1979-05-24-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lustusest nende 15,000 vaba-liöötaja vastu, kelle õlgadel Ilustus te pavllj onide korral- I)leks aruanne vas tastikkuse.'• ^süvendamiseks hädavajalik. küsitletud ungari paviljoni J arvates, oleks soovitav, kui I Korraldamise võtaks oma Imitmekid lüürilisuse minis- •t nii. ist gruppi, ön juba „Ka-korraldamisest loobunud ja : korraldama oma: etnilisi väljaspool .^Karavani": raa-ada' suuremat tulu. piletite Senini paviljon saab ainult ri igalt eelmüügil müüdud ..Karavani".juhatus saab rit. Karavani ajal müüdud. d 6,— dollari laekub kõik ;kassasse.; /Paviljonide näeks, et passide müügist [ilu jagataks võrdselt. ; jäämine ..Karavani" .suurest informatsiooni ieviiamis-ähendab. muidugi ka ilma uu rest kuulu tamiskampaa-llõpül kommentaatori arva-lavani" .direktorid peaks ar.- rähulolematusega paviljoni- [isaatorite ridades ja küsib. 13. püsib Karavan, kuni ta ed rohkem demokraatlikule py Mädal vee fsikohfade rys toimusid hiljuti Kiwan.i-ika ja tantsuvõistlused üle lötjaga. ; ; • Ivõistlustest võttis .edukalt loy-Madalvee flöödil, tulles :•$., soolo klassides ja dueti Isimeseks'. Eriti kiituse osa- C. Stamitz'i „Coneerto Op. oma komponeeritud kadent- |utades 92 punkti. saatis-, Mora-Mal 1 Ker s.on, iti sai kiituse osaliseks heas' kooskõlas.- |äses:,võistlema üle Ontario J provincial Finais'isse, ning letati Kiwanis Club.of Sud-eline stipendium. .. ijnstipäfari lumisele ituš suviseks eellöögsks iata alanud suveperioodile Eesti Kunstide Keskus pü- 27.; mail - algusega; kl. 10 lil Tartu CollegeT ruumes tüse.,,Eesti vaipu; 20. sajan- Itiise ajal kell 11 hommikul [päeval näidatakse ka äsjast! Istuse osaliseks saanud filmi teles" jä diapositiiv rahvahing EKK' tegevusest. laipade näitus tohiks iseen-i'av Olla; peaks see sündmus :ratarna meie. rahva, kunstf- .ogumise ja talletamise vas-' eelnenud organisatsioonide'• koosolekutel on rõhutatud, nimesed olnud loovas tege- Lljeedest kuni põgenikelaag- «amaal, kus toodeti „ei mil- Bt võõrsil on viljeldud ka kunsti ja kirjandust, see [pikematagi. taikuu kirjas rõhutataksegi: |e ei tohiks minna kadumaV ületamist jä panipaika, et laiemalt tutvustada eesti tgulusloomingut näituste ja- |:.eumic]e korraldamisega, selline .näitus:'on korralda-; teeloleval sügisel. Kui kõik |aäsa, siis oleme suutnud talide ajaloolise perioodi eesti jültüb raja 1 oos-p agul u speri.oo-igkiri rõhutabki, ct loomis- [maalt lahku n u d ees il aste ge-m on kadumas. Põgenemisel. • skustega kaasa toodud kiilisid ähvardab omaniku sur-kaolsiminek. Koos i nimes- [vad ka nende mälestused ja\ :üng jäädvustamise ning fal- A-õimaius; vabas; maailmas. nestel on.palju l a ülesfähen-; [lälesfusi, samuti paguluses kunsti, käsitöid, kirjavara, •e ei tohiks kaduma minna, [nevad põhkonnaci hakkavad, isma oma-kuuluvust. Vastus, .ma k o L H i d c s i . • . iusi ja parandame vanu, sajate katuseid. [elistada tel. 699-5295 GEISLINGJEN (,,Meie Elu" kaas-tööliselt) — Umbes sellise tendentsi näitab poliitiline baromeeter Saksamaal eriti siis kui leiavad aset uusnatside meeleavaldused) koosolekud või endiste SS-meeste kokkutulekud. Nii oli see hiljuti ka Arolsenis, kus ühel nädalavahetusel kohtusid SS-di-viisi „Totenkopf" veteranid. Kokkutulnuid kaitsesid tugevad politseijõud. IST! Ei I Umbes 3.00 SS-vanameest olid sõitnud kokku Arolseni, et kohtuda vanade sõjakaaslastega,; Nende vastu protesteerisid ümmarguselt 1500 puri ast, nende hulgas ka neli univormis Bundeswehri sõdurit. Kokkutuleku kohta kirjutab tuntud päevaleht „Bie Wclt" muu hulgas: ..See on jalahoop demokraatiale näkku!!" „Waldecki .-noorus' natside vastu!" „KTatsid välja!" — Selles toonis olid. demonstrantide transpaiem did. Neh Bundeswehri sõdurit kandsid plakatit pealkirjaga:. „Meie — sõdurid — nõuame SS-liitude likvideerimist Arolsenis — ASD Kassel" ASD on kommunistlik organisatsioon Bundeswehris nim; esineb sageli demonstratsioonidel, et anda Bundes-wehrist teatud pilti avalikkusele. Suured demokraatlikud parteid hoidsid endid tagaplaanile. ; CDU-1 olid nähtavasti käed seotud, kuna selle krei|si saadik liidupäevas Hans Wissebachi kuulus ise SS-i ning on organiseeritud- diviis „Totenkopfi" veteranide liitu. SPD ja FDP ei saatnud oma esindajaid demonstratsioon niie, kuna selle olid organiseerinud kommunistlikud rühmitused. ' Arolseni linnaosas Mengeringshaü-sepis asuvasse .halli olid kogunenud vanad; „Totenkopfi" veteranid. Sissekäigul', oli silt: „Kinnine seltskond". . Seega peeti kokkutulek kinniste uste •taga. •• . " r'..-•• „&as teil hirmu ei ole?" küsis üks ajakirjanikke ühelt 70-aaštaselt endiselt SS-mehelt. .-^;,,Hirm .oli mulmõ-nikord sõjas, aga mitte, selliste- poisikeste ees." Ka pommiatentaatidega ähvardused ei kohutanud SS-vaname-hi. ;,Meie elasime sõjas üle hullemaid asju," vastas üks sellele küsimusele. Enamasti oli> üle tuhande demon-strandi kohal, kui mõni SS-vanaisa-dest tuli hallist välja värsket õhku hingama. „Mõrvarid! Natsid välja! Natsi sead!" karjusid punased. Iga kokkutulija oli kokkupõrkele noortega ette valmistatud.;Haliis seisid hoiatavad plakatid pealkirjadega: „Rähulikuks jääda! Ärge reageerige provokatsioonile!" Suur enamus säilitas selles kadalipus ka rahu. Kohal oli terve armee pressifotograafe, kes ootasid asjatult käsikähmlust 1500 nooruki ja 300 vanamehe vahel. ; Ainult vähesed endised relva-SS-i sõdurid, reageerisid punaste, provot-seerimistele. Üks seisis' kahvatuna. ja rusikas kätega paari demonsträndi ees. Ta naine sai teda veel õigel ajal tagasi rebida. Paljudel oli kunagine •kaardiväelase kasv juba'.vanaduse tõttu taandunud. Üks teine end. SS-mees reageeris provokatsioonile käetõstmisega 'Kiiteri tervituseks. Kolmandal tahtsid punased auto demo-leerida, kuna selle numbrjsildil seisis SS-13, Sihilikkus võ,i kokkusattuyüs? (Saksamaal ei lubata autodel numb-risilte tähtedekombinatsioonidega, SS, SA, SD, NS, NI, KZ jue. Tõlk. märkus.) Õhtul oli samas kokku kutsutud rahvusvaheline pressikonverents, et kõrvaldada aastaid kestnud eelarvamusi SS-i.vastu, nagu tähendas veteranide liidu esimees Schuster. Diviisi veteranid olid tulnud kokku, et pidada aastapeakoosoleku ning forsseerida teadmata kadunute saatuse selgitamist. Arolsen oli seetõttu valitud kokkutulekupaigaks,. kuna ,,Tö-tenkopfi" diviis paiknes enne sõjakäiku Prantsusmaale Arolsenis; kus paljud diviisi mehed tutvunesid oma pärastiste elukaaslastega. Peale selle polevat diviis sooritanud rohkem ega •vähem sõjaroimasid kui võitjasriiki-de diviisid. Ühele välismaa ajakirjanikule vas-^ I tasid: korraldajad küsimusele, kas sellised kokkutulekud vastavad heale maitsele ja ajavaimule: „Meil ei ole •endilemidagi ette heita." l ' " : - . - - . - - ' - - . - - . . ' " - ^kk STOKHOLM (EPL) — Nagu mujal maailmas, nii leidub ka raudeesriide taga patsifiste,)inimest, kes usu või südametunnistuse pärast ei taha relva kätte võtta. KGB Eestis on hädas noortega, kes keelduvad punaarmees teenimast j Eestist läände jõudnud raport jutustab kahe Tartu noore — Annes Hermaifini ja Teet Päpsoni juhtumist, keda korduvalt on, välja kutsutud sõjakomissariaati, kus KGB-ametniküd neid on üle kuulanud. Viimased ülekuulamised toimusid 14. märtsil ja 16. aprillil ning neil tuli allkiri anda, et nad linnast ei lahku enne 23. aprilli — selle ajani toimusid nimelt arstlikud komisjonid kutsealustele. Ilmselt on kavatsuseks,neid vägivaldselt sõjaväkke panna. / Rarlprdisf ülekuulamise kohta 14. märtsil esineb;Tartu KGB-mees Albert- Gerqld, kel arenenud Teet: Pap-šoniga järgmine jutuajamine:•. • — Rääkige, miks te ei taha sõjaväkke minna, millised on perspektiivid? — Eetilistel põhjustel. Ümber veel mõelnud pole, kavatsen jätkata samas lühis.; ;— Te võiksite astuda rahuvöitluse organisatsiooni, liikmeks, siis oleks sellest midasi kasu: '•. — Rahuvõitlus on. minu jaoks liiga abstraktne: — Millal te jõudsite taoliste ideedeni ja kust saite tõuke? Mis mõjustas? — See oli kunstikooli ajal. Sai loetud imõningaid raatnatuid Gandhist ja Schweitzerist: Need põhiliselt mõ-justašidki." - - N i i et midagi usulis-filosoofiüst? — Kas siis ainult usklikud on mo-raalsed ja eetilised? ---Seda muidugi mitte. Aga. kas ikka keegi teine ei mõjustanud või kes seemne külvas? Sellele küsimusele ei olnud Papso-n i i vastust, mispärast Gerold jätkas: Tähendab, need raamatud aval-i dasid- nii suurt mõju. Kes veel neist ideedest haaratud olid? — Ühiselamukaasläsed... Hermann. Teised .ei võtnud eriti tõsiselt. — Ja t($ie:võtsite... Tegite endale muidugi väljakirjutusi, kinnistasite mällu? — Ja. Seal oli mõningaid väga häid asju, • "; 1: • — Mis siis veel mõjustas? Küst nägu algidee tuli?; — Sai ka Tolstoid loetud. Tolstoi *; KGB-ametnikkü ei huvitanud. Ta ei suutnud mõista, et noor võib ka iseseisva mõtlemisega millegini jõuda. .KGB-me.es-jätkas: — No istute aasta või paar ära^-Mis te sellest saate, Kiratsete niisama. - Tänasest kuni 30. septembrini võite säästa raha kasutades omi vanu WINTÄRIO pileteid hinnaalanduse saamiseks kanada heliplaatide ja helilintide ostmiseks ja kanada filmide vaatamiseks, See pakkumine kannab nimetust HALF BACK sellepärast, et need piletid on poole väärtusega. Iga.pileti hind-on | 1 ; j a kui see ei võida, siis on sellel ikka 50# väärtust uues HALF BACK programmis. ' kirjutage oma nimi ja aadress võiduta pileti tagaküljele, siis on'see väärt 50f iga Kanadas valmistatud heliplaadi või helilindi ostmisel. Võite kasutada neli piletit ktirii $2.-^ väärtuses iga kvalifitseeritud heliplaadi või helilindi ostmisel alates hinnaga $3.95. Võite osta heliplaate või helilinte igast vastavast ärist Ontarios, kuhu on eriline HALF BACK silt välja pandud. :', Ainult kandke oma allakirjutatud piletid '•'kaasas'!'-.'-'.-::.--". See HALF BACK hinnaalandus säästab raha ka iga Kanadas valmistatud filmi nägemisel Ontario kinodes. • Iga võiduta WINTARIO pilet on väärt 50?. Tgal kinol on vastav maksimaalne ärv pileteid kasutamiseks täiskasvanuile, lastele, õpilastele ja pensionäridele, kus HALF BACK hinnaalandus on vähemalt pool normaalsest pääsme hinnast. ; Jälgige HALF BACK programm lõpeb 30. septembril. Võiduta WINTARIO piletid aprilli, mai, juuni, juuli, augusti ja septembri kuude jooksul on kehtivad hinnaalanduse saamiseks. Kasutage omi nüüd! 01 inister of CuSiu: 3 and Recreation 3Vi. s i P i ' e ^ i^ Prövinee-ofGnfario Teil pole mingit perspektiivi.;. '.'';'— Ma arvan, et mind ei panda, vangi. Meie riik on.humaanne. Vastasel juhul olen ma sunnitud seda võtma kui oma moraali kahjustamist. Ülekuulaja viis jutu Hiina agressioonile Vietnami vastu. Gerold rõhutas, et kui poleks armeed, siis nõukogude kodanik ei saaks praegu niimoodi elada: „Meie riiki poleks olemaski", leidis ta. Papson äga' arvas, et keegi ei tea, mis millegi asemele tuleks: „Praegu olen mina aga patsifist ja seda enam on mul õigust seda olla kui arvestada maailma olukorda. 5. märtsi raadio päevakajast selgus, et Pekingis on üle 500 patsifisti Viet-nami- agressioöni vastaste plakatitega olnud tänavail. Neist võetud kinni väid üksikud,.. Usun, et meie riik on sada korda humaansem kui juba Hiinas midagi taolist lubati. KGB mees Gerold: - fi- j. - — Kahtlemata on, aga teame mõningaist teie tegudest, et te tegelikult mõtlete, et ta oh sada korda fashist-likum. . • . — M i l l i s t e s t tegudest? — Meie teame täpselt. Oleme aga praegu sõjakomissariaadis ja sellest me praegu ei räägi. — On see ähvardus? Vastust ei tulnud, ^vestlus" lõpetati ja Gerold kinnitas, et Papson võib minna.' Jutt oli kestnud paar: kümmend minutit. Ta sai otsekohe uue kutse sõjakomissariaati uuele „vestlusele",ilmu:1a 14. aprillil kell 10. Ülekuulamisjärge. ootas Papsorti poolt nimetatud tuttav patsifist Annes Hermann, > ellel tuli läbi teha analoogiline protseduur' umbes samataoliste küsimustega. Ülekuulamiskirjeldus annab huvitava pildi KGB praegustest, töömeetoditest, mis ilmselt erinevad Stalini-aegseist, kus kohe revolver lauale pandi. Saksamaal ilmuv „Võitleja" jõuab:• uute andmete põhjal järelduseni, et endine Eesti Vabariigi riigivanem, välisminister ja saadik Moskvas Ado. Birk ei olnud reetur, vaid langes „Trusti" nime all loodud suurprovokat-siooni ohvriks. Samuti mereväe-kapten Ananitsh, kes läks vabasurma. Hilisemaks ohvriks olid vene valgete sõdalaste aktiivsed tegelased kindralid Kutjepov ja Miller, kes küüditati Pariisist. - :vaeiad.use Linna ja Ontario järve ilusama supelranna ligidal. Korras maja, 6 tuba, köök, veranda ja vihusaun. ümbritsetud rohkete lillede, ilupuudega, marja ja viljapuudega! Samuti müüa ka ehituskrundid. Kirjad pr. H. Sild) Picton, Ont. K0K 2T0 või tel. 1-613-393-5251. :-. .Võitleja" (nr. 2 — 1979) kirjutab: . .Saadik Birki osas Eestis julgeole-küvõimude poolt toimetatud juurdluse andmed ei pääsenud välispoliitilistel kaalutlustel avalikkusse. Birk lahkus kodumaalt ja Ananitsh võttis eneselt elu. Prantsuse võimude .sihiliku loiduse tõttu jäid selgitamata ka valgete kindralite küüditajad. Küll osutus hiljem punaagendiks valge kindral Skoblin kes Pariisist jäljetult kadus. . Nüüd kirjutab üks äsjast teadlik isik N. Yorgi venekeelse päevalehe „Novoje Russkoje SIovo" veergudel 18. jaan. k.a. järgmist: CPU'ARHIIV ; ,,Kutjepovi ja Milleri küüditamisse puutuv. kirjavara avastati sakslaste poolt 1941. ä. Smolenskis leitud ja 20 tonni kaalunud GPU arhiivmaterjalide hulgast. Leitud andmete varal vahistasid sakslased Pariisis rida venelasi, kes olid segatud kuudita mi sl tigudesse. Nimetatud GPU arhiiv sattus peale sõda ameeriklaste kätte ja. toodi 1948. a. Ühendriikidesse. Praegu asuvat vähem osa sellest arhiivist Alexandrias (Virginia; osariik), ja Harvardi ülikoolis; Suurem osa arhiivist on loetud salajaseks ja see on ärapeidetud uurijate eest, et ärahoi-da avastusi, millised võiksid pahandada: koeksistentsi kallist Moskva poolel ning esitada avalikkusele nende - tshekisiide nimed kes .võib olla veedavad oma eluõhtut vaba maailma ühiskonnas. ' Kindral Kutiepovi üks- teadaolevatest küüditajatest, GPU tegelane Kallan d, asus just enne; maailmasõda Ühendriikidesse-ja suri N. Yorgis, rikka ameerika kodanikuna." „TRUST" „Tsheka"' (alias NKVD, allas. GPU, alias KGB) poolt alates 1925-asi aas, tast loodud „vastupanugrüpid''. X1. Liidus, (üks tuttavamaks saanud oli „Trust") / kus. Läände põgenenud kõmmunismivastased pidasid heas usus Lääne luureasutuste kaasabil nende „põrandaaluste" gruppidega kontakti, said ^sealtpoolt" julgustavaid teateid ja materjale, tegid nende abil „tuleviku plaane" bolshevike kukutamiseks jne., pole tänaseni' veel olematuiks tehtud ja ^— eriti KGB — on oma provokatsioone peenendanud ja läänlastele- usutavamateks- osanud teha. Seepärast tuleb; Läänes võtta ka teadmiseks, et informatsioonid vastupanugruppidest N. Liidus tulevad tihti KGB allikatest, sest see asutus on osanud nii dissidentide kui ka vastupanugruppide hõlma alla poetada oma agente. Tuletame vaid meelde viimaste aastate kohtuprotsesse Eestis ja teistes; Balti riikides, kus ideelised kergeusklikud • maandusid Siberis. '•.;••;• ' ;. .-.-..;' KONTAKT EESTIGA'•• . Eesti, sektoris laskis „kassi kotist välja" kirjanik. Einar Sanden oma värskes raamatus „Mitme näo ja nimega". Tä teeb seda. esialgu kaunis delikaatselt, kuna'paarikümne 'aastä eest üks Eesti-Inglise „trust" ja siinpoolsed tõeliselt auväärsed persoonid :on surnud ja meil pole andmeid, millise saatuse osalisteks said; (väljaarvatud provokaatorid Eestis) kodumaal teotsenud idealistid. Nimelt uskus inslise luure, et neil on õnnes-tunud luua osavalt-kujundatud kulle-, ritevõrgu kaudu -kontakt ,,Eesti põrandaaluse' ajutise valitsusega". See toimus/viiekümnendatel; aastatel. Millal inglased need materjalid; vabaks annavad (ja kas kunagi?), pole. teada. Eestlaste, hulgas on rida kaudseid teadjaid,;kuid see materjal ei piisa loo -täielikuks selgitamiseks. / Tulles tagasi eesti riigimehe (end. Riigivanem ja välisminister) osa juurde Moskva saadikuna ja saatkon-naametn- ik .Juuli Kera osa solies, siis võime tollaste usaldatavate eraand- VEETKE PUHKUS FLORIDAS A-MAR-MOTELLIS Kuulsa JNTRÄCQASTAL WATERWAY" Mt es. ^.'.'.Motellis De-Luxe korterid ja muud tänapäeva mugavused. Üks blokk ookeani randa, ligidal ööklubidele ja äridele. * SOODSAD SUVEHINNAD • Alates 1. maist 5SS N/Üverside Dr,, Pompano Be@eEiD Florida 330R i e l . 305-9^-8800 " Omanikud OSS ja MAIRE RIISMÄ oome põgenes 75.000 „HeIsingin Sanomat" (21. 1. 79) teatab leheküljesuuruses artiklis, et Soome sõjaaegsed arhiivid 2. Maailmasõja aegu Soome põgenute osas ön nüüd esmakordselt avatud uuri' jaile. Seni oli Soome lai avalikkus üsna ebateadlik Soome osast oma idapoolsete hõimude turbemaäna. Dokument, mis puudutab eestlasi ori president Risto Rytilt, kus üheks allakirjutajaks oli sõjaaegne Soome ülemtsensor Kustaa Vilkuna. Esimesed eesti põgenikud saabusid 1940. a. talvel suuskadel üle lahe. Nende eest hoolitses „Suomalais-viroIainen seu-ra", mille juhataja oli Urho Kekko-nen (praegune Soome president) ja sekretäriks K. Vilkuna. Järgmine pa-gulaslaine Eestist saabus kevadtalvel 1943, millele järgnes masspõgenemi-ne 1944. a. sügisel. Jollakse mõisa võeti kasutusele eestlaste vastuvõtu jaamana. Soome armee moodustas Eesti rügemendi JR 200, kuhu ,võeti 2400 meest ja 300 mereväkke. Hiljem eestlased läksid tagasi kodumaale venelaste vastu võitlema ja suurem osa neist langes. Osa põgenes Rootsi. Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused ja testamendi-pärandused on tulumaksuvabad. Annetaja soovid täidetakse. EESTI MAJA, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont, M4K 2R6 niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiH me tol perioodil 8000 eestlast. Ida^ Karjalast saabus Soome vaid 2500 Mnge. Rahva arvu tollal Idä-Karja-las hinnati 80.000-le. Suurima hõimlaste põgenike grupi aga moodustasid ingerlased. 1942/43 siirdus neid Soome 63.000 otse üle jää ja ka Eesti kaudu, umbes 6000. Soome ja Saksa vahelise ingerlaste ümberasumise rakendajaks ja lepingu allakirjutajaks oli dr. Vilho Helanen, Vabadussõja ; aegu Eestis võidelnud ja VR kavaler. Ingerlaste laevad liikusid Paldiskist Hangosse ja Turku. (Teatavasti ka piiratud arv eestlasi pääses ingerlaste emigratsiooniga Soome). „H.S." Ilopetab, et „pagulašed kogesid pea, et Soome ei saanud neid hoida (s.o. peale rahulepingut N. Venega). Ja peatselt algas tagasi saatmine." Kuipalju pagulasi Vene põrgusse tagasi saadeti, seda leht ei märgi, Eestlased. siirdusid, peale mõne erandi, Soo- Eriti suur oli põgenike vool 1944 r »iest Rootsi ja neil on Soome võimu-sügišel, kui N. Vene. okupeeris uuesti j d'6 käitumise osas vaid head -males* Eesti ala. Kogusummas saabus Soo- tused. „Hel. San." märgib ka omalt poolt, et „osa ingerlasi, eestlasi ja mete. põhjal kinnitada, et Ado Birk polnud mingil juhul reetur, vaid osava venelaste provokatsiooni ohver. .. ida-karjalasi jäid Soome ja kui olukorrad rahunesid võtsid omale Soome kodakondsuse.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 24, 1979 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1979-05-24 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E790524 |
Description
Title | 1979-05-24-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | lustusest nende 15,000 vaba-liöötaja vastu, kelle õlgadel Ilustus te pavllj onide korral- I)leks aruanne vas tastikkuse.'• ^süvendamiseks hädavajalik. küsitletud ungari paviljoni J arvates, oleks soovitav, kui I Korraldamise võtaks oma Imitmekid lüürilisuse minis- •t nii. ist gruppi, ön juba „Ka-korraldamisest loobunud ja : korraldama oma: etnilisi väljaspool .^Karavani": raa-ada' suuremat tulu. piletite Senini paviljon saab ainult ri igalt eelmüügil müüdud ..Karavani".juhatus saab rit. Karavani ajal müüdud. d 6,— dollari laekub kõik ;kassasse.; /Paviljonide näeks, et passide müügist [ilu jagataks võrdselt. ; jäämine ..Karavani" .suurest informatsiooni ieviiamis-ähendab. muidugi ka ilma uu rest kuulu tamiskampaa-llõpül kommentaatori arva-lavani" .direktorid peaks ar.- rähulolematusega paviljoni- [isaatorite ridades ja küsib. 13. püsib Karavan, kuni ta ed rohkem demokraatlikule py Mädal vee fsikohfade rys toimusid hiljuti Kiwan.i-ika ja tantsuvõistlused üle lötjaga. ; ; • Ivõistlustest võttis .edukalt loy-Madalvee flöödil, tulles :•$., soolo klassides ja dueti Isimeseks'. Eriti kiituse osa- C. Stamitz'i „Coneerto Op. oma komponeeritud kadent- |utades 92 punkti. saatis-, Mora-Mal 1 Ker s.on, iti sai kiituse osaliseks heas' kooskõlas.- |äses:,võistlema üle Ontario J provincial Finais'isse, ning letati Kiwanis Club.of Sud-eline stipendium. .. ijnstipäfari lumisele ituš suviseks eellöögsks iata alanud suveperioodile Eesti Kunstide Keskus pü- 27.; mail - algusega; kl. 10 lil Tartu CollegeT ruumes tüse.,,Eesti vaipu; 20. sajan- Itiise ajal kell 11 hommikul [päeval näidatakse ka äsjast! Istuse osaliseks saanud filmi teles" jä diapositiiv rahvahing EKK' tegevusest. laipade näitus tohiks iseen-i'av Olla; peaks see sündmus :ratarna meie. rahva, kunstf- .ogumise ja talletamise vas-' eelnenud organisatsioonide'• koosolekutel on rõhutatud, nimesed olnud loovas tege- Lljeedest kuni põgenikelaag- «amaal, kus toodeti „ei mil- Bt võõrsil on viljeldud ka kunsti ja kirjandust, see [pikematagi. taikuu kirjas rõhutataksegi: |e ei tohiks minna kadumaV ületamist jä panipaika, et laiemalt tutvustada eesti tgulusloomingut näituste ja- |:.eumic]e korraldamisega, selline .näitus:'on korralda-; teeloleval sügisel. Kui kõik |aäsa, siis oleme suutnud talide ajaloolise perioodi eesti jültüb raja 1 oos-p agul u speri.oo-igkiri rõhutabki, ct loomis- [maalt lahku n u d ees il aste ge-m on kadumas. Põgenemisel. • skustega kaasa toodud kiilisid ähvardab omaniku sur-kaolsiminek. Koos i nimes- [vad ka nende mälestused ja\ :üng jäädvustamise ning fal- A-õimaius; vabas; maailmas. nestel on.palju l a ülesfähen-; [lälesfusi, samuti paguluses kunsti, käsitöid, kirjavara, •e ei tohiks kaduma minna, [nevad põhkonnaci hakkavad, isma oma-kuuluvust. Vastus, .ma k o L H i d c s i . • . iusi ja parandame vanu, sajate katuseid. [elistada tel. 699-5295 GEISLINGJEN (,,Meie Elu" kaas-tööliselt) — Umbes sellise tendentsi näitab poliitiline baromeeter Saksamaal eriti siis kui leiavad aset uusnatside meeleavaldused) koosolekud või endiste SS-meeste kokkutulekud. Nii oli see hiljuti ka Arolsenis, kus ühel nädalavahetusel kohtusid SS-di-viisi „Totenkopf" veteranid. Kokkutulnuid kaitsesid tugevad politseijõud. IST! Ei I Umbes 3.00 SS-vanameest olid sõitnud kokku Arolseni, et kohtuda vanade sõjakaaslastega,; Nende vastu protesteerisid ümmarguselt 1500 puri ast, nende hulgas ka neli univormis Bundeswehri sõdurit. Kokkutuleku kohta kirjutab tuntud päevaleht „Bie Wclt" muu hulgas: ..See on jalahoop demokraatiale näkku!!" „Waldecki .-noorus' natside vastu!" „KTatsid välja!" — Selles toonis olid. demonstrantide transpaiem did. Neh Bundeswehri sõdurit kandsid plakatit pealkirjaga:. „Meie — sõdurid — nõuame SS-liitude likvideerimist Arolsenis — ASD Kassel" ASD on kommunistlik organisatsioon Bundeswehris nim; esineb sageli demonstratsioonidel, et anda Bundes-wehrist teatud pilti avalikkusele. Suured demokraatlikud parteid hoidsid endid tagaplaanile. ; CDU-1 olid nähtavasti käed seotud, kuna selle krei|si saadik liidupäevas Hans Wissebachi kuulus ise SS-i ning on organiseeritud- diviis „Totenkopfi" veteranide liitu. SPD ja FDP ei saatnud oma esindajaid demonstratsioon niie, kuna selle olid organiseerinud kommunistlikud rühmitused. ' Arolseni linnaosas Mengeringshaü-sepis asuvasse .halli olid kogunenud vanad; „Totenkopfi" veteranid. Sissekäigul', oli silt: „Kinnine seltskond". . Seega peeti kokkutulek kinniste uste •taga. •• . " r'..-•• „&as teil hirmu ei ole?" küsis üks ajakirjanikke ühelt 70-aaštaselt endiselt SS-mehelt. .-^;,,Hirm .oli mulmõ-nikord sõjas, aga mitte, selliste- poisikeste ees." Ka pommiatentaatidega ähvardused ei kohutanud SS-vaname-hi. ;,Meie elasime sõjas üle hullemaid asju," vastas üks sellele küsimusele. Enamasti oli> üle tuhande demon-strandi kohal, kui mõni SS-vanaisa-dest tuli hallist välja värsket õhku hingama. „Mõrvarid! Natsid välja! Natsi sead!" karjusid punased. Iga kokkutulija oli kokkupõrkele noortega ette valmistatud.;Haliis seisid hoiatavad plakatid pealkirjadega: „Rähulikuks jääda! Ärge reageerige provokatsioonile!" Suur enamus säilitas selles kadalipus ka rahu. Kohal oli terve armee pressifotograafe, kes ootasid asjatult käsikähmlust 1500 nooruki ja 300 vanamehe vahel. ; Ainult vähesed endised relva-SS-i sõdurid, reageerisid punaste, provot-seerimistele. Üks seisis' kahvatuna. ja rusikas kätega paari demonsträndi ees. Ta naine sai teda veel õigel ajal tagasi rebida. Paljudel oli kunagine •kaardiväelase kasv juba'.vanaduse tõttu taandunud. Üks teine end. SS-mees reageeris provokatsioonile käetõstmisega 'Kiiteri tervituseks. Kolmandal tahtsid punased auto demo-leerida, kuna selle numbrjsildil seisis SS-13, Sihilikkus võ,i kokkusattuyüs? (Saksamaal ei lubata autodel numb-risilte tähtedekombinatsioonidega, SS, SA, SD, NS, NI, KZ jue. Tõlk. märkus.) Õhtul oli samas kokku kutsutud rahvusvaheline pressikonverents, et kõrvaldada aastaid kestnud eelarvamusi SS-i.vastu, nagu tähendas veteranide liidu esimees Schuster. Diviisi veteranid olid tulnud kokku, et pidada aastapeakoosoleku ning forsseerida teadmata kadunute saatuse selgitamist. Arolsen oli seetõttu valitud kokkutulekupaigaks,. kuna ,,Tö-tenkopfi" diviis paiknes enne sõjakäiku Prantsusmaale Arolsenis; kus paljud diviisi mehed tutvunesid oma pärastiste elukaaslastega. Peale selle polevat diviis sooritanud rohkem ega •vähem sõjaroimasid kui võitjasriiki-de diviisid. Ühele välismaa ajakirjanikule vas-^ I tasid: korraldajad küsimusele, kas sellised kokkutulekud vastavad heale maitsele ja ajavaimule: „Meil ei ole •endilemidagi ette heita." l ' " : - . - - . - - ' - - . - - . . ' " - ^kk STOKHOLM (EPL) — Nagu mujal maailmas, nii leidub ka raudeesriide taga patsifiste,)inimest, kes usu või südametunnistuse pärast ei taha relva kätte võtta. KGB Eestis on hädas noortega, kes keelduvad punaarmees teenimast j Eestist läände jõudnud raport jutustab kahe Tartu noore — Annes Hermaifini ja Teet Päpsoni juhtumist, keda korduvalt on, välja kutsutud sõjakomissariaati, kus KGB-ametniküd neid on üle kuulanud. Viimased ülekuulamised toimusid 14. märtsil ja 16. aprillil ning neil tuli allkiri anda, et nad linnast ei lahku enne 23. aprilli — selle ajani toimusid nimelt arstlikud komisjonid kutsealustele. Ilmselt on kavatsuseks,neid vägivaldselt sõjaväkke panna. / Rarlprdisf ülekuulamise kohta 14. märtsil esineb;Tartu KGB-mees Albert- Gerqld, kel arenenud Teet: Pap-šoniga järgmine jutuajamine:•. • — Rääkige, miks te ei taha sõjaväkke minna, millised on perspektiivid? — Eetilistel põhjustel. Ümber veel mõelnud pole, kavatsen jätkata samas lühis.; ;— Te võiksite astuda rahuvöitluse organisatsiooni, liikmeks, siis oleks sellest midasi kasu: '•. — Rahuvõitlus on. minu jaoks liiga abstraktne: — Millal te jõudsite taoliste ideedeni ja kust saite tõuke? Mis mõjustas? — See oli kunstikooli ajal. Sai loetud imõningaid raatnatuid Gandhist ja Schweitzerist: Need põhiliselt mõ-justašidki." - - N i i et midagi usulis-filosoofiüst? — Kas siis ainult usklikud on mo-raalsed ja eetilised? ---Seda muidugi mitte. Aga. kas ikka keegi teine ei mõjustanud või kes seemne külvas? Sellele küsimusele ei olnud Papso-n i i vastust, mispärast Gerold jätkas: Tähendab, need raamatud aval-i dasid- nii suurt mõju. Kes veel neist ideedest haaratud olid? — Ühiselamukaasläsed... Hermann. Teised .ei võtnud eriti tõsiselt. — Ja t($ie:võtsite... Tegite endale muidugi väljakirjutusi, kinnistasite mällu? — Ja. Seal oli mõningaid väga häid asju, • "; 1: • — Mis siis veel mõjustas? Küst nägu algidee tuli?; — Sai ka Tolstoid loetud. Tolstoi *; KGB-ametnikkü ei huvitanud. Ta ei suutnud mõista, et noor võib ka iseseisva mõtlemisega millegini jõuda. .KGB-me.es-jätkas: — No istute aasta või paar ära^-Mis te sellest saate, Kiratsete niisama. - Tänasest kuni 30. septembrini võite säästa raha kasutades omi vanu WINTÄRIO pileteid hinnaalanduse saamiseks kanada heliplaatide ja helilintide ostmiseks ja kanada filmide vaatamiseks, See pakkumine kannab nimetust HALF BACK sellepärast, et need piletid on poole väärtusega. Iga.pileti hind-on | 1 ; j a kui see ei võida, siis on sellel ikka 50# väärtust uues HALF BACK programmis. ' kirjutage oma nimi ja aadress võiduta pileti tagaküljele, siis on'see väärt 50f iga Kanadas valmistatud heliplaadi või helilindi ostmisel. Võite kasutada neli piletit ktirii $2.-^ väärtuses iga kvalifitseeritud heliplaadi või helilindi ostmisel alates hinnaga $3.95. Võite osta heliplaate või helilinte igast vastavast ärist Ontarios, kuhu on eriline HALF BACK silt välja pandud. :', Ainult kandke oma allakirjutatud piletid '•'kaasas'!'-.'-'.-::.--". See HALF BACK hinnaalandus säästab raha ka iga Kanadas valmistatud filmi nägemisel Ontario kinodes. • Iga võiduta WINTARIO pilet on väärt 50?. Tgal kinol on vastav maksimaalne ärv pileteid kasutamiseks täiskasvanuile, lastele, õpilastele ja pensionäridele, kus HALF BACK hinnaalandus on vähemalt pool normaalsest pääsme hinnast. ; Jälgige HALF BACK programm lõpeb 30. septembril. Võiduta WINTARIO piletid aprilli, mai, juuni, juuli, augusti ja septembri kuude jooksul on kehtivad hinnaalanduse saamiseks. Kasutage omi nüüd! 01 inister of CuSiu: 3 and Recreation 3Vi. s i P i ' e ^ i^ Prövinee-ofGnfario Teil pole mingit perspektiivi.;. '.'';'— Ma arvan, et mind ei panda, vangi. Meie riik on.humaanne. Vastasel juhul olen ma sunnitud seda võtma kui oma moraali kahjustamist. Ülekuulaja viis jutu Hiina agressioonile Vietnami vastu. Gerold rõhutas, et kui poleks armeed, siis nõukogude kodanik ei saaks praegu niimoodi elada: „Meie riiki poleks olemaski", leidis ta. Papson äga' arvas, et keegi ei tea, mis millegi asemele tuleks: „Praegu olen mina aga patsifist ja seda enam on mul õigust seda olla kui arvestada maailma olukorda. 5. märtsi raadio päevakajast selgus, et Pekingis on üle 500 patsifisti Viet-nami- agressioöni vastaste plakatitega olnud tänavail. Neist võetud kinni väid üksikud,.. Usun, et meie riik on sada korda humaansem kui juba Hiinas midagi taolist lubati. KGB mees Gerold: - fi- j. - — Kahtlemata on, aga teame mõningaist teie tegudest, et te tegelikult mõtlete, et ta oh sada korda fashist-likum. . • . — M i l l i s t e s t tegudest? — Meie teame täpselt. Oleme aga praegu sõjakomissariaadis ja sellest me praegu ei räägi. — On see ähvardus? Vastust ei tulnud, ^vestlus" lõpetati ja Gerold kinnitas, et Papson võib minna.' Jutt oli kestnud paar: kümmend minutit. Ta sai otsekohe uue kutse sõjakomissariaati uuele „vestlusele",ilmu:1a 14. aprillil kell 10. Ülekuulamisjärge. ootas Papsorti poolt nimetatud tuttav patsifist Annes Hermann, > ellel tuli läbi teha analoogiline protseduur' umbes samataoliste küsimustega. Ülekuulamiskirjeldus annab huvitava pildi KGB praegustest, töömeetoditest, mis ilmselt erinevad Stalini-aegseist, kus kohe revolver lauale pandi. Saksamaal ilmuv „Võitleja" jõuab:• uute andmete põhjal järelduseni, et endine Eesti Vabariigi riigivanem, välisminister ja saadik Moskvas Ado. Birk ei olnud reetur, vaid langes „Trusti" nime all loodud suurprovokat-siooni ohvriks. Samuti mereväe-kapten Ananitsh, kes läks vabasurma. Hilisemaks ohvriks olid vene valgete sõdalaste aktiivsed tegelased kindralid Kutjepov ja Miller, kes küüditati Pariisist. - :vaeiad.use Linna ja Ontario järve ilusama supelranna ligidal. Korras maja, 6 tuba, köök, veranda ja vihusaun. ümbritsetud rohkete lillede, ilupuudega, marja ja viljapuudega! Samuti müüa ka ehituskrundid. Kirjad pr. H. Sild) Picton, Ont. K0K 2T0 või tel. 1-613-393-5251. :-. .Võitleja" (nr. 2 — 1979) kirjutab: . .Saadik Birki osas Eestis julgeole-küvõimude poolt toimetatud juurdluse andmed ei pääsenud välispoliitilistel kaalutlustel avalikkusse. Birk lahkus kodumaalt ja Ananitsh võttis eneselt elu. Prantsuse võimude .sihiliku loiduse tõttu jäid selgitamata ka valgete kindralite küüditajad. Küll osutus hiljem punaagendiks valge kindral Skoblin kes Pariisist jäljetult kadus. . Nüüd kirjutab üks äsjast teadlik isik N. Yorgi venekeelse päevalehe „Novoje Russkoje SIovo" veergudel 18. jaan. k.a. järgmist: CPU'ARHIIV ; ,,Kutjepovi ja Milleri küüditamisse puutuv. kirjavara avastati sakslaste poolt 1941. ä. Smolenskis leitud ja 20 tonni kaalunud GPU arhiivmaterjalide hulgast. Leitud andmete varal vahistasid sakslased Pariisis rida venelasi, kes olid segatud kuudita mi sl tigudesse. Nimetatud GPU arhiiv sattus peale sõda ameeriklaste kätte ja. toodi 1948. a. Ühendriikidesse. Praegu asuvat vähem osa sellest arhiivist Alexandrias (Virginia; osariik), ja Harvardi ülikoolis; Suurem osa arhiivist on loetud salajaseks ja see on ärapeidetud uurijate eest, et ärahoi-da avastusi, millised võiksid pahandada: koeksistentsi kallist Moskva poolel ning esitada avalikkusele nende - tshekisiide nimed kes .võib olla veedavad oma eluõhtut vaba maailma ühiskonnas. ' Kindral Kutiepovi üks- teadaolevatest küüditajatest, GPU tegelane Kallan d, asus just enne; maailmasõda Ühendriikidesse-ja suri N. Yorgis, rikka ameerika kodanikuna." „TRUST" „Tsheka"' (alias NKVD, allas. GPU, alias KGB) poolt alates 1925-asi aas, tast loodud „vastupanugrüpid''. X1. Liidus, (üks tuttavamaks saanud oli „Trust") / kus. Läände põgenenud kõmmunismivastased pidasid heas usus Lääne luureasutuste kaasabil nende „põrandaaluste" gruppidega kontakti, said ^sealtpoolt" julgustavaid teateid ja materjale, tegid nende abil „tuleviku plaane" bolshevike kukutamiseks jne., pole tänaseni' veel olematuiks tehtud ja ^— eriti KGB — on oma provokatsioone peenendanud ja läänlastele- usutavamateks- osanud teha. Seepärast tuleb; Läänes võtta ka teadmiseks, et informatsioonid vastupanugruppidest N. Liidus tulevad tihti KGB allikatest, sest see asutus on osanud nii dissidentide kui ka vastupanugruppide hõlma alla poetada oma agente. Tuletame vaid meelde viimaste aastate kohtuprotsesse Eestis ja teistes; Balti riikides, kus ideelised kergeusklikud • maandusid Siberis. '•.;••;• ' ;. .-.-..;' KONTAKT EESTIGA'•• . Eesti, sektoris laskis „kassi kotist välja" kirjanik. Einar Sanden oma värskes raamatus „Mitme näo ja nimega". Tä teeb seda. esialgu kaunis delikaatselt, kuna'paarikümne 'aastä eest üks Eesti-Inglise „trust" ja siinpoolsed tõeliselt auväärsed persoonid :on surnud ja meil pole andmeid, millise saatuse osalisteks said; (väljaarvatud provokaatorid Eestis) kodumaal teotsenud idealistid. Nimelt uskus inslise luure, et neil on õnnes-tunud luua osavalt-kujundatud kulle-, ritevõrgu kaudu -kontakt ,,Eesti põrandaaluse' ajutise valitsusega". See toimus/viiekümnendatel; aastatel. Millal inglased need materjalid; vabaks annavad (ja kas kunagi?), pole. teada. Eestlaste, hulgas on rida kaudseid teadjaid,;kuid see materjal ei piisa loo -täielikuks selgitamiseks. / Tulles tagasi eesti riigimehe (end. Riigivanem ja välisminister) osa juurde Moskva saadikuna ja saatkon-naametn- ik .Juuli Kera osa solies, siis võime tollaste usaldatavate eraand- VEETKE PUHKUS FLORIDAS A-MAR-MOTELLIS Kuulsa JNTRÄCQASTAL WATERWAY" Mt es. ^.'.'.Motellis De-Luxe korterid ja muud tänapäeva mugavused. Üks blokk ookeani randa, ligidal ööklubidele ja äridele. * SOODSAD SUVEHINNAD • Alates 1. maist 5SS N/Üverside Dr,, Pompano Be@eEiD Florida 330R i e l . 305-9^-8800 " Omanikud OSS ja MAIRE RIISMÄ oome põgenes 75.000 „HeIsingin Sanomat" (21. 1. 79) teatab leheküljesuuruses artiklis, et Soome sõjaaegsed arhiivid 2. Maailmasõja aegu Soome põgenute osas ön nüüd esmakordselt avatud uuri' jaile. Seni oli Soome lai avalikkus üsna ebateadlik Soome osast oma idapoolsete hõimude turbemaäna. Dokument, mis puudutab eestlasi ori president Risto Rytilt, kus üheks allakirjutajaks oli sõjaaegne Soome ülemtsensor Kustaa Vilkuna. Esimesed eesti põgenikud saabusid 1940. a. talvel suuskadel üle lahe. Nende eest hoolitses „Suomalais-viroIainen seu-ra", mille juhataja oli Urho Kekko-nen (praegune Soome president) ja sekretäriks K. Vilkuna. Järgmine pa-gulaslaine Eestist saabus kevadtalvel 1943, millele järgnes masspõgenemi-ne 1944. a. sügisel. Jollakse mõisa võeti kasutusele eestlaste vastuvõtu jaamana. Soome armee moodustas Eesti rügemendi JR 200, kuhu ,võeti 2400 meest ja 300 mereväkke. Hiljem eestlased läksid tagasi kodumaale venelaste vastu võitlema ja suurem osa neist langes. Osa põgenes Rootsi. Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused ja testamendi-pärandused on tulumaksuvabad. Annetaja soovid täidetakse. EESTI MAJA, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont, M4K 2R6 niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiH me tol perioodil 8000 eestlast. Ida^ Karjalast saabus Soome vaid 2500 Mnge. Rahva arvu tollal Idä-Karja-las hinnati 80.000-le. Suurima hõimlaste põgenike grupi aga moodustasid ingerlased. 1942/43 siirdus neid Soome 63.000 otse üle jää ja ka Eesti kaudu, umbes 6000. Soome ja Saksa vahelise ingerlaste ümberasumise rakendajaks ja lepingu allakirjutajaks oli dr. Vilho Helanen, Vabadussõja ; aegu Eestis võidelnud ja VR kavaler. Ingerlaste laevad liikusid Paldiskist Hangosse ja Turku. (Teatavasti ka piiratud arv eestlasi pääses ingerlaste emigratsiooniga Soome). „H.S." Ilopetab, et „pagulašed kogesid pea, et Soome ei saanud neid hoida (s.o. peale rahulepingut N. Venega). Ja peatselt algas tagasi saatmine." Kuipalju pagulasi Vene põrgusse tagasi saadeti, seda leht ei märgi, Eestlased. siirdusid, peale mõne erandi, Soo- Eriti suur oli põgenike vool 1944 r »iest Rootsi ja neil on Soome võimu-sügišel, kui N. Vene. okupeeris uuesti j d'6 käitumise osas vaid head -males* Eesti ala. Kogusummas saabus Soo- tused. „Hel. San." märgib ka omalt poolt, et „osa ingerlasi, eestlasi ja mete. põhjal kinnitada, et Ado Birk polnud mingil juhul reetur, vaid osava venelaste provokatsiooni ohver. .. ida-karjalasi jäid Soome ja kui olukorrad rahunesid võtsid omale Soome kodakondsuse. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-05-24-05