Meie Elu = Our life, February 16, 1984

              mi.
[' ,^Meie Elu" nr. 7 (11772) 1984
1 rii
tliitikas — selh.peallkSi-ja
IST btiiletaänis USA poliitÜF
läiletä^nis pühendatud JBaSts
lelnevalt teadaolevaid USA
1^ suhtes. Neile lisanduvad
lis puudutavad Balti riikide
|atikindlaifÜSA seisukohti, sa-
[H^lsingi Akti deklaratsiooni, -
)igil rahvastel on õigus täieli-vabadüsele
oma sise- ja valis-tikas
koos oma majandusliku,
balse ja kultuurilise elu korral­isega
ilma välisjõüdude segami-
]jne.:-r.
IST ligab, et Balti diplomaatilised,
|used on iseseisvad, rippumata
finantsist. Neid majandä-
Eesti, Läti ja Leedu riiklikest
[dest, millised blokeeriti USA-s
ja, USA toetab uudiste saatmist
i/ahvaste omas keeles Ameeri-lääle-
ja Vabadusrandio kaudu,
[saadik Moskvas ja meie kabi-isjemel
olevad ametiisikud ei
ta Balti riike. N.Liit on täieli-jeadlik
USA sellest poliitikast,
ISA see positsioon ei ole mitte
Istatud USA ja N.Liidu vaheli-
Idisest kahepoolsest läbikäimi-
[a kui aegajalt meie suhtleme
kodanike huvides Balti riikides
Iie perekonnaliikmete ühenda-
|s siinsetega või kriminaalse
•emise alal.
i äsja ilmunudGIST bülletääni
tSältic: States: US Policy" -
fy 1984, on väljaandeks mõju-õjria
biljutiste eritaotlustega
^abadusliit, nagu meile seda
liüiu juhatus. Bülletääni pn
[evfeda kõigil maadel ja seda
lalik tellida kas — Buredu pf
i Affairs, Department of State,
H^tonvD.C, Balti riikide esin-
[ või,Balti kesksetelt org.-delt,
jlineist ärakirjad olemas.
SERVICE
PAUL JUnüS
Müük ja rentlihine
Äris 291-5054
Kodus 4^^^^
, Ont. MIS 4L9
ocacm
loliitbüroo tahah hoida paiT'-
|s yõimu, siis välisvaatlejate
võimalikuks Androppvi
jaks peeti Alijev, Romanov,
:hev või Tshernenko, kõik
partei liini pooldajad ja
Andropovi järglase määra-partei
peasekretäri kohale^
lüroo määras ära ka N. Liidu
lise süüna ja vahekorra lää-jdega,
eriti USA valituse ja
(ent Reaganiga. Ennustuse te-
N. Liidu suhtes on üldiselt
nagu Winston Churchill
jtles. See on üks mõistatuste
iis ihässitud mõistatuste sis°
• . " , A.N.-
ELU"
||ugejad, ärge unustage omsi
|i5öpradele soovitamast
..MEIE ELU"
Ottawas...
(Algus esiküljel)
kna katusel pooles mastis,
^povi surma tõttu,
camööda muutus demoristrat-emotsionaalseks.
Karjuti
luseid kõvemine, eriti noorte-lötsas,
ja põletati punalipp räh-
|ausi saatel. Saatkonna ees kes-lonstratsioon
üle poole tunni,
issid jõudsid kohale. Demons-
[)oni lõppes Eesti hümni laulmi-mis
oli kõige liigutavam mo-
JVene saatkonna ees,sini-must-llippude
meri « noored ja vanad,
Iteranid, kooliõpilased - kõik
latud, hümni lauldes.
•
lonstratsioobi jälgisid CTV ja
filmimehed. Õhtustes uudistes,
f;30 ja kell 11:00, andis CTV
la rapordi. GBC $ndis ka rapor-lid;
ainult Ottawa piirkonnas,
tto piirkonnas CBC seda ei näi-
•
Itlaste Kesknõukogu Kanadas
j), et Niklus'e vabastamise akt-
1 jätkub; PalutaksB igat kaas-fst
kirjutada omal pariamendi-sle
ja nõuda Mart Nikluse va­alist.
Tänatakse kunstnik Joann
[iifi plakatite valmistamise
bamuti neid, kes annetasid kü-katteks
- Märt Pihl, Erik Alto-rrõnis
-Birkenbaum ]i
NELJAPÄEVAL 18. VEEBRUAPr THURSDAY, FEBIUARY
kuulas loenguid
Maailmalaagri „Eesti Lipp" juhtkond. 1. rida vasakult: majandusosäk. juht gdr. Anne Orunuk, 5 » -
juht. ngdr. Silvia Birk-Terts, maailmalaagri juht skiii. Egberl Runge, abijuht ngdr. Anne-Mai Kaunismaa,
kulalisoijak. juht. ngdr. Tiia Kütt. 2. rida: tehnilise osak. juht skm. Silver Kask, programmiosakonna juht
skm. Jaan Lepp, skautlaagri juht nskm. Rein Pajor julgeolekuosakonna juht skm. Enn Kiilaspea,
mfoirmatsiooniofakonna juht skm. Ervin Aleve ja administratsiooniosakonna juht skm. Gunnar Mitt.
Maaümalaagrisse registreerimiM
majandusliku toetuse hanMmine ja Õnnetaaler
I^aailmalaager „Eesti Lipp" lä­heneb
pikkade sammudega oma
eesmärgile, mis on laagri algus lau­päeval,,
30. juunil 1984 Kotkajär­vel.
Üheksapäevane maailmaläa-ger
eesti gaidlikele ja skautlikele
noortele tervest maailmast eelneb
Ülemaailmsetele Eesti Päevadele
Torontos, mis teatavasti avatakse
pühapäeval, 8. juulil. ESTO '84 ava-mispäevaks
on maailmalaager
lõppenud ja poisid ning tüdrukud,
kes seda soovivad,tuuakse bussi­dega
Torontosse, et osavõtta Onta­rio
Places toimuvast ayamistsere-mooniast
ja sellele järgnevast Es-toramast.
Eesti gaidide ja skautide malevad
tegutsevad peale Kanada veel Amee­rika
Ühendriiges, Rootsis, Saksa­maal
ja Austraalias; kusjuures suu­remad
esindusüksused tulevad naa­berriigist
Ameerikast ja .Rootsist.
Kuid ka kaugelt Austraaliast tulelj)
kaheksa noort ja juhti.
Osavõtjate arv on kalkuleeritud
aeitsmesajale. Selle laagriväe teeni-mispks
on raklpndatud praegu ühel
võr teisel, viisil sadakond Kanada
gaidide ja ^cautide malevate juhti,
kelle ülesan"deks on maailmalaagri
põhjalik ettevalmistamine ja tegelik
läbiviimine Kotkajärvel. Tegutsevad
seitse maailmalaagri osakonda ja
gaid: ning skautlaagri juhtkonnad.
Allörgahite vajaduse järele toimuva­tele
koosolekutele lisandub maail­malaagri
juhtkonna koosolek iga köl^
mas nädal. Ühendusepidamine Ka­nadas
ja välismaadega toimub kord
kuus ilmuva ajalehe „Sõnumid" kau­du.
' ;
Praegu onk^silkolm aktsiooni. Esi­mene,
on neist noorte ja juhtide re-gistreeimine
i . aprilliks s.ä. Kui kee­gi
ei ole registreerimislehte saanud
oma üksuse kaudu või eesti gaid-likud/
skautikud noored, kes vasta­vad
maailmalaagrisse„Eesti Lipp"
vastuvõtutingimustele, tegutsevad
aga Kanada üksustes, siis on soo­vitav
kirjutada aadressil: ngdr. Mai
Meret, 43 Glerimount Park Road,
Toronto, Ontario, M4E 2N1. Telef.:
690-6131.
Teine aktsioon on pöördumine
eesti ühiskonna poole Kanadas ma­jandusliku
toetuse saamiseks'maail­malaagri
läbiviimiseks. Selle akt­siooni
tagajärgedest oleneb eriti
laagri programmi kujundamine, mis
teatavasti on Eesti lipu väärikas aus­tamine
lipu juubeliaasta] N ii noored
kui' juhid maksavad !.fjgrimaksu,
mis katab toitlustamise iaagrivahen-dite
transpordi, märkide ja muud ku­lud.
Viimastel aastatel toimunud
kaks samalaadset majandusaktsioo-ni
Kotkajärvele uudismaa ostuks ja
esindusüksusie saatmiseks skautide
maailmajamboreele 1983 näitas, et
meie rahvusgrupi süda tuksub eesti
noortele.
Kolmas aktsioon on traditsioonih-ne
gaidide ja skautide õnnetaaler,
mis kordub igal aastal, nagu meie
suurima rahvuspüha Vabariigi aasta­päeva
pühitsemine. Ka selle sissetu­lek
sellel aastal läheb suuremas ula­tuses
maailmalaagrile.
Õnnetaalrite müügil on seekord
väike vigur juures, mida kindlasti
kõik ostjad mõistavad kui paratama­tust.
Poisid ja tüdrukud küsivad õn-netaalri
eest seekord kaks dollarit.
Kui arvestada, et õnnetaalreid on
„müüdud" ühe dollari eest kolm­kümmend
aastat, siis hinna tõstmine
kahekordseks ei vaja selgitust prae­guses
inflatsioonist ümbritsetud
maailmas! Kä selle hinna juures ori
õnnetaaler „odavmüügil" ja loode­takse,
et täiskasvanud kaasmaalased
omandavad rohkem kui ühe õnne-tsalri.
es 200 oli tulnud neljapäe-
J^a õhtul Toronto Eesti Majja kuu-
^öiöa loenguid tulumaksust ja pä­randist.
Toodi lisatoole, osa seisid
koridoris ja mõned läksid
»8egi tagasi koju.
Mitte kunagi ei ole Eesti Majan-
"Usklubi loenguõhtul olnud nii palju
* a s t , nentis esimees Hugo Later
^vasõnas. Arvati, et kuulajaid tuleb
50-~6O ja söepärast ruumgi valiti vas­tav.
Näib, et vana tõde peab paika —
^^üi juttu on kas tervisest või majan­aisest,
pole kuulajatest kunagi puu­du.
"J^LUMAKSUST
Isiklikust tulumaksust kõneles en­dine
maksurevident Helle Rannik,
kellel raamatupidamise ettevõte.
..Hellarra Services". Oma valguspil­tidega
selgitatud loengus ta käsitles
olulisi küsimusi seoses isikliku tulu-niaksuga
ja andis kasulikke juhen­deid.
(Toome need üksikasjalikult
käesolevas ja järgmistes lehtedes tei­sal).
Seoses tulumaksuga pidas lek­tor
praegu kõige kiireloomulisemaks
registreeritud säästuplaani RRSP
sissemaksu tegemise möödunud aas­ta
arvel, mille viimaseks tähtpäe­vaks
on 29. veebruar.
RRSP lükkab edasi tulumaksu maks­mise
äjale.kui isikul on väiksem sis­setulek
ja eriti oluline neile, kel pole
erapensioni.
PÄRAND ;
Pärandustombu planeerimisest
kõneles advokaadifirma Bell, Temp-le
partner advokaat Tõnis Laar. Ta
andis kokkuvõtliku üleyaate,mis juh­tub
surma korral lahkunu varanduse­ga,
käsitades testamenti.ja seadus­järgset
pärimist. Varandus võib olla
elamu, korter, suvila, pangaarve, võ­latähed,
aktsiad, väärismetallid, re­gistreeritud
säästukapital (RRSP),
paadid, autod, maalid, pensionid jne.
Surma korral on oluline, kelle nimel
need on ja kes on nimetatud päri­jaks.
Kui näiteks perekonnaelamu on
ühisvarana kahe abikaasa nimel, lä­heb
ühe abielupoole surma korral.
varandus automaatselt üle teisele.
Sama kehtib ka ühise pangaarve pu­hul,
kui RRSP dokumendis on nime­tatud
pärija jne. Kõik varandus, mil­le
omandiõigus ei lähe üle automaat­selt,
moodustab surma korral päran­dustombu,
mis jaotatakse lahkunu
viimase soovi — testamendi — alu­sel,
või kui see puudub,vastava sea­duse
järgi. Ontarios läheb vara laste­ta
lesele, kui on lapsi siis kuni 75.000
dol. saab lesk ja lapsed vastava jao-tustabeli
alusel, sugulased. Ja kui
pärijaid pole, saab varanduse Onta­rio
provints.
TESTAMENT
Testamendiga määrab isik kes on
tema pärijad. Seda võib teha paberile
pannes kahe tunnistajaga või siis
oma käega kirjutatult. See uus luba­tud
testamendi vorm ei vaja tunnis­tajaid.
Testamendis tuleb määrata'
selle täitja — üks või mitu. Need
võivad olla ka pärandi saajad. Täide­saatjatel
on õigus saada tasu kuni 5%
pärandi väärtusest. Keskvalitsus võ­tab
lõivuks 5 dol. igalt 1000-dollarilt.
Pärandusmakšu Kanadas ei ole (väl­jaarvatud
Quebeci provints), kuid
keskvalitsusJahab saada tulumaksu.
Maksuameti silmis surma korral isi­ku
varandus oleks nagu müüdud tu­ruhinnaga
ja pärijad peavad maksma
kapitali kasvu maksu, samuti läheb
RRSP viimase aasta tuluks jne.
Kuidas vähendada pärijate tulu-
ADVOKAAT TÕNIS LAAR
maksu? Lektor ütles, et aitaks kas
igavesti elada või oigel ajal sularahas
kätte anda. Muud palju pole ,teha,
sest riik tahab saada pärandist oma
osa ja kunagi ta selle ka saab.
Ta rõhutas vajadust teha testament
— nii noorematel kui vanadel. See on
eriti oluline eestlastele, kel paljudel
veel sugulasi kodumaal. Sellega väl­dime
oma kogutud vara võõrastesse
kätesse sattumise. Tuleks: 1) tfeha
oma vara inventuur, 2) nimistu oma
perekonnaliikmetest, 3) otsustada,
kellele jätta oma vara, 4) leida testa­mendi
täidesaatjad ja saada neilt
nõusolek, 5) viia need andmed advo­kaadi
kätte või siis teha ise testa­ment.
Vastades küsimustele lektorid se­letasid,
et testament on maksev ka
siis kui tunnistajad on surnud, testa­ment
võib olla eestikeelne, ärist oste­tud
testamendivorm vajab kahte tun­nistajat
jne.
Eesti Majandusklubi loenguõhtul täitsid i. Vasakul seisab klubi esimees Hugo Later.
Foto — S. Preem
suusa
Balti suusavõistlused olid sel
aastal eestlaste korraldada ja need
toimusid Deviis Elbow's, mäesuu­satamises
laupäeval!, 4. veebruaril
ja murdmaa-suusatamises püha­päeval
5. veebruaril.
Mäesuusatamises kujunesid taga­järjed
järgmiselt:
SLALOM. Tütariapsed 12 ja noo­remad.
1. Avdra Puzeirs, Leedu
99,90. Võistles üksinda.
. Naised 13 ja vanemad. 1..Heli Is-b^
rg,E;esti 80,70.2.|Hedi Later, Eesti
loli56. 3. Kathy Kajaks, Läti 118,Ž5.
. Vanemad poisid 13-16 a. I.Toivo
Lainevool, Eesti 79,52. 2. Ivar Rasa,
Läti 84,71. 3. Paulias Bekeris, Leedu
87,62.
Mehed 17 - 44 a. 1. Larry Later,
Eesti 7.0,95. 2. Paul Väärse, Eesti
72,69i 3. Ravo Lai.nel^ool, Eesti 74,57.
Veteraanid"45 a. ja vanemad. 1. L.
Stosiuans, Leedu 92,82. 2. H. Later,
Eestilll,71.
SUiJR SLALOM. Tütariapsed 12
a. ja nooremad. 1. Avdra Puzeirs,
Leedu 85,11. Võistlps üksinda.
Naised 13 a. ja vanemad. 1. Heli
Isberg, Eesti 64,7|2. 2. Lisa Knešs,
Läti 65,31. 3. Hedi Later, Eesti 84,30.
Variemad poisid 13 -16. a. 1. Ivar
.Rasa, Läti 65,94.2. Ivars Miczits, Läti
'66,94. '3. Peter Rugelis, Läti 67,29.
Mehed 17-45 a. 1. Larry Later,
Eesti .57,80. 2. Paul Väärsi, Eesti 61,
43. 3. Alfred Kelle, Läti 63,80.
Veteranid, mehed 45 a. ja vanemad.
1. Rein Lainevool, Eesti 76,.56. 2.
Hugo Later, Eesti 87,68.
• Ajad võeti elektrooniliste kelladega
ja on toodud sekundites. Eriauhinna
parimale mees mäesuusatajale võitis
Larry Later ja naistele Heli Isberg.
Auhindadeks olid medalid. Võistlus­test
võttis osa kogusummas 20 võist­lejat,
nendest 9 eestlast, 8 lätlast ja 3
leedulast.
MURDMAAVÕISTLUSED. Noo­red
tütarlapsed 12 a. ja nooremad -
2,5 km. l.Marja-Leena Roos, 14,47.
Võistles üksinda.
Naised 35 a. ja vanemad - 7,5 km
(Ligikaudne) 1. Reet Roos, 45,41. 2.
Imbi Lainevool, 48,00.3. Milvi Loite,
53,44.
Noored poisid 12.a. ja nooreniad -'•
2,5 km. 1. Arno Türk, 21,05.2. Martin
Roos, 25,19. 3. Peeter Türk, 25,34.
Veteranid, mehed 45 a. ja vanemad-
15 km (Ligikaudne) 1. Ülo Vastopä,
58,05. 2. Uno Limit, 61,22. 3. Theo
Vellend, 62,00.
Ajad on toodud minutites. Võist­lustest
võttis osa 16 võistlejat, kes
kõik olid eestlased. Balti Spordiliidu
poolt oli võistluste peakorraldajaks
määratud Arvo Oiling. Starteriks ja
ajavõtjaks oli Margus Tae. Neid abis­tasid
Leida Oiling, Kaari Türk, Kuno
Veskoja, Lembit Saar ja Valden Sa­dul..
Võistlused olid väga hästi korral»
datud. Isegi nii hästi, et peakorralda­jale
ja tema abilistele, võistlejate
poolt tunnustust-avaldati.
homset
APRILLIS ILMUB
mm
tstoBüoki m ä s s u s t , sSjast, BorSiinsst K^Z laagrist ja mm^t
millega autor, HANS MERET, toob esile seni-avaldamata
asjaolusid ja m õ n e g i p l a a d i teise poole''viimase 50-ne aasta
ajaloost meie paguluse 40-ks aastaks tulusaksja õpetlikuks
' lugemiseks ESTO/84 puhul. '
KALvlü J Ö ( j l , autori sõbrana, on avanud eeUteilimiste vas­tuvõtu
umbes 300-ja Ihk. kõvas köites illustreeritud raamatule.
mille hinnaks on eel-tellifale koos saatekuluga ainult $20.00.
Tellijaile varutakse nummerdatud ja autori poolt signeeritud
k ö i t e d .— Tellimised saata aadressil: ^
i KALJU JÕGI, 55 Duggan Ave. Toronto, Ont.
- Canada, M4V 1Y1. tel.: (416)-487-2p94.
Igaüks teab, et suvetöö annab
võimaluse õpilastelö teenida
mha et jätkata õppimist. Kuid see
on ainult osa sellest kavast.
Suvetöö võimaldab tööpraktikat,
mis aitab kergendada tulevikus
pideva töö leidmist. Tööandja,
kes võtab õpilasi tööle,
võimaldab neil areneda töö­kogemustes,
milHsed on samuti
kasulikud tulevikus.
Kanada valitsüskäendab
Kanada Suvetöö Programmi,
andes toetust palgamaksmisel
ja katab kulusid, mis tööga
seoses. 1_
"TEIE VÕITE KAASA '
AIDATA, LUUES TÖÖKOHTI
ÕPILASTELE KANADA
SUVETÖÖPgOgRAMMIS
Kanada Suvetöö Programm
võimaldab kasulikku tööd
kohalikkudele õpilastele.
Programmi alusel peab palkama
kolm kohalikku õpilast ja nad*
oma toodetega või oma tööga
olema kasulikud ühiskonnale.
Kõik tööd peavad olema täis
tööajaga ja kestma suvejooksu!
järjestikuliselt 6—18 nädalat.
KES ON ÕIGUSTATUD TÖÖ-
ANDMISEL TOETUST SAAMA?
Ühiskondlikud ja vabatahtlikud
grupid, elukutselised või tehnili­sed
ühingud, kohapealsed riikli­kud
või eraettevõtted on enamu­ses
eelistatud Kanada Suvetöö
Programmiks rahalist abi saama.
KUIDAS A V A L D A D A SOOVI
Kui Teie organisatsioonil on mõni
idee Kanada Suvetöö Program­miks,
võtke ühendust Canada
Employment Centre või Employ-ment
Development Branch'iga,
mis allub Immigration of Cana-dale.
Saate informatsiooni ja
sooviavalduse täitmise formulare.
SOOVIAVALDUSE ANDMISE
VIIMASEKS TÄHTPÄEVAKS
ON 24. VEEBRUAR 1984.
Kanada Tööameti Keskus,
Canada Employment Centre,
annab Teile lisainformatsiooni
alljärgnevate Suvetöö'
Programmide üle:
o SUMMER CAREER ACCESS
a student wage subsidy program
' CANADA EMPLOYMENT
CENTRES FOR STUDENTS
a summer job placement service
0- RCMP and DEPARTMENT
; OF NATIONAL DEFENCE
; student employment programs
Employment and Emploiet
""""ifiralion Canada . Immigration Canada
.Minister John Rob©rte, IKlinistfi?