Meie Elu = Our life, August 28, 1980

              )
i i ' Ä T I O I .-.L L ; 0/ CAi"AOA
^°Pection üevelopment Bran
395 "fellington Str. Order s
Nr. 35 (1593) 1980
Second Clas? Mail Registration No. 1354: .
NELJAPÄEVAL, 28. AUGUSTIL -THURSDAY, A U G U L T 28 XXXI aastakäik
6 0
GDANSK — Valitsusvõimud and­sid
esmaspäeval järele streikijatele
ja taastasid telefoniühenduse Gdau-ski
ja Poola teiste osade vahel.. Enam
kui 200.000 streikijat esindav i koi^i-tee
ei olnud nõus läbirääkimisi iat-kama
enne kui kümmekond päeva
tagasi katkestatud telefoniilide taas­tatakse.
Poola televisioon pndis es­makordselt
edasi avameelse! arutluse
olukorrast, millest võtsid osa suure­mate
ajalehtede toimetajad.
0 0
Mälestussammas koi. Ä. Rebasele ja kol.ltn J ^liipalule Seedri-oml,
mis kujutab kahte ida poole suunatud \^r(^>
^ ütü ,,A4cie Elu"
Pai
o i
833
mi
NEW YORK (M. E.) — Suure hil'^
nemisega avaldati ameerika ajakir­janduses
18. juulil jaj sellele järgne-,
.vait 12. augu.stil V/ashingtonis D.C.
korraldatud leedulaste poliitilisest
demonstratsioonist — mis kutsus
esile 18-mne leedulase vahistamise ja
poleemikat, mis oli suunatud USA
liiduvalitsuse kohtuvõimude vastu.
Vahistatute hulgas' on kä^omaaegse
põgenemisega Nõukogude kalalae­valt
kuulsaks saanud leedu vabadus­võitleja
Simas Küdirka.
Leedülastest demönstrante süüdis­tatakse
nüüd prokuratuuri poolt sea­duse
rikkumises, mis keelab meele­avalduste
korraldarnise. välisriikide
esinduste hoonete ümbruses, lähe­mal
kui 150 meetrit hoonetest.
12. augustil korraldati umbes, 30
leedulase poolt uus demonstratsioon,
seekord uhe Washhigtoni kohtu. ees.
S'^c n^' M'<r^ Uj^ ' hc^ntrlikide fö­deraalsete
kohtuvõimude vastu, ke­da
süüdistati nn. topelt-standardi
kasutamises.
.Nimelt, süüdistused iraanlastest
denionstrantide vastu lõpetati. Nad
arreteeriti samuti Washingtonis 27.
juulil toimunud demonstratsiooni
ajal, mis oli palju vägivaldsem kui
leedulaste oma ja mille käigus vigas-tati
nii politseinikke, pealtvaatajaid
kui ka demönstrante.; ,
...;Kohtunik Tmman Morrison keel­dus
leedulaste vastu tõstetud süüdis­tusi
lõpetamast. Asi tuleb anitusele'
septembris. 1
f
! Vabariiklaste presidendikandidaat j^y,^^.^^
Ronald Reagan sattus raskustesse
oma Hiina-poliitika pärast, kui ase­presidendi
kandidaat Georg Bush te­gi
visiidi Pekingi. Hiinlased olid ko­he
huvitatud K.eagani välimislubädU"
sest, et USA taastab diplomaatilise
vahekorra Taiva.niga. Kuigi Bush
puudiš selgetest vastustest mööda li­biseda,
aval|das Hiina teadeteagen-tuur
informatsiooni, milles üteldak­se,
et Georgp Bush ei suutnud hiin­lasi
veenda, et Reagaii kavatseb jat-l<.
ala senist iIŠÄpoUiliicat Puna-Hii"
na osas.
.Sõjameeste.Päevade aktuseklilalised otsisid .palava päikese eest-varju-Seednoru elupuude all..
•[.[••••. -v//';.:!; • ••; ^ Foto—•,,Meie, Elu"
II
BB.
Seedriorul toimunud Põhja-Ameerika sõjameeste III suvepäevadel avati
kolonel Älfpns Rebase ja kolonel-leitnant Harald Riipalu mälestuseks püstitatud mälestussammas^
Selle kujundas rakenduskunstnilc Vello riubel, püstitas Ülemaailmne Eesti Vabadusvõitlejate kes­kus
ja pidulikult avas aupeakonsul Ilmar Heinsoo. Mälestussamba õnnistas piiskop Karl Raudsepp
ja paraadiks rivistatud võitlejate valvel seistes asetati pärg Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate
Keskuse poolt langenute mälestussamba ette. Seedriorg oli pidurüüs, ilm ilusam kui soovida julges
ja külalisi oli kohal mitmetest ÜSA keskustest, nende seas oli kohal USA Vabadusvõitlejate
esimees
Toiduainete hinnatõus põhjustas.-streigi Poolasv Pildil saba lihakarni ees. Varssavis.
Suvepäevad algasid laupäeval kell:
lO.Oi)' kogunemisega lipu heiskami­seks-.
Sellele järgnesid laskevõisilu-sod,
millest võtsid osa 25 laskurit ja
saavutasid üllatavalt häid tulemusi.
I kohale, tulji kolonel Ü. Anson 94
silmaga võimalikust sajast, 2.. kohale
'tull V. Parsöri 93 s. ja 3. K. Tera 91 s.
Gra.naadiheite võistlusest võttis sa-*^
mu 1 i ;osa suur hü 1 k yõi11 eiaid. .\ ois-loldi:
kaugus- ja läpsusviseies. Kok­ku,
punktide.' järele tuli esimesele': ko­hale
P...Kunst1mees, 2. E. Tammistu
la 3 E.'.Kuus. •
Enne lõunat leidis veel aset Baili
\etcranide koosolek, kus arutusel
olid mitmed vabädusvõitluslikud kü-
Mmused ja omavaheline koostöö. ^•
• Panaadmarssiga ülesrivistatud
võitlejad Toronto,- Hamiltoni. ;ja:
Michigani võitlejate ühingutest, kobs
I äti ja - Leedu veteranide, ühingule
esindustega valvel , seistes asetati
l'lemaalis-e.' Keskuse korraldusel
parg langenute mälestu-ss^mbaie. ,
Sellele järgnes paraadi vastuvõtt au.-- . . .
iieakonsuT l. Heinsoo .'poolt- j a pa-. Teise maailmasõja sõjasangarile mälestuseks püstitatud mälestus-.
laadmarss: Paraadi juhatas A. Kukk.. ^ärgl a^^ pärgade ja lippudega. • • •
• . , - • Foto—- „lVIeic E l u ' ':
on ühtfasi mälestussambaks Maitla- sangaritest. Eestis räägiti palju Va­le,
Nugiseks'ile ja paljudele; teistele,; badussõja sahgaritc^tegudcst ja nen-keJle;
vapruses ei tule kafaelda. Kõigi dele püsliiali palju ausambaid. Ka
Streikivad Foola töölised said esimese lubaduse oma^ nõudmiste täitmiseks kui Edward Gierek
teatas, et lubatakse vabad ametiühingu valimised. Seoses Poola põhjaosa majanduse halvanud strei­kidega,
mis hõlmab umbes 200.000 töölist, astus tagasi peaminister Edward Bariüch ja kuus teist po-
M Ä L E S T U S S A M B A
Sissejuhatavad sõnad ütles 'Toron-
10 HVÜ: esimees'H. K i v i : Ta märkis,
< i käesoleva sõjameeste' suvepäeva'
eriliseks osaks on malestussam-ba
a\ amine kolonel A.Reba.sele ja kö'.
loiln. H. Riipalule.See mälestussam-nias.
miHe. kaks: sõdalase mõõka on
suunatud ' i t t a , , jäägu igaveseks mä-^
ii-stüseks eesti rahvale ja. meenutagu ^
s idalastele, kellega /võitlemiseks
nendel tuleb valmis olla.
Ausammast avades aupeakonsul I.-
Heinsoo-rõhutas; et eesti rahvas qn
nende võitlejate mälestuseks ma pü-liitbüroo
liiget. Tema asemele määrati endine majandus f Pinkowski,
Lemm nimelises Jaevaehiluse teha­ses
Gdanskis (Danzigis) aitas streik
15. aus. uhe keevitaia -ja kraana .ope-raatori.
Anna Valeni\inü\viezi toolt
vallandamise parast. St^tMk levis kii­resti
Danzigis )a kogu Baltimere ran­niku
piirkond oli mõne päeva jook­sul
istreigist haaratud. Möödunud nä­dalalõpul
uhtnesid streigiga ka Lõu-na-
Poola kaevanduste la rauatehasle
t o ö h s e d r Momendil streigib ule
200,000 toolise la mitusada ..tööstust
selle tagajärjel on suletud. Tööstus­lik
kahju riigile selle tagajärjel arva­takse
olevat 20 miljonit dollarit päe­vas
Linnade varustamine toitainete-
•ga naib kujunevat \õrmal.u.ks: Valit­suse
puudeks on- olnud streiki"loka­liseerida
kohalike loos tuste streiki-
Rebasele ja Riipaluie oleks püstita-hitsen.;
selle.;samba pühaks paigaks 'fud Eestis ausambad, kui Eesli oleks^
ees.tii-ahvale. Meenutagu; see paik '. jäänud .vabaks: ;01ul<ordadest tingi- ,
Igale' Eestlasele, et iganes, kus .kaks ^tult nendele püstitati /mäleštussam-:
v õ i : k o | n i . o n minu nirnel koos, seal mas siin Seedriorus, Kanada pinnal. ^
olen; mina nende keskel,, abistan: ja See on,nimeline mälestusmärk,:rien-
. toetänmeid.'.'- . / •' : ^ .i,- . dele kahele väejuhile, ^kes edukalt
Piiskopi; önnistušsõhadele järgnes - võitlesid -tõrjelahinguis; kui' saksla-
Hamiltonj triolt (Äinoi .Tera, Valve sed:taandusidV Selle • tulemusena ve^
nud sunnitud haarama lugematult/ 1^^^^^^^^^^^^^
>paliu kordi mõõga omamaa ja r a h - : ^ ^ ^ ;;-^. ^ • • lit 1943.^
, ^.^ Pühitsetud mälestussambale aseta- Missuvel, kus .paljudel eestlastel
Vti pärjad Korp. Frat.Estica-ja Korp^^ põgenemine ko-
Sakäla nimel Valter Penti. .j'a Hans clumäall.
poo'^-^ ' • Šee mä
va kaitseks. Nendes võitlustes on ol-
•' nud palju vahvaid Võitlejaid. Viima­ses
maailmasõjas paistsid eriliselt
vate töölisteaa iäbirääkimisi alii^^^^^^ .^iWkakvväeük^^^ ^ ;,.-,...
da ja• s t r e i k Ü l d juhte.-ianoreerida. • -'^^''^ ^^^^"^ f: ^'^^\ j ä l e s t u s - . KÕNE Ü L E M A A I L M S E ;, :, •
Seeei ole tulemusi.andniKl. Olukord ^^^^^^^^^ nendele^op u h t l ^ i :austu-; j ^ ^ ^^
seks kolgile, kes. kaitsesid: Eestit vn- ;
•mases sojas. : : i' Põhjenduseks, miks see rnälestus-.
Mälestussammast õnnistades piis- sammas püstitati nimeliselt kahele
. k ü p . K . Raudsepp valis oma: palvuse sõdalasele, ütles ^ Ülemaailmse Kes-on
tõsine. Möödunud nädala lõpüi
valitsus nõustus streigi üldjuhticlega
iäbirääkimislesse astuma ja tegi
estussäm.mas on ühtlasi
.1 • " .' •.
:austuseks kõigile .II r M'aail.masõja :
lansenud'eestlastele. Kolonel Reba-ne
ja Riipalu sümböliseefiväd neid. ^
Lõpetades kõnet A . J u r s avaldas
tänu Sihtasitus Sjeedriorule nägusa'
kol|ia ann|eta.mise eest.' mälestussam-'•
ba' püstitamiseks, mälestussamba
Laup., 30. aug. kell 5 p.l.
Trinity kabelis, 6 Hoskins Ave.
Jutlustab dr. .HAKTAUL... ; , V
Solist t'LO SAAR.' ..;
EELk Jakobi Kogudus
Ivokkuleppe saam^ ^^.^^^^ . ^^^^
s peammistri aoitq, WieezvslaxN. •• võiMcolm on. minu nimel koos, seal kaks, kelleletäna avati mälestussam- , kujundajale, Vello Hubelile, mäleš-v..
o^enri>iria nende keskel'':. Dramaati-. mas ;olid meie tuntud relvavennad: tus^ambä' avajale, - aupeakonsul I.
. t i l i s i momente esile tõstes möödu- ja sõbrad, kes juhtidena paistsid, eri- Hemsoola ja selle samba õnnistaja-nüd;
sõjast ta. veenis kuulajaid, et; liselt:silma. Jutud silmapaistvatest r je, -piiskop K.:Raudsepale.
Jagielekile. Viimasel ;ol| möödunud
nädala lõpul esinienc kokkusaamine
streigi juhtidega Danzigis. Streikijä-te.
nõudmised ta esitas .valitsusele
Warssavir laupäeva õhtul Nende ••'^ kõnet ÄiJurs tegi teata- n õ u S k ^ ^ ^ ^ võitleja ..ajab selle labi aegade jaJeevad;need võitlejad ^ ^^j^^^. ^^^^
.stKs vaiiisus ja Kommunistliku p a r . omalp i f , i a p . T , K t ia :tuge, -..Mä- :-^meie ei teak^ midasi .Ümera ja Paala, -
(Järg. Ihk. 3)
cst. omale j ü l e s t u s t . j a .;jtuge;.:;,Mä- :'meie ei teak^ midagi jaPaala^
(Järg. lk. 3.) ••j^stussammas..Rebasele^ ^Riipaluie lahingutest, Lembitust. ja teistest