1984-02-16-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
8 16. VEEBRUÄlIL - THURSDAY, FEBRUARY16 „Meie Eiu" m. 7 [1172] 1984
Veebruarikuu 21. päeval tähistab
Torontos 80. hällipäeva omal alal
Msti tuntud dipl.insener-arhitekt
Viktor Tretjakevitsch.
Juubilar sündis Tallinnas restoraator
Michail Tretjakevltschi ja ta abi-,
kaasa Marie Elviine, sünd. Aus-mann,
teise pojana. Kooliteed alustas
1911. a. Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi
ettevalmistusklassis.
Aleksandri Gümnaasiumi evakueerimise
järele 1917. a. jätkas ta
oma hariduskäiku teistes Tallinna
õppeasutustes, Jõudes abituuriumi
1922. ä. Seejärele astus ta Tallinna
Tehnikumi (pärastine tallinna Tehnika
Ülikool) arhitektiks ja ehitusinseneriks
õppima, lõpetades selle
1932. aastal. Tema lõpuprojekt, milleks
oli laevaküjuline Pirita kuursaal,
äratas-oma algupärasuse poolest
avalikkuse tähelepanu.
Töötas ajavahemikul 1922-1924
koduõpetajana, ~ ehitustöölisena ja
muudel juhuslikkudel „otstel". Aastal
1924 astus ta ehitusettevõtte
\Reinhold treubeck teenistusse
Mõmme Emade ja Rinnalaste Kodu
ehitustööde abijuhatäja kohale.
Pärast sõjaväeteenistust jätkas ta
Õpinguid Tallinna Tehnika Ülikoolis
ja ka tööd ReinholdTreubecki ehitusfirmas,
väljaarvatud ajavahemik,'^
kus ta oli Raudteevalitsuse teenistu-ses
Rapla—\firtsu ja tartu—Petseri
uute raudteede jaamahoonete ning
abihoonete prbjekteerijana.
Aastal 1931i astus t$ uuesti ehitusfirma
Reinhold Treubecki teenistusse
ehitustööde üldjuhataja kohale.
Mõne aja järele hakkas tegutsema
omaette ettevõtjana ja vabakutselise
arhitektina. 1935. a. asutas ta koos R.
Treubeckiga ehitusettevõtte R,
Treubeck & V. Tretjakevitsch, milline
muutus peatselt üheks suurimaks
s (
mitmekultuurilisus # • •
l ä i n u d edasi suurte
hüpetega
KÜSI EODYTOUSSAlWriLT. '
ARTIN
60 AASTANE
Martin Juhkam sündisal?, veebr.
1924 Kuriste vallas Eestis. Keskhariduse
omandamise järele Tartus, oli ta
sunnitud 1943. a. Saksa okupatsiooni
eest põgenema Soome. Astus vaba-tahtlikuna
Soome -armeesse ja lõpetas
samal aastal Lahtis sanitaarral''
lohvitseride kursuse. Võttis osa la-^
hjngutest Viiburi ja Vuokse all J.R.
200 koosseisus. Saabus rügemendi
koosseisus 1944. a. augustis tagasi
Eestisse, kust oli sunnitud 40 päeva
hiljem järjekordselt põgenema Rootsi.'.':
''•':
Sooritas 1953-55 preestriks ettevalmistamise
kursuse piiskop Jüri Väl°
be juhtimisel Stokholmis. Pühitseti
Londoni peapiiskopi Athenagorase
poolt Stokholn^iS 25.3.1955 diakoniks
ja kohe selle järele ka preestriks.
Asutas ortodokssed kogudused
Borisi 1945, Göteborgi 1946 ja Norr-köpingusse
1947. toimis Eestis Ap.
Õigeusu Kultuurifondi asjaajaja-sek-retärina
1955-1965, E.Ap. Õigeusu
Kiriku sinodi sekretärina 1958-63.
Asutas 1958. a. soome ortodoksse
koguduse Rootsis ja on töötanud
kogu aja selle preestrina kuni pensio-
Eddy Toussainfi tantsutrupp iši;:
m esinenud rahvale ja saanud s
tormilise austuse osaliseks \
üle Kanada. \\
Mis on selles nii erakorralist?
Direktor Eddy Toussaint ^ '
uhke, et ta on ühe rahvusgrupi
liige, kes aktiivselt ; j
kaasa töötab kanada ^ ^
kultuuri arendamiseks. . ^
ja soliidsemaks ehitusettevõtteks niie minnesn982, hooldades samal
-T allinnas. ''V ajal ka Norrköpmgu eesti kogudust.
^ V. TRETJAKEVITSCH
Firnia ehitas„Hotel Palace" Tallinnas,
Eesti Fosforiidi tööstused
M. Juhkam on arendanud silmapaistvat
aktiivsust kirikutevahelises
oikumeenilises tegevuses Rootsis ja
võtnud osa arvukatest vastavatest
kokkutulekutest niihästi Rootsis kui
ka välismaal.
On toimetanud koguteosed „Eesti
Ap. Ortodoksne Kirik eksiilis 1944-
1960" ja „Ruotsin Suomalainen Or-todoksinen
Seurakunta 1958-1968".
Toimetab oma koguduse ajakirja.
M. Juhkam on kogu eksiilperioodi
kestel aktiivselt kaasa töötanud eesti
kesksetes organisatsioonides: Eesti
Rahvusnõukogus, Eesti Komitees ja
kuulub kä REE esinduskogudusse.
Eriti suure panuse on tä andnud Eest!
Rahvusfondis.
Ta on olnud ka soomepoiste l i i -
Lisainformatsiooniks võta
ühendust või kirjuta oma
lähemale riigisekretärile:
Communications Directorate
Section"M"
Department ot the Secretsiry of State
Ottawa KlA 0M5
Mitmekultuurilisus..
oniõsiasil
niANSLATED mt uMElE ELU"
Hon. David M. Colien^tt®
Minister of State
Muiticutturallsmo
Canada
Hon. David M. Coli@n@tt(^
?ifllnistre dttat
Maardus, Kodumajanduse Instituudi kumise ja selle sõprusühingu silma-hoone
Tõnismäel, „Kindralite Maja" Pl^ l ^ ^ u f " ' ' ' ' " f ^ u - . u
ja^terve rida teisi suuri korterimaju ^"^^^^"17,.?^^^^ ^^^^^^
Tallinnas 1 ' tõotanud ka Balti Komitees. Noorte-
Baaside ajajärgu algul tuli firmal sektoris pn ta ^k^asa löönu
sõlmida vabariigi valitsuse pealekäi- l?^'^'1'" [ . ''t
- misel leping' Nõukogude Liidu või- kopmgu N M K U luhatuses, skautide
mudega kasirmute ja teiste hoonete "d^des ja hpkonna juhina Norrko-ehitamiseks
Paldiskis. Kuna firma 6i P^"^^^"
olnud veel natsionaliseeritud, tuli
nende ijlesannetega edukalt toime.
Hiljem moodust'ati Ehitustrust No. 1,
mille peWnseneriks määrati juubilar.
Ebameeldivast ametikohast pääsemine
tuli võimaluse näol asuda ümber
Saksamaale 1941. a. aprillis.
. Seal määrati juubilar arhitekt-in-
M. Juhkami teeneid koguduste ja
oma kiriku laiahaardelises organi-,
seerimises on hinnatud Soome peapiiskop
Hermani poolt Püha Talle
Ordu II klassiristi annetamisega juba
1958. a. 1967. a. ülendas Londoni
peapiiskop Athengoras tema ülempreestriks
ja annetas talle kalliski-seneriks
firma „Mesšerschmitt videga risti ning paa itsa 1970. a. sai
A.G. peakontori Augsburgis. a Soome koguduselt kalliskividega
Kui Messerschmiti lennutehased kuldse risti. Karjala Haridusselts
pommitati, puruks, viidi üle Obe- Helsingis annetas talle esimese vä-tammergalisse,
kus firma töötas osa- ''smaalasena ome teenetemarsi
Ilselt edasi kui Oberbäyerische For-schüngsanstali.
Kapitulatsiooni järele siirdus E l l -
hofeni, kuhu ta perekond oli evakueeritud
Augsburgist. Sealt õnnestus
pääseda mõne kuu pärast Hauns-tetteni
laagri, kust tuli lahkuda „skrii-nimise"
ajal ja siirduda saksa ühis-jk;
onda.
Aastatel 1946/47 oli juubilar Augsburgis
orgeniseeritud Eesti Rahvälismaalasena
ome teenetemärgi
1966. a. ning nimetas auliikmeks.
1978. a. hindas Soome peapiiskop
Paul juubilari Püha Talle Ordu I
klassi risti annetamisega ning Soome
president y . Kekkonen annetas juubilarile
Soome Valge Roosi I järgu
ordeni.
kuleerimiseks, mis võeti tarvitusele
kõigis ehitüsosakondades Toront'
metropolis. Ta on töötanud välja ka
. ülikooli ehitusosakonna juhatajaks kaks tüüpi 12 korteriga elumaja pro-ja
lektoriks, pidades loenguid ehitus- jekti, - ühe eurooplaste ja teise ka-tehnikute
kulrsusel.
Saksa võimude poolt sai loa avada
onia ehitusfirma ja oli tegev peaasjalikult
IRO tellimiste täitmisel.
nädalaste maitse kohaselt.
Abiellus Tallinnas 1933. a. klaverikunstnik
Velly Kudebergiga. Neil on
kaks last, — poeg Leon, B.A., M.A.,
Aastal 1949| siirdus juubilar koos Ph.D. ja tütar Livia,B.A., kel on poeg
oma perega Kanadasse, kus pandi Ja kaks tütäri, kes kõik elavad Torön-aastapikku$
e töölepingu ajaks tööle tos.
: maalrina St. Michaeli hospitali. Veel
hospitalis töötamise ajal projekteeris
ta ühe kaasmaalaste grupi ülesandel
koj^terimaja Queen St. E-1 ja
teostas järelvalvet selle ehitusel. Hil-
Juubilari ema suri peaaegu saja-aastasena
1975. a. Austraalias, kuhu
ta asus oma teiste laste juurde 1968.
aastal.
Akadeemiliselt juubilar kuulub
• jem projekteeris veel teise eestlaste korp! Ugalasse.
korteriühinguNostraDomusCo.Ltd Juubilar on tuntud otsekohese,
vastutuleliku ja abivalmis inimesena.
Oma senise elu vältel on ta palju
head teinud, heldelt aidates abivajajaid
ja mõnikord saades paraku ka
tänamatuse osaliseks, nagu see siin
maailmas ei ole harulduseks. Tema
80. juubelisünnipäeval eriti need ini-
34 korteriga hoone Corinth Gardenis.
Lepinguaja möödumisel astus juubilar
Varamäe Construction Co. Ltd.
teenistusse. Hiljem asutas oma ehitusfirma,
mis aga kapitali puudusel
ei olnud soodsas olukorras. 1955. a.
sai professionaalse inseneri kutse-õigused,
lõpetades seejärele tegevuse mesed, kes on ta heldusest osa saa-ehitusettevõtjana
ja asus tööle kon- nud, - ja nende nimi on leegion, -
sultandina. Tema teadmisi kasutas tuletavad teda meelde ta kuldse sü-hulk
suurfirmasid üle Kanada. Bo- dame pärast, soovides talle siiralt
irough of Scarborough poolt tehti rohket Kõigekõrgema õnnistust, mi-fuubilarile
ülesandeks töötada välja da ta on oma headusega ära teeni-valeniid
ehituseelarvete kiireks ka!" nud. LT
GEORG POO
' IN MEMORIAM
Georg Poom suri Torontos pühapäeval,
5. veebruaril s.a. .
Ta.sündis 10. novembril 1903, a.
Tallinnas. Keskhariduse sai Tallinn-nas.
Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
Asus siis Tallinna advokaat
Maureri abina advokatuuri
alal töötama. Lühikeste' aastatega
saavutas hea klientuuri. OH juriskon-sult
ettevõtetes. Võis vastu vaadata
heale karjäärile ja majanduslikule
julgeolekule. •
Kuid siis katkes G. Poomi elus
kõik, nagu suuremal osal eestlastel,
barbaarse sissetungi tõttu üle idapiiri.
G. Poomist sai sõjapõgenik Saksamaal,
kust ta siirdus üle Inglismaa
Kanadasse ja asus elama Torontosse^
Tä töötas siin ühes ehitusettevõttes
raamatupidajana mõned aastad, kuni
pühendas end maalimisele portretistina.
Tema elu lõpetas südameatakk.
G. Poom oli „perfektne geiitle-man"
liii välimuses, mõtlemises, väljendusvormis
ja diskussioonis. Ta
kuulus mõnda aega Toronto Peetri
koguduse nõukogusse. Ta elas tagasitõmbunult
koos abikaasa Ingridiga,
kellega tal oli õnnelik abielu.
. G. Poom oli esteet, teisiti poleks ta
läinud omalajal maalilcunsti õppima
Ants Laikmaa stuudiosse Tallinna.
Ta käis kunstikursustel Saksamaal ja
lõpuks ka Torontos. Ta õppis ja maa-hs
peamiselt portreesid. Kuid ta ütles:
„Ma ei ole kunstnik." Tema portreed
oHd hinnatud ja tellimisi tuliüha
juurde.
Oma majandust korraldas ta nähtavasti
nii, et üüris kortereid oma
suuremas majas. Müüs lõpuks oma
viimase ja ostis väiksema maja teisal.
Lõpuks likvideeris ka selle ja ostis
korteri „Eesti Kodus". Oma eelmises
majas kultiveeris ta roose, kasvatas
aedvilja ja maasikaid. Lõpuks muutus
oma majapidamine koormavaks
ja ta pidi selle likvideerima. Ta oli
lõpuks õnnelik„Eesti Kodus", kus
leidus rohkesti kaasmaalasi, kus on
ilus ümbrus ja sai ka sööke Ehata-rest".
'
1976. aastal kaotas ta ootamatult
oma abikaasa ja jõudis nagu oma
isikliku kriisi lävele. Kuid aeg tasan-lllililitlllllllllltlllllilllllllllilllllllllllllliltlllllllllilllllNIUillii
Philip Aleksander Tammaru 75 aastane
EELK Seabrooki ja Philadelphia
koguduste hingekarjane Philip Aleksander
Tammaru võis 8. veebruaril
vaadata tagasi 75 aastat kestnud elu-rännakule.
Ta sündis a. 1909 Peterburis. A, 1928
lõpetab Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi
ja astub samal sügisel Tartu Ülikooli
usuteaduskondä, liitudes akadeemiliselt
korporatsioon Sakala perega.
Veebruaris, 50 aastat tagasi,on
ülikooli kursus lõpetatud ja algab
kirikuõpetaja kutsesse siirdumiseks
vajalik prooviaasta kähe väljapaistvate
võimetega vaimuliku juures.
Praost August Grünbergil ja õp. Har-ry
Nuudil on noorele kandidaadile
anda seda, mis vajalik viljakaks
edaspidiseks ametipidamiseks. 10.
veebruaril 1935 ordineerib' piiskop
dr. Hugo Bernhärd Rahamägi Tallinna
Toomkirikus 7 kandidaati, Philip
Tammearu nende hulgas. Juba 2. juunil
1934 ta valitakse Pärnu-Jaagupi
koguduse õpetajaks. 13. juulil ta lau-latatakse
Rakvere kirikus Aino Er-nitsaga,
kes ligi poole sajandi jooksul
on olnud õpetajale heaks elukaaslaseks
ja väärtuslikuks abiks.
1940. asus Tartusse abikaasa vanemate
juurde. Pärast venelaste lahkumist
kujuneb Peipsi-äärne Mehikoorma
kogudus P.T. uueks tööpõlluks.
Siit ta teenib ka teiselpool Peipsit
alles jäänud eestlasi.
das-selle ja paistis, et G. Pooni on
iseenda jälle leidnud.
Tä hoidis end range distsipliini all
toitumises jm., ta hindas elu ja lootis
veel mõnedki aastad edasi elada. Ta
oli Saksamaal läbi elanud raske südameataki,
millest kosus siiski mõ-nekskümneks
aastaks. Kuid kaks
päeva enne surma leiti G. Poom oma
korterist meelemärkuseta ja toimetati
iiaiglasse. Ta ei ärganud sellest
löögist enam.
Kadunu sõbrad hindavad teda kui
ühte ülimalt sümpaatset ja intelligentset
inimest, kelle seltskonda jagada
oli vaimne nauding ja rahuldus.
Hinga rahus, armas sõber.
S.VEIDENBAUM
1944. a. sügisel põgenes laevaga
Dahzigi. Mitmekordsete pääsemiste
järele venelaste haardest võis lõppeks
alustada uut elu Ameerika tsoonis,
Frankfurt a/M. lähedal asuvas
Hanau laagris,
34 aastat tagasi avanesid õp.
Tammarule perega USA väravad.
Esialgsele väljaõppele Luteri Kiriku
poolt järgneb 23 aastat kestnud viljakas
ingliskeelne usutöö mitmes Ohio
osariigi luterlikes kogustes.
Kümme aastat tagasi õp. Philip
Tammaru asus selle koguduse õpetajaks,
mida ta on nüüd alates 14.
novembrist 1973 teeninud 10 aastat.,
Seabrookis asumine annab veelgi paremaid
võimalusi aidata kaasa rahvuslikus
töös Rahvuskomitee Esinduskogu-
liikmena, pidades kahel
korral (197.4 ja 1983) palvusi USA^
Kongressis. „Who is Who in Reli-gion"
on avaldanud tema eluloo ja
tegevuse andmed. Ta on pidanud
rohkesti loenguid Eesti küsimuse üle
ameeriklastele, esinenud palvustega
raadios ja võtnud sõna ameerika ajalehtedes.
Õp. Juhan Suurkivi pensionile siirdumise
järele oli EELK Philadelphia
kogudus • õnnelikus olukorras, et
Tammaru nõustus olema ka sellele
kogudusele hingekarjaseks.
Kogudused Seabrookis ja Philadelphias
hindavad kõrgelt ühe eesti
mehe panust, kes tarmukalt Jumala
abiga jätkab õrna tööd täie jõuga,
elava huvi, armastuse ja andumusega
tööle, mida ta on teinud poolesaja
aasta jooksul. Praostkonna ja ametivendade
nimel: ole tänatud, Jumal
kaitsku ja õnnistagu Sind.
PRAOST RUDOLF KIVIRANNA
KUHU MINHA?
® Laup., 18. veebr. Meeskoori Eesti
Vabariigi aastapäeva tähistami>
se koosviibimine Eesti Majas algusega
kl. 7 õ.
& Pühap., 19. veebr. Virulaste
Nõupäev Eesti Majas algusega kl. 3
P.
d Pühap., 19. veebr, ümar Daniell
klaverikontsert Royal Gonservato-ry
of Music algusega kl. 4 õ.
0 Neljap., 23. veebr. Aiandusklubi
loeng „Ilupõõsad" Eesti Majas algusega
kl. 7.30 õ.
0 Reedel, 24. yeebr. Vabariigi aao-tap.
vastuvõtt Eesti Majas algusega
kl. 7.30 õ.
^ Laup., 2ä. veebr. Eesti Vabariigi
66. aastapäeva aktus Montrealis
Groatia HalPis, 4990 Place deLa
Savanne, algusega kl. 5 õ.
9 Laup., 25. veebr. Lasteaia 20.
aastapäeva aktus Eesti Majas algi-sega
kl. 10 h.
@) Pühap., 26. veebr, pärast E.V.
aastap. aktust Tartu GollegeMs Vabadusristi
kavaleride austamine.
0 Pühap., 26. ve^br. Eesti Vabariigi
66. aastapäeva tähistamise kont-sert-
aktus Toronto Ülikooli aulas
algusega kl. 3 p.
® Laup., 10. märtsil T.E.R.R. Kung-la
esituses „Kaval Ants ja Vanapagan"
Minkleri auditooriumis, 1750
Finch Ave. E., algusega kl. 7 õ.
9 Pühap., 11. märtsil Toronto Eesti
Segakoori Pop-kontsert West-To»
ronto Secondary kooli aulas, 330
Lansdowne Ave. algusega kl. 3 p.
HiUllilllllllUlllilllililllllllllllllillllllllllUlilllillllllliiiniH^^
Exclusive Delicatessen Co. ® 43 S^ulock Ave. Toronto
UUS OMANIK - KEITH JACKSON
on Teie teenistuses — igat sorti suitsukalu.
Helistage: 766-6007
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 16, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-02-16 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840216 |
Description
| Title | 1984-02-16-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 8 16. VEEBRUÄlIL - THURSDAY, FEBRUARY16 „Meie Eiu" m. 7 [1172] 1984 Veebruarikuu 21. päeval tähistab Torontos 80. hällipäeva omal alal Msti tuntud dipl.insener-arhitekt Viktor Tretjakevitsch. Juubilar sündis Tallinnas restoraator Michail Tretjakevltschi ja ta abi-, kaasa Marie Elviine, sünd. Aus-mann, teise pojana. Kooliteed alustas 1911. a. Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi ettevalmistusklassis. Aleksandri Gümnaasiumi evakueerimise järele 1917. a. jätkas ta oma hariduskäiku teistes Tallinna õppeasutustes, Jõudes abituuriumi 1922. ä. Seejärele astus ta Tallinna Tehnikumi (pärastine tallinna Tehnika Ülikool) arhitektiks ja ehitusinseneriks õppima, lõpetades selle 1932. aastal. Tema lõpuprojekt, milleks oli laevaküjuline Pirita kuursaal, äratas-oma algupärasuse poolest avalikkuse tähelepanu. Töötas ajavahemikul 1922-1924 koduõpetajana, ~ ehitustöölisena ja muudel juhuslikkudel „otstel". Aastal 1924 astus ta ehitusettevõtte \Reinhold treubeck teenistusse Mõmme Emade ja Rinnalaste Kodu ehitustööde abijuhatäja kohale. Pärast sõjaväeteenistust jätkas ta Õpinguid Tallinna Tehnika Ülikoolis ja ka tööd ReinholdTreubecki ehitusfirmas, väljaarvatud ajavahemik,'^ kus ta oli Raudteevalitsuse teenistu-ses Rapla—\firtsu ja tartu—Petseri uute raudteede jaamahoonete ning abihoonete prbjekteerijana. Aastal 1931i astus t$ uuesti ehitusfirma Reinhold Treubecki teenistusse ehitustööde üldjuhataja kohale. Mõne aja järele hakkas tegutsema omaette ettevõtjana ja vabakutselise arhitektina. 1935. a. asutas ta koos R. Treubeckiga ehitusettevõtte R, Treubeck & V. Tretjakevitsch, milline muutus peatselt üheks suurimaks s ( mitmekultuurilisus # • • l ä i n u d edasi suurte hüpetega KÜSI EODYTOUSSAlWriLT. ' ARTIN 60 AASTANE Martin Juhkam sündisal?, veebr. 1924 Kuriste vallas Eestis. Keskhariduse omandamise järele Tartus, oli ta sunnitud 1943. a. Saksa okupatsiooni eest põgenema Soome. Astus vaba-tahtlikuna Soome -armeesse ja lõpetas samal aastal Lahtis sanitaarral'' lohvitseride kursuse. Võttis osa la-^ hjngutest Viiburi ja Vuokse all J.R. 200 koosseisus. Saabus rügemendi koosseisus 1944. a. augustis tagasi Eestisse, kust oli sunnitud 40 päeva hiljem järjekordselt põgenema Rootsi.'.': ''•': Sooritas 1953-55 preestriks ettevalmistamise kursuse piiskop Jüri Väl° be juhtimisel Stokholmis. Pühitseti Londoni peapiiskopi Athenagorase poolt Stokholn^iS 25.3.1955 diakoniks ja kohe selle järele ka preestriks. Asutas ortodokssed kogudused Borisi 1945, Göteborgi 1946 ja Norr-köpingusse 1947. toimis Eestis Ap. Õigeusu Kultuurifondi asjaajaja-sek-retärina 1955-1965, E.Ap. Õigeusu Kiriku sinodi sekretärina 1958-63. Asutas 1958. a. soome ortodoksse koguduse Rootsis ja on töötanud kogu aja selle preestrina kuni pensio- Eddy Toussainfi tantsutrupp iši;: m esinenud rahvale ja saanud s tormilise austuse osaliseks \ üle Kanada. \\ Mis on selles nii erakorralist? Direktor Eddy Toussaint ^ ' uhke, et ta on ühe rahvusgrupi liige, kes aktiivselt ; j kaasa töötab kanada ^ ^ kultuuri arendamiseks. . ^ ja soliidsemaks ehitusettevõtteks niie minnesn982, hooldades samal -T allinnas. ''V ajal ka Norrköpmgu eesti kogudust. ^ V. TRETJAKEVITSCH Firnia ehitas„Hotel Palace" Tallinnas, Eesti Fosforiidi tööstused M. Juhkam on arendanud silmapaistvat aktiivsust kirikutevahelises oikumeenilises tegevuses Rootsis ja võtnud osa arvukatest vastavatest kokkutulekutest niihästi Rootsis kui ka välismaal. On toimetanud koguteosed „Eesti Ap. Ortodoksne Kirik eksiilis 1944- 1960" ja „Ruotsin Suomalainen Or-todoksinen Seurakunta 1958-1968". Toimetab oma koguduse ajakirja. M. Juhkam on kogu eksiilperioodi kestel aktiivselt kaasa töötanud eesti kesksetes organisatsioonides: Eesti Rahvusnõukogus, Eesti Komitees ja kuulub kä REE esinduskogudusse. Eriti suure panuse on tä andnud Eest! Rahvusfondis. Ta on olnud ka soomepoiste l i i - Lisainformatsiooniks võta ühendust või kirjuta oma lähemale riigisekretärile: Communications Directorate Section"M" Department ot the Secretsiry of State Ottawa KlA 0M5 Mitmekultuurilisus.. oniõsiasil niANSLATED mt uMElE ELU" Hon. David M. Colien^tt® Minister of State Muiticutturallsmo Canada Hon. David M. Coli@n@tt(^ ?ifllnistre dttat Maardus, Kodumajanduse Instituudi kumise ja selle sõprusühingu silma-hoone Tõnismäel, „Kindralite Maja" Pl^ l ^ ^ u f " ' ' ' ' " f ^ u - . u ja^terve rida teisi suuri korterimaju ^"^^^^"17,.?^^^^ ^^^^^^ Tallinnas 1 ' tõotanud ka Balti Komitees. Noorte- Baaside ajajärgu algul tuli firmal sektoris pn ta ^k^asa löönu sõlmida vabariigi valitsuse pealekäi- l?^'^'1'" [ . ''t - misel leping' Nõukogude Liidu või- kopmgu N M K U luhatuses, skautide mudega kasirmute ja teiste hoonete "d^des ja hpkonna juhina Norrko-ehitamiseks Paldiskis. Kuna firma 6i P^"^^^" olnud veel natsionaliseeritud, tuli nende ijlesannetega edukalt toime. Hiljem moodust'ati Ehitustrust No. 1, mille peWnseneriks määrati juubilar. Ebameeldivast ametikohast pääsemine tuli võimaluse näol asuda ümber Saksamaale 1941. a. aprillis. . Seal määrati juubilar arhitekt-in- M. Juhkami teeneid koguduste ja oma kiriku laiahaardelises organi-, seerimises on hinnatud Soome peapiiskop Hermani poolt Püha Talle Ordu II klassiristi annetamisega juba 1958. a. 1967. a. ülendas Londoni peapiiskop Athengoras tema ülempreestriks ja annetas talle kalliski-seneriks firma „Mesšerschmitt videga risti ning paa itsa 1970. a. sai A.G. peakontori Augsburgis. a Soome koguduselt kalliskividega Kui Messerschmiti lennutehased kuldse risti. Karjala Haridusselts pommitati, puruks, viidi üle Obe- Helsingis annetas talle esimese vä-tammergalisse, kus firma töötas osa- ''smaalasena ome teenetemarsi Ilselt edasi kui Oberbäyerische For-schüngsanstali. Kapitulatsiooni järele siirdus E l l - hofeni, kuhu ta perekond oli evakueeritud Augsburgist. Sealt õnnestus pääseda mõne kuu pärast Hauns-tetteni laagri, kust tuli lahkuda „skrii-nimise" ajal ja siirduda saksa ühis-jk; onda. Aastatel 1946/47 oli juubilar Augsburgis orgeniseeritud Eesti Rahvälismaalasena ome teenetemärgi 1966. a. ning nimetas auliikmeks. 1978. a. hindas Soome peapiiskop Paul juubilari Püha Talle Ordu I klassi risti annetamisega ning Soome president y . Kekkonen annetas juubilarile Soome Valge Roosi I järgu ordeni. kuleerimiseks, mis võeti tarvitusele kõigis ehitüsosakondades Toront' metropolis. Ta on töötanud välja ka . ülikooli ehitusosakonna juhatajaks kaks tüüpi 12 korteriga elumaja pro-ja lektoriks, pidades loenguid ehitus- jekti, - ühe eurooplaste ja teise ka-tehnikute kulrsusel. Saksa võimude poolt sai loa avada onia ehitusfirma ja oli tegev peaasjalikult IRO tellimiste täitmisel. nädalaste maitse kohaselt. Abiellus Tallinnas 1933. a. klaverikunstnik Velly Kudebergiga. Neil on kaks last, — poeg Leon, B.A., M.A., Aastal 1949| siirdus juubilar koos Ph.D. ja tütar Livia,B.A., kel on poeg oma perega Kanadasse, kus pandi Ja kaks tütäri, kes kõik elavad Torön-aastapikku$ e töölepingu ajaks tööle tos. : maalrina St. Michaeli hospitali. Veel hospitalis töötamise ajal projekteeris ta ühe kaasmaalaste grupi ülesandel koj^terimaja Queen St. E-1 ja teostas järelvalvet selle ehitusel. Hil- Juubilari ema suri peaaegu saja-aastasena 1975. a. Austraalias, kuhu ta asus oma teiste laste juurde 1968. aastal. Akadeemiliselt juubilar kuulub • jem projekteeris veel teise eestlaste korp! Ugalasse. korteriühinguNostraDomusCo.Ltd Juubilar on tuntud otsekohese, vastutuleliku ja abivalmis inimesena. Oma senise elu vältel on ta palju head teinud, heldelt aidates abivajajaid ja mõnikord saades paraku ka tänamatuse osaliseks, nagu see siin maailmas ei ole harulduseks. Tema 80. juubelisünnipäeval eriti need ini- 34 korteriga hoone Corinth Gardenis. Lepinguaja möödumisel astus juubilar Varamäe Construction Co. Ltd. teenistusse. Hiljem asutas oma ehitusfirma, mis aga kapitali puudusel ei olnud soodsas olukorras. 1955. a. sai professionaalse inseneri kutse-õigused, lõpetades seejärele tegevuse mesed, kes on ta heldusest osa saa-ehitusettevõtjana ja asus tööle kon- nud, - ja nende nimi on leegion, - sultandina. Tema teadmisi kasutas tuletavad teda meelde ta kuldse sü-hulk suurfirmasid üle Kanada. Bo- dame pärast, soovides talle siiralt irough of Scarborough poolt tehti rohket Kõigekõrgema õnnistust, mi-fuubilarile ülesandeks töötada välja da ta on oma headusega ära teeni-valeniid ehituseelarvete kiireks ka!" nud. LT GEORG POO ' IN MEMORIAM Georg Poom suri Torontos pühapäeval, 5. veebruaril s.a. . Ta.sündis 10. novembril 1903, a. Tallinnas. Keskhariduse sai Tallinn-nas. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Asus siis Tallinna advokaat Maureri abina advokatuuri alal töötama. Lühikeste' aastatega saavutas hea klientuuri. OH juriskon-sult ettevõtetes. Võis vastu vaadata heale karjäärile ja majanduslikule julgeolekule. • Kuid siis katkes G. Poomi elus kõik, nagu suuremal osal eestlastel, barbaarse sissetungi tõttu üle idapiiri. G. Poomist sai sõjapõgenik Saksamaal, kust ta siirdus üle Inglismaa Kanadasse ja asus elama Torontosse^ Tä töötas siin ühes ehitusettevõttes raamatupidajana mõned aastad, kuni pühendas end maalimisele portretistina. Tema elu lõpetas südameatakk. G. Poom oli „perfektne geiitle-man" liii välimuses, mõtlemises, väljendusvormis ja diskussioonis. Ta kuulus mõnda aega Toronto Peetri koguduse nõukogusse. Ta elas tagasitõmbunult koos abikaasa Ingridiga, kellega tal oli õnnelik abielu. . G. Poom oli esteet, teisiti poleks ta läinud omalajal maalilcunsti õppima Ants Laikmaa stuudiosse Tallinna. Ta käis kunstikursustel Saksamaal ja lõpuks ka Torontos. Ta õppis ja maa-hs peamiselt portreesid. Kuid ta ütles: „Ma ei ole kunstnik." Tema portreed oHd hinnatud ja tellimisi tuliüha juurde. Oma majandust korraldas ta nähtavasti nii, et üüris kortereid oma suuremas majas. Müüs lõpuks oma viimase ja ostis väiksema maja teisal. Lõpuks likvideeris ka selle ja ostis korteri „Eesti Kodus". Oma eelmises majas kultiveeris ta roose, kasvatas aedvilja ja maasikaid. Lõpuks muutus oma majapidamine koormavaks ja ta pidi selle likvideerima. Ta oli lõpuks õnnelik„Eesti Kodus", kus leidus rohkesti kaasmaalasi, kus on ilus ümbrus ja sai ka sööke Ehata-rest". ' 1976. aastal kaotas ta ootamatult oma abikaasa ja jõudis nagu oma isikliku kriisi lävele. Kuid aeg tasan-lllililitlllllllllltlllllilllllllllilllllllllllllliltlllllllllilllllNIUillii Philip Aleksander Tammaru 75 aastane EELK Seabrooki ja Philadelphia koguduste hingekarjane Philip Aleksander Tammaru võis 8. veebruaril vaadata tagasi 75 aastat kestnud elu-rännakule. Ta sündis a. 1909 Peterburis. A, 1928 lõpetab Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ja astub samal sügisel Tartu Ülikooli usuteaduskondä, liitudes akadeemiliselt korporatsioon Sakala perega. Veebruaris, 50 aastat tagasi,on ülikooli kursus lõpetatud ja algab kirikuõpetaja kutsesse siirdumiseks vajalik prooviaasta kähe väljapaistvate võimetega vaimuliku juures. Praost August Grünbergil ja õp. Har-ry Nuudil on noorele kandidaadile anda seda, mis vajalik viljakaks edaspidiseks ametipidamiseks. 10. veebruaril 1935 ordineerib' piiskop dr. Hugo Bernhärd Rahamägi Tallinna Toomkirikus 7 kandidaati, Philip Tammearu nende hulgas. Juba 2. juunil 1934 ta valitakse Pärnu-Jaagupi koguduse õpetajaks. 13. juulil ta lau-latatakse Rakvere kirikus Aino Er-nitsaga, kes ligi poole sajandi jooksul on olnud õpetajale heaks elukaaslaseks ja väärtuslikuks abiks. 1940. asus Tartusse abikaasa vanemate juurde. Pärast venelaste lahkumist kujuneb Peipsi-äärne Mehikoorma kogudus P.T. uueks tööpõlluks. Siit ta teenib ka teiselpool Peipsit alles jäänud eestlasi. das-selle ja paistis, et G. Pooni on iseenda jälle leidnud. Tä hoidis end range distsipliini all toitumises jm., ta hindas elu ja lootis veel mõnedki aastad edasi elada. Ta oli Saksamaal läbi elanud raske südameataki, millest kosus siiski mõ-nekskümneks aastaks. Kuid kaks päeva enne surma leiti G. Poom oma korterist meelemärkuseta ja toimetati iiaiglasse. Ta ei ärganud sellest löögist enam. Kadunu sõbrad hindavad teda kui ühte ülimalt sümpaatset ja intelligentset inimest, kelle seltskonda jagada oli vaimne nauding ja rahuldus. Hinga rahus, armas sõber. S.VEIDENBAUM 1944. a. sügisel põgenes laevaga Dahzigi. Mitmekordsete pääsemiste järele venelaste haardest võis lõppeks alustada uut elu Ameerika tsoonis, Frankfurt a/M. lähedal asuvas Hanau laagris, 34 aastat tagasi avanesid õp. Tammarule perega USA väravad. Esialgsele väljaõppele Luteri Kiriku poolt järgneb 23 aastat kestnud viljakas ingliskeelne usutöö mitmes Ohio osariigi luterlikes kogustes. Kümme aastat tagasi õp. Philip Tammaru asus selle koguduse õpetajaks, mida ta on nüüd alates 14. novembrist 1973 teeninud 10 aastat., Seabrookis asumine annab veelgi paremaid võimalusi aidata kaasa rahvuslikus töös Rahvuskomitee Esinduskogu- liikmena, pidades kahel korral (197.4 ja 1983) palvusi USA^ Kongressis. „Who is Who in Reli-gion" on avaldanud tema eluloo ja tegevuse andmed. Ta on pidanud rohkesti loenguid Eesti küsimuse üle ameeriklastele, esinenud palvustega raadios ja võtnud sõna ameerika ajalehtedes. Õp. Juhan Suurkivi pensionile siirdumise järele oli EELK Philadelphia kogudus • õnnelikus olukorras, et Tammaru nõustus olema ka sellele kogudusele hingekarjaseks. Kogudused Seabrookis ja Philadelphias hindavad kõrgelt ühe eesti mehe panust, kes tarmukalt Jumala abiga jätkab õrna tööd täie jõuga, elava huvi, armastuse ja andumusega tööle, mida ta on teinud poolesaja aasta jooksul. Praostkonna ja ametivendade nimel: ole tänatud, Jumal kaitsku ja õnnistagu Sind. PRAOST RUDOLF KIVIRANNA KUHU MINHA? ® Laup., 18. veebr. Meeskoori Eesti Vabariigi aastapäeva tähistami> se koosviibimine Eesti Majas algusega kl. 7 õ. & Pühap., 19. veebr. Virulaste Nõupäev Eesti Majas algusega kl. 3 P. d Pühap., 19. veebr, ümar Daniell klaverikontsert Royal Gonservato-ry of Music algusega kl. 4 õ. 0 Neljap., 23. veebr. Aiandusklubi loeng „Ilupõõsad" Eesti Majas algusega kl. 7.30 õ. 0 Reedel, 24. yeebr. Vabariigi aao-tap. vastuvõtt Eesti Majas algusega kl. 7.30 õ. ^ Laup., 2ä. veebr. Eesti Vabariigi 66. aastapäeva aktus Montrealis Groatia HalPis, 4990 Place deLa Savanne, algusega kl. 5 õ. 9 Laup., 25. veebr. Lasteaia 20. aastapäeva aktus Eesti Majas algi-sega kl. 10 h. @) Pühap., 26. veebr, pärast E.V. aastap. aktust Tartu GollegeMs Vabadusristi kavaleride austamine. 0 Pühap., 26. ve^br. Eesti Vabariigi 66. aastapäeva tähistamise kont-sert- aktus Toronto Ülikooli aulas algusega kl. 3 p. ® Laup., 10. märtsil T.E.R.R. Kung-la esituses „Kaval Ants ja Vanapagan" Minkleri auditooriumis, 1750 Finch Ave. E., algusega kl. 7 õ. 9 Pühap., 11. märtsil Toronto Eesti Segakoori Pop-kontsert West-To» ronto Secondary kooli aulas, 330 Lansdowne Ave. algusega kl. 3 p. HiUllilllllllUlllilllililllllllllllllillllllllllUlilllillllllliiiniH^^ Exclusive Delicatessen Co. ® 43 S^ulock Ave. Toronto UUS OMANIK - KEITH JACKSON on Teie teenistuses — igat sorti suitsukalu. Helistage: 766-6007 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-02-16-08
