1979-05-24-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
>^ Elu" nr. 21 (1528) 1979*
IVA!
pidas jahti, püüdis kalu,
irja ja hobuseid. Käis laa-.
;is; Ostis ja müüs ning va-laegadcl
raius metsa ja ha».
Ilpalju. kui suutis. Milleks
lame teda orjaks. Eesti tall,
üllalt isekas ja jonnakas
jmõisat ja saatis mõisasse
ehe sellepärast, et mõis :j\
[sisemist ja välist julgeole-
Jel korral oleks kohe pis-lõi.
sa räästasse,
pidas, ilmselt mõisnikke
kasulasteks. Mõisnik sai.
hõimult, teenuste eest, mil- ;; :
)ii kohustatud sõja korral
jabatalupoegade'(vabahär- '
lalupöegadega sõtta mineja
Rootsi pidasid Venelas-hävitavaid
-sõdasid. Ca 50
list said kümmekond sur-les.
Suurim pahe vast .ei
(koormus. Suur oli vaimu-
Jilles.kiriku abiga rahvast;
" sõda, Juhan Julma obrits-
|a ja: talumeestesp^övsal-sõja
ajal kihd^Tl Šchere-.
Itsamkud põletasid maad .
laiastamata inimesi. ••
>tsi vaiitsus hakkas; kärpi-
|kküde õigusi ja redütsee-
..Asutas koole ja talupoe-leti
.asutada seisust, nagu
Kaks- viimast Vene keis-der
III ja Nikolai II j ä t -;
[kkiide. vanad privileegid.
la - Saadi vallaomavalitsus,,
id ja politseid. Kuid tulid
|aksud, vallamaks või, pea-/,
oli ainult teokohuštus.
vaja ainult teomees mõikas'
see oligi raskem, kui
l v i tust .maksta? Nagu G.
uurimustes märkis • elas
lastat mõisnik samuti na?
id. Sageli ühes puuehiti- /
|nis oma eesti teenijatega:
ite lahkus ja vägevus tek-inikpha
lähi.duses, Kastre
is oli suures vallas ainult ^
amüti oli ümberkaudsetes/
ias • sadadel taludel ja talgi
nii lõpmata koormav
mõisa põlde, mida. soori-paarikümne
moonakaga?
|LS oli ka- ainukene kohus-late
inimeste jutud, head
kõnelesid küll metsloom a-karude
ohust, varaste ja
ist, Ei ole kuulnud, et nad
orjadeks ja see orjapõlv
Räägiti küll heast Rootsi .
kukke.oli mitmesuguseid..
[ir omas raamatus. „Päike
ludutab minu isakodu vaimses;
asuvat Maa
äga Kastre mõisa Bismar-
Igav omanik, Vene tsaaride
Indral A. von Essen läbi
rnasugusegä. Ta ööbis ka
| oma jahiretketel. Muide,
ka väikese 'mõisa mõõt-;
5 saame teda pidada or-oli
sajandeid läbi Eesti-,
ja kindlus.
raske seletada, kuidas 23
feel"- Ahja jõe ja . suurte
le ja rabade taga asuv
Istasadasid vanu ja sama-
|dade käes olnud talusid
ijälugu; jutustab, et kui
lused läksid raskeks, siis
lees korraldas ülestõuse,
|) Ülestõus, Viljandi Too-mtra
ja Pühajärve sõjad,
Jtuhakk 1784, 1905 aasta
I, kuni Vabadussõjas Eesti
)st vabaks võitles,
st; mõisnikkon.d ei olnud
.;aba eesti meest orjasta-,
|t korda ajaloos taotleb
[s oma kommunismi abil
•ot. teha; oma; kolhoosior-pommide
ja detente ning
kaudu j änkidest orjalga.
Ajalehe lugejakirjade
|s sobivam- esile tõsta he-lülgü
'...•..,.-'.•• •".'••'.•'.
*e allolev kupong välja
OF CANADA
b" — „Our Life"
Code ..
I, dated on ...„..,.,...,....,
ferfrom Toronto, was
— 1979. This is
[livered in t dayš.
We would appreciate
iture.
(Signature)
I
18
SL
. i
„Meie Elu" nr. 21 (1528) 1979 NELJAPÄEVAL, 24. ? , MAY. 24
$ 0 0 äi 0,0 • 0 0 0 o o o
LAKg ONTARIO
1. SÜMFOONIAKONTSERT;,
del, 25. mail kell 8 õhtul, Metropolitan
United Church (Church & Queen)
2 RONGKÄIGU ALGUS, laupäeval,
26. mail kell 1.30 p.l. Queen's
Park.";' v .; \ ( . •
3 LAULUPIDU. laupäeval, 26. mail
kell 3 p.l., Varsity Arena.
4 RAHVAPIDU laupäeval, 26.
mail kell 8 õhtul, North Yprk Cen^
tennial Centre, 580 Finch W.
. ^5 VAIMULIK KONTSERT pühapäeval,
27. Wiail kell 3 p.l. Metropolitan
United Church (Church & Queen)
6 TEATRIETENDUS pühapäeval,
27. mail kell 5 õhtul, Ryersoni teatris
(Gerrard & Yonge).
. HOTELLID: a) Park Plaza,. Ave-riue
Rd. & Bloör, b) Village Inn, Ave-nue
Rd., Bloorist põhjapoole, c)
Hampton Court, Carlton & Järvis.
Laulupeo büroo asub Toronto Eesti
Majas, kust saab osta kõikide laulupeo
ürituste jaoks pileteid. Büroo
on avatud reedel,; 25. jnall kell 8 hommikust
kuni kella Ityni õhtul.
8
Kallis eesti rahvas Põhi j a-tAmeeri-kas!
Korraldajad ja tegelased on
oma ohvri toonud. Sinu kätes on teha
omapoolne investeering Eestile,
eesti kultuuri, keele ja meele alal-hoiuks.
Täitke laulupeo ürituste pingid
'25—6—7. mail! Et võiksid öelda
— ma olin seal kus eestlaste helitöid
musitseeriti, ma olin seal kus kõlas
eesti naiste ja meeste võimas laul,
kus laulis 250 eesti lapse ja noore
suu emakeeles. Ma olin seal kui kiriku
võlvide alt tõusis palve ja tänu
laul taeva poole. Ma olin seal kui
„01eksin laululind" eesti helilooja
elulugu meenutas.
Usk eestlaste rohkele osavõtule on
korraldajatele tööindu annüd ja Sinu
sealolek on suurim tasu ja. tärni mida
võid anda!' ' "
0 0 0
(Algus esiküljel)
via Loite, Ingrid Mandra, Endel
Meil ,AHan Mägi, Kristi Punno (kiitusega),
Michael Sadul (kiitusega),
Katrin Sommer (kiitusega), William
Tensuda, Kaarel Truuvert (kiitusega)
ja Jaan Vaikla (kiitusega).
Preemiafondist lõpetajaile antavate;
summade suuruse määras kindlaks
keskkooli õppenõukogu oma otsusega
9. mail.
Toronto Eesti Seltsi preemia said
kiitusega lõpetajad Katrin Sommer,
Richard Laan vere. Anne Kriisa ja Pia
Kiilaspea. Ümbriku andis üle T.E.S.
esimees Valdeko Poolsaar.'
Toronto Eesti Ühispanga preemiaümbriku
andis üle esimees V. Erne-saks.
Saajateks osutusid kiitusega lõpetajad
Peetcir Kivioja, Michael; Sadul
ja Liisa Hess. : .. • :
Eestlašter: Kesknõukogu Kanadas
preemia said Jaan. Vaikla (kiitusega),
'Kristina Kingisepp (kiitusega) ja
Liisa; Holmberg, ;
: Korp! .Ugäla preemiaümbriku, said
esimees Endel Meil411. Krista Punno,
• Kaarel , Truuvert ja Martin Kiik.
(Kaks esimest lõpetasid kiitusega).
. Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas
preemiaümbriku: andis üle A. Salumets
Tiina Küirvitsale, Endel Meirile
ja William Tensuda'le. ,'•;
Korp! Rotalia preemia said Anita
Greenbaum, Eliot Hoppe ja Heidi
Laikve. - '';,';.'.
Eesti Korporatsioonide Liidu preemiaümbriku
said Linda Laikve ja
Merike Lainevool. , • ;
Eesti Üliõpilaste Seltsi preemiaümbriku
andis esimees Jaak Kivik
Ravo Laiibvoorile ja Silvia Loite'le.
Elsa Vellneri preemiaümbriku saajateks
olid Ingrid Mandra ja Allan
Mägi. .
Soomepoiste Klubi Torontos poolt
kõigile lõpetajatele kingitud raamatu
23 WESTMORE: PRo:
SIJITE 404, REXDALE,
3Y7 — Tel. 7454622
-fc Suveaeg: 1. 6.—14. 9.
^ Talveaeg: 15. 9.—31. S.
^ Hind hakkab kehtima: 15. nüaist
^ Miinimum reservatsiooni aeg: 30 päeva emne
j( Maksu tähtpäev: 30 päeva erine ärasõitu
Meie uued 0 peevosed ÄPEX-f
eile nüüd võimeiluse nautida SOOME SU VE täiemõõt-meliself
90 päeva/Aga kui teie aeg on piiratud lühemaajaliseks
puhkuseks, siis on see aeg ka kohana®-
puhkuse aja valik oleks väga paindlik ja sobiv.
i( Lastepiletid: 2/3 täiskasvanute piletihinnast (2—11-aastased)
j* Sülelapsed: 10% täiskasvanute piletihinnast (alla 2«aastašed)
. • i( Tühistamismaks: $50.00 r
•^t Hinnad järgmistest limiadest Helsingisse, Tumsse või
Tamperesše.
ai'v. Su
CÄLGÄRY:........:.........,..:,...-.-..."......^;
MONTREAL ^435.00
NORTH BAY . . . . . . . . • $543.00'
OTTAWA,;.:;..;.:.,,^
SASKATOON $519.0©
SAULT STE. MARIE
§660.00
$566.00
$590.00:
SUDBURY
THUNDER BAY
TORONTO;'..,......;;.,....;.....
VANCOUVER . . . . . . 1 . ; . . . . . .
WINDSOR .. .
WINNIP1EG
$547.00
$489.00
$459.00
$549.00
$541.00
Suvehooaja
$678.00
$620.00
$590.00
$695,00
$672.00
* Ülaltoodud hinnad vajavad valitsuse ametlikku kinnitust.
¥õtke ühendust oma reisibürooga või järgnevate Finnairi
8 King. Street E@sf
1
(416) 362^511
Montreal, ^ue.
H3A IK3
C514) 282-1173
ieserveenge meie kaudu kõikidele ülalpool mainitud lesidudele! Helistage
191 Eglinton Ave. I. Toronto, Ontario M4P1 Kl
KORRALDAME HOTELLIDE RESERVATSIOONE, AUTODE RENTIMIST,
RINGSÕITE (SIGHT-SEEING TOURS)
Ontario Provintsivalitsuse poolt loaga varustatud. Litsentsi nr. 1141985.
Seda kõige on võimalik reserveerida
ainult ühe telefonikõnega.
Korraldame viisasid ja passe.
TEHKE; RESERVATSIOONID: ÜLALNIMETATUD ILENDUDELE EESTI REISIBÜROO KAUDU
TELEFON 466-4813
TORONTO EESTI MAJA, 958 BROADVIEW AVEŽ TORONTO, ONT.; M4K 2R6
lestist ;8
„For Freedom Only" andis üle lõpetajatele,
klubi sekretär Hannes Oja.
Aktuse kõnelejale, endisele keskkooli
lõpetajale ja praegusele õppejõule
Oscar' Müllerbecldle ' kinkis
Eesti Sihtkapital Kanadas. Hanno
Konipuse mälestusteose ^Kustutamata
nälg kunsti järele :..". Kingi andis
üle; ESK esimees Hans Lupp.
1978/79-dal õppeaastal oli keskkoolis
83 õpilast. Kooli XIII lennu lõpetasid
25. Senini on lõpetanud keskkooli,
kolmeaastase kursuse 310 õpilast.
Õppejõude koos abiõppejõudega
oli 12. Klassikomplekte oli 9.
Toronto Eesti Keskkooli õppejõududeks
olid 1978/79 õppeaastal: Edgar
Marten — keskkooli juhataja III
b kl. juh., Lydia Aruväld — lauluõpetaja,
Endla Komi Iha. kl. juh., Ene
Lüdig — I-a kl. juhataja, Leida Mar-ley
— koolide sekretär, Aino Müller-beck
— Il-b kl. juhataja, Oscar Mül-lerbeek
— Il-b kl. õpetaja, Juta
Puhm — I-b kl. juhataja, Henn Ründ-va
— Ill-b kl. juh. ja algkooli juhataja,
Anne Tüll — rahvatantsu õpetaja,
Hugo Valter — rahvatantsu õpetaja,
Alan Liik ja Ellen Salumets-
Tüll—-abiõppejõud rahvatantsu alal.
Möödunud talve ei saa kiita. Ta tuli
varakult ja võitleb ikka veel oma
olemasolu eest, kuigi on juba aprilli
algus ja jääl Emajõel juba ammu
aeg kaduda Peipsi voogudesse. Ka
Pärnu jõel on jääminek hilinenud.
Pärnulased loodavad, et see toimub
nii aprilli keskel, kuid keegi ei julge
ennustada/ kunas jää Pärnu lahest
kaob. Selle paksus olevat kohati poole
meetrini ulatanud. Ja mis seal
imestada, talvised külmad võistlesid
1942 aasta külmadega. Kõige külmem
oli talve jooksul Valgas ja Narvas,
kus kraadiklaas jõudis langeda kuni
—390 G. Pärnus ja Tartus langes see
—35 °C. Kevad on hilinemas ja hilinevad
ka rändlinnud. Senini on kohale
jõudnud ainult künnivaresed.
Välismaailmast:saabuvatest kirjadest
võib mõista, ef väliseestlased on
mures kodueestlaste toidu, pärast.
Kas tõesti on teil tekkinud arvamine,
et meie siin nälgime? •Teatavasti ei
ole meie toiduainetekauplused kunagi
hiilganud sellise toidukauba üliküllusega,
nagu läänes seda näha
võib ja muidugi on ikalduse tagajärjel
meie kaubavalik veel piiratumaks,
muutunud, kui see varem oli, kuid
näljaks meie ise olukorda veel ei nimeta.
Tuleb ainult silmad lahti hoida,
kuhu sel päeval müügile saabus
mõni lihakaup; Valikut muidugi ei
ole, võta mis poes just olemas. Vaatamata
vihmale jõuti siiski päästa
kartulisaaki, kuid kvaliteedi vahe Taba
turul müüdava kartuli ja poes
müüdava vahel on suur. Kuid suur
on ka hinnavahe. Leivast senini puudust
pole tuntud, küll ehk aga heast
lejvast. - - j ' :
Kuid' ühenduses mööduva: talve
erakorraliste külmadega võib karta,
et külm on kahjustanud- viljapuid.
Tänavu; olid suuremad külmad, kui
1939/40 a> talvel, mibköha.ti registreeriti
vaid kuni 44 kraadi külma. Tolle
talve tulemusena hävis Eestis 69%
õunapuudest, '86% ploomipuudest,
87% pirnipuudest ja 81% kirsipuudest.
1940 aastal oli seega Eestis elujõulisi
viljapuid alles ~ ainult 26%.
Muidugi tehti sellest omad. järeldused
ja hakati arendama külmale vastupidavad
ja kvaliteetsete viljadega
H ana <D © e
sordid. Katsuti viljapuuistutajatele
selgitada, et mitte iga sort ei kõlba
iga mullastiku ja kliima jaoks.
1955/56 a. karmi talve.järele saadi
selgitada, missugused sordid talvele
suutsid vastu panna ja need piid: õunapuudest
„Sügisjoonik", .„Borovin-ka",
„Antonovka", „Joonik .• aniis",
„Liivi shampanjaõun" ja väiksemate
kahjustustega „Valga klaarõun",
„Krügeri tuviõun", „Paide taliõün",
„Martsipan" . j a „Tellissaare õun".
Keskmiste' kah j ustustega klaarisid
end „Liivi kuldrenett" ja „Suislepp".
Aasta algul oli juba kuulda siit ja
sealt asjatundjate tõsiseid kartusi, et-viljapuud
pn kannatada saanud. Nii
ütles Rõngu sovhoosi aianduse peaagronoom
Aarne Talumets vastava
küsimusele: „Head ei ole midagi öelda,
külm teeb palju pahandust". ,
. Tartu puiesteedele ja parkidele ei
olnud soodus ka möödunud aasta sügis.
Mälestus väärse 21; novembri tormituules
(kiirus 34 ml sek.) hävis linna
püüde .kolmekümneaastane juur-dekasv/
Törm murdis tunniga ligi 250
puud, peamiselt pkaspuid. Kõige rohkem
kannatas Tartu: lääneserval
(Veeriku-Maarjamõisa kandis) asuv
uuesti loodud tuberkuloosidispanseri
park. Loodest tulevast rajus murdus
või. kergitati mõne hetke jooksul
juurtega maast lahti 202. suurt puud,
neist 120 :kuuske,- 54/mändi, vähem
lehiseid, muige ja pärni.. Tähtvere
pargis' ja selle läheduses, keeras tuul
•pikali. 19 puud, Toomemäel -7 puud,
Tammelinna ja Veeriku.linnaosa aedades
isegi ilu- j a vii j apuid.
Eestis pole veel/asutust, kelle alla
kuuluks ajaloo- ja kultuurmälestuste
eest hoolitsemise ülesanne. 1977 aasta
algul kuulutati välja ülevaatus",
mille ülesandeks oleks ajaloo- ja kul-tuurmälestiste*
igakülgne; tundmaõppimine,
nende; kaitse ja heakorra
kindlustamine, kultuurmälestiste selgitamine
ja tutvustamine. Kuna see
-.ülevaatus" ühendati oktoobri revolutsiooni
60-nda aastapäevaga, siis tuli
sellest tõigast otsustada, et vastavad
direktiivid piirasid tugevasti
„ajaloo- ja kultuurmälestuste" mõiste
haaravuse ulatust. Tekkisid vaidlused,
mida pidada ajaloo- ja kultuur-
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi^- Tellige jä lugege ,,MEIE5LU". - Nõudke MEIE E
proovinumbreid.—
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas: l|a.; ^24.00, 6 k. S13.00,
3 k. $8.50 USA-sse: 1 a. 26.00, 6 k. $14.00/3 k. $9.00. Ülemercmaades-se:
j a . |30.00, 6 k. 116.00,3 k.JiOiOÖ: Kiripostilisa Kanadas: 1 ar
IW.5Ö, 6 k. $7.25. K i r i ja lennu^
Lennupostilisa Ulemeremaadesse: 1 a. $23.50, 6 k. $11.75.
„MEIE ELU" TALITUS
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
tellirniskupong: ,
Palun saatke minule „Meie Elu" .... kuuks.
Tellimisraha siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi: ...
Postiaadress:
Kuupäev .......
• • • • • o o a
( A l l k i r i i.
mälestuseks ja muidugi võitsid dia-lektlise
materialismi määratused.
Sellest „ülevaatusest" võtsid osa
kõik Nõuk. Eesti rajoonid ja linnad,
missugused igaüks oma ette moodustas
enesele tegutsemiseks vastava komisjoni.
Need komisjonid jälle kutsusid
üles seltskondlikke organisatsioone,
koole ja muidugi, ka komso-moloraanisatsioone
asjale 'kaasa aita-ma.
.Töö pidi tehtud/olema .1. novembriks
1978. Kuna ka see töö toimus
seltskondliku võistluse korras,
siis oli ka „kohtadele" tulijad. Linnade
hulgast ei tulnud I kohale ükski,
kuid II kohale tuli Tartu.
Mida; olid siis Tartu organisatsioonid
ära'teinud? Ajalehest võib lugeda,
et 1977 a. võeti arvele 13 aja- ja
kultuurloolist objekti, selgitati 50
kunstimälestist.. 1978 a. võeti kaitse
alla 255 ajaloo- ja kultuurimälestist,
restaureeriti 13 mälestusmärki. 168
mälestist, jagati välja hooldamisele.
Hooldajatest tuleb nimetada Tartu
•Riikliku Ülikooli, Eesti Põllumajanduse
Akadeemiat, kirjandusmuuseu-mija
teisi. Õppurite- abiga võeti ette
korrastustööd Raadi kalmistu vanimas
osas (end. Maarja, Jaani jne.
kalmistus). Seal raiuti maha võsa
ning seati korda H. Mugasto, P. Vallaku,
A. Kitzbergi jt./ kalmud.
. Lugejale tundub omapärasena, et
kõik see sünnib vabatahtlikul viisil.
Pole ühtki asutust, kes ise aktiivselt
hoolitseks kaitse eest. Nii jääb vaja
ka heaperemehelikkusest ja teadlik-
Eeldrve 25.000
4*629
TOETAGE MEIE VABADUS
VÕITLUST!
aadressil:
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
958 Broadview Ave. Toronto,
Ont.M4K2R6
kusest. Mille muuga seletada seda, et •
Tartu Toommäel, Tähetorni juures
alustati ehitustööd; mille osalisteks
mitu autoriteetset asutust ja organisatsiooni,
ilma et kaevamisteks oleks
olnud vastavad load. Kontrollimisel
selgus, et oli alustatud kaevamistega,
mis teadusele "tekitanud korvamatut
kahju.
Kuid selline on meie elu, kus vene
vaim administratsiooni tungib ja kus
juhtivatest eestlastest senini veel
ükski pole julgenud selle vastu välja
astuda. Senini
/ ; : ORV („Mde Posti"}.
Ii;
t.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 24, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-05-24 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E790524 |
Description
| Title | 1979-05-24-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
>^ Elu" nr. 21 (1528) 1979*
IVA!
pidas jahti, püüdis kalu,
irja ja hobuseid. Käis laa-.
;is; Ostis ja müüs ning va-laegadcl
raius metsa ja ha».
Ilpalju. kui suutis. Milleks
lame teda orjaks. Eesti tall,
üllalt isekas ja jonnakas
jmõisat ja saatis mõisasse
ehe sellepärast, et mõis :j\
[sisemist ja välist julgeole-
Jel korral oleks kohe pis-lõi.
sa räästasse,
pidas, ilmselt mõisnikke
kasulasteks. Mõisnik sai.
hõimult, teenuste eest, mil- ;; :
)ii kohustatud sõja korral
jabatalupoegade'(vabahär- '
lalupöegadega sõtta mineja
Rootsi pidasid Venelas-hävitavaid
-sõdasid. Ca 50
list said kümmekond sur-les.
Suurim pahe vast .ei
(koormus. Suur oli vaimu-
Jilles.kiriku abiga rahvast;
" sõda, Juhan Julma obrits-
|a ja: talumeestesp^övsal-sõja
ajal kihd^Tl Šchere-.
Itsamkud põletasid maad .
laiastamata inimesi. ••
>tsi vaiitsus hakkas; kärpi-
|kküde õigusi ja redütsee-
..Asutas koole ja talupoe-leti
.asutada seisust, nagu
Kaks- viimast Vene keis-der
III ja Nikolai II j ä t -;
[kkiide. vanad privileegid.
la - Saadi vallaomavalitsus,,
id ja politseid. Kuid tulid
|aksud, vallamaks või, pea-/,
oli ainult teokohuštus.
vaja ainult teomees mõikas'
see oligi raskem, kui
l v i tust .maksta? Nagu G.
uurimustes märkis • elas
lastat mõisnik samuti na?
id. Sageli ühes puuehiti- /
|nis oma eesti teenijatega:
ite lahkus ja vägevus tek-inikpha
lähi.duses, Kastre
is oli suures vallas ainult ^
amüti oli ümberkaudsetes/
ias • sadadel taludel ja talgi
nii lõpmata koormav
mõisa põlde, mida. soori-paarikümne
moonakaga?
|LS oli ka- ainukene kohus-late
inimeste jutud, head
kõnelesid küll metsloom a-karude
ohust, varaste ja
ist, Ei ole kuulnud, et nad
orjadeks ja see orjapõlv
Räägiti küll heast Rootsi .
kukke.oli mitmesuguseid..
[ir omas raamatus. „Päike
ludutab minu isakodu vaimses;
asuvat Maa
äga Kastre mõisa Bismar-
Igav omanik, Vene tsaaride
Indral A. von Essen läbi
rnasugusegä. Ta ööbis ka
| oma jahiretketel. Muide,
ka väikese 'mõisa mõõt-;
5 saame teda pidada or-oli
sajandeid läbi Eesti-,
ja kindlus.
raske seletada, kuidas 23
feel"- Ahja jõe ja . suurte
le ja rabade taga asuv
Istasadasid vanu ja sama-
|dade käes olnud talusid
ijälugu; jutustab, et kui
lused läksid raskeks, siis
lees korraldas ülestõuse,
|) Ülestõus, Viljandi Too-mtra
ja Pühajärve sõjad,
Jtuhakk 1784, 1905 aasta
I, kuni Vabadussõjas Eesti
)st vabaks võitles,
st; mõisnikkon.d ei olnud
.;aba eesti meest orjasta-,
|t korda ajaloos taotleb
[s oma kommunismi abil
•ot. teha; oma; kolhoosior-pommide
ja detente ning
kaudu j änkidest orjalga.
Ajalehe lugejakirjade
|s sobivam- esile tõsta he-lülgü
'...•..,.-'.•• •".'••'.•'.
*e allolev kupong välja
OF CANADA
b" — „Our Life"
Code ..
I, dated on ...„..,.,...,....,
ferfrom Toronto, was
— 1979. This is
[livered in t dayš.
We would appreciate
iture.
(Signature)
I
18
SL
. i
„Meie Elu" nr. 21 (1528) 1979 NELJAPÄEVAL, 24. ? , MAY. 24
$ 0 0 äi 0,0 • 0 0 0 o o o
LAKg ONTARIO
1. SÜMFOONIAKONTSERT;,
del, 25. mail kell 8 õhtul, Metropolitan
United Church (Church & Queen)
2 RONGKÄIGU ALGUS, laupäeval,
26. mail kell 1.30 p.l. Queen's
Park.";' v .; \ ( . •
3 LAULUPIDU. laupäeval, 26. mail
kell 3 p.l., Varsity Arena.
4 RAHVAPIDU laupäeval, 26.
mail kell 8 õhtul, North Yprk Cen^
tennial Centre, 580 Finch W.
. ^5 VAIMULIK KONTSERT pühapäeval,
27. Wiail kell 3 p.l. Metropolitan
United Church (Church & Queen)
6 TEATRIETENDUS pühapäeval,
27. mail kell 5 õhtul, Ryersoni teatris
(Gerrard & Yonge).
. HOTELLID: a) Park Plaza,. Ave-riue
Rd. & Bloör, b) Village Inn, Ave-nue
Rd., Bloorist põhjapoole, c)
Hampton Court, Carlton & Järvis.
Laulupeo büroo asub Toronto Eesti
Majas, kust saab osta kõikide laulupeo
ürituste jaoks pileteid. Büroo
on avatud reedel,; 25. jnall kell 8 hommikust
kuni kella Ityni õhtul.
8
Kallis eesti rahvas Põhi j a-tAmeeri-kas!
Korraldajad ja tegelased on
oma ohvri toonud. Sinu kätes on teha
omapoolne investeering Eestile,
eesti kultuuri, keele ja meele alal-hoiuks.
Täitke laulupeo ürituste pingid
'25—6—7. mail! Et võiksid öelda
— ma olin seal kus eestlaste helitöid
musitseeriti, ma olin seal kus kõlas
eesti naiste ja meeste võimas laul,
kus laulis 250 eesti lapse ja noore
suu emakeeles. Ma olin seal kui kiriku
võlvide alt tõusis palve ja tänu
laul taeva poole. Ma olin seal kui
„01eksin laululind" eesti helilooja
elulugu meenutas.
Usk eestlaste rohkele osavõtule on
korraldajatele tööindu annüd ja Sinu
sealolek on suurim tasu ja. tärni mida
võid anda!' ' "
0 0 0
(Algus esiküljel)
via Loite, Ingrid Mandra, Endel
Meil ,AHan Mägi, Kristi Punno (kiitusega),
Michael Sadul (kiitusega),
Katrin Sommer (kiitusega), William
Tensuda, Kaarel Truuvert (kiitusega)
ja Jaan Vaikla (kiitusega).
Preemiafondist lõpetajaile antavate;
summade suuruse määras kindlaks
keskkooli õppenõukogu oma otsusega
9. mail.
Toronto Eesti Seltsi preemia said
kiitusega lõpetajad Katrin Sommer,
Richard Laan vere. Anne Kriisa ja Pia
Kiilaspea. Ümbriku andis üle T.E.S.
esimees Valdeko Poolsaar.'
Toronto Eesti Ühispanga preemiaümbriku
andis üle esimees V. Erne-saks.
Saajateks osutusid kiitusega lõpetajad
Peetcir Kivioja, Michael; Sadul
ja Liisa Hess. : .. • :
Eestlašter: Kesknõukogu Kanadas
preemia said Jaan. Vaikla (kiitusega),
'Kristina Kingisepp (kiitusega) ja
Liisa; Holmberg, ;
: Korp! .Ugäla preemiaümbriku, said
esimees Endel Meil411. Krista Punno,
• Kaarel , Truuvert ja Martin Kiik.
(Kaks esimest lõpetasid kiitusega).
. Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas
preemiaümbriku: andis üle A. Salumets
Tiina Küirvitsale, Endel Meirile
ja William Tensuda'le. ,'•;
Korp! Rotalia preemia said Anita
Greenbaum, Eliot Hoppe ja Heidi
Laikve. - '';,';.'.
Eesti Korporatsioonide Liidu preemiaümbriku
said Linda Laikve ja
Merike Lainevool. , • ;
Eesti Üliõpilaste Seltsi preemiaümbriku
andis esimees Jaak Kivik
Ravo Laiibvoorile ja Silvia Loite'le.
Elsa Vellneri preemiaümbriku saajateks
olid Ingrid Mandra ja Allan
Mägi. .
Soomepoiste Klubi Torontos poolt
kõigile lõpetajatele kingitud raamatu
23 WESTMORE: PRo:
SIJITE 404, REXDALE,
3Y7 — Tel. 7454622
-fc Suveaeg: 1. 6.—14. 9.
^ Talveaeg: 15. 9.—31. S.
^ Hind hakkab kehtima: 15. nüaist
^ Miinimum reservatsiooni aeg: 30 päeva emne
j( Maksu tähtpäev: 30 päeva erine ärasõitu
Meie uued 0 peevosed ÄPEX-f
eile nüüd võimeiluse nautida SOOME SU VE täiemõõt-meliself
90 päeva/Aga kui teie aeg on piiratud lühemaajaliseks
puhkuseks, siis on see aeg ka kohana®-
puhkuse aja valik oleks väga paindlik ja sobiv.
i( Lastepiletid: 2/3 täiskasvanute piletihinnast (2—11-aastased)
j* Sülelapsed: 10% täiskasvanute piletihinnast (alla 2«aastašed)
. • i( Tühistamismaks: $50.00 r
•^t Hinnad järgmistest limiadest Helsingisse, Tumsse või
Tamperesše.
ai'v. Su
CÄLGÄRY:........:.........,..:,...-.-..."......^;
MONTREAL ^435.00
NORTH BAY . . . . . . . . • $543.00'
OTTAWA,;.:;..;.:.,,^
SASKATOON $519.0©
SAULT STE. MARIE
§660.00
$566.00
$590.00:
SUDBURY
THUNDER BAY
TORONTO;'..,......;;.,....;.....
VANCOUVER . . . . . . 1 . ; . . . . . .
WINDSOR .. .
WINNIP1EG
$547.00
$489.00
$459.00
$549.00
$541.00
Suvehooaja
$678.00
$620.00
$590.00
$695,00
$672.00
* Ülaltoodud hinnad vajavad valitsuse ametlikku kinnitust.
¥õtke ühendust oma reisibürooga või järgnevate Finnairi
8 King. Street E@sf
1
(416) 362^511
Montreal, ^ue.
H3A IK3
C514) 282-1173
ieserveenge meie kaudu kõikidele ülalpool mainitud lesidudele! Helistage
191 Eglinton Ave. I. Toronto, Ontario M4P1 Kl
KORRALDAME HOTELLIDE RESERVATSIOONE, AUTODE RENTIMIST,
RINGSÕITE (SIGHT-SEEING TOURS)
Ontario Provintsivalitsuse poolt loaga varustatud. Litsentsi nr. 1141985.
Seda kõige on võimalik reserveerida
ainult ühe telefonikõnega.
Korraldame viisasid ja passe.
TEHKE; RESERVATSIOONID: ÜLALNIMETATUD ILENDUDELE EESTI REISIBÜROO KAUDU
TELEFON 466-4813
TORONTO EESTI MAJA, 958 BROADVIEW AVEŽ TORONTO, ONT.; M4K 2R6
lestist ;8
„For Freedom Only" andis üle lõpetajatele,
klubi sekretär Hannes Oja.
Aktuse kõnelejale, endisele keskkooli
lõpetajale ja praegusele õppejõule
Oscar' Müllerbecldle ' kinkis
Eesti Sihtkapital Kanadas. Hanno
Konipuse mälestusteose ^Kustutamata
nälg kunsti järele :..". Kingi andis
üle; ESK esimees Hans Lupp.
1978/79-dal õppeaastal oli keskkoolis
83 õpilast. Kooli XIII lennu lõpetasid
25. Senini on lõpetanud keskkooli,
kolmeaastase kursuse 310 õpilast.
Õppejõude koos abiõppejõudega
oli 12. Klassikomplekte oli 9.
Toronto Eesti Keskkooli õppejõududeks
olid 1978/79 õppeaastal: Edgar
Marten — keskkooli juhataja III
b kl. juh., Lydia Aruväld — lauluõpetaja,
Endla Komi Iha. kl. juh., Ene
Lüdig — I-a kl. juhataja, Leida Mar-ley
— koolide sekretär, Aino Müller-beck
— Il-b kl. juhataja, Oscar Mül-lerbeek
— Il-b kl. õpetaja, Juta
Puhm — I-b kl. juhataja, Henn Ründ-va
— Ill-b kl. juh. ja algkooli juhataja,
Anne Tüll — rahvatantsu õpetaja,
Hugo Valter — rahvatantsu õpetaja,
Alan Liik ja Ellen Salumets-
Tüll—-abiõppejõud rahvatantsu alal.
Möödunud talve ei saa kiita. Ta tuli
varakult ja võitleb ikka veel oma
olemasolu eest, kuigi on juba aprilli
algus ja jääl Emajõel juba ammu
aeg kaduda Peipsi voogudesse. Ka
Pärnu jõel on jääminek hilinenud.
Pärnulased loodavad, et see toimub
nii aprilli keskel, kuid keegi ei julge
ennustada/ kunas jää Pärnu lahest
kaob. Selle paksus olevat kohati poole
meetrini ulatanud. Ja mis seal
imestada, talvised külmad võistlesid
1942 aasta külmadega. Kõige külmem
oli talve jooksul Valgas ja Narvas,
kus kraadiklaas jõudis langeda kuni
—390 G. Pärnus ja Tartus langes see
—35 °C. Kevad on hilinemas ja hilinevad
ka rändlinnud. Senini on kohale
jõudnud ainult künnivaresed.
Välismaailmast:saabuvatest kirjadest
võib mõista, ef väliseestlased on
mures kodueestlaste toidu, pärast.
Kas tõesti on teil tekkinud arvamine,
et meie siin nälgime? •Teatavasti ei
ole meie toiduainetekauplused kunagi
hiilganud sellise toidukauba üliküllusega,
nagu läänes seda näha
võib ja muidugi on ikalduse tagajärjel
meie kaubavalik veel piiratumaks,
muutunud, kui see varem oli, kuid
näljaks meie ise olukorda veel ei nimeta.
Tuleb ainult silmad lahti hoida,
kuhu sel päeval müügile saabus
mõni lihakaup; Valikut muidugi ei
ole, võta mis poes just olemas. Vaatamata
vihmale jõuti siiski päästa
kartulisaaki, kuid kvaliteedi vahe Taba
turul müüdava kartuli ja poes
müüdava vahel on suur. Kuid suur
on ka hinnavahe. Leivast senini puudust
pole tuntud, küll ehk aga heast
lejvast. - - j ' :
Kuid' ühenduses mööduva: talve
erakorraliste külmadega võib karta,
et külm on kahjustanud- viljapuid.
Tänavu; olid suuremad külmad, kui
1939/40 a> talvel, mibköha.ti registreeriti
vaid kuni 44 kraadi külma. Tolle
talve tulemusena hävis Eestis 69%
õunapuudest, '86% ploomipuudest,
87% pirnipuudest ja 81% kirsipuudest.
1940 aastal oli seega Eestis elujõulisi
viljapuid alles ~ ainult 26%.
Muidugi tehti sellest omad. järeldused
ja hakati arendama külmale vastupidavad
ja kvaliteetsete viljadega
H ana |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-05-24-03
