1977-04-01-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
REEDEL, 1 APRILLIL — Ä I M Y , APRIL 1 „Meie Elu" nr. 13 (1416) 1977 Kiri Inglismaalt lm NISTIK! COVEMTRY („Meie Elu" kaastööliselt) — Käesoleva aasta esimesed loiud on oinud Briti välispoliitikale traagilised. Jaanuarikuu 14-dal kuu« päeval suri 79-aasta vanuselt omaaegne Briti valis- ja peaminister Sir Anthony Eden (alias krahv Avon) maksahaiguse tagajärjel. Kuu aega hiljem järgnes talle südameatakiga ta nimekaim — Anthony Crösland, praeguse sotsialistliku valitsuse välisasjade sekretär, ™ » vanmelt. Kui A. Edenit tunti üldiselt vanema generatsiooni ridades konservatiivina, kelle lipukirjaks oli enne sõda Rahvasteliidu nn. kollektiivse julgeoleku poliitika, mis lõppes teatavasti Jalta ja Potsdami konverentside fiaskoga, siis A. Croslandi. tunti mõõduka sotsialistina, kes oli pigem huvitatud sotsialismi teooriast kui fiktiivsest välispoliitikast (näit. R'o-' deesia küsimus). Croslandi tervis murdus suure töökoormatuse all B r i t i välisministeeriumis, olles ühtlasi Brüsselis, Euroopa nõukogu presidendiks, milline' amet lõppenuks kuue kuu jooksul.. Temast pidi saama, vastavalt Briti peaministri soovile varakantsler, nii. majandusminister. Viimane — Denis Healey tulnuks kabineti ümberkorraldamise ajal välisministri kohale. Surmavikat-tahtis aga teisiti. • Nüüd nimetas peaminister J. Gal-laghanuueks Briti' välisministriks noore, energilise arsti, erialalt neu-roirJog, dr. David Owen'i. l a on 38- aastane, seega samavanüne kui Anthony Eden sai 1935. a. välisministriks. Dr. Övven on Plymouth'! linnä-arsti poeg ja praktiseeris neuroloogina ja psühhiaatrina sealses St. Thomase haiglas, 1964, a. ta siirdus ägi poliitikasse — vahetas kirurgi noa poliitilise kõnetooli vastu.i Ta pääses Alämkotta ainult 2500 hääle-en amusega Davenporti valimispiir- ' konnas. ' - -Dr.. D.. Owen ei ole Briti välisministeeriumis paris uustulnuk. Endise välisministri abilisena, nn. riigisekretärina ta töötas seal juba paar aastat Tal on isiklikku sarmi — nagu omal ajal Edenil ja välispoliitilises •osas. pooldab Euroopa Ühisturuga lii tiimist ja selle poliitikat. Ta on abielus nägu ta eelkäija Crösland — aiAi-eriklannaga. Välispoliitikas ta esineb peatselt fersega Ida-Lääne suhete, alal. Seni on ta matkinud president Carteri inimõiguste poliitilist joont. Dr. D. Üwcn. oma esimesel ametisse astu-mise päeval (22. veebruaril) deklareeris: „Kui ma midagi toon siia asu•usse (s.o, Briti välisministeeriumi), siis. saab see olema inimlik väärikus, inimõigused ja individuaalne vabadus". Juba ta on suutnud venelasi tuua Euroopa Ühisturu peakorterisse Brüsselis, et nendega jõuda kokkuleppele seadusliku kalapüügi lepingu sõlmimises, mis teatavasti EEG otsuse kohaselt ei luba vene kalalaevadel (suurtel ja vaiksetel) Briti saartele ligineda 200-miili kauguselt. Varem seed püüdsid briti heeringat ja muud kalasorte siinsetes rannavetes mõnekümne miili kauguses, et täita, ainult oma ./viisaastaku plaani5 '. Hiljem'kalasaak hävitati isegi pGbtamise läbi! feätavasti' pensionid Inglismaal. ÜIV võrdlemisi madalad — kõigest £15.00 nädalas. Üllataval: kombel , pensioniiga ja kõrge vanus on aseta nud majanduslikesse raskustesse leedi Spencer-Churchilli, kes kannab nvs, baronessi tiitlit ja on 91-aastane, kadunud kuulsa Briti peaministri Sir Winston Churchilli abikaasa. Leedi .'..'Churchili elab oma kõrge vanusega ; Londonis, , Kansingtoni linnaosas, nn. Prince Gate'i tänavas — viietoalises üürikorteris, kus avaneb ilus . väljavaade Hyde Park'i suunas. Selle inglise daami väike riigipension läheb juba ühe ööpäeva jooksul ta järelvaatajale — halastajaõele. Tulemus on see, et 1965. a. alates leedi CUurchill on müütanud oksjoni tee] '•oina hõbeasju, mööblit ja kadunud Churchilli maale. Teatavasti maali- ; kunst oli: Churchilli hobi. Leedi Ctiurchill ön oma varandusest seni realiseerinud £14.000 väärtuses. Aas-tal 1972 võeti Briti Alamkojas vastu Pensioni Akt, mis näeb ette tulevas-r tele peaministrite abikaasadele lese-pensioni £3.700 aastas. See seadus v;>ib leida rakendamist ainult Harold Wiisorii ja James. Gallaghanisurma -juhtudel; Teiste Briti riigimeeste, resp. peaministrite leski see ei puuduta. Leedi Churchili on oma. kõrgele vanusele vaatamata veel hea tervise EERIK PURJE MNDLUSTUSBÜROO « i k kindlustusliigid 958 Broadvieto Ave0 Süite 203 Toronto, Tel: 46U '" Hm t KEVADPÜHADE LAUALE OSTKE MEIE SAADUSI ORTS 133 Laird Drive, Toronto M4G; 3V5 — Telefon 425-( a« juures. 80-aastase vanuse ümber tal oli rida kukkumisi ja luumurdeid, kuid juba paar aastat hoolitseb tema elu ja tervise eest nn. öö-õde.' 1965. a., s.o. üheksa kuud peale Sir Winston Churchilli surma leedi Churchillil murdus parema käe luu Hyde pargis, mis juhtus jalgpalli viske tagajärjel. Leedi..Churchilli viietoaline korter, maksab aastas üüri arvel £8000. Ta armastab ikka veel kinni pidada aristokraatlikust *' „suurest joonest"> kutsudes külla kõrgeid külalisi, näit. Prantsuse president Gis-card d'Estaing jt. nagu tal oli seda kombeks Chartwellis, Kenti krahvkonnas olevas suurfarmis, mis nüüd asub ..Churchilli koduna" hooldus- .'trusti all, külastamiseks turistideje. Maalide ja teiste väärtasjade müügiga tavaliselt tegeleb Londonis tuntud müügifirma Christie. Firma loodab järgmisel kuul müüa Churchilli maale £15.000—24.000? väärtuses, 4. märtsil tulevad müügile kaks Sir Winstoni maali, üks neist maalitud aastal .1924, teine 1925. a. Samuti maalid: „Hauduv luik Chartwellis" (1934) ja „Mustad luiged Chartwellis" (1936). Churchili oli teatavasti suur loomade ja lindude sõber. Sir Winstoni pojapoeg ; Winston Churchili, kes. on ühtlasi Briti Alamkoja konservatiivide partei liige ja üldiselt tuntud veendunud antikommunistina, märgib sel puhul ajakirjanduse esindajatele: „Mu vanaema on seni müünud ainult paremat mööblit, kuid nüüd tuleb tal müüa juba väärtuslikke maale". See ei ole enam õnnelik aeg temale, millised maalid on rippunud seintel 40—50 aastat Ta peab neid müüma, kuna .tahab edasi elada oma väga meeldivas üürikorteris. Kahju, et parlämendi-akt peaministrite leskede osas ei ole tagasiulatuva kehtivusega. Ma ei taha jätta muljet, et minu vanaema tahab erisoodustust — kaugeltki mitte. Ta oleks üks viimaseid isikuid, kes seda teeks." Märkigem siinkohal paralleelidena USA presidentide leskede sissetulekuid . — nad saavad aasta jooksul £11.737 (s.o. 20.000 dollarit). Näit. proua Mamie Eiserihower elab perekonna farmis Grettysburgis, Pennsylvanias. Ta saab korraga kaks pensioni — esiteks kui presidendi lesk ja teiseks — Pentagonsit kui sõjaaegse, liitlasvägede ülemjuhataja, kindrali lesk. Proua Bess Trumanil on nn. Victorian house Independen- ,ce'is. Tema abikaasa elamu on tagasihoidlik, kuid lisaks riigipensionile, ta saab lisasissetulekuid Trumani memuaaride läbimüügist. Ka Kanada peaministri lesk — proua Maryon Peason, kelle abikaasa hr. Lester Pearson oli peaministriks ajavahe mikul 1963—68., saab pensionina aastas 19.600 Kanada dollarit (s.o £11.158). Prantsusmaa presidentide lesed saavad aastapensionina 49.500 franki (ehk £5.820). „D. TelegraphT (12. veebr.) juht-kirj anik märgib leedi Spencer Churchilli majandusliku raskuste puhul kokku võttes järgmist: „Nagu hr. Churchili juba rõhutas, siis tema vanaema oleks küll üks viimaseid isikuid, kes küsiks erisoodustust. Sellest hoolimata, ta on eriline isik, ja see tähendab tõelist vaimu, mis eitab õigust ühe vana leedi suhtes, et kuivatada ta pisaraid. Tuleb teha algatust, mis teeb seaduse tagasiulatuva kehtivusega Briti peaministrite leskedele. Meie võiksime tasuda talle tuhatkordselt, ilma et jõuaksime kustutada oma auvõlga tema abikaasa vastu." ® Suitsukalkunidy -singid ja -lohed • Soome kilud ja silgud •' • Eesti hapukapsad - ® Skandinaavia delikatessid ja konservid ® Euroopa juustud - ® Eesti ja soome pagarisaadused ® Väga maitsvad islandi räsvaheeringad ® Suur valik mitmesuguseid kalafileešid purkides SUITSU TA M E ostjate poolt toodud lihasaadusi 1.250.000 uut Kanada uus immigratsiooniseadus jõustus 15-dal veebruaril ja selle ja- Tele saab Kanada kodanikuks senise 5-e aasta asemel 3-me aastase Kanadas .viibimise jjärele. Selle tõttu saavad üksi Toronto mitu kodakondsuse kohtunikku kokku kuni 500 koda-kondsuse sooviavaldust päevas. Rii-gisekretäriaat. seletas mõni aeg tagasi, et . kodakondsust ootavad 900.000 immigranti. Nüüd uue seadusega arvatakse uue, kodakondsuse taotlejate arvu tõusvat 1.250.000 isikule. Kodakondsuse saamise protse-tuür on kolmeastmeline: 1. • Tuleb esitada 'sooviavaldus, kodakondsuse saamiseks. 2. Umbes kolme kuu pärast järgneb ülekuulamine.' 3. Tavaliselt kuue nädala pärast ülekuulamist toimub • kodanikuks võtmine kodakondsuse kohtuniku poolt. • STOKHOLM („Meie Elu" kaastööliselt) — Igat aasta märtsi äiul toimub Rootsis Põhja-Dalarnas suur süusatamisvõistlus pühapäeval: tänavu oli see arvult 54-jas ja peeti 6. märtsil. Võistluse nimetus on Vasaloppet, tõlkes( on see. Vasajooks. Gustav I Vasa, Rootsi kuningas 1523^-60, Vasade dünastia rajaja, alustas 1521 ülestõusu Taani ülemvõimu vastu. See toimus Põhja Dalarnas jä pärast võitu ta valiti kuningaks. Taanlased tahtsid 'mässu? juhi Gustav Vasa vangistada ja jälitasid teda. Ta pääsis aga Mora'st põgenema.. (Mora on nüüd 13.000 danikuga alevik)y Gustav Vasa oli suusatanud põhja poole kuni Sälenlni, Varjates end vahepeal selle teekonna läheduses asuvates taiudes. Sälenist ta katsus pääseda. Norrasse. See põgenemistee-kond oli 87 klm. pikk. : ;" 1922. aastal alustati ühe sportlase ajaga 4 tundi 35 min. ja 3 sekundit. algatusel nimetatud teekonnal pika-maa suusatamisvõistlust pidama, kuid Gustav Vasa põgenemistee vastupidises suunas: Sälenist Mõrasse, tee pikkus nüüd läbi metsamaastiku 85,55 kilomeetrit. Ja nii kujuneski välja igaaastane Vasaloppet. • Algul oli osavõtjaid mõned sajad» võistlejate arv suurenes järjest. 1966. a. startis selleks võistluseks ju^a 6278 suusatajat, kellest 5811 tuli sihile.Mõrasse. Võitja oli Janne Stefansson Praegu jookseb seeriana BBC-raa-diosaates iga neljapäeva õhtul (ka nai nr.; 4) kuuldemäng pealkirja all „Spioonimeisrid", koosnedes kuuest osast. .Kuuldemäng on koostatud ja-Iirimaal)' võlub, neid. See oli karistatud kogemus neile, kui teie valitsus saatis 1971. a. välja 105 KGB ametnikku. Nad töötavad; nüüd tõenäoliselt mujal Tavaliselt KGB värbab agente juhtivate isikute keskelt. Kuid USA seersant Robert Lee Johnson, kes õli Orley's ülimate saladokumentide valvesoduriks, andis. venelastele üle ülima väärtuslikku informatsiooni. Seda kasutati venelaste poolt USA vastu ja Euroopat ähvardati sõja korral maatasa teha." J. Barroni salakuulajate-lugude kommentaatoriks on tuntud BBC ajakirjanik Rene Cütforth. .. Hiljuti saabus Inglismaale defek-torina Lääne-Saksamaalt, Bonnist, tshehhi salaluure agent Svetozar Sim-ko, 36 aasta vanune mees. Ta töötas „väliskorrespondendina" Bonnis, olles Tshehhoslovakkia teade te teenis^ tüse' — CETEKA. „ametlikusf ' koosseisus. Tegelikult ta aga organiseeris Vene vastuluuret Lääne-Saksa-maal. Simko räägib head inglise keelt ja ka teisi võõrkeeli.. Ta on külastanud Inglismaad varem paaril korral (1967 ja 1970) ja neist aastaist pärineb ta põgenemisotsus. Simko, tema 34-aastane naine- ja 12-aastane poeg on nüüd. juba Inglismaai kindlas peidukohas ja taotlevad asüüliõi-gust. Simko on ütelnud':-„Ma elasin kogu aeg vales, kuid on võimatu pidevalt valetada," Ta on elukutselt akadeemilise haridusega isik, kuid Tshehhoslovakkia okupeerimine 1968. a. venelaste poolt tegi teda üle öö veendunud Vene-vastaseks. Simko on annud pikema intervjuu „B. TelegraphT' esindajale Bonnis, hr. Davis Shersile ja pühapäevalehes „The Sunday Telegraph" (27. veebruar) Christoph Dobsonfle, piealkirja all: „Minu elu salakuulaja võrgus.'' Ch. Bobson kirjutab Simkost: „See sõda toimub aktuaalse salakuulamise õhkkonnas. See on kõikjale läbitungiv. Kõik, kes külastavad Läänemaailma, võtavad sellest osa. Simko värvati keemikust ajakirjanikuks, täpsemalt võttes — salakuulajaks. Ta saadeti Saksamaale, et; tutvuda Tänavusest Vasaloppetist võttis juba osa ligi 11.000 suusatajat, nende hulgas kuningas Carl Gustaf, kes on nüüd 30-aastane ja hea sportlane. Alles hiljuti oli ta üleval põhjas ametiülesannetes, kus ta 24-kraadili-se külma juures jooksis 20 kilomeetr rid suuskadel, jättes oma saatjad maha.' Kuningas külastas seal pärast pikka suusateekonda ühte vana talu, mida peab. sama sugukond juba 1600 aastast peale. Perenaine pakkus kuningale lihtsaid maatoite/muuseas „kalbertantsu" (piim pärast vasika sünnitamist), rootsi keeles ka ,/kalv-tants" ja. andis kuningale kaasa toiduretsepte tema abikaasa jaoks. -•: sensatsiooniks Präntsüsmda marksistlik konna Kui India läks möödunuid valimistega paremale, siis samal ajal toimunud Prantsusmaa omavalitsuse valimistel Prantsusmaa läks vasakule, kuna sotsialistide ja kommunistide koalitsioon sai üle Sl% häältest. 3(J-ne linna linnapead on marksistid ja nende hulgas 11 kommunistist linnapead. Pariisi linnapeaks sai endine peaminister Jacques Ghirac. Uued presidendivalimised toimuvad aasta pärast ja praeguse presidendi Gis-gard d'Estaing'i väljavaated on ebamäärased. Kardetakse, et Prantsusmaa valib marksistid legaalsel tee! võimule sotsialistide juhi F. Mitte-randi ja kommunistide juhi G. Mar-chais'e koostöö tulemusena. John Barroni bestsellerina levinud sealse agentide tööga, et teda hilježi raamatu: , „KGB" (ilmunud 197.4) põhjal. J. Barron on Washingtonis vanem-toimetaja „Reader's Bigesti" juures; Tal on ülikooli diplom Mis-, souri Ajakirjanduse Ülikoolist, Kaitseväe sundaja teenis USA mereväes, spetsialiseerudes vene keele alale ja saata Washingtoni. Tema treening oli täppis. Prahfis ta töötas CETEKA peakorteris, et saada ajakirjanik, töötades nii hpm mikuti kui pärastlõuna, vahetuses Suurem osa päevast ta veetis sala luure õpilasena. „Minu põhiline tree-oli paar aastat luureohvitseriks Ber-' ning"; ütleb tema (Simko) „on üht-liinis. . . Siinsele' raadiolehele („Radio Times") antud lühiintervjuus, ühenduses spioonilugudega, John Barron märgib: „KGB juures ei ole märgata võimu vähendamist. Ikka veel leidub Lääne-Euroopas 1100 KGB ohvitseri, kes elavad ametlikult varjunimede all. Seega nende koosseis on viimase' kuue aasta jooksul suurenenud 20 protsendi võrra. Näit. Bub-linis (Iirimaa pealinnas) Vene Saatkond koosneb 40 protsenti KGB personaalist. Teie olukord Ulsteris (Põh-lane üle terve maailma".' Talle õpeta ti mini-fotografeerimist, kuidas kasutada „tühje kirjakaste"' ja kuidas läheneda kerge vaevaga välisturistidele Prahas, talle anti juhiseid, kuidas teha nende keskel endile sõpru jä-leida-fakte nende isikute elus, eriti seksuaalnõrkuste osas — mida võidi võimaluse korral kasutada välismaalase suhtes; kui ta oli tehtud „märgitud meheks" jne. Simko, nii ütleb Briti Luureteenistus, „on laulnud neile kui kanaari..." \ -AHTO' Kuningas Carl Gustaf teatas oma soovist' suusavõistlusest, osa võtta mõni nädal enne seda ainult „Mora Nissele" (Niis Karlssoniie), kes on nooremas eas võitnud üheksa korda Vasaloppeti. Mora Nisse on nüüd vanem mees, peab Mõras spordieseme-te kauplust, tuntud kunagise sport-, lasena kogu Rootsis. Kuningas palus Mora Nisset oma osavõtu kavatsust sala j as hoida, mida see ka täitis. Kuningas tuli võistlusele oma abikaasa ja kahe adjutandi saatel. Kuninganna poetas publiku hulka ja kaks adjutanti, kes on ka head suusasportla-sed, alustasid Sälenist jooksu.. Pikal teekonnal tunti kuningas ära, ta ei lasknud end eksitada ja jätkas- rahulikult pikka teekonda, peatudes mõneks hetkeks vabaõhu ,,einelaudade' juures, kus: võistlejaile mustiikasupr pakuti papist topsikutes. Carl Cüstaf ei olnud seekord kõige paremas vormis ja adjutandid soovi tasid tal tempot vähendada, mida ta ka tegi. Ta jõudis finishesse 5708-nda võistlejana, ajaga 8:tundi, 12 min. ja 41 sekundit,.mis oli kulunud 85-kiIo-meetrilise teekonna läbistamiseks Talle said osaks suured aplausid. Kuninganna oli kogu aja võistlustest osavõtjaid fötografeerinud. Umbes 5000 suusatajad lõpetas pärast ku ningat. ; Võistluse start pakkus haruÄst, värvirikast pilti, domineerisid punased ja sinised spordiriietused ja haruldased rahvuskirjades peakatted. Vasaloppetist on igal aastal osa võtnud 'ka vähesel arvul välismaalasi — norralasi, taanlasi, soomlasi, shveitsläsi ja viimaseil aastail ka kolm-neli venelast. Seekord võitiski venelane Ivan Garanin, jaga 4 tundi, 30 min. ja 34 sek. Läinud aastal oli Vasaloppeti võitjaks soomlane Matti Kuoska ajaga 4.09;07. Ivan Gara nin oli esimene venel!äne Vasaloppeti võitjana. Ta on neil korda varemalt sellest jooksust osa võtnud. On hää li kuuldavale tulnud, et. Vasaloppe tist lubataks osa võtta ainult põhjamaalastel (peale rootslaste, norralastel, taanlästel, soomlastel ja is laiidlastel). Venelaste asjus arvatakse-, et N. Liit saadab sellistele võist lastele elukutselisi sportlasi. Oli juttu ühe eestirootslasega, kes hiljuti oli N. Eestit külastanud. See ütles: „Eesti õnn on ehk see, et ta peab praegu olema rumalate venelaste rõhumise all. Eestlane naerab lolli tibla üle. Tibla ei suuda eestlasi venestada. Asi oleks meie endisele kodumaale hukatuslikuks kujunenud, kui näiteks sakslased oleks meid pikaks ajaks oma okupatsiooni alla saanud. Metsakalmistule maetakse nüüd ainult venelasi ja kommusid. Tavaliste eestlaste kalmistu on nüüd Pär- Välisajakirjanduse suuremaks sensatsiooniks on kujunenud Margaret Trudeau seiklused ,,Rolling Stone" rockmuusikutega Torontos ja hiljem New Yorkis koos printsess Yasmin Khaniga. Kõige suuremat sensatsiooni on tekitanud Margaret Trüdeaü jutuajamine New Yorgi ajakirjale „Peoples magazine", mis tõi 8 leheküljelise artikli Kanada peaministri perekonnaelu intiimsustest. Margaret Trudeau seletas lehele muuseas, et abielludes nad mõlemad loobusid oma armukestest. Vaatamata sellele, et tema mees on temast ligemale 30 aastat vanem olevat ta. kui 25 aas-1 tane ja sellepärast olevat laimamine, j kui kahtlustatakse, et tal oli vahekord muusiku Mick Jaggeriga. Teatavasti rääkis Margaret Trudeau New Yorgi lehtedele, et ta üüris New Yorkis suure korteri, kus hakkab harrastama päevapildis tärnist. Jäädes: samal ajal P. E. Trudeau, naiseks ja nende kolme väikese lapse emaks. Hiljem seletas Margaret" Trudeau; et ta ei kavatse mitte alaliselt asuda New Yorki, vaid piirdub külastamistega. Kõige kummalisemaks Margaret Trudeau jutuks loetakse seda, et ta seletas, et ta kandis ametlikul lõunal poolpik-ka. kleiti seepärast, et ta kartis, et õhtukleidis ta oleks ärritanud mõnd vanemat härrat niivõrd, et see oleks võinud saada südame ataki. on ja eiugadepeal 27—28. märtsini on USA välissekretär Cyruš Vance Moskvas, et pidada läbirääkimisi relvastuse piiramiseks ja võtta seisukoht detente edaspidise saatuse suhtes. President J. Carter avalikult toetab N. Liidu dissidente ja võitleb inimõiguste eest ka N. Liidus. L. Brezhnev ja Kremli juhtkond on vihane ja närviline sellepärast ja süüdistab J, Carterit N. Liidu sise-. asjadesse segamises. President J. Carter väidab, et inimõiguste küsimused tuleb hoida lahus muist läbirääkimistest. C. Vance reis peab näitama, kuidas Moskva ja Washingtoni vahekorrad edasi arenevad. O ne nsgjpoöre Möödunud nädala] tegi:endine Tai sõjavägede ülemjuhataja abi kindral C. Hiraniasiri katset kukutada praegust 5-e kuu vanust Tai sõjaväevalit-sust. Mässulised vallutasid Tai armee peakorteri, millejuures sai surma üks kindral ja rida tema abilisi. Vallutati ka riigi ringhääling, kuid varsti selle j ärele teatas sõjavägede ülemjuhataja, et Tai sõjavägi toetab praegust valitsust/Mässajad piirati ümber ja nad panid relvad maha. Tai pealinnas Bangkokis valvasid tankid presidendi ja kuninga paleesid ning valitsuse hooneid. Mässujuhtide saatuse kohta liikus Bangkokis vastukäivad teateid. Tais oli kord ja rahu nädalalõpuks jälle jalule seatud. 1 Heinrieh Mark edasi E@sfi Komitee esimeheks STOKHOLM-- Eesti Komitee esimeheks valiti tagasi senine esimees Heinrich Mark. Juhatusse: Aleksander Alep, Virge Hint, Sven Hanson, Harri Härm, Martin Juhkam, Rena-te Kaasik, Endel Krepp, Madli Kurd ve, Teodor Künnapas, Adelaida Lem berg, Aksel Mark, Johannes Mihkel-son, Meemo Mäelo, Ivar Paljak, Rai vo Rändes, Voldemar Sõjamägi ja Johan Ungerson. Kauaaegne Eesti Komitee juhatus-liige ja abiesimees William Muld valiti auliikmeks. Asemike Kogu koosolek otsustas määrata 1980. a. Rootsis toimuvate Eesti Päevade garantiifondi 10000 krooni. ameeriklasi Vene kommunistlik partei on hädas oma komnoortega, kes matkivad ameerika ja vaba maailma noori, kannavad siniseid .siine ja närivad kummi. Partei oli sunnitud lubama komnoortel tsiinide kandmist, kuid nendega on keelatud ilmuda Bois hoi teatrisse Moskvas. Tsiinid maksavad mustal turul 70 rubla. Moskvast teatatakse, et, partei ja vene lastevanemad peavad asjata võitlust oma lastega, kes" närivad kummi, mida valmistatakse nüüd Eestis ja Armeenias. Nüüd on kum-minärimine : vene noorte keskel üle suure Venemaa suurmoeks ja „Kom-somolskajja Prawda" hurjutas ja ähvarda^ kumminärijäid, kuid sellel on vähe; tulemusi. Kirjutatakse, et kummihärimine on eriti levinud N. Eestis, kus kooliõpetajad ja lastevanemad lasevad las tel puhastada riideid närikummi jäätmetest. . Ri S. KANE ttd MATUSEMÄJA 4812 Yonge Str. (Sheppardi Jahedal) Wlllowdale 22M159 Margaref Trudeau vajab paremat amblejaf Kanada moejoonistajate liidu direktor Elizabeth Ruggier kritiseeris peaminister Trudeau abikaasa riietust Washingtonis ja märkis, et Margaret vajab uut õmblejat. Margaret kandis Valges Majas dineel lühikest kleiti, mis; leidis teravat kriitikat. Märgiti, et kui Margaret Trudeau ei taha austada üldist reeglit riietuse juures ja talitab omamoodi/ siis istugu kodus,' namäe, mis mõni aasta tagasi Iru taha asutati. N. Eestis on käibel nüüd üteluš:. ,.Eestlased Pärnamäele; Venelased Mustamäele". Mustamäe on teatavasti uus linnaosa kõrgelumaja-dega, kus korterid on antud peamiselt venelastele. Nendes majades on ka liftid, kuid need on lukus, lifti saavad kasutada ainult maja elanikud. v'/:.;;.-;'-::' Kui eestlane"läheb külla Mustamäele, kus mõnes kõrgehituses asub ka mõni eesti rahvusest üürnik, siis soovitatakse tal maja ees kõva häälega hüüda — „Ivan!". Avatakse palju aknaid, ühe või kahe korteri ak- USA-s R. F. Botha ön kutsutud L.; Aafrika valitsuse välisministriks. Sel puhul toimus New Yorgis L. Aafrika peakonsulaadis neil päevil koosviibimine tema auks New Yorgis olevaile diplomaatidele ja konsulaar-esindustele. Kohale oli palutud ja viibis seal ka Eesti Vabariigi esindajana peakonsul E. Jaakson, abikaasaga, samuti Ühendriikide eestlaskonna esindajana ERKU aseesimees P. Saar. müüb Rumeenia!© aafomreaktoreid Liberaalide valitsus peab läbirääkimisi kommunisilku Rumeeniaga aatomreaktorite müümiseks. Konservatiivide kriitik Flora MacDonald nõudis Ottawa parlamendis, et valitsus lõpetaks aatomreaktorite müügi kommunistlikule Rumeeniale, sest kommunistlikud maad ei luba oma territooriumile Kanada ega teiste vaba maailma maade kontrolle ja reaktoreid võib kasutada sõjalisteks ees-nad jäävad kinni. Seal elabki teie ot- märkideks aatompommi valmistami-sitav."; Nii eestirootslase jutt. 'seks. ,•.'•'••..,;.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, April 1, 1977 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1977-04-01 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E770401 |
Description
Title | 1977-04-01-06 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | REEDEL, 1 APRILLIL — Ä I M Y , APRIL 1 „Meie Elu" nr. 13 (1416) 1977 Kiri Inglismaalt lm NISTIK! COVEMTRY („Meie Elu" kaastööliselt) — Käesoleva aasta esimesed loiud on oinud Briti välispoliitikale traagilised. Jaanuarikuu 14-dal kuu« päeval suri 79-aasta vanuselt omaaegne Briti valis- ja peaminister Sir Anthony Eden (alias krahv Avon) maksahaiguse tagajärjel. Kuu aega hiljem järgnes talle südameatakiga ta nimekaim — Anthony Crösland, praeguse sotsialistliku valitsuse välisasjade sekretär, ™ » vanmelt. Kui A. Edenit tunti üldiselt vanema generatsiooni ridades konservatiivina, kelle lipukirjaks oli enne sõda Rahvasteliidu nn. kollektiivse julgeoleku poliitika, mis lõppes teatavasti Jalta ja Potsdami konverentside fiaskoga, siis A. Croslandi. tunti mõõduka sotsialistina, kes oli pigem huvitatud sotsialismi teooriast kui fiktiivsest välispoliitikast (näit. R'o-' deesia küsimus). Croslandi tervis murdus suure töökoormatuse all B r i t i välisministeeriumis, olles ühtlasi Brüsselis, Euroopa nõukogu presidendiks, milline' amet lõppenuks kuue kuu jooksul.. Temast pidi saama, vastavalt Briti peaministri soovile varakantsler, nii. majandusminister. Viimane — Denis Healey tulnuks kabineti ümberkorraldamise ajal välisministri kohale. Surmavikat-tahtis aga teisiti. • Nüüd nimetas peaminister J. Gal-laghanuueks Briti' välisministriks noore, energilise arsti, erialalt neu-roirJog, dr. David Owen'i. l a on 38- aastane, seega samavanüne kui Anthony Eden sai 1935. a. välisministriks. Dr. Övven on Plymouth'! linnä-arsti poeg ja praktiseeris neuroloogina ja psühhiaatrina sealses St. Thomase haiglas, 1964, a. ta siirdus ägi poliitikasse — vahetas kirurgi noa poliitilise kõnetooli vastu.i Ta pääses Alämkotta ainult 2500 hääle-en amusega Davenporti valimispiir- ' konnas. ' - -Dr.. D.. Owen ei ole Briti välisministeeriumis paris uustulnuk. Endise välisministri abilisena, nn. riigisekretärina ta töötas seal juba paar aastat Tal on isiklikku sarmi — nagu omal ajal Edenil ja välispoliitilises •osas. pooldab Euroopa Ühisturuga lii tiimist ja selle poliitikat. Ta on abielus nägu ta eelkäija Crösland — aiAi-eriklannaga. Välispoliitikas ta esineb peatselt fersega Ida-Lääne suhete, alal. Seni on ta matkinud president Carteri inimõiguste poliitilist joont. Dr. D. Üwcn. oma esimesel ametisse astu-mise päeval (22. veebruaril) deklareeris: „Kui ma midagi toon siia asu•usse (s.o, Briti välisministeeriumi), siis. saab see olema inimlik väärikus, inimõigused ja individuaalne vabadus". Juba ta on suutnud venelasi tuua Euroopa Ühisturu peakorterisse Brüsselis, et nendega jõuda kokkuleppele seadusliku kalapüügi lepingu sõlmimises, mis teatavasti EEG otsuse kohaselt ei luba vene kalalaevadel (suurtel ja vaiksetel) Briti saartele ligineda 200-miili kauguselt. Varem seed püüdsid briti heeringat ja muud kalasorte siinsetes rannavetes mõnekümne miili kauguses, et täita, ainult oma ./viisaastaku plaani5 '. Hiljem'kalasaak hävitati isegi pGbtamise läbi! feätavasti' pensionid Inglismaal. ÜIV võrdlemisi madalad — kõigest £15.00 nädalas. Üllataval: kombel , pensioniiga ja kõrge vanus on aseta nud majanduslikesse raskustesse leedi Spencer-Churchilli, kes kannab nvs, baronessi tiitlit ja on 91-aastane, kadunud kuulsa Briti peaministri Sir Winston Churchilli abikaasa. Leedi .'..'Churchili elab oma kõrge vanusega ; Londonis, , Kansingtoni linnaosas, nn. Prince Gate'i tänavas — viietoalises üürikorteris, kus avaneb ilus . väljavaade Hyde Park'i suunas. Selle inglise daami väike riigipension läheb juba ühe ööpäeva jooksul ta järelvaatajale — halastajaõele. Tulemus on see, et 1965. a. alates leedi CUurchill on müütanud oksjoni tee] '•oina hõbeasju, mööblit ja kadunud Churchilli maale. Teatavasti maali- ; kunst oli: Churchilli hobi. Leedi Ctiurchill ön oma varandusest seni realiseerinud £14.000 väärtuses. Aas-tal 1972 võeti Briti Alamkojas vastu Pensioni Akt, mis näeb ette tulevas-r tele peaministrite abikaasadele lese-pensioni £3.700 aastas. See seadus v;>ib leida rakendamist ainult Harold Wiisorii ja James. Gallaghanisurma -juhtudel; Teiste Briti riigimeeste, resp. peaministrite leski see ei puuduta. Leedi Churchili on oma. kõrgele vanusele vaatamata veel hea tervise EERIK PURJE MNDLUSTUSBÜROO « i k kindlustusliigid 958 Broadvieto Ave0 Süite 203 Toronto, Tel: 46U '" Hm t KEVADPÜHADE LAUALE OSTKE MEIE SAADUSI ORTS 133 Laird Drive, Toronto M4G; 3V5 — Telefon 425-( a« juures. 80-aastase vanuse ümber tal oli rida kukkumisi ja luumurdeid, kuid juba paar aastat hoolitseb tema elu ja tervise eest nn. öö-õde.' 1965. a., s.o. üheksa kuud peale Sir Winston Churchilli surma leedi Churchillil murdus parema käe luu Hyde pargis, mis juhtus jalgpalli viske tagajärjel. Leedi..Churchilli viietoaline korter, maksab aastas üüri arvel £8000. Ta armastab ikka veel kinni pidada aristokraatlikust *' „suurest joonest"> kutsudes külla kõrgeid külalisi, näit. Prantsuse president Gis-card d'Estaing jt. nagu tal oli seda kombeks Chartwellis, Kenti krahvkonnas olevas suurfarmis, mis nüüd asub ..Churchilli koduna" hooldus- .'trusti all, külastamiseks turistideje. Maalide ja teiste väärtasjade müügiga tavaliselt tegeleb Londonis tuntud müügifirma Christie. Firma loodab järgmisel kuul müüa Churchilli maale £15.000—24.000? väärtuses, 4. märtsil tulevad müügile kaks Sir Winstoni maali, üks neist maalitud aastal .1924, teine 1925. a. Samuti maalid: „Hauduv luik Chartwellis" (1934) ja „Mustad luiged Chartwellis" (1936). Churchili oli teatavasti suur loomade ja lindude sõber. Sir Winstoni pojapoeg ; Winston Churchili, kes. on ühtlasi Briti Alamkoja konservatiivide partei liige ja üldiselt tuntud veendunud antikommunistina, märgib sel puhul ajakirjanduse esindajatele: „Mu vanaema on seni müünud ainult paremat mööblit, kuid nüüd tuleb tal müüa juba väärtuslikke maale". See ei ole enam õnnelik aeg temale, millised maalid on rippunud seintel 40—50 aastat Ta peab neid müüma, kuna .tahab edasi elada oma väga meeldivas üürikorteris. Kahju, et parlämendi-akt peaministrite leskede osas ei ole tagasiulatuva kehtivusega. Ma ei taha jätta muljet, et minu vanaema tahab erisoodustust — kaugeltki mitte. Ta oleks üks viimaseid isikuid, kes seda teeks." Märkigem siinkohal paralleelidena USA presidentide leskede sissetulekuid . — nad saavad aasta jooksul £11.737 (s.o. 20.000 dollarit). Näit. proua Mamie Eiserihower elab perekonna farmis Grettysburgis, Pennsylvanias. Ta saab korraga kaks pensioni — esiteks kui presidendi lesk ja teiseks — Pentagonsit kui sõjaaegse, liitlasvägede ülemjuhataja, kindrali lesk. Proua Bess Trumanil on nn. Victorian house Independen- ,ce'is. Tema abikaasa elamu on tagasihoidlik, kuid lisaks riigipensionile, ta saab lisasissetulekuid Trumani memuaaride läbimüügist. Ka Kanada peaministri lesk — proua Maryon Peason, kelle abikaasa hr. Lester Pearson oli peaministriks ajavahe mikul 1963—68., saab pensionina aastas 19.600 Kanada dollarit (s.o £11.158). Prantsusmaa presidentide lesed saavad aastapensionina 49.500 franki (ehk £5.820). „D. TelegraphT (12. veebr.) juht-kirj anik märgib leedi Spencer Churchilli majandusliku raskuste puhul kokku võttes järgmist: „Nagu hr. Churchili juba rõhutas, siis tema vanaema oleks küll üks viimaseid isikuid, kes küsiks erisoodustust. Sellest hoolimata, ta on eriline isik, ja see tähendab tõelist vaimu, mis eitab õigust ühe vana leedi suhtes, et kuivatada ta pisaraid. Tuleb teha algatust, mis teeb seaduse tagasiulatuva kehtivusega Briti peaministrite leskedele. Meie võiksime tasuda talle tuhatkordselt, ilma et jõuaksime kustutada oma auvõlga tema abikaasa vastu." ® Suitsukalkunidy -singid ja -lohed • Soome kilud ja silgud •' • Eesti hapukapsad - ® Skandinaavia delikatessid ja konservid ® Euroopa juustud - ® Eesti ja soome pagarisaadused ® Väga maitsvad islandi räsvaheeringad ® Suur valik mitmesuguseid kalafileešid purkides SUITSU TA M E ostjate poolt toodud lihasaadusi 1.250.000 uut Kanada uus immigratsiooniseadus jõustus 15-dal veebruaril ja selle ja- Tele saab Kanada kodanikuks senise 5-e aasta asemel 3-me aastase Kanadas .viibimise jjärele. Selle tõttu saavad üksi Toronto mitu kodakondsuse kohtunikku kokku kuni 500 koda-kondsuse sooviavaldust päevas. Rii-gisekretäriaat. seletas mõni aeg tagasi, et . kodakondsust ootavad 900.000 immigranti. Nüüd uue seadusega arvatakse uue, kodakondsuse taotlejate arvu tõusvat 1.250.000 isikule. Kodakondsuse saamise protse-tuür on kolmeastmeline: 1. • Tuleb esitada 'sooviavaldus, kodakondsuse saamiseks. 2. Umbes kolme kuu pärast järgneb ülekuulamine.' 3. Tavaliselt kuue nädala pärast ülekuulamist toimub • kodanikuks võtmine kodakondsuse kohtuniku poolt. • STOKHOLM („Meie Elu" kaastööliselt) — Igat aasta märtsi äiul toimub Rootsis Põhja-Dalarnas suur süusatamisvõistlus pühapäeval: tänavu oli see arvult 54-jas ja peeti 6. märtsil. Võistluse nimetus on Vasaloppet, tõlkes( on see. Vasajooks. Gustav I Vasa, Rootsi kuningas 1523^-60, Vasade dünastia rajaja, alustas 1521 ülestõusu Taani ülemvõimu vastu. See toimus Põhja Dalarnas jä pärast võitu ta valiti kuningaks. Taanlased tahtsid 'mässu? juhi Gustav Vasa vangistada ja jälitasid teda. Ta pääsis aga Mora'st põgenema.. (Mora on nüüd 13.000 danikuga alevik)y Gustav Vasa oli suusatanud põhja poole kuni Sälenlni, Varjates end vahepeal selle teekonna läheduses asuvates taiudes. Sälenist ta katsus pääseda. Norrasse. See põgenemistee-kond oli 87 klm. pikk. : ;" 1922. aastal alustati ühe sportlase ajaga 4 tundi 35 min. ja 3 sekundit. algatusel nimetatud teekonnal pika-maa suusatamisvõistlust pidama, kuid Gustav Vasa põgenemistee vastupidises suunas: Sälenist Mõrasse, tee pikkus nüüd läbi metsamaastiku 85,55 kilomeetrit. Ja nii kujuneski välja igaaastane Vasaloppet. • Algul oli osavõtjaid mõned sajad» võistlejate arv suurenes järjest. 1966. a. startis selleks võistluseks ju^a 6278 suusatajat, kellest 5811 tuli sihile.Mõrasse. Võitja oli Janne Stefansson Praegu jookseb seeriana BBC-raa-diosaates iga neljapäeva õhtul (ka nai nr.; 4) kuuldemäng pealkirja all „Spioonimeisrid", koosnedes kuuest osast. .Kuuldemäng on koostatud ja-Iirimaal)' võlub, neid. See oli karistatud kogemus neile, kui teie valitsus saatis 1971. a. välja 105 KGB ametnikku. Nad töötavad; nüüd tõenäoliselt mujal Tavaliselt KGB värbab agente juhtivate isikute keskelt. Kuid USA seersant Robert Lee Johnson, kes õli Orley's ülimate saladokumentide valvesoduriks, andis. venelastele üle ülima väärtuslikku informatsiooni. Seda kasutati venelaste poolt USA vastu ja Euroopat ähvardati sõja korral maatasa teha." J. Barroni salakuulajate-lugude kommentaatoriks on tuntud BBC ajakirjanik Rene Cütforth. .. Hiljuti saabus Inglismaale defek-torina Lääne-Saksamaalt, Bonnist, tshehhi salaluure agent Svetozar Sim-ko, 36 aasta vanune mees. Ta töötas „väliskorrespondendina" Bonnis, olles Tshehhoslovakkia teade te teenis^ tüse' — CETEKA. „ametlikusf ' koosseisus. Tegelikult ta aga organiseeris Vene vastuluuret Lääne-Saksa-maal. Simko räägib head inglise keelt ja ka teisi võõrkeeli.. Ta on külastanud Inglismaad varem paaril korral (1967 ja 1970) ja neist aastaist pärineb ta põgenemisotsus. Simko, tema 34-aastane naine- ja 12-aastane poeg on nüüd. juba Inglismaai kindlas peidukohas ja taotlevad asüüliõi-gust. Simko on ütelnud':-„Ma elasin kogu aeg vales, kuid on võimatu pidevalt valetada," Ta on elukutselt akadeemilise haridusega isik, kuid Tshehhoslovakkia okupeerimine 1968. a. venelaste poolt tegi teda üle öö veendunud Vene-vastaseks. Simko on annud pikema intervjuu „B. TelegraphT' esindajale Bonnis, hr. Davis Shersile ja pühapäevalehes „The Sunday Telegraph" (27. veebruar) Christoph Dobsonfle, piealkirja all: „Minu elu salakuulaja võrgus.'' Ch. Bobson kirjutab Simkost: „See sõda toimub aktuaalse salakuulamise õhkkonnas. See on kõikjale läbitungiv. Kõik, kes külastavad Läänemaailma, võtavad sellest osa. Simko värvati keemikust ajakirjanikuks, täpsemalt võttes — salakuulajaks. Ta saadeti Saksamaale, et; tutvuda Tänavusest Vasaloppetist võttis juba osa ligi 11.000 suusatajat, nende hulgas kuningas Carl Gustaf, kes on nüüd 30-aastane ja hea sportlane. Alles hiljuti oli ta üleval põhjas ametiülesannetes, kus ta 24-kraadili-se külma juures jooksis 20 kilomeetr rid suuskadel, jättes oma saatjad maha.' Kuningas külastas seal pärast pikka suusateekonda ühte vana talu, mida peab. sama sugukond juba 1600 aastast peale. Perenaine pakkus kuningale lihtsaid maatoite/muuseas „kalbertantsu" (piim pärast vasika sünnitamist), rootsi keeles ka ,/kalv-tants" ja. andis kuningale kaasa toiduretsepte tema abikaasa jaoks. -•: sensatsiooniks Präntsüsmda marksistlik konna Kui India läks möödunuid valimistega paremale, siis samal ajal toimunud Prantsusmaa omavalitsuse valimistel Prantsusmaa läks vasakule, kuna sotsialistide ja kommunistide koalitsioon sai üle Sl% häältest. 3(J-ne linna linnapead on marksistid ja nende hulgas 11 kommunistist linnapead. Pariisi linnapeaks sai endine peaminister Jacques Ghirac. Uued presidendivalimised toimuvad aasta pärast ja praeguse presidendi Gis-gard d'Estaing'i väljavaated on ebamäärased. Kardetakse, et Prantsusmaa valib marksistid legaalsel tee! võimule sotsialistide juhi F. Mitte-randi ja kommunistide juhi G. Mar-chais'e koostöö tulemusena. John Barroni bestsellerina levinud sealse agentide tööga, et teda hilježi raamatu: , „KGB" (ilmunud 197.4) põhjal. J. Barron on Washingtonis vanem-toimetaja „Reader's Bigesti" juures; Tal on ülikooli diplom Mis-, souri Ajakirjanduse Ülikoolist, Kaitseväe sundaja teenis USA mereväes, spetsialiseerudes vene keele alale ja saata Washingtoni. Tema treening oli täppis. Prahfis ta töötas CETEKA peakorteris, et saada ajakirjanik, töötades nii hpm mikuti kui pärastlõuna, vahetuses Suurem osa päevast ta veetis sala luure õpilasena. „Minu põhiline tree-oli paar aastat luureohvitseriks Ber-' ning"; ütleb tema (Simko) „on üht-liinis. . . Siinsele' raadiolehele („Radio Times") antud lühiintervjuus, ühenduses spioonilugudega, John Barron märgib: „KGB juures ei ole märgata võimu vähendamist. Ikka veel leidub Lääne-Euroopas 1100 KGB ohvitseri, kes elavad ametlikult varjunimede all. Seega nende koosseis on viimase' kuue aasta jooksul suurenenud 20 protsendi võrra. Näit. Bub-linis (Iirimaa pealinnas) Vene Saatkond koosneb 40 protsenti KGB personaalist. Teie olukord Ulsteris (Põh-lane üle terve maailma".' Talle õpeta ti mini-fotografeerimist, kuidas kasutada „tühje kirjakaste"' ja kuidas läheneda kerge vaevaga välisturistidele Prahas, talle anti juhiseid, kuidas teha nende keskel endile sõpru jä-leida-fakte nende isikute elus, eriti seksuaalnõrkuste osas — mida võidi võimaluse korral kasutada välismaalase suhtes; kui ta oli tehtud „märgitud meheks" jne. Simko, nii ütleb Briti Luureteenistus, „on laulnud neile kui kanaari..." \ -AHTO' Kuningas Carl Gustaf teatas oma soovist' suusavõistlusest, osa võtta mõni nädal enne seda ainult „Mora Nissele" (Niis Karlssoniie), kes on nooremas eas võitnud üheksa korda Vasaloppeti. Mora Nisse on nüüd vanem mees, peab Mõras spordieseme-te kauplust, tuntud kunagise sport-, lasena kogu Rootsis. Kuningas palus Mora Nisset oma osavõtu kavatsust sala j as hoida, mida see ka täitis. Kuningas tuli võistlusele oma abikaasa ja kahe adjutandi saatel. Kuninganna poetas publiku hulka ja kaks adjutanti, kes on ka head suusasportla-sed, alustasid Sälenist jooksu.. Pikal teekonnal tunti kuningas ära, ta ei lasknud end eksitada ja jätkas- rahulikult pikka teekonda, peatudes mõneks hetkeks vabaõhu ,,einelaudade' juures, kus: võistlejaile mustiikasupr pakuti papist topsikutes. Carl Cüstaf ei olnud seekord kõige paremas vormis ja adjutandid soovi tasid tal tempot vähendada, mida ta ka tegi. Ta jõudis finishesse 5708-nda võistlejana, ajaga 8:tundi, 12 min. ja 41 sekundit,.mis oli kulunud 85-kiIo-meetrilise teekonna läbistamiseks Talle said osaks suured aplausid. Kuninganna oli kogu aja võistlustest osavõtjaid fötografeerinud. Umbes 5000 suusatajad lõpetas pärast ku ningat. ; Võistluse start pakkus haruÄst, värvirikast pilti, domineerisid punased ja sinised spordiriietused ja haruldased rahvuskirjades peakatted. Vasaloppetist on igal aastal osa võtnud 'ka vähesel arvul välismaalasi — norralasi, taanlasi, soomlasi, shveitsläsi ja viimaseil aastail ka kolm-neli venelast. Seekord võitiski venelane Ivan Garanin, jaga 4 tundi, 30 min. ja 34 sek. Läinud aastal oli Vasaloppeti võitjaks soomlane Matti Kuoska ajaga 4.09;07. Ivan Gara nin oli esimene venel!äne Vasaloppeti võitjana. Ta on neil korda varemalt sellest jooksust osa võtnud. On hää li kuuldavale tulnud, et. Vasaloppe tist lubataks osa võtta ainult põhjamaalastel (peale rootslaste, norralastel, taanlästel, soomlastel ja is laiidlastel). Venelaste asjus arvatakse-, et N. Liit saadab sellistele võist lastele elukutselisi sportlasi. Oli juttu ühe eestirootslasega, kes hiljuti oli N. Eestit külastanud. See ütles: „Eesti õnn on ehk see, et ta peab praegu olema rumalate venelaste rõhumise all. Eestlane naerab lolli tibla üle. Tibla ei suuda eestlasi venestada. Asi oleks meie endisele kodumaale hukatuslikuks kujunenud, kui näiteks sakslased oleks meid pikaks ajaks oma okupatsiooni alla saanud. Metsakalmistule maetakse nüüd ainult venelasi ja kommusid. Tavaliste eestlaste kalmistu on nüüd Pär- Välisajakirjanduse suuremaks sensatsiooniks on kujunenud Margaret Trudeau seiklused ,,Rolling Stone" rockmuusikutega Torontos ja hiljem New Yorkis koos printsess Yasmin Khaniga. Kõige suuremat sensatsiooni on tekitanud Margaret Trüdeaü jutuajamine New Yorgi ajakirjale „Peoples magazine", mis tõi 8 leheküljelise artikli Kanada peaministri perekonnaelu intiimsustest. Margaret Trudeau seletas lehele muuseas, et abielludes nad mõlemad loobusid oma armukestest. Vaatamata sellele, et tema mees on temast ligemale 30 aastat vanem olevat ta. kui 25 aas-1 tane ja sellepärast olevat laimamine, j kui kahtlustatakse, et tal oli vahekord muusiku Mick Jaggeriga. Teatavasti rääkis Margaret Trudeau New Yorgi lehtedele, et ta üüris New Yorkis suure korteri, kus hakkab harrastama päevapildis tärnist. Jäädes: samal ajal P. E. Trudeau, naiseks ja nende kolme väikese lapse emaks. Hiljem seletas Margaret" Trudeau; et ta ei kavatse mitte alaliselt asuda New Yorki, vaid piirdub külastamistega. Kõige kummalisemaks Margaret Trudeau jutuks loetakse seda, et ta seletas, et ta kandis ametlikul lõunal poolpik-ka. kleiti seepärast, et ta kartis, et õhtukleidis ta oleks ärritanud mõnd vanemat härrat niivõrd, et see oleks võinud saada südame ataki. on ja eiugadepeal 27—28. märtsini on USA välissekretär Cyruš Vance Moskvas, et pidada läbirääkimisi relvastuse piiramiseks ja võtta seisukoht detente edaspidise saatuse suhtes. President J. Carter avalikult toetab N. Liidu dissidente ja võitleb inimõiguste eest ka N. Liidus. L. Brezhnev ja Kremli juhtkond on vihane ja närviline sellepärast ja süüdistab J, Carterit N. Liidu sise-. asjadesse segamises. President J. Carter väidab, et inimõiguste küsimused tuleb hoida lahus muist läbirääkimistest. C. Vance reis peab näitama, kuidas Moskva ja Washingtoni vahekorrad edasi arenevad. O ne nsgjpoöre Möödunud nädala] tegi:endine Tai sõjavägede ülemjuhataja abi kindral C. Hiraniasiri katset kukutada praegust 5-e kuu vanust Tai sõjaväevalit-sust. Mässulised vallutasid Tai armee peakorteri, millejuures sai surma üks kindral ja rida tema abilisi. Vallutati ka riigi ringhääling, kuid varsti selle j ärele teatas sõjavägede ülemjuhataja, et Tai sõjavägi toetab praegust valitsust/Mässajad piirati ümber ja nad panid relvad maha. Tai pealinnas Bangkokis valvasid tankid presidendi ja kuninga paleesid ning valitsuse hooneid. Mässujuhtide saatuse kohta liikus Bangkokis vastukäivad teateid. Tais oli kord ja rahu nädalalõpuks jälle jalule seatud. 1 Heinrieh Mark edasi E@sfi Komitee esimeheks STOKHOLM-- Eesti Komitee esimeheks valiti tagasi senine esimees Heinrich Mark. Juhatusse: Aleksander Alep, Virge Hint, Sven Hanson, Harri Härm, Martin Juhkam, Rena-te Kaasik, Endel Krepp, Madli Kurd ve, Teodor Künnapas, Adelaida Lem berg, Aksel Mark, Johannes Mihkel-son, Meemo Mäelo, Ivar Paljak, Rai vo Rändes, Voldemar Sõjamägi ja Johan Ungerson. Kauaaegne Eesti Komitee juhatus-liige ja abiesimees William Muld valiti auliikmeks. Asemike Kogu koosolek otsustas määrata 1980. a. Rootsis toimuvate Eesti Päevade garantiifondi 10000 krooni. ameeriklasi Vene kommunistlik partei on hädas oma komnoortega, kes matkivad ameerika ja vaba maailma noori, kannavad siniseid .siine ja närivad kummi. Partei oli sunnitud lubama komnoortel tsiinide kandmist, kuid nendega on keelatud ilmuda Bois hoi teatrisse Moskvas. Tsiinid maksavad mustal turul 70 rubla. Moskvast teatatakse, et, partei ja vene lastevanemad peavad asjata võitlust oma lastega, kes" närivad kummi, mida valmistatakse nüüd Eestis ja Armeenias. Nüüd on kum-minärimine : vene noorte keskel üle suure Venemaa suurmoeks ja „Kom-somolskajja Prawda" hurjutas ja ähvarda^ kumminärijäid, kuid sellel on vähe; tulemusi. Kirjutatakse, et kummihärimine on eriti levinud N. Eestis, kus kooliõpetajad ja lastevanemad lasevad las tel puhastada riideid närikummi jäätmetest. . Ri S. KANE ttd MATUSEMÄJA 4812 Yonge Str. (Sheppardi Jahedal) Wlllowdale 22M159 Margaref Trudeau vajab paremat amblejaf Kanada moejoonistajate liidu direktor Elizabeth Ruggier kritiseeris peaminister Trudeau abikaasa riietust Washingtonis ja märkis, et Margaret vajab uut õmblejat. Margaret kandis Valges Majas dineel lühikest kleiti, mis; leidis teravat kriitikat. Märgiti, et kui Margaret Trudeau ei taha austada üldist reeglit riietuse juures ja talitab omamoodi/ siis istugu kodus,' namäe, mis mõni aasta tagasi Iru taha asutati. N. Eestis on käibel nüüd üteluš:. ,.Eestlased Pärnamäele; Venelased Mustamäele". Mustamäe on teatavasti uus linnaosa kõrgelumaja-dega, kus korterid on antud peamiselt venelastele. Nendes majades on ka liftid, kuid need on lukus, lifti saavad kasutada ainult maja elanikud. v'/:.;;.-;'-::' Kui eestlane"läheb külla Mustamäele, kus mõnes kõrgehituses asub ka mõni eesti rahvusest üürnik, siis soovitatakse tal maja ees kõva häälega hüüda — „Ivan!". Avatakse palju aknaid, ühe või kahe korteri ak- USA-s R. F. Botha ön kutsutud L.; Aafrika valitsuse välisministriks. Sel puhul toimus New Yorgis L. Aafrika peakonsulaadis neil päevil koosviibimine tema auks New Yorgis olevaile diplomaatidele ja konsulaar-esindustele. Kohale oli palutud ja viibis seal ka Eesti Vabariigi esindajana peakonsul E. Jaakson, abikaasaga, samuti Ühendriikide eestlaskonna esindajana ERKU aseesimees P. Saar. müüb Rumeenia!© aafomreaktoreid Liberaalide valitsus peab läbirääkimisi kommunisilku Rumeeniaga aatomreaktorite müümiseks. Konservatiivide kriitik Flora MacDonald nõudis Ottawa parlamendis, et valitsus lõpetaks aatomreaktorite müügi kommunistlikule Rumeeniale, sest kommunistlikud maad ei luba oma territooriumile Kanada ega teiste vaba maailma maade kontrolle ja reaktoreid võib kasutada sõjalisteks ees-nad jäävad kinni. Seal elabki teie ot- märkideks aatompommi valmistami-sitav."; Nii eestirootslase jutt. 'seks. ,•.'•'••..,;. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-04-01-06