Meie Elu = Our life, March 26, 1987

              NELJAPÄEVAL, 26. MÄKTSIL ™URSDAY, MARCH 26. „MeieElu" nr. 13 (1933) 1907
Ants Mägiso 85;
Torontos tähistas 5. niärtsillähe"
mate sõprade ringis oma 85. juubeli­sünnipäeva
eestlaste ühiskonnas ül­diselt
tuntud õigusteadlane ja endine
kriminaalkomissar Ants Mägiso.
Isiklikuh kohalolnud õnnitlejatele li­saks
oli saabunud veel mitmeid kirja­likke
hea tervise ja parima Õnne soo­ve
nii lähedalt kui kaugelt. ,
Anst Mägiso sündis Viljandimaal
Põltsamaa vallas taluomaniku poja­na.
Vabadussõjast võttis vabatahtli­kuna
osa Viljandimaa koolipoiste pa­taljoni
koosseisus. Lõpetas Vabariigi
ajal sõjakooli ja Tallinna politsei­kooli
kõrgema klassi ning Tartu Üli­kooli
õigusteaduskonna. Määrati
alul assistendiks Valga kriminaalpo­litseisse
ja hiljem Haapsalu ning see­järel
Narva kriminaaJkomissariks,
kust vallandati punaste võimule tule­kul.
./ : • X
Sakslaste saabumisel asus juubilar
koheselt organiseerima politseid ja
omakaitset. Peale Tallinna vabasta­mist
nimetati pealinna|krlminaalpo-litsei
ülema abiks. Kriminaal- ja po­liitilise
politsei liitmisel lahkus polit­seiteenistusest
ja tööt4s hindadeva-litsuses.
1
Põgenikutee viis juubilari koos
abikaasa ja kahe pojaga Rootsi, kus
tegutses arhiivitöölisena Lundis ja
Göteborgis. Saabunud Kanadasse,
töötas kuni puhkepaigale minekuni
Eatoni suurkaubamajas raamatupi­dajana.
Kutsetöö kõryel on Ants Mägiso
juhtivalt tegutsenud meiö ühiskond­liku
ja rahvusliku töö ihitmel alal.
Paguluses aitas organiseerida eesti
koole Lundis, Göteborgis ja Toron­tos,
olles esimesel aastal Toronto
Eesti Täienduskooli komitee esi­mees.
Juubilar on T.E. Võitlejate
Ühingu asutajaliige ja kuulus aastaid
Kanada. Eesti Võitlejate Ühingute
Liidu juhatusse. Teda oji vääristatud
T t : V . Ühingu ^kuldmärgiga ja Üle­maailmse
E. Vabadusvõitlejate Kes­kuse
teeneteristiga. V
Aktiivse vabadusvõitlejana on
juubilar andnud olulise panuse Ka­nada
eestlaste keskesinduse ja võit­lusorganisatsiooni
Iväljakujundami-sele,
olles aastaid (Eestlaste Kesk­nõukogu
Kanadas valitud koosseisu
liige ja juriidilise komisjoni esimees.
Tema sulest on ilmunud palju polii­tilise,
rahvusliku ja juriidilise sisuga
artikleid ja mälestusi. |
Akadeemiliselt kuulub Korp! Fra-temlta?
Esticäsaie.
Ants Mägiso on jäänud endiselt
reaalselt ellüsuhtuvaKs, kes jälgib
suure huviga poliitilise elu käike ja
aitab jõukohaselt kaasa meie vaba­dusvõitlusele.
Tema tuntud sirgjoo­nelisus
ja seaduse ning korra armas­tus
on olnud alati kõrgelt hinnatud
nii lähqniate aatekaaslaste Icuika
teiste hulgas kes iedal tunnevad.'
. LUPP
pi?. Bormiällsega oma W u . ees Põhjä-Miamis/lmuekormseline.elamu kuhu
kümmekond eestlast on ostnud korterid. Keskel — kondominium-korterimaja, kus kanada eestlastel R.
ja pr. Sormulisel on korterid, üks villadest Oakland Estate'is. All — August Liivoja villa Põhja-Mia-uaiasto
Fotod - Elna Libe
eegti perekonda Kanadast on IdöRud kodud,,kullarannikuF'
Jõe'd mälestades
Veel 15 aastat tagasi oli Lõuna>
Floridas kinnisvara omajate arv
Kanada eestlaste hulgas võrdlemi­si
väike. Enamus olid veel tööprot­sessis
ja ehkki oma paari-kolme-nädalased
puhkused veedeti Flori­da
päikesepaistes ei mõeldud veel
nii kaugele, et endale siin talve­puhkuseks
maju või kortereid osta.
Aastate jooksul on see aga muutu^
nud ja nüüd võib Kanada eestlaste
kinnisvarade omanikke Lõuna-
Floridas arvata jubk 50 - 60 pere­konna
piiris. See hõlmaks ainult nn.
„Kullaranniku", Miamist kuni
i'ini.
kuhu nad lähemalajal kolivad. Linna­osas
on ainult 4-5 magamistoaga
S400.000-500.000 majad. ^
22. veebr, asus Viljandis manala
teedele agronoom Ants Jõe (end. ni­mega
lohanson). Neile meist, kes
"mäletavad veel 1932-33.a. meie Põ­hiseaduse
uuendamise ja võitluse
päevi, ei ole tundmatu agr. Jõe-Io-hansoni
nimi.
Ants Jõe oli üks meie nooremaid
vabatahtlikke Vabadussõjas, minnes
sinna 14-aastaselt. Lõpjetas hiljem Jä­neda
Põllutöökooli ja astus Tartu
Ülikooli põllumajandusteaduskon-da.
Oli riigimõisa valitseja Pärnu­maal
ja mitmel popi mujal.
Liitus Eesti Vabadussõjalaste Liir
duga ja oli seal aktiivselt tegev hea
kõnemehena. Kindral Larka kõne-reisidel
agr. Jõe saatis teda ja kõne­les
alati teisena. Kuna kindral Larka
ei olnud eriline rahvakõnemees, siis
agr. Jõe kaasakiskuva kõnelejana pi­di
täiendama esimest. Peale 12. märt­si
1934.a. pidi ka Ants Jõe mõnda
aega tutvust tegema Tallinna Kesk­vanglaga.
Kuna talle ei osatud mingit
süüd leida, siis vabanes ta sealt pä­rast
mõndakuud ja tegutses'jälle oma
õpitud alal agronoomina.
Pettununa E^sti • omavalitsuse
tööst, astus Jõe vabatahtlikult
1944. veebr, alul 3. Piirikaitse rüge­menti.
Rinde lagunemise järel sai ta
sama aasta hilissügisel, põgeneda
koos mõne sõjakaaslasega Soome.
Vangistati seal ja anti Soome võimu­de
poolt venelastele välja, kes ta
Siberi saatsid. Oli 13 a. sunnitööl
Altai mäestikus, Mainis ühes kirjas,
et aiiiult ime läbi on! ta jäänud elama
sealsetes raskustes ja toores kohtle-mises.
'
Eestisse tagasi saabunud, töötas
alul Tallinna sadamas ja leidis seal-seslootusetus
ja raske surve Õhkkon­nas
tuge piiblitõdedes, töötades ka
pastorina-jutlustajana. P'|alju kordi
taotles ta luba vene okupantidelt, et
külastada oma USA-s ja Kanadas
asuvaid lapsi. Talle keelduti seda
andmast.
22. veebr, asus see elus paljukan-nstaM
igaviku teedele. Ainuke
Nii mitmedki, nüüdsed Kanada
maja- või korteriomanikud siin, veet­sid
oma talvepuhkused Torontost
„väljarännanud" eestlaste, Riisma ja
Lillakute motellides Pompano ja
Deerfield Beach'is, hakates siis 5eal^'
ringi vaatama ja mõtteid mõlgutama
kord ka oma Florida talvekodu raja­miseks.
Alex Lillak abikaasa Maiega ost­sid
oma esimese motelli 1970. aastate
algul ja nende motell ,,Buccaneer"
Deerfield Beach'is, on muudetud kon-'
domiinium-korterimajaks, kus Maie
Lillak endale korteri on säilitanud.
Kuna ,,Buccaneer" asub paari minuti
kaugusel rannast, on nende korterite
hinnad kõrged.
Abielupaar Riismad ostsid oma
esimese motelli 1969. aastal ja on
tänaseni vaStu pidanud selles küllalt­ki
pingutavas äritegevuses.- Nende
nüüdses Aqua-MarMotellis, Pompa­no
Beachi'is, veedavad mitmedki
eestlased nii Ameerika kui Euroopa
mandreilt oma talvepuhkused. Riis-madel
ön valmimas Boca Ratonis,
BocaBath and Tennis Glubimaa-alal
4000 rj.-suurune perekonnaelamu.
Lugejatele „Meie Elus" ilmunud
mälestuskirfutistest tuttav josef
Frank suri 20. jaanuaril Iisraelis,
fieer-Shevas südamerabandusse.
Ta oli südamehaige pikemat aega.
Lähematest jäid leinama abikaasa
ja tütar perekonnaga.
Josef Franki õppisid tundma Tio^
Oma ringsõidul Lõuna-Floridas
siinsete Kanada eestlaste juures, pea­tume
North-Miamis, Otto ja Ester
Sarmade mugavas kodus. Abielu­paar
Sarmad on Torontost jaelavad
juba 10. talve siin, sõites autoga ok­toobris
siia ja jälle tagasi Torontosse
alles aprillis. Sarmad omavad tüüpi­lise
Miami villa kahe magamistoa ja
garaažiga, 57' x l40'-suurusel maa­alal
mille kinnisvaramaks on aastas
^830,00, Majade müügihinnad
ümbruskonnasi40.00O- $50.000 pii­ris.
Suvel.Sarmade Torontos viibi­des
hoolitsevad naabrid maja järele­valve
eest. Aias kasvavad tsitrusvil­jad,
täis ümmaraid, kollaseid palle.
Naabruses elab ka teisi eestlasi, nii
maja kui korteri omanikke, mitmed
neist Torontost. Ühe magamistoaga
korteri hinnad $25.000 -^30.000 va­hel.
Kondo-korterite juurde kuulub
bassein, saun, pesumasinad ja võim-lemisruum.
Nende korrashoiuks on
kuumaks S70,00 ja aasta kinnisvara­maks
$640,00-. Ehkki Lõuna-Miamis
on kuritegevus suur, on Põhja-Mia-mis
veel võrdlemisi rahulik ja omani­ke
suvel Kanadas viibides ei ole ol­nud
sissemurdmisi ega vargusi. Mui­dugi
aitab sün palju naabrite valvsus.
Ülaltoodud majad ja korterid on
Põhja-Miami rannast 4 kuni 5 miili
kaugusel, seega 410.000-S20.000
odavamad, kui mõnedkiimned täna­vad
põhja poole ja ranna läheduses.
asuvatel kondo-korteritel. Kanada
eestlased on ka siin, A l A ja 159.
tänava ristumisel, mitmed korterid
ostnud ja juba on ootajaidki 'järje­korras.
Mõneminutilise jalutuskäigu
kaugusel imeilus rand kaalub üle
kõik ebamugavused ja müra suure
liiklusega A i A tänaval. Kahjuks ei
olnud võimalik kohata eestlasist
omanikega, kuna enamus neist viibi­vad
siin ainult minimaalse aja sügisel
või kevadel, välja üürides talvekuu-
NÄDALA RISTSÕNAD
/
1 j
i
PÕIKREAD: 1. Suur vaat. 4. Tõm­me
mingit pinda mööda. 9. Silmahai­gus.
12. Mehenimi. 13.^ Sõjavägi. 14.
Vilets majake. 15. Onnemaad tähis­tav
nimi eesti rahvaluules, arvata­vasti
F.R. Kreutzwaldi loodud. 17.
Värv. 19. Linn Indias. 21. Muistse
Itaalia hõimu keel. 23. India,osariik.
24. Naisenimi. 27. Mäda maa. 28.
Kalavõrgu osa. 29. Võime midagi
teha. 30. Alumiiniumi keemiline
märk. 31. Mitte üldsusele mõeldud
kõnelus.. 33. Tähestikus kaks järgi­mööda
tähte. 34. Värvirikas. 36. Eesti
Vabadussõja sangar. 37. Kaelaehe.
38. Asula P.-Prantsusmaal, kus suu­repärane
loss hävitati revolutsiooni
ajal. 39. Sadama osa. 40. Ülev mõte.
41. Rooma draama viljeleja II sajan­dil
e, Kr. 44. Väiksed vaadid. 46.
Kergesti purunev. .49. Jõgi Inglis­maal.
50. Vana-Egiptuse pealinn. 52.
Eesti riigipea. 53. Ülistuslaul. 54.
Eesti maalikunstnik. 55. Kahe konst­ruktsioonilt
kokkukuuluva detaili
seostuse viis tehnikas.
PÜSTREAD: 1. Avaus. 2. Naise­nimi.
3. Riik Euroopas. 4. Haud. 5.
Poolsaar Aasias. 6. Ameriitsiumi
keemiline mprk. 7. Linnukodud. 8.
Auguga ketas. 9. Koiduaeg. 10. Nai­senimi.
11. Naisenimi. 16. Tähesti­kus
kolm järgimööda tähte. 18. Kilbi­ke.
20. W.A. Mozarti ooper. 21. Linn
Jaapanis. 22. Vedeliku liigutamisel
tekkiv hääl. 25. Sagedased depres­siooni
põhjused. 26. Lühem subjek­tiivses
laadis kunstipärane teaduslik
või kirjanduskriitilise sisuga kirjutis.
28. Number. 29. Karu. 31. Uimasti.
32. Haigus. 35. Sõidud. 37. Jõgi Ees­tis.
39. Voki osa. 40. Viljarõuk. 42.
Kiirustamine. 43. Riik Aasias. 44.
Mehenimi. 45. Eesti maadleja, olüm­piamedali
võitja. 47. Küsisõna. 48.
Vana naine. 51. Eitus.
(Koostanud P.)
(Lahendus järgmises lehes)
Estonia Koori kontsertreisi lisrae-
IL Kadunud oli pärit Tallinnast,
kust perekond 8 aastat tagasi sai
asuda Iisraeli.
troost: — ehk on kodumaa muld talle
kergem kanda. Puhka rahus, vana
võitleja ja sõber.
. H. OKAS
OAKLAND ESTATE ' .
Järgmine külaskäik viib meid en­diste
Montreali, nüüd Toronto eest­laste,
Adu ja Inna Randpalude juurde
Oakland • Estate'is, mis asub Fort
Lauderdale'ist lääne pool, Hwy 441
ja Commercial Blvd. läheduses, poo­le
tunni tee merest.
Oakland Estate on kanalisüsteemi-ga
ja Randpalude kaunis villa on otse
kanali ääres, andes härra Randpalu-le
võimaluse parte sööta oma aiast,
apelsinipuude all. Randpalude mait­sekalt
sisustatud villa on kahe ma­gamistoaga,
ruumika eluruumi, söö­gitoa
ja köögiga ja terve maja laiuses
ulatuva Florida-ruumiga. Aias tsit­rusviljad
paljude troopiliste põõsaste
ja lilledega.
Oakland Estates on ehitatud küm­me
aastat tagasi ja selles on 307 villat.
Väline korrahoid, rohuniitmine, on
välja antud terveks aastaks vastava­le
firmale, seetõttu ka hästihoolitse-tud
väline ilme kogu linnaosal. Mõne­minutilise
' jalutuskäigu kaugusel
asetseb klubihoone, kus onmitmesu-guse
seltskonna ruumid, saun ja bas­sein,
milles näeme ujumas Torontost
meile kõigile tuntud Alexander Haa-vaniitu,
kes ka veedab talved oma
villas, siin, Oakland Estate'is ja kuhu
on elama asunud 16 eesti perekonda,
nendest 3 Kanadast. . .
Edasi kuuleme Adu ja Inna Rand-palult,
kes elavad-siin 6 talvekuud, et
nende maks klubi kasutamise ja väli­se
korrashoiu eest on ainult S60,00
küüs ja kinnisvara maks ^750,00 aas­tas.
Majade hinnad on $50.000 -
$70.000 vahel. Veeäärsed, s.t. kana-liäärsed
elamud kallimad kui esmal-olevad.
Ka siin, nagu mujalgi Flori­das,
on välja kujunenud, et naabrid
vaatavad maja järgi omanike Kana­das
viibides.
Koos Alexander Haavaniiduga on
neil ühine soov, et enam Kanada
eestlasi nende külla tuleks elama.
VILLA EŠTO
Villa Esto, ainulaadne • Kanada
eestlaste kondomiinium-elamu Flori­das,
asub Boca Ratonis, vähe enam
kui 1 miili kaugusel mererannast,
paarkümmend miili Palm Beach'ist
lõunas ja on talvekoduks 14-le pere­konnale
Torontost, Montrealist ja
Vancouverist. Juteldes Villa Esto
esimehe Ülo Ojamaaga on ta kindlal
arvamisel, et_kui leiduks Kanadas
tublisid eesti ehitajaid, kes oleksid
huvitatud, võiks veel ühe sellise kon-do-
elamu Floridasse ehitada, ostjaid
oleks kindlasti.
. Villa Esto on erinev teistest kondo
elamuist,'sest ta asub suurel maa-alal,
kus rohelist ala, õhku ja päikest kül­luses.
Asetseb üksikmajade rajoonis,
kus vaikus suurepärane puhkusele
tulnud i.lumelindudele". Villa Esto
on rajatud samale põhimõttele kui
kõik kondo-elamud, kus ühiselt on
kasutatav bassein, saun, pesuruumid
ja seltskonnaruum, mida siin kutsu­takse
,,lustiruumiks", peale selle
27.000 rj. suurune roheline maa-ala,
kus kasvatatakse ühiselt apelsini,
sidruni- ja greipfruulpuid. Kõigi sel­le
korrashoiuks on kuu maks $50,00
ja kinnisvaramaksud. olenevalt kor­teri
suurusele. Näit. 2-magamistoaga
kortereil $600,00 aastas. Kuna
Ameerika kodanikest pensionäridel
on kinnisvara maks poole odavam;On
Your Hosf Tmel
§ Agency(1986) Ltd,
Inaepenoem rrav9< i
Roiaiiori Associated
Eestlasest omaiTDik
MIRIAM ISBERG-ANDERSOiy
Professionaalne ja sõbralik nõuanne igasuguste
puhkust®, äri- v5i maailmareisüde tegemisel.
(416) 298-2160
Küsida omanikku. WoodsiöQ SqumMall. 1571 Sandhufst Circle
Scart)orough. Ontario. Canada MIV 1V2
ODEBSDS
Leaside
Gommuhity
Pharmacy
422-0186
Fenno Pharmacy Ltd.
•® Meil on täielik valik koduravimeid ja pöetusvahendeid.
® Võtame vastu ravimite kindlustusi.
® Soome apteek „Suomi-Koti!s" ^
Esmaspäevast reedeni I
9.00 h. - 9.00 ö.
Laupäeviti
9.00 h. - 6.00 õ.
795 Eglinton Ävenue East
Laird ja Eglinton
422-0186
Balti Spordiliidu
koosolek
toimub neljäp., 26. märtsil kl. 7 õhtul
Leedu kiriku ruumes, 1011 College
St. W. (Dovencourfist läände). Palu­takse
eesti spordijuhtide osavõttu,
vähemalt üks isik igah spordialalt.
Koosolekul määratakse 1987. a. spor­divõistluste
ajad ja kohad. ,,Vaba
Olümpiaadi" korraldamine 1988. a.
Torontos on päevakorral, millega uk­rainlased
on juba alustanud.
Eesti spordihuvilised, kes on tah­telised
balti spordivõistlustele kaasa
Teen igasuguseid
D^EMONT-TÕID MAJADELE
(tasuta eelarve)
Tol 427-7010 igal ajal.
E. VERDER
aitama, peaksid 26. märtsil koosole­kule
ilmuma, et üheskoos leedu ja läti
spordijuhtidega p'robleem lahenda­da.
Balti Spordiliidu informatsioon
tel. 924'-6028.
lootusi ka tulevikus meie, Kanada
kodanikel see läbi vila.
Villa Estol on valitud juhatus nagu
kõigil kondo-elamuil ja selle hooleks
on Villa järelevaatus ja raamatupida­mine,
Suvekuudeks on palgaline ro-huniitja
ja basseini korrashoid on
alaliselt maksulise firma kätes. See
väike eestlaste küla Lõuna-Floridas
sai alguse hiljuti.surmaläbi lahkunud
Mart Tarumi algatusel.
DELRAY, BOYNTON"
Boca Ratonist Palm Beach'i poole
sõites näeme nimesid Delray Boyn-ton,
Lantana, Lake Worth. Neis kõi­gis
on juba Kanada eestlasi endile
maju ja kortereid ostnud. Kuid siiski
on see ala tuntud enam meie hõimu­de,
soomlaste elukohana. Maimu ja
Herman Ristid Torontost, kes on
omanud kinnisvara Lõuna-Floridas
juba 25 aastat, on Lake Worthi ost­nud
endile kahetoalise nägusa kor­teri,
mitte kaugel rannast. Ümbruses
on 30 eestlast, neist 3-4 perekonda
Kanadast. Siin on hinnad kahetoalis-tel
korteritel S35.000 - $40.000 ümb­ruses,
kinnisvara maksud $600,00
aastas ja korrashoiumaks kuus
$40,00. Oma bassein puudub, kuid
selle eest on rannas suur park bassei­niga.
Nii et on võimalus Atlandi lai-neil
oõtsuda ja ka pargis olevat bas­seini
kasutada. Omavaheline läbi­käimine
naabruses elavate eestlaste­ga
teeb talvepuhkuse nauditavaks
kõigile ja rõõmuga võetakse vastu
kõik tuttavad-sõbrad abielupaar Ris­tide
poolt nende alati rõõmsas kodus.
Otse Lake Worthi vastas, üle pika
silla, onlSinger Island. Siin on kalli­hinnalised
kondo-korterimajad, kus
ka eestlasi Torontost on omale talve-kodud
ostnud. Luksuskorterid otse
mere kaldal oh veerand- ja poolemil-jonilised.
Siin võid oma rannas jalu­tada
ja päikest võtta, isegi kalastada,
kui selleks soov on. Atlandi ookeani
võimsus oma korteri aknaist vaada­tuna
laiumas silmapiirini otse su ees.
' ' E. LIBE
li r