Meie Elu = Our life, May 24, 1979

              2 NELJAPÄEVAL, 24, 24 JMtfe-Elu" nr. 21 (1528) 197?
nuni i i | « i m « " 11 II I I I I I II II 111" • • • •• •
Nõukogude Liidu kodakondsuse kidel maadel, kus sarnaseid inimesi
seadus on 'äratanud tähelepanu ja se- asub. Kõneldes Etnilise Pressi ühin-kaugeltki
mitte seadusandja ka- gu dineel koos Ontario valitsusega
sukš. Püüdes haarata inimsaatusi si- ütles peaminister lm. Davis: „Ta-ssmise
seadusandlusega väljaspool foan mõjutada, et Kanada uus pea-asüvas
maailmas on trikk, millega minister esitab parlamendile resolut-ainult
N. Liit hakkama saab. Mis sel- siooni, millega tehakse täiesti sel­le
absurdsuse taga varjul asub, hak- geks, et Kanada ei tunnusta nõuko-kab
selguma (võibolla) alles hiljem ' .-giide kodakondsuse küsimata pane-konkreetsete
juhuste näol. mist Kanada kodanikele". \
Välismaailmas, kus inimesel on va- Davis lisas: «Parlamendi resolut-ba
valik, millisesse kodakondsusesse sioon peab selgelt välja ütlema, et
ta tahab kuuluda, on kõneall olev nõukogude seisukoht kodakondsuse
kodakondsuse seadus praktiliselt tü- küsimuses, ei kitsenda ühelgi moel
hine, kui vastavate maade valitsused Kanada kodanike õigusi Kanadas ega
ei tunnusta kahekordset kodakond- välismaal "Siit on selge, et poliitili­sust.
Kanadas ja USA-s on kõik uus- sed vastusammud On tulemas ja pea-talnukad
andnud oma tõotuse aus- vadki tillema. Kahtlemata ei jäta
tada ainult Kanada kodakondsust ja rahvusgruppide organisatsioonid te-seega
saab meil olla ainult üks koda- gemast oma parimat, et vastulöök tu-kondsus.
Kuid ometi peame ise selle gev ja silmapaistev oleks,
eest hea seisma, et ka siinne valitsus M<|ä loodab N. Liit ise sellise ko­el
tunne endal kohustust Kanada ko- dakondsuse pealesurumisega saavu-dakondsuse
kõrval endist kodakond- tada? VastusVsellele: iüsimusele: ei
sust tunnistada. Poliitiliste voolude ole kaugeltki selge. Kõigepealt võiks
arenedes pole midagi võimata. oletada, et tunnistades pagulüsgrup-
1 Meie endi kodakondsus ori N. Lii- pe nõukogude kodanikeks, tahetakse
dust mitmete ajalooliste faktidega neid vastutavaks teha N. Liidu krimi-äfa
lõigatud. Kuigi meie ja esivane- naalseadustiku korras ja sellega vai-mad
olid sündinud tsaari Venemaa kima sundida. Kuid see on sama häs-administratsioonis
ja kodakondsuses, ti, kui asjata lootus, sest nõukogud
katkes $ee punase revolutsiooni ja on meid alati tunnistanud oma koda-
Eesti Vanariigi loomisega ning ise- nikeks ja ikka vastu meie tahtmist.'
seišvusega. Siit peale oleme amült Hõiikogüde ametlik kodakondsus
endised Eesti Vabariigi kodanikud, antud seaduse korras on lõpetamas
Kaks punast aastat kodumaal tähen- respektiivsete kodumaade külasta-das
meile ainult vägivalda, mille vas- mist, mida sealt on nii propageeri-tü
meie polnud suutelised võitlema, tud. Kes julgeks kodumaad külasta-
Meie pole tulnud välismaale kui N. da, kui ollakse teadmises, et kohale
liidu vaid kui Eesti Vabariigi koda- jõudes tuleb väljapääsu saavutami-aikud
ja sellistena oleme saanud seks saada nõukogude luba, mida
omale välismaadel uue, vastavate võidakse alati keelata? Kodakondsu-maade
kodakondsuse, õnneks ei ole se seaduse ümber kerkib kahtlemata
meile N. Liidu kodakondsust peale pagulaste asukohamaadel teatud po-sunnitud,
välja arvatud teatud refe- liitiline torm, millele asjaosalised
rents sellele Rootsis asuvate põgeni- kaasa aitavad. See viib uuesti inim-ke
suhtes. õiguste ja kodaniku/vabaduste piir-
Kui nüüd Nt. Liit püüab meile oma konda ja asetab N. Liidu jällekord-kodakondsust
peale suruda, siis vas- selt halba valgusse,
tab see agressioonile nende maade Oma poliitilistes püüdlustes on
inimest^ vastu, kuhu kuulub ka meie Moskva jällekordselt end asetanud
kodakondsus. Kuna oleme.'üks ja ühi- halba valgusse ja kaotaja poolele il­me
osa Klanadas ühiskonnast, siis la- ma ühtega Ivõitu nägemata. Meile,
sub Kanada valitsusel otsene kohus- n.n. asjaosalistele on N. Liidu ooda­tus
protesteerida selle agressiooni kondsuse küsimus olnud alati soovi-vastu
ja nõuda agressiooni lõpeta- mata ja eemaletõukav ja jääb ka sei­mist
N. Liidu kodakondsuse seadusi leks. Sellisena on punase paradiisi
nende sätete tühistamist, mis nende pakkumised ja sundused meile sama
arvates puudutavad endisi N. Liidu hästi mõtetud kui ka tühised. Kuid
kodanikke. Võime tõsiselt oodata/et ainult niikaua, kui meie ise nõukogu-selline
vastüreäksioon toimub mitte dele füüsiliselt kättesaadavad ei ole.
ainulti KahadaSy vaid ka USÄ-s ja kõi- ~ V.
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid.
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi
. 7 S % öastös
laenud on lahtised
• otoVoaoc.soaototoc %
I
Personaallaenud aja laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud ilÖ^OO.00 ulatuses.
ES
GUil TUN
MELIST ÖR
1E
AnUAÄIMLTEEMM
Maailma rahvaste ajalugu tunneb; haris põldu, pidas jahti, püüdis kalu,
küll juudi rahva; Egiptlaste jäBaa- j kasvatas karja ja hobuseii Käis laa-beli
orjapõlve, tuntakse ka vene rah- dal ja kõrtsis. Ostis ja müüs ning va-
Peagu seitsmeaastase kauplemise järele jõuti lõpuks hiljuti Washing­tonis
USA välisminister Cyrus Vance jä USSR USA saadiku Anatoli Bobrõ-nini
vahel SALT II (strateegiliste aatomrelvade) kontrolli suhtes kokku^
leppele. SALT II haarab kõiki aatomrelvi ja lepiti kokku, et kumbgi pool
ei või omada rohkem kui 20,000 mitmesugust aatompommi ühikut Lepe oh
mahukas dokument ja selles on 19 eraldi artiklit ja hõlmab koguni 80 lehe­külge.
Kuid keegi ei ole Washingtonis õnnelik selle lepingu ja selle kokku­leppe
saavutamise üle> sest see vajab 2/3 senaatorite poolt hääli ja seda on
raske saada, sest paljud neist on selle vastu. Nõuavad, et läbirääkimisi tu­leb
jätkata, sest praegune leping annab N. Liidule suure ülekaalu aatom­relvade
alal. (
Kahe viimase aasta läbirääkimised küsitav, siis laskis USA president' J.
ei toonud lepingule midagi uut juur- Carter lepingu asjas kokkuleppele
de. Juba aastal 1977 oldi samade aa- jõudmise rahvale teatavaks teha vä-tompommi
arvude suhtes kõkkulep- lismmister Cyrus Vaneel šõjaminis-pd.
Moskva aga venitas läbirääkimi- ter H. Browni juuresolekul. J. Carter
OlllllllillllNIIIHIIIIIIIINilllllllllNIIIIIH lllllliHIIIIIIÜIfllllllllillllllllllllllllllll
Pdiifilisel mablaud
Dissidendid on jäämäe tippudeks vamisele, et avalikku arvamist ei saa
raudeesriide taga, nendivad sovieto-loogid
ja raudeesriide tagant saabu­nud
andmed tõestavad seda. Vasta­valt
sellele on Nõukogude doktriinis,
kuidas hoida rahvas vaikivas ning sõ-nakuulvas
olekus, aset leidmas tea­tud
muudatused. Selle kohaselt koitn-kontrollida
ainult surve ja stalinliku
„sfaatilise stabiilsuse" abil..
Loeti vajaliseks kujundada' „hästi
töötav poliitilise alarmi süsteem",
mis võimaldaks valitsusel kiiresti
teadlikuks saada kõigist rahutust te­kitavatest
mõtetest, mis kusagil ön
munistlik partei peab püüdma lähe- liikvele lastud ja võivad võimuvas-nedä
rahvale ja võitma tema usaldu­se,
kuna KGB ja politsei vastutab
korra alalhoidmise hing valitseva
korra vastaste vangistamise ning ka­ristamise
eest.
Uüe olukorra selgitamisele pühen­das
pikema kirjutise Moskvas ilmuv
,,Pölitizdat", pealkirja all ^Sotsialist­lik
informatsioon jä- sotsialistlik
kontroll". Vähe hiljem ilmus Ungaris
kirjutis ,,Dünaamiiine stabiilsus sot­sialistlikus
ühiskonnast Mõlemas
kirjutises avaldatud mõtted olid mõ­eldud
kommunistliku; partei; kaadri
keskmistele aktivistidele ja kohalike­le
juhtidele. Kokkuvõttes viidati sel­lele,
et parteil tuleb arvestada sotsia­listliku
ühiskonna .dünaamilisemaks
muutumist ja vajadust sellele lähe­nemiseks,
et selles ei akumuleeruks
sotsiaalne ning poliitilrae rahuolema-tus,
mis võiks esile kutsuda murran­gu
ühiskondlikus elus. Ön jõutud ar-tast
meeleolu või liikumist tekitada.
Selliseks alarmisüs teemiks peab ku­junema
partei. Tema peab enesele
võitma ühiskonna usalduse, rahvale
lähenemise kaudu. Ta peab näitama
kodanikele abivalmidust nende prob­leemide
lahendamisel ja olema osa
sotsialistlikust ühiskonnast. Ta ei
pea tegelema teisitimõtlejate vangis­tamisega
ega nende üle kohtu mõist­misega.
See on KGB ja politsei üles­anne.
...
Eeltoodud põhimõtete 'rakendami­sega
partei allorganisatsioonid, kui
informatsiooni kogumise organid, la­si
ja näitas, et ta ei tagane oma nõud­mistest.-
Sellistest milles USA ei saa­nud
järeleandmisi teha.
Suuremaid vaidlusi tekitas Minute-man
III (aatomraketid, mis asuvad
USA mandril maa-alustes silodes ja
algavad oma märkide suunas liiku­mist.'
nupikle vajutamisega) seotud
küsimused. A.' Bobrõnin nõudis, et
USA eraldagu.Minuteman II ja Minu-teman
III selliselt, et N. L , satelliiti­delt
saaks neid kahte raketti eralda­da;
Selles ei saadud järeleandmisi te­ha.
Teiseks nõudmiseks oli, et Minu-teman
III ei tohi saata rohkem ^emi­se"
aatompomme teele N. Liidu- ees­märkidele,
kui ainult kolm pommi.
Selles asjas tehti -järelandmirie, sest
asjatundjad arvasid, et kui asetada
sellesse raketti rohkem pomme, siis
ej ole see rakett enam täpne. SALT
II kirjutatakse alla 15. juunil Viinis,
kuhu N. Liidu president L. Brezhnev
tuleb, siis kui tema tervis .seda lubab.
USA poolt kirjutab lepingule alk
president J. Carter ja see kokkusaa­mine
nende kahe mehe vahel kuju­neb
ka paljude teiste lahtiste küsi­muste
lahendamiseks..
: SALT II haarab kõigepealt MIRV,
kontinentide vaheliste aatomraketti-d.
e hulka: USA omab praegu neid 550
ja N. Liit 600. Lepiti kokku, et 1985.
a. võib:USA omada neid ainult 464
ja N; L. 820. MIRV aatomrakette, mis
allveelaevadelt tulistatakse omab
USA praegu .496 ja N. L. 100. 1985. a.
võib; USA neid omada 736 ja N. L.
352. Teisi maal ja allveelaevadelt tu-listatavaid
aatomrakette omab USA
praegu 664 ja N. L. 1950.1.985. a. võib
USA neid omada 720 ja N. L. '1000
tükki. Tal tuleb osa neid maha mon­teerida.
Peale selle võib USA omada
135 rasket pommitajat, mis igaüks
võib võtta kaasa 28 „cruise" raketti./
• Selle lepingu kõige suuremaks puu­duseks
peetakse asjaolu, et see le­ping
piirab ainult aatompommide ja
aatomrakettide arvu, kuid on jäetud
määritlemata pommide ja rakettide
suurus hing hävitušjõud. Mõned ra­ketid
-on hagu N: L. SS-18 USA Po-seidoni
raketist . koguni 625 korda
võimsamad.
'•; Lepingu pooldajad toovad ette, et
va 200-ja aastast tatarlaste orjuses
olekut, kuid ajalugu ei tunne seda, et
eesti rahvas mõne teise rahva orju­ses
oleks olnud.
.' Ometi on ,;Meie Elu" lugejakirja­de,
nurgas puhkenud lahti eesti rahva
orjamaania (Vaata £M.. nr. 14 ,.Pä­risorjusest
ja orjuse mõistest"). Sel­list
lugu on penslik lugeda. Kui vä­hemalt:
oleks otseselt'üteldud, et see
orjamaania on siia ülekantud vene
kommunistide haardes olevalt kodu­maalt,
et meeldida kommunistlikele
okupantidele, kes nüüd Moskva kom­munistide
kolhoosiorjusse heidetud
eesti rahvast tahavad panna uskuma,
et eestlased ongi „pärisorjad ja veel
„teoorjad" olnud ning seda : rahvus­likku
häbi saab mahapühkida ainult
sellega, et nii kiiresti kui võimalik
muutuge venelasteks. Venelased on
küll olnud tatarlaste ja hiljem roma-novite
ja sageli ilmselt välismaise,
päritoluga aadli alandlikud orjad
aastasadasid, kuid sellest ei räägita.
Õnneks oli Eestis rohkem, kui 20-
ne aastane iseseisvus ja eesti rahva
õiguslik olukord oli määritletud Ees­timaa
õiguse ajaloos, mille viimaseks
professariks oli Jüri Uluots. E. V.
Saks on ainult üks nende ajaloouuri-miste
edasiarendaja.. Usuteadlase Ä:
c - .
A
teatas ainult järgmisel hommikul, et
tema arvates on see SALT II leping
kõige suurema tähtsusega dokument,! Võõbuse tsiteeritud^ definitsioon on
mis; tema allakirjutab: ja mis kunagi k ü l l t õ e s ü ennekuulmatult kausele-on
• sõlmitud. Kuid. kardetakse, et
SALT- II arutamisel Senatis kerkivad
.üles kõik N. Liidu agressiivsed taot­lused
eriti Aasias ja Aafrikas, maal ja
eriti maailmameredel.. Muret tekitab
asjaolu, et N. Liit suurendab oma rel­vastust
ja oma sp j avage sellise kiiru­sega:
et tal on täielik ülekaal kõiki­del
aladeL:
Kõi^e suurem kriitik on SALT II
ulatav: ,,Vene rezhiim andis mõisni­kele
täieliku õiguse pärisorja elu,
surma, tema varanduse ja isegi tema
perekonna üle".: Kahjuks on jäetud
märkimata millal;' kus: ja kelle, s.t.
millise vene keisri poolt selline ukaas
anti. Välismaine lugeja ja ka mitte­teadlik
noorem eesti lugeja võib' sel­lest
teha. järelduse,' et mõisnik võis
oma eestlastest orje müüa, nii nasu
USA poolne endine pealäbirääkimis- j m ü ü d i v e e l p a a r s a j a n d i t tagasi Aaf-te
pidaja Paul Warnke, kes oma ame- pikast ^toodud neegriorje USA orja-tist
loobus. N; ; L . MIRV raketid on 1 t U r u l . Aga mõisnik võis kä oma orje
7 korda suurema hävitus j õuga, kui tappa, nagu tapeti, kari loomi, õn-
USA omad ja N. L . võib neid omada V k s ei ole ajaloost teada ühtegi sel
300. 3ee leping võimaldab N. L. oma
aatomrelvi suurendada. 10 korda ja
oht seisab selles, et lepinguga USA
loovutab N.-L-le esimese löögi andmi­se
võimaluse: Kui N. L. annab esime­se
löögi, siis võib-osutuda see nii hä­vitavaks,
et USA. ei. ole võimeline
enam tõhusat vastulööki üldse and­ma.
Samal seisukohal on endine USA
mefeminister P. Nitze. '
-President J. Carter teeb kõik, et Se­natis
saada nõutavad 2/3 häälte ena­must.
Selleks kutsuti presidendi isik­liku
kirjaga 100 senaatorit Valgesse
Majja kohvile. On rakendatud lepin­gu
kasuks tööle endineV president
Richard Nixon ja Gerald Ford.ning
H. Kissinger. Kuid arvätalcse, et ko­guni
25. senaatorit on lepingule täie-'
likult vastu ja on neid, kes ei ole oma
seisukohti veel avaldanud..
Kui SALT II tuleb allakirjutamise­le,
siis kujuneb see suureks irumbiks
L. Brezhnevile, sest USA on selle le­pinguga
annud N. Liidule vabatahtli­kult,
• suure ülekaalu aatomrelvade
alal..Kuid teiselt.poolt märgitakse, et
SALT II taotleb siiski panna piiri to­hutu
suure hävitusjõuga aatomrelva-list
mõisnikku, kes massiliselt oma
talupoegi mõrvas. Samuti ei ole tea­da,
et Eestis oli •orjaturge jä seda
võõraste Valitsuste all olles. Küll on
teada .korduvaid talupoegade üles­tõuse
oma rõhujate vastu. Usuteäd-lastel
oh kombeks vana testamendi
idamaiseid piibliorjuse definitsioone
ülekanda. mõisakoormustega rõhuta­tud'
perioodide seletamiseks. Veelgi
alavääristavam ön eesti rahva, vi­letsat
põlvevõrrelda- neegriorjädega.
Feodalismi alt käisid läbi kõik rah­vad.
Aadel oli teatud määral rahvus­vaheline.
Soomlastel oli ka rootsi aa­del.
Teokoormus Tda-Preisimaal ei lõ-penud
palju varem, kui Eesti ja Lii vi
kubermangudes. Pealegi elas. eestlasi
ka linnades ja oli vabakutselisi-,, se­pad,
rätsepad, sadulsepad, möldrid,
rajasemail aegadel raius metsa ja ha­ris
maad niipalju, kui suutis. Milleks
meie nimetame, teda orjaks, Eesti ta­lupoeg
oli küllalt isekas ja jonnakas
ning 'talus mõisat, ja saatis mõisasse
oma teomehe sellepärast, et mõi<
kindlustas sisemist ja.välist julgeolek
kut. Vastasel korral oleks kohe pis­tetud
tuli mõisa räästasse.
•': Eestlane pidas ilmseit mõisnikke
nagu oma sõjasulasteks. Mõisnik sai
mõisa riigivõimult teenuste; eest, mil-;
le eest ta oli kohustatud sõja korral
oma eesti vabatalupoegade (vabahär­radega)
ja talupoegadega sõtta mine­ma
Ordu,ja Rootsi pidasid Venelas­te
jt. vastu hävitavaid sõdasid. Ca 50.
ordumeistrist said kümmekond sur­ma
võitluses. Suurim pähe vast ei
olnutki teokoormus. Suur oli vaimu-pimedus,
milles kiriku abiga rahvast
peeti. Lii vi sõda, Juhan Julma obrits-nikud
mõisa ja talumeestest röövsal-gad.
Põhja sõja ajal kindral Šcher
rrietjevi ratsanikud põletasid maa,c
ja tapsid halastamata inimesi.
Juba Rootsi valitsus hakkas kärpi­ma
mõisnikkude õigusi ja redütsee-ris
mõisaid. Asutas koole' ja talupoe­gadest;
taheti asutada seisust, nagu,
Rootsis oli. Kaks viimast Vene keis­rit
Aleksander III ja Nikolai II jät­sid
mõisnikkude vanad privileegid
kinnitamata. Saadi vallaomavalitsus,
Vene kohtud ja politseid. Kuid tulid
ka uued maksud, vallamaks või pea­raha.
Varem oli ainult teokohustüs.
Selleks oli vaja fa.inult teomees mõi­sa
saata. Kas see oligi raskem, kui.
rahalist hüvitust maksta? Nagu G.
Ränk ömavuurimustes märkis elas
enne 1750 aastat mõisnik samuti na­gu
talupojad. Sageli ühes puuehiti-ses
ja ruumis oma eesti teenijatega
koos. Mõisate uhkus ja vägevus tek­kis
hiljem.
Minu sünnikoha lähiduses/ Kastre
Võnnu vallas oli suures vallas ainult
üks mõis, samuti.oli ümberkaudsetes
valdades. Kas sadadel taludel ja ta­lunditel
oligi nii lõpmata koormav
harida ühe mõisa põlde, mida soori­tati
hiljem paarikümne moonakaga?
Teokohustüs oli ka ainukene kohus­tus.
Vanemate inimeste jutud, head
ja halvad kõnelesid küll mets 1 ooma-de,
huntide karude õhust, varaste ja
röövlite ohust. Ei ole kuulnud, et nad
pidasid end orjadeks ja see orjapõlv
neid rõhus. Räägiti küll heast Rootsi
ajast.. Mõisnikke oli mitmesuguseid.
H. Visnapuu omas raamatus; „Päike
ja Jõgi" puudutab minu isakodu va­hetus
naabruses asuvat Maasikmäe
Hansu, kellaga. Kastre mõisa Bistnar-ki
välimusega omanik, Vene tsaaride
ratsaväe kindral A. von Essen läbi
käis, kui omasugusega. Ta ööbis ka
selles talus oma jahiretketel. Muide,
oli see talu ka väikese mõisa mõõt-metsnikud,
kupjad, aednikud kutsa- meis. Kuidas saame teda pidada or-rid,;
kooliõpetajad, valitsejad, viina- jaksV; .; -
de valmistamisele. AJK
- (Algus esiküljel)
testist Teheranis võttis osa 50,000 ini­mest.:
..••;.'•.'••!•'•'-
© Teises Maailmasõjas punaarmee
ridadeks võidelnud Eugen Kaz ja te­ma
perekond on Torontos näljastrei­gil,
et toetada proua Kaz'i venna A.
Märiasini pääsemist ICanadasse. E.
Kazi perekond on korjanud „Toron-to
Stäri" Idrjutise järele tuhandeid
allkirju oma hõimlase väljanõudmi­seks
U. Liidust.•v'-\;..::,':';^
© Türgi Ja Kreeka läbirääkimised
Küpruse konflikti lahendamiseks al­gavad
15. juunil. Vahendajaks on
LRO peasekretär Kurt Waldheim ja
on väljavaateid, et poolitatud saare
asjus (suudetakse kokkuleppele jõu-
: d a . . ^ ' i , ; ; •
o Egiptus ootab Iisraeli turiste ja
neid juudisoost rikkaid ameeriklasi,
kes külastavad Iisraeli ja siis ühtlasi
ka Egiptust pärast 31 aastat kestnud
GEISLINGEN (M. E.) — Münche-ilma
mingi lepinguta mõlemad poo-1 ni;haiglas suri 10. mail Balti Seltsi
hevad KGB varjatud alluvusse koda- j led suurendavad aatompomme ja. aa- kauaaegne peasekretär Adam Grün-nike
kohta diskrimineeriva materja--tomrakette piiramata, arvul ja see baum, sünd. 14. nov. 1904 Tiflisis
li kogumisel/Poliitiline luurevõrk in- võidujooks viib paratamata ühel päe- Kaukaasias; Kasvanud üles pärastise
tensiivistub, laieneb ja võimaldab va- vai kõike hävitava aatomsõjani, mil- kindralmajor O. Heirize perekonnas,
litsusel koostada iga kodaniku kohta le all kannatavad mitte üksi kaks lõpetas ta Tartu ülikooli õigusteaduš-suurvõimu,
vaid kogu inimkond. • konna hing töötas oma kutsealal Tal-
See protokoll tuleb aastal 1981 üm- linnas. Akadeemiliselt kuulus korp!
berkirjutamisele; ja kohandamisele, Normannia vilistlaskonda. Läinud
vastavalt vahepeal arenenud tehnilis-1 aasta oktoobris vääristati kodanlike
tele .muudatustele. USASenatis on
eri kausta, kus on peensusteni sisse
kantud kogu tema elukäik,, poliitili­sed
seisukohad ja Ustavus riigile.
KGB ja politsei ülesandeks jääb
sotsialistliku ühiskonna hoidmine
vaiki vas ning sõnakuulelikus olukor­ras.
Selle aluseks jääb StaHni-aegne
hirmupsühhoos. Selle tõepärasust
kinnitab hiljuti Poolast vabasse maa­ilma
saabunud ärakiri dissident Ro­man
Woiciecheowski kirjast riigipro­kurörile.
Tema vaikima sundimiseks
Poola politsei on kasutanud kaua­kestvaid
ülekuulamisi ning kasuta­nud
selle juures: 1) võltsdokumerite,
nagu oleks tema olnud ühe lääneriigi
maksuline informeerija, 2) oli tema­le
kirjeldatud kuidas teda saab nii­moodi
mõrvata, et see näib eneseta­puna
või mõrvana Poola kommunis­mivastase
komitee „Poola Omakait­se"
poolt. 3) Hoiatus, et tema 7-me
aastane tütar võib saada vangistatud
ja antud perversete kriminalistide
kätte, et nendel oleks lõbu. 4) Vastu-kaebüs
tema poolt loetakse, valitsuse
solvamiseks, mis on riiklik kuritegu
ja võib tuua pikaajalise karistuse.
. Kokkuvõttes — sotsialistlik riigi­kord
vajab aktiivseid/ustavaid ning
arutamisel kõige raskemaks küsimu­seks
asjaolu, et leping jätab määrit­lemata:
aatompommide suuruse ja
hävitus jõu. Leping ei piira uute aa­tomrelvade
ja pommide tootmist ja
olemasolevate moderniseerimist. .
Kuna lepingu kinnitamine oli veel
18. mail aktsia hind $8 42
145 King Street West, Süite
Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131
õhtul tel. 925-6812
neile antud ülesandeid kodu- ja välis­maal.
Neid hinnatakse. Teised kes
muutuvad ebakindlaiks või püüavad
üldse loobuda antud ülesannete täit-sõnaküulelikke
agente, kes ühesugu- misest, hukatakse. ; .
se ' järjekindlusega. kannavad täide . A.N
teenete eest Saksa Liiduvabariigi tee­neteristi
ja lindiga.
Oma kutsetöö kõrval oli A. Grün-baum
ligi paarkümmend aastat bal­tisaksa
rahvusgrupi esimees Baieris
ning Balti Seltsi peasekretär seltsi
asutamisest peale. Ta andis ligi 25
aastat välja ka saksakeelset infor-matsioonibülletäni
„Mitteilungen aus
baltischem Leben", milles- pandi eri­list
rõhku balti kultuurisündmuste­le.
V;^;'':: ; ' ; d ' - '",
Adam Grünbaum oli Balti Seltsi
asutamise initsiaatoreid. Seltsi ees­märgiks
on sõprus- ja kultuuriside­mete
viljelemine ja süvendamine
balti rahvaste ja sakslaste vahel.
Väldanud perfektselt eesti keelt,
oli kadunu tuntud nii sõnas kui ka
teos suure eestlaste sõbrana, kes va­jaduse
korral astus julgelt välja eest­laste
huvide kaitseks. Viimati astus
ta välja koi. A. Rebase kaitseks, keda
pärast tema surma taheti saksa aja­kirjanduses
tembeldada SS-laseks.
Adam Grünbaumi kustumine on Sak­samaa
eestlastele suureks kaotuseks.
meistrid, köstrid jne. keda mõisa-koormus
otseselt ei rõhunud. Pä­risorjus,
pärisori, teoori on eesti rah­va
jaoks eriliselt väljamõeldud sõi­musõnad,
mida nüüd korrutatakse,
et eesti noori panna oma minevikku'
häbenema ja kiiresti ümberrahvus-tuma.
On väga halb, et Eestil oli võõrast
rahvusest saksa aadel, kes moodus­tas'
juba 13 sajandist Orduriigi, Poo­la,
Rootsi ja lõpuks Vene riigi admi­nistratsiooni,
sest losside ja mõisate
kaudu, valitseti Eestit, kuni möödu­nud,
sajandi viimase veerandini. Al­les
1866 tuli valla kogukonnaseadüs
ja 1888/89 tuli Vene politsei ja koh­tukorraldus.
Enne seda -oli mõisal
politsei, jaoskonna kohtu, vallavalit­suse
ja maksuinspektori õigused.
Nende ulatuslike funktsioonide tõttu
tunduvad; mõisa võimupiirid piira­matuma.
Kuid ainult nii- säilis Eesti
rahvas. . .
Tegelikult elas eesti talupoeg suh­teliselt
suures vabaduses omas talus,
Eesti talu Oli sajandeid läbi Eesti
rahva loss ja kindlus.
Mul on raske seletada, kuidas ~ 2:
versta kaugel Ahja jõe ja suurte
Peipsi soode jä rabade taga asuv
mõis sai aastasadasid vanu ja sama­de
perekondade käes olnud talusid
orjastada. Ajalugu jutustab, et kui
mõisa koormused läksid raskeks, siis
vaba eesti' mees korraldas ülestõuse,
nagu Jüriöö Ülestõus, Viljandi. Too-mapäey,
Mahtra ja Pühajärve sõjad,
Räpina "vastuhakk 1784, 1905 aasta
vastuhakud, kuni Vabadussõjas Eesti
rahvas ennast vabaks võitles.
Saksasoost mõisnikkond ei olnud
nii suur, et vaba eesti meest orjasta­da,
Esimest korda ajaloos taotleb
Vene rahvas oma kommunismi abil
Eesti rahvast teha oma kolhoosior-jaks
aatompommide jä detente ning
kokkulepete kaudu jänkidest orja-kaupmeestega.
Ajalehe lugejakirjade
nurgas oleks sobivam esile tõsta he­roilisi
lehekülgi!
• ;V : ' • A. Kala.,
„Meie Elu" hilinenud kättesaamise puhul palume allolev kupong välja
lõigata ja täidetult saata ,^leie Elu" aadressile.
I To: Estonian Publishing Go. Toronto Ltd.
Estonian Weekly „Meie Elu'f
958 Broadvievv Ave. '
Töronto^^
CÖMPLAINT TO THE. POSTMASTER GENERAL ÖF CANADÄ
We subscribe to the Estonian Weekly ,^Ieie Elu" — „Our Life"
Subscnber s name .......•.••••>•>....».••.••••••..,,,,,,,,
Address (please type or print) ....... ......
Estonian Weekly„Meie Elu" number .............;„> dated oh 1
1979 and mailed one day earlier from Toronto, was
deliveredby mail tamy address ön 1979. Thisis 1
.................... days after postm^^
Usually issues of the "Meie Elu" have been delivered in ........... days 1
Please inquire as to the cause of this delay. We would äppreciate
more rapid and nonnal postal service in the future.
Yours truly,
• • • • • • • • t * * « ( « |
(Date of complaint)
•i rii.it H - •« mn~n . IIIIMIH) f»mii» (71,'rtT*'!? m min ii ui nn i i T i i n p nii M f pj - tim f<i tv rp (Signature)