saades erakon­nale
53 kohta. Suurimaks erakon­naks
jäid endiselt sotsiaaldemo­kraadid,
kuid kaotasid oma endi­sest
57 kohast paar kohta. Kaalu­keeleks
parlamendis on nelja kesk­erakonna
koalitsioon, kes arvestab
58 või 59 kohta ja peab nüüd .
otsustama, kellega ta kofialeer<ub.
Pairempoolsete juht Ilkka Suomi-nen
teatas, et nende erakond nõuab
osavõttu uuest valitsusest, mida
erakonnale ei ole Moskva mõjutu­sel
võimaldatud 40 aasta jooksul.
Arvatakse, et Soomes moodusta­takse
nüüd lai koalitsioonivalitsus.
Peaministriks on praegu sotsiaal­demokraatide
juht Kalevi Sorsa.
oma õigust ensemääramisele on ker­kinud
üles jõud sarnaste väljenduste
mahasurumiseks või hirmutamiseks,
nagu juhtus Ungaris aastal 1956,
Tshehhoslovakkias aastal 1968 ja
I Poolas aastal 1981. On oluline hoida
neid ajaloosündmusi värskelt meie
mälus siis kui meie jälgime praegU:
seid arengusuundi N. Liidus."
•. N õ u k o g u d e esindajad p i i d väga
äifritatud nende Ühendriikide dele-gäadi
poolt väljendatud kommentaa-.
.ride puhul, kasutades oma vastuse-õigust
kahel korral selleks, et amee­riklasi
sarjata.
KANADA.JAHE SUHTUMINE •
Kohtumisel ÜRO Inimõiguste Ko­misjoni
liikmesriikide esindajatega,
olid mitmed viimastest l e r i t i impo-neeritud
äsja vastuvõetud Euroopa
:.Nõukogu Parlamentaarse Assamb­lee
resolutsioonist (näiteks Aust­ri
a p e a de 1 e g a a t F ei i x E rm a co ra, B e 1-
gia peadelegaat Mare Bossuyt jt,].
Mõnevõrra üllatav oli aga Kanada-vaatleja
Thomas Hammond'i jtiheda»
võitu reaktsioon, B A T U N M delegat­sioon
tuli järeldusele, et balti, kesk­organisatsioonid
Kanadas peaksid
järjekordseltkontakti võtma Öttav».'a
välisministeeriumiga kindlustamaks
seda,'et Kanada esindajaid igasugus­tel
/ahvusvahelistel konverentsidel
instureeritaks. tu 1 evikus paremini
Balti riikide küsimuses.
Üldiselt jäi^ aga'BATUN'i esindus
rahule oma töö resultaatidega Gen­fis.
B A T U N ' i üritust toetasid majan-duslikuh
Eesti Rahvuskomitee Ühen­driikides
ja Vabade Lätlaste .Maail-i
ma föderatsioon. -.
GANTiy
• • Il
A
SUUR VAÜli^ elutoa-, söögitoa-, kirjutustoa-, magamis­toa-,
lastetoamööbleid. Palju muud kodu kaunistamiseks:
lambid, laelambid, stereo-, videokapid, riiulid jm.
Kõik kõrgekvaliteedilisest.tiikpuust, palisandripuust (rose-wood)
või tammepuust. Ka nahkmööbel.
_ 0 0
EestHJhispanganduse
85 a, ja ETK 70 a.
tegevuse tähistamine
Eestlaste iseteadvuse kasv ja m.a-jandusliku
olukorra paranemine
omavahelise koostöö ja ühistegelike
asutiste võrgu kujunemine enne ise­seisvust
oli oluliseks teguriks ise­seisva
Eesti riigi loomisel.
Tootjad ja tarvitajad, iseseisvuse
algaastail, asusid energiliselt korra -
dama ja laiendama varem asutatud
ühingute tegevust. Asutati rohkesti
uusi vajadusest tingitud ühinguid.
Tekkis vajadus erialaste ühiste­geliste
organisatsioonide keskasutis-te
järele. Aastal 1917 asutati Eesti
Tarvitajateühisuste Keskühisus
(ElTKj. Eesti Rahvapank asutati 1920.
aastal. Kartuliühingute Liit 1923. a,
Eesti Ühistegeline Kindlustuskesk-selts
ja Masinatarvitajate Ühingute
Liit 1925.a. Põllumajanduslik Kesk­ühisus
,,Estonia", mis algas tegevust
1912. a., põhikirja uuendamisega,
1921.a. laiendas oma tegevust koon­dades
oma ümber peale piimaühi-susle
ka teisi põllumajandusühisysi.
Eesti. Ühistegeline Liit, mis asutati
1919, juhtis ühistegevuse arengut
ideelise organisatsioonina kuni 1925,
1926. a, asutati Põllumajanduslikku­de
Ühisuste Revisjoniliit, millest are-Üksik
naine, haritud, siiras
SOOVIKS TUTVUDA
samasuguse mehega Torontos aas­tates
65 või vanem.. Kirjad märgu­sõnaga
,,Tutvus" saata Eesti Maja
aadressil:
958 Broadview Ave., Toronto, Ont.
M4K2R6
I3i>o<m>o<iz9o«33>o<n3>o«x><>«z»o«nj>o^
nesPõllumajanduslik Ühistegevuse
Keskliit".-.
Kaherevideeriva liidu vahel tekkis
võistlus, asutati kohapeal parallee-ühinguid.
Selle olukorra kõrvaldamiseks kor­raldati
kahe võistleva liidu vahel
nõupidamisi parema koostöö või­maluste
selgitamiseks.- Selliste nõu­pidamiste
tulemuseks riigivõimude
kaasabil kujunes uus avalik-õiguslik
ühistegelik keskasutis ,,Ühislegevus-kqda"
1937. a/
Ühistegevuse õhtul, mille korraldab
Toronto Eesti Ühispank ühispangan-duse
ja E T K juubelite tähistamiseks
8. aprillil k l . 7.30 õ. Eesti Majas, on
kavas peale panga esimehe K. Rand­laid!
avasõna Ülevaade ühistegevu­sest
[esti^ ja ETK-st — E. Timusk,
f)5.a,&sli ühispangaduse algusest — I.
Nippak, Toronto Eesti Ühispank tä­napäeval
- P, E i n o l a , N. L i i d u huvi
meie päranduste vastu - T. Laar.
Lõppsõna E. Kuriselt,
E.T.
12.-18. aprill on Kanadas .
Riiklik Kodakondsuse Nädal.
Aeg on pühitsemiseks ja
kanada elu tugevuste Ja
väärtuste - üheõiguslikkuse,
mitmekesisuse ja ühis­kondlikkuse
üle
mõtiskluseks.
Avatud: ••
esmasp., neljap. ja reedel 1 0 - 9,
teisip., kolmap. 1 0 - 6 , laup. 10-B
\
'0 i
Ü Ü
mmmm m
im
ilm
11^
Vana-Andrese koguduse pühapäevakool. Kõige nooremad, vasakuH:
Erik Laar, Erika Kivik, Hillar Agur, Taimi Marley, Kaili Toome, Claire
Swallow. Taga nende õpetaja Kristi Neps. (Pildil puuduvad Erika
Agur ja Mark Altosaar). A l l — keskmine klass, vasakult: Raja Raud­sepp,
taga Aleks Kurm, Mihkel Toome, Kristi Laar, Heli Orav, Andrus
Agur, Laine Raudsepp. (Õpetajaks Ene Swallow.)
Eestluse taimelava
Vana-Andrese koguduse
äevakool
kus jagatakse usulist ja vaimset toitu
meie rahva järeltulevatele põlvedele.
.MeJe Vana.-Andrese pühapäeva­kool-
on püüdnud ja tahab ka edas­pidi
täita seda võrratut ülesannet
kasvatada meie lapsi ja noori usulis­tes
ja kõlblistes tõekspidamistes, mis
olid pühad ja kallid meie rahvale
meie põlisel kodumaal, Kuid selle
ülesande kui jumaliku missiooni täit­mine
on seotud teatud • raskustega,
põhjusel, et meie noortel lasub väga
suur töökoormus. Nad on seotud gai-dide-
skautidega. rahvatantsijatega ja
mitmete teiste huvialadega ja n i i jääb
väga'' vähe' aega pühapäevakooli
jaoks. Ent ma usun, et see vähene aeg
pühapäevakoolis jumalasõna ja usu-iste
tõdede õppimisel saab olema
neile noortele õnnistuseks ja õiget
eluteed näitavaks valguseks.
A R V O P A HU
V A N A - A N D R E S E KOG.
PÜHAPÄEVAKOOLI
[ U H A T A iA
Pühapäevakool oli Kodu-Eestis
üks lahutamatu osa jumalateenistu­sest"
ja- kiriklikust tegevusest. Meie
kodumaal kuulus usuõpetus ametli­kult
koolide õppekavasse. K u n a siin
maal puudub usuõpetuse ja p i i b l i l u ­gude
õpetamine koolis, siis pühapäe­vakoolil
on eriline ülesanne usuliste
tõdede õpetamine lastele ja noortele,
}a kuna siin Torontos puudub usu­õpetus
Eesti Täienduskoolis, siis se­da
lünka tuleb täita pühapäevakoo­l
i . Pühapäevakooli ülesandeks on si- ,
sendada lastesse ja noortesse usulisi,
kõlblisi ja eetilisi tõekspidamisi, mis
panid aluse meie rahva vaimse palge
kujunemisele Kodu-Eestis. K u i d pü­hapäevakool
aitab ka kaasa usulise
töö kõrval eesti meele ja keele säi­litamiseks
meie kasvava noorsoo
juures.
Teiseks, kuna mei vanema gene­ratsiooni
liikmed on jõudnud juba
kõrgesse eluikka, siis on väga vaja­l
i k , et leiduks nende asendajaid, kes
kannaksid edasi meie eesti kogudusi.
NÄDALAKROONIKA
Algus esiküljel]
gulgemise Helsingis. Kanada saat­konna
Helsingis sulgemise vastu
on teravalt protesteerinud Soome
valitsus ja soomlased nii Soomes
kui ka Kanadas ja ka mitmed par­lamendiliikmed
ja senaatorid on
arvustanud saatkonna sulgemise
otsust.
% Kanada kindralkubernerjeanne
Sauve viibis koos välissuhete mi­nistri
Monique Landry'ga pikemal
ametlikul külaskäigul Hiinas, kus
tal oli läbirääkimisi Hiina juhtivate
inimestega. Tähtsamaks kokkusaa­miseks
peetakse kohtumist Hiina
tähtsaima võimukandjaga Deng
Xiaping'iga, kes on kinnitanud Ka-nada
kindralkuberherile, et Hiina
poliitilisi reforme jätkatakse, kuigi
sel alal on viimasel ajal esinenud
tagasilööke ja seisakuid. Reformid
teostatavat järk-järguliselt.
Kanada välissuhete minister Mo­nique
Landry kirjutas külaskäigu
ajal alla Kanada-Hiina kokkulepe­tele,
milledega Hiinale antakse üle
60 miljoni toetust Hiina hariduslike
ja arenguliste programmide teosta­miseks.
Antakse toetusi hiinlaste
õppimiseks Kanadas ja Kanada-
Hiina keelekeskuse loomiseks.
mm.