Meie Elu = Our life, February 16, 1984

              „Meie E!u*< nr. 7 fl772) 198€
elseisva
Mr. 7 (1772) 19S4 , FEBRUARY 1@ S
tapäeva
eeleolus
3äli eesti noorte „Kuppari"
lantsijad 16-liikmelises koos-
Montreali lEesti Segakoor 36-
jises koosseisus ja tantsuks
„KaJä** orkester Torontost,
Allan L i i k/
ade reserveerimine toimub
[Lestal kaudu — 697-0791 ja
Kurqli läbi telefonil,488-
Itreali Eesti Seltsi juhatuse
lls sellel aastal on:i esimees
ILeitham, abiesimees Mar-
[driks, laekur Valmar Kurol,
pur Mart Pedriks, sekretär
.estal ja ürituste organiseeri-
Leitham.
reeglipärast tegevust jätka-
Inagi intensiivselt Montreali
fensionäride Klubi, kes oma
arvu poolest on nüüd kõigg
laks e^sti organisatsiooniks
faiis. Käies koos reeglipära-reedel,
on klubil õnneistunud
[kkutulekuid sisustada ;üsnagi
mitmesuguste ettekannete-ipäraselt
jätkab onia kdoskäi-
?ntreali Eesti Segakoor, oma-
?ituseks noore koorijuhi Ing- ,
ci näol, kes õppides muusikat
läli .McGilli ülikoolis oli end
Itsialiseerunudkoorijuhtimise
JOmaaegsed teised koorid
lalis - jMohtrealis Eesti Mees-bltsi
Meeskoor — kord üsnagi
loroma45 liikmega, on nüüd
f, samuti veidi väiksem nais- ^
iasi kannavad oma tegevust
jali Eesti N aisselts, Montreali
loorte Täienduskool, rahva-ippv.
Kuppari" ja Montreali
Itautlikud noored. Kõik need
kasutavad" Montreali Eesti
foguduše seltskondlikku saa-pn
kujunenp^ omamoodi yäik-jsti
Majaks.
jiani koguduse korrapärased
tenistused igal pühapäeval ja
[ajal omavad edasi oma hin-
)sa;Kogudyse õpetajaks on
Laaneots.
|eegi vahest On huvitatud eest-darVustMontrealisUiis
Eesti
Ipgutud^andmetelsee on prae-ümber.
endest on 465 kogu-
HENN ARVO
Ivib Olvi Pinfi
la neisit hääletasid 52 0. Pinti
17 vastu.
[öp Raudsepp õpetajaks va-initledes
ütles, et sellega oh
kiriku ajalugu, sest diakon-
Olvi Pint on esimene naine,
litüd ühe E.E,L.k. koguduse
lärjaseks. Tema ordineerl"
tuleb äraoodatapeapiisko-msistooriumi
luba, mis piis-fudsepp^
a arvates võiks saa»
Lhema kuue kuu jooksul.
S.P.
•
EELK Kanada praostkonna
Andres Taul üties ,,Meie
I ei ole EELK konsistoorium,
liiskop Stokholmis võtnud
ihta naiste ordineerimise
isäs. See tuleb arutusele Es»
ijal Torontos peetaval kiri-kressil.
KEVAD TTLfLEB
[DÜSNÄITUSTEGA
Ijõu^b kalendrist ette ja jõuab
)sse juba 22. veebruaril aian-tilstega.
Näitusväljakul ava-liskaks
näitust — alitode hoo.
fe-'ja aianäitus ja Queen Eliza-puilding'is
ujumisbasseinid,
jiie.^Näitused kestavad 24.—
Ibruarini.
iiariigi
tähistamine
llmainu koguduses
,' • v •'.'
>leval pühapäeval, 19. veeb-
|kell 9.P.I. peetaval KolmaihiD
fuse jumalateenistusel mee-^
ie meie riiklikku iseseisvu^
idi;^' ' •
[alateenistuse järele on koos-line
kohvilauj^s; Päevakoha-
|ne peab Kalju Tori. Laulu-onniijumaiateenistusel
kui
lusviibimisel Silvi Preemilt.
• f
Balti-saksa kavatsusest ülemjuha-
Itaja kindral Laidoner sai esimese tea­te
24. veebruaril 1919, kui temal ei
olnud nimetamisväärseid sõjalisi
jõude lõunapiiril, arvates Valga lin­nast
läänepooL Ettenägelikult ta ar­vestas,
et' balti-saksa väeosadega
võib tulla sõjaline k()kkupõrge — ja
k,ui see tulebi siis on vaj|alik vaenlast
hävitavalt lüüa, et ei tekiks teist
vaenlast ning pikaajalist sõda kahel
rindel. i
Märtsikuu lõpul |ülemjuhataja tegi
korralduse 3. diviisi formeerimiseks
kindral Põddpri juhtiniisel, allutas te­male
kõik väeosad, mis tegutsesid
Valga linna ja Riia-lajhe vahelisel alal
ning hakkas ettevaatuse mõttes tõm­bama
välja teistest rindelõikudest
üksikuid väeosi oma reservi, et nen­dega
vajaduse korral toetada 3. di­viisi
võitluses Landesveeri vastu.
«iniiiiiliHiiiiiiiiiiniiiiiiiiin
Eesti Sihtkapital Kanadas[
^etused, testamendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake pma annetused noortele ja
teistele eesti orgaiiisatsloonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2RJ6
!iiii>niiiiiiiiiiiiiinniniiiiiiiiiiinHitiiiii^nnifiK«!!iiiiiiiiii9
•uudiseid
SÕDA LANDESVEERIGA
Kui Landesveer ja Rauddiviis ma­jor
Fletcheri juHatusel hakkasid
Riiast liikuma põhjapoole ja jõudsid
3. juunil raudtee lijinile, mida kasu­tati
eesti Väeosade järelveoteena Ida-
Lätimaal tegutsevate väeosade va­rustamisel.
Eesti sõjavägede ülemju­hataja
nõudis nentje väeosade taga-sitõmbamist
ja rakendamist idas,
võitlemiseks kommunistide vaStu.
Major Fletcher ja tema väeosad ig­noreerisid
seda nõuet ja jätkasid lii­kumist
põhjapoole, kuni tekkis sõja­line
kokkupõrge Eesti 3-nda diviisi
väeosadega Võiinu linna piirkonnas,
Lätimaal.
' Lääneriikide sõialised esindaiad ja
vaatlejad Baltikumis püüdsid teha
kõik, et hoida ära sõjaline kokkupõr­ge
kahe punaarmee vastu võitleva
väekoondise vahel. Korraldati vahe­rahu
j a mitmed kokkusaamised võit­levate
poolte esindajate vahel. Eesti
valitsusele Ja vägede ülemjuhatajale
avaldati survet, et eesti väeosad tõm­matakse
tagasi eesti-läti rahvusliku­le
keelepiirile. Kindral Laidoneri
kindlal nõudmisel Vabariigi valitsus
sellega ei nõustunudja 20. juunil,
ootamata ära ametlikku vaherahu
lõppu. Landesveer ja Raudsiviis rün­dasid
3-nda diviisi väeosi laial rin­del,
et sellest läbi murda ning jõuda
esialgse eesmärgina eesti-läii rah­vuslikule
keelepiirile ja siis edasi te-,
gutseda yastkyalt tel^kinud olukorra-le.
Tuiemiise^^s oli ajaibolineVõnnu '
lahing, kus kolme päeva kestel eesti
väeosad võitlesid fanaatilise visadu­sega
oma ajaloolike vaenlase vastu,
riivistasid vaenlase sissemurdes ja
viskasid ta üksused tagasi kallale­tungi
lähtealustele. Vaenlane kanna­tas
raskeid kaotusi, jooksis verest
tühjaks ja ööl vastu 23 ^ juunit alustas :
üldist taandumist, et Isissepiiramist'
vältida eesti väeosade pooh.
Et võit Landesveeri üle oleks to­taalne,
ülemjuhataja andis selle la­hingu
kestel 3-nda diviisi ülema kä­sutusse
vabadussõjaaegse võimsama
löögiüksuse — soomusrongide divii­si,
kaks ratsa- ja ühe jalavaepolgu
Ülemjuhatajsi kindralmajor J. Laidoner Pihkva jaamas 31. mail 1919.
Temast vasakul polkovnik S. Bülak-Balahhovitš, paren^al adjutant
kapten R. Maasing ja kapten K. Parts.
koos ühe eraldi teotseva pataljoni­ga,
mis teistelt rinnetelt olid õige­aegselt
välja tõmmatud. '
OTSUSTAVAD VÕITLUSED
NARVA RINDEL •
Pärast Landesveeri sõda kaldus
raskuspunkt uuesti Narva rindele.
Seal valmistas ette vene valgete Põh-ja-
Lääne armee suuroperatsiooni
Petrogradivallutaniiseks ja läänerii­kide
nõudel tuli Eesti armeel toetada
seda operatsiooni. Ülemjuhataja
kindralLaidoner suhtus sellesse ope­ratsiooni
skeptiliselt ja püüdis oma
sõjalisi jõude selliselt rakendada, et
nad kaotusi ei kannaks ning oota­matus
olukorras hoiaks oma käes
teatud võimupositsioonid, et eesti
territooriumi kaitsta.
Põhja-Lääne armee pealetung Pet-rogradi
vallutamiseks Varises kokku
halva juhtimise tagajärjel. Armee
lüüasaanud polgud hakkasid korra-tuh
taanduma Eesti piiri suunas.
I^eid jälitasid 2 võidurikast vene ar­meed
ja.olid valmis teistkordselt val­lutama
Eestit. Novembrikuu lõpust
kuni detsembrikuu lõpuni kestsid
ägedad lahingud Narva rindel, mis
oma iseloomu poolest olid võrrelda­vad
kuulsate Verduni lahingutega
Prantsusmaal, I maailmasõja ajal.
Kaotuste vältimiseks oma väeosa­des
tüli eesliini' kaevikud mehitada
väheste jõududega ja neid tihti va-'
hetada puhkuse otstarbel. Vaenlase
sissemurded tulid likvideerida kiire­te
vasturünnakutega ja kaitsepositsi­oonid
oma käes hoida. Narvaeelsetes
lahingutes vaenlane kandis raskeid
kaotusi, kogesid, et eestlaste vastu­panu
on murdumatu ja nõustusid
vaherahuga sõjategevuse lõpetami­seks.
Vaherahule kirjutati alla 31.
detsembri õhtul ja hakkas maksma 3.
jaanuaril kell 10:30. Eesti poolel kir­jutas
vaherahule alla Jaan Poska ja
venelaste poolel nende delegatsioo­ni
juhataja A.Joffe. Vabadussõda oli
võidetud.
Eatsapolk Lauras pärast i valktamist 27. meil 1919.
Soomusrongi kahuri „Uku", vasakul ees
L A H K U M i p ÜLEMJUHATAJA
KOHALT
. Nagu Maanõukogu venitas ülem­juhatuse
instituudi loomisega ja
kindral Laidoneri nimetamisegu vä­gede
ülemjuhatajaks, nii temri järg­lane—
Eesti Asutav Kogu jgnoree-ris
ülemjuhataja isikut ja kujundas
tema vastu vaenulikku õhkkonda
sellisel määral, et ülemjuhataja kind­ral
Laidoneri^ oli sunnitud esitama
oma lahkumispalve valitsusele kuu
aega pärast Vabadussõja lõppu. Va­litsus
ei võtnud seda palvet vastu,
kuna olid yäljatöötamata olulised
.seadused sõja väe üleminekuks rahu­aegsele
organisatsioonile ja koossei­sule.
Selle valitsuse otsuse peale kü­sisid
Asutavas Kogus aru paherti-poolsete
parteide liikmed, Karl Ast, J.
Semper ja teised. Kui küsimus tuli
arutamisele Asutavas Kogus, ütlesid
solvavaid väljendusi ülemjuhataja
isiku arvel Karl Ast ja Aleksander
Veiler. Kindral Laidoner nõudis ul­timatiivses
korras nende väljenduste
tagasivõtmist. Asutava Kogu esi­mees
August Rei selleks midagi ei
teinud ja ülemjuhataja pani oma üle^
sanded maha. Ajutine valitsus luges
kindral Laidoneri lahkunuks omal
soovil, ülendas ta kindral-leitnan-diks
ja laskis reservi vormikandmise
õigusega.
Kui Eesti ohvitseride kögü korral­das
oma endisele ülemjuhataja le lah-kumisekoosviibimise
Tallinna ohvit­seride
kasiinos, siis ei tulnud sellele
; koosviibimisele ükski Ajutise valit­suse
liige. Mooramees oli oma töö
teinud ja võis minna.
Kindral Laidoneri lahkumisele
ülemjuhataja kohalt järgnes moraali
langus sõjaväes ja poliitiline võitlus
poliitiliste parteide vahel. See andis
kommunistidele julgust katsestada
võimu ülevõtmisega 1. detsembril
1924. Siis nagu ärgati unest, moodus­tati
valitsus seinast seina ja kindral
Laidoner kutsuti tagasi ülemjuhata­ja
köhale. See üldist olukorda siiski
ei parandanud ja Eesti jäi nõrgaks .
oma riigikaitse korraldamisel.
ELULOOLISI ANDMEID
Johan Laidoner sündis Viiratsis,
Raba täius. Viljandimaal 12. veeb­ruaril
1884. Õppis kohalikus Asemaa
algkoolis, Viljandis Kuhlbarsi koolis
ja Viljandi linnakoolis. Mõlemad vii-
.mased ta lõpetas esimese lõpetajana.
Pärast linnakooli lõpetamist Johan
läks Venemaale ja astus seal vaba­tahtlikult
sõjaväkke. Hoolsa ja.kor­raliku
teenistuse eest võimaldati te­male
astuda Vilno Sõjakooli. 21-aas-taselt
Laidoner lõpetas Sõjakooli esi­mesena
esimeses järgus ja sai auhin­naks
kulduuri vastava pealkirjaga. 4
aastat hiljem ta sooritas sisseastu­miskatsed
vene kõrgemasse sõjakoo^
li ja lõpetas selle hiilgavate tulemus­tega.
Tema erilisteks anneteks loeti
haruldast mälu ja kiiret taipamist.
Diplomeeritud KS ohvitserina Jo­han
Laidoneri tõus vene sõjaväes oli
maksimaalne. 1917. a., kui hakati
moodustama eesti rahvuslikke väe­osi,
Laidoneri oli 32 aastane ja alam­polkovniku
auastmes. .Sõjavägede
ülemjuhatajaks nimetamisel ta oli 33
aastane ja sõjaväest lahkumisel 35
aastane. Ta lülitati välja aktiivsest-tegevusest
riiklikus ülesehitavas töös
isikute poolt, kes ei talunud Laido­neri
vaimset üleolekut.
Poliitiliselt terves õhkkonnas —
see on väljaspool kodumaad- ta jäi
väga tunnustatud isikuks. Selle pare­maks
tunnustuseks oli kindral Laido­neri
viibimine Inglismaal 1925. a.,
kus korraldas Eesti sõjavõla ja suutis
inglise valitsuse esindajaid mõjusta­da
sellisel määral, et sõjavõlgk vä­hendati
70% ja noteeriti 917,200 ing­lise
naela peale. See oli üks kindral
Laidoneri paljudest tegudest, millest
eesti rahvas oli vaevalt teadlik.
Kindral Laidoner arreteeriti tema
talus Viimsis punaste agentide poolt
20. juulil 1940. a. Temale anti teada
Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoori
tegevus 1984. aasta esimesel poolel
kujuneb töörohkeks ning kulminee­rub
ESTO '84 laulupeoks. Kahe ener­gilise
koorijuhi - Erik Purje ja Olaf
Kopyillemi — hoolitsusel on koori
töö juba läinud sügisest saati hoog­salt
käigus olnud ning koori sõpradel
— lauluhuvilistel on koori kuulama
tulnult mõndagi meeldivat oodata.
Olgu siin^ sus lühidalt ära toodud
koori esinemiskalender käesoleva
aasta esimeseks pooleks.
Kõigepealt kaks esinemist Eesti
Vabariigi aastapäeva puhul: aktusel
19. veebruaril „Holiday Inn"-is ja 24.
veebruaril kirikus. Sellele järgneb ki­rikukontsert
25. märtsil Torontos,
Peetri kirikus; siis esinemine Suurel
Reedel kirikus. Mai kuus tuleb koo­ril
leeripäeva puhul kirikus laulda;
see kuupäeva on veel kindlaks mää- ^
ramata.
Vahepeal on kutse tulnud St. Cat-harines'e
Eesti Seltsih esineda E.V.
aastapäeva jumalateenistusel ja sel­lele
järgneval aktusel 26. veebr. Ot­sustati
see kutse vastu võtta.
Koori tegevuseaasta suurim isesei­sev
üritus, „Lauluga kevadesse", toi­mub
29. aprillil kell 3 p.l. ja esinemis­kohaks
on kõigile juba tuttav „First
Pläce", Hamiltonis. Sellel pärastlõu­nal
pakutakse mitmesuguseid popu­laarseid
ja kevademeeleolulisi laule
nii oma kui ka välismaa heliloojaih.
Ettekandemoodused on: koor, kvar­tett,
solistid. Pärast kontserti on koo­ri
lahkete perenaiste poolt kõigile
kohalolejaile kohvilaud suupistetega
jä kookidega korraldatud. Sääl ava­neb
kõigile võimalus sõpradega ves­telda,
uusi tutvusi luua ning äsjamöö­dunud
kontserdi kohta muljeid vahe­tada.
Koor loodab sellel pärastlõu^
nai kõiki meie laulusõpru jälle, koha-Ühe
rõõmusõnumina Hamiltonist
Ümar Daniel
debüteerib
Ulatusliku ja sisuka kontserdiga
debüteerib stuudiumi lõppfaasi jõud­nud
pianist Ja helilooja Omar Daniel.
Omar Daniel ei ole meie muusika­sõpradele
enam lausa.uus nimi. Ta
üllatas m6ie publikut juba möödunud
aastal — esinedes Estonia Koori tulu­õhtul
virtuoosse ja temperamendiroh"
ke pianistina. Danieli pianistlikku
küpsust ja värvikust nautis äsjane
sügavtõsine Narva lahinguid meenu­tav
aktus Eesti Majas.
Oma debüüt-kontserdi kava on
Daniel kujundanud sama värviroh­kena
kui ta on ise,olgu inimesena või
muusikuna.
Siin kohtame nii Beethovenit ja
Liszti ühe ja Schönbergi ning Ginas-teral
tema muusikalise paletti teise
küljena.
Beethoven avab noore pianisti kla­veriõhtu.
Esitatakse Beethoveni eel­viimane
sonaat klaverile, opus 110.
Selles sonaadis kohtame Beetho­veni
loomingulist meisterlikkust,
mis kontrollib lihtsüdamlikku, rah­vaviisina
tunduvat meloodilisust
sama sisutihedalt kui fuuga polüfoo­nilist
kudet.
Liszti loomingust esitatakse kaks
pala: Consolation No. 4 ja Funerail-.
les. Nende palade esitamisel on noo­rel
pianistil võimalik nautida nii
Lisztile omast meloodiarohket lüüri­kat
kui temperamentset tulevärki.
Heliloojana tutvustab Omar Da­niel
ennast kahe palaga:
EKSKURSIOONID kitarrile ja
klaverile — loodud 1983 ja
võime ka seda nimetada, et populaar­ne
eesti tütarlaste laulugrüpp, ,,Hei-letajad",
on õnnelikul kombel jälle
kokku liitunud ja need, kes 4. veeb­ruaril
nende tuluõhtuks k.orraldatua
esinemist kuulama olid tulnud, võir
sid veenduda, et nende noorusliki^d
hääled jällegi sama nautimisväärsed
olid kui varemgi. Tuluõhtu oli korr
raldatud raha kogumiseks kavatseta^
va uue heliplaadi jaoks. j
Lõpuks tuleb siinkohal muidugi
mainida kõigi pagulaslauljate laulu-töö
järjekordset haripunkti, laulupi­du
14. juulil 1984, ESTO '84 osana.
Sääl, ,,Maple Leaf Garden"-is, mar­sivad
rongikäigus ja laulavad ka H.
E.S.S. lauljad — tõenduseks, et koo­rilaul
Hamiltonis endiselt elab.
R.E.
OMAR DANIEL
SEKSTETTpuu- ja keelpillidele. Vii­mane
oopus on väga värske ning
kindlasti ilmestab noore heliloomin­gut
õppiva aspirandi stuudiumi käi-ku.
mida toetavad ja valvavad Toron­to
ülikooli muusikafakulteedi kom­positsiooni
õppejõud John Beckwith,
Walter Buczinski ja Ka Nin Chan.
Oma uute helitööde esitamise jä­rele
astub Omar Dahiel komposit­siooni
ajaloo suurele teekäänakule;
ta esitab Arnold Schönbergi „Sechs
kleine Klavierstücke, op. 19". Need
klaveripalad on kirjutatud perioodil,
mil Schönberg veel kujundas oma
dodekafoonilist komponeerimise
printsiipi. Palad on lühikesed, afo­ristlikud
ja demonstreerivad selgesti
seda suunda, kuhu kogu muusikaloo-minguline
inerts suundus,paarküm­mend
aastat hiljem.
Oma kontserdi lõpetab Omar Da­niel
Alberto Ginastera sonaadiga.
Selles helitöös kuuleme pulbitsevat
Ipuna-ameerika temperamenti ja jõu-
Hsust ristamisi argentiina rahva-muusikaliste
väärtustega, üks Ginas­tera
loomingulisi inspiratsioone.
Nii sisult kui välimuseU väga va­heldusrikas
Omar Danieli debüüt toi­mub
EKK Kontsertbüroo korraldu­sel.
Kontsert kuninglikus Konserva­tooriumis,
273 Bloor W. eeloleval
pühapäeval ja algab kell 4 peale
lõunat.
„MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
söpradeie soovitamast
..MEIE ELU" .
Eesti Korporatsioonide Liidu võrkpallivõistluselt. Korp! Fraternitas Estica meeskond. Ees, vasakult —
Eric Pahapill, Jaak Järve, Carl Pahapill. Taga — Allan Seim, Peeter Tiidus (kapten), Olev Sepp, Peeter
Tammark. Korp! Rotalia B meeskond. Ees, vasakult — Jaan Schaer (treener ja kapten), Martin Vahtra,
Feliks Veski. Taga - Lembit Jõgi, Heikki Koiga, Allan Luiker, Ken Valvur. All - Eesti Üliõpilaste Seltsi
Toronto meeskond. Ees — Jaan Äannu (kapten). Taga — Jüri Ruus, Martin Jõgi, Peeter Paunic, Matn
Kontus. Eesti Üliõpilaste Seltsi New Yorgi meeskond. Ees, vasakult — Alar Elkon, Carl Skonberg, Marcuss
Abel Taga—Andrew Abel, Enn Künnapas, Toomas Kiim (kapten), Matti Vellenurme. Foto — H . Raigna
ette 24 tundi lahkumiseks Eestist
koos abikaasaga. Kaasa lubati võtta
kohvriga hädavajalikke asju.
Kindral Laidoner koos abikaasaga
hoiti Venemaal elamiseks ebainim­likes
olukordades. Karlos Steineri
raamatu järgi ,,7000 tage in Sibirien"
viidi kindral. Laidoner üksinda No­rilski
vangilaagrisse, kus teda hoitj
kinni ühes kongis. Saksa—Vene sõja
puhkemisel viidi ta kongist välja ja
lasti maha NKVD poolt. Nõukogude
Eesti Entsüklopeedia' andmetel on
kindral Laidoner sumud,15. märtsil
1953. aastal • '
AUGUST NÕMMIK
e?«t<i3><>«n»»<n»<>«»<KS»o<n><KD3>o<i:»o<ii>ocnMK^
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel (416) 466-1951
466-1502
FLOWEfiS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid —
KULLASEPÄ, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja
. PUUNIKERDUSE alaL
S- , Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
1- K.-