Meie Elu = Our life, April 1, 1977

              8
r^nf ' T t ^ l l I H 1 " M W M M
REEDEL, 1. APRILLIL - ERIDÄY, APRILL ,,MeieElu" nr; 13 (1416) iffi
ma r Saage
alastuseks
1977.
eestlaskond
varisesid manalasse 3. märtsil,
a. Sinuga kaotas Thündey Bay
tulihingelise-juhi ja
,,Kõue'lahe Vanema". 'v'
, Sa; sündisid 20. aug. 1908. a. Vao
vallas talupidaja pojana. Algharidu­se
omandasid Väike-Maarja -algkoo­lis,
.õppisid, edasi Rakvere Õpetaja­te
Seminaris, mille lõpetasid õpetaja
kutsega. Vahe1 peal käisid Sõjakoo­lis,
lõpetades selle, reserv-lipniku au­astmega
1931. a. Kooli õpetaja ame­tit
pidasid Avispeal' ja. Haljalas. Va­bariigi
lõpupäevil olid Sa algkooli
juhatajaks Valtu's Harjumaal. 1939.
a. valisid Sa endale elukaaslaseks
prl Helene • Arro, kellega koos oled
jagiuutd rõõmusid ja muresid kuni
lahkumiseni. (
; .
Noore õpetajana näitasid Sa oma
tugevat eesti vaimu, mida: hoidsid
alal kõigi oma eluaastate vältel. Sel­le
eesti vaimu Inimel 'sai. Sinust ka
.akliivne. metsavener ja Omakaitse
liige.- 7' .'
Saksa okupatsiooni ajal jätkasid
.Sa. jälle oma tööd 'koolijuhatajana
VaUu'.s, mille lõpetas mobilisatsioon
ja lõpuks lahkumine kodumaalt
koos abikaasaga 1944. a. septembris.
Sinu teekond sõjamehena kulges nä­gu
paljudel teistel, ka Tshehhi rän­naku
tegid kaasa.
Saksamaal viibisid.Sa mitmes põ­genikelaagris,
viimasena Geislinge-nis.
Laagrites pühendasid Sa oma
aja südamelähedasele tegevusele,
noorte õpetamisele ja. kasvatamise­le..;.-'
7-947, a. siirdusid Sa Belgiasse koos
abikaasaga, töötades, seal söekaevu­rina.
Ja sealt 1950. a. detsembris Ka­nadasse,,
asudes- Port Arthurisse,
praegune .Thunder Bay. Peale katse­tamist
mitmesugustel tööaladel asu­sid
tööle Great. Lakes'i paberi töös­tusse
metsalaagri arveametnikuna,
mis jäi Sinu tööks kuni pensionile
minekuni 1973. a.
Sinu tegevuses eesti seltskonnas ja
eest.r organisatsioonides Thunder
Bays ilmnesid Sinu suured juhioma-dušed
eestluse ja rahvuskultuuri
alalhoidmiseks. Oma tegevusega tee­nisid
Sa nime „Kõuelahe Vanem",
S'acl vahti Thunder Bay Eesti Seltsi
auliikmeks. Sa olid mitmekordne
Eesti. Seltsi esimees ja juhatuse lii­ge;
endise Täiendus- ja Pühapäeva-kooli
asutaja ja juhataja; kauaaegne
Thunder Bay Eesti Seltsi Segakoori
jvM. Sinu töö eestluse heaks ei piir­dunud
aga ainult, Thunder Bayga. Sa
o)id meie ajalehtede „Meie Elu",
,;Vaba Eestlane" jä kuukirja ,,Varra-ku"
kaastööline. Sa olid mitmekord­ne
valitud liige EKN'is ja Thunder
Bay esindaja Eesti Liit Kanadas.
AŽitmekultuurilluse alal töötades
olid Sa üks kohaliku Ethnic Coun-cc!
'i asutajatest liikmetest ja kuulu­sid
.kuukirja ..Mosaic" toimetusse..
Simar, Sa olid meie vaimse ja kul­tuuri
elu. juhiks. Kõige oma tegevuse
juures jäid Sa alati tasakaalukaks,
korrektseks, abivalmiks ja kõikide
sõbraks. Sinuga kaob see tugipunkt,
miüeie toetus - 'kohalik ühiskond oma
•seltskondlikus töös. Sina olid ,,maa
soo!" ja kandsid oma rinnas meie
kooliõpetajate ' traditsioonilist rah-l
vusfcucnet. -Sellepärast oli Sulle eriti
südamelähedane meie noorte hari'"
di:s, nende rahvustunde ja emakeele
ahihöidmine. Sa võid uhkustundega
öelda,.et Sinu endised kooliõpilased,
T'i-:üider Bays on ! kasvanud, tubli­deks
inimesteks ja nii mitmedki võ­tavad
aktiivselt osa eesti organisat­sioonide
tööst.
Õieks olnud veel nii palju teha,
?j.h'ka rahus armas sõber!
Igor Kraus,
Imar Sanqe saadeti
• 0
5. märtsi hommikul levis Thunder
Bays kurb teade — Elmar Saage on
surnud. Mõningaid aastaid haige sü­da
lakkas tuksumast, ilma igasuguse
hoiatuseta. Surm juhtus kodus, kui
Elmar oli tõusnud, et uut paevä alus­tada.
••'
Thunder Bay eestlaskonda tabas
Elmari surmateade väga raskelt.
Kaks nädalat varem sängitasid nad
maamulda teise hea sõbra — Leo
Pintfi, tubli ja.. kohusetruu eestlase,
•Ööka ja: agara seltskonnategelase.
Nii kokkuhoidvas eestlaspereš, nagu
~e'da on Thunder Bay, on iga kaas­maalase
lahkumine leinaks kõikidele
la suur tühemik jääb järele, kui kao­vad
juhtivad ja teovõimsad inime­sed.'
Elmar.-Saage matusetalitus toimus
.8. märtsi hommikul. Ma titse maja ka­bel,
kus Elmar puhkas rohkete lille­de
(mida ta oma eluaja jooksul nii
^äga armastas) keskel, oli .'tulvil lei­najaid
kaasmaalasi, kanädlasi ja
teistest rahvustest sõpru. -Matuseta;.
•Mtuse pidas õpetaja Leiv. Thunder
Bay Eesti Segakoor Kaja Kent'Lju­hatusel
laulis jumalagajätuks oma
armastatud juhile 2 laulul. Kiršitu
neatsis oli koori lipp kaetud leinaloo-riga.
Viimsed lahkumis- ja tänusõnad
.,Kõuelahe Vanemale", suurele ja tõ­sisele
eestlasele ja armsale sõbrale
ütlesid: Thunder Bay eestlaste ja
Eesti Seltsi nimel Igor Kraus; Paul
Mäepea Eesti Kiriku ja noorte nimel,
kes kunagi, olid Elmari poolt asuta­tud
jä juhatatud Täienduskooli õpi­lased;
Kaja Ken$ Segakoori nimel.
Oma viimsele teekonnale võttis El­mar
kaasa peotäie kodumaa mulda
sini-must-valges lipukangas.
Elmar Saage't jäävad leinama abi­kaasa
Helene, Õde Rootsis, kes viibis
ka matusel, - sugulased kodumaal,
Thunder Bay. ja ümbruskonna eest-
^sed, samuti arvukad sõbrad ja tut­tavad
tervel Ameerika mandril,
Elmar Saage põrm lunastati järg­misel
hommikul omaste ja väikese
arvu lähemate sõprade juuresolekul.
Lühikese lahkumis teenistuse pidas
õpetaja Leo Leiv. .
Ellen Mäehans
I
© Alumiinium uste ja akende ja -välisseina katete tööxHsiding).
© 5-tollised alumiiniumist veerennid ilma jätkudeta (ühes pikku-
. ses), neljas värvis. Võtan te^miši vastu nii linna kui ^suvema­jade
osas. Tasuta hindamine; •?
; Heii^nda H . OSS©, fei. 8844SB8, 832-2238 -
Eesti Alumiimuni Kompanii. Met. Iie, B888
' " " " " " • " l i t i ^ a ,
'.red'Accõühtan.t-
Süite
725 Bpn Mills Rd.
Don Mills, Ontario
483-6308
4294944
nn
Kuidas suhtub Montreali eestlas­kond
Oma häälekandjasse ^Montrea­li
Sõnumid", mida Montreali Eesti
Seltsi .poolt aasta jooksul kolm
numbrit välja antakse ning. postiteel
300 eesti kodusse Montrealis saade­takse?
Kas võetakse seda nagu koha­likke,
tasuta koju toodavaid reklaa-milehti
n.n. „junk mail", mida õige
paljud sisse vaatamata prahikotti
viskavad.
• „Montreali Sõnumitega" aga pais­tab
lugu selline olevat, et. eestlased
seda loevad ning selle sisu tähele .pa­nevad.'
Selle tunnistuseks" on möödu­nud
veebruarinumbris toodud väike
teade Kalifornias ilmunud uue eesti-inglisekeelse
'kokaraamatu - kohta,
mida „Montreali Sõnumid" leidis
olevat suurepärase vahendi eestluse
tutvustamisel, soovitades seda kui.
maitsekat ning tähelepanuäratavat
kingitust meie inglisekeelt. kõnele-väile
sõpradele ja tuttavatele, aga
ülekõige segaabielus eesti noortele.
Kuna see osutus ainsaks viisiks sel­le
teate edasikandmiseks, siis selle
kokaraamatu . kulutuleline levik
Montrealis sai alguse „MoritreaIi Sõ­numite"
kaudu. See number, mida
saadeti välja 300 eesti kodusse on
toonud tagajärgi Nägu TanniPiiri
käest kuuleme, kes Montrealis selle
raamatu levikut Los Angelesi Nais-,
seltsi heaks korraldab, on siiamaani
seda ostetud ning uusi tellitud kok­ku
142 raamatut. See tõik tõendab
seega „Montreali Sõnumite" põhja­likku^
läbilugemist siinse eestlaskon­na
poolt.
trriir Bukovski
iis
Bi:
on
Vene dissident Vladimir Bukovski,
kes viibis hiljuti Valges Majas ja sai
kokku ka president J. Carleriga, oli
kahel korral -ka Kanada CBC TV-i
saadetes. Ta jutustas oma rasketest
läbielamustest N. Liidu psühhiaatri­tes
kliinikutes ja vangilaagreis. V-kovski
märkis, et vangilaagri elu
psühhiaatrilise ' kliiniku eluga
võrreldes palju parem. Vangilaagris­se
mõistetakse teatud kindlaks ajaks
ja kui see aeg möödub, siis on või­malik
saada vabaks. Psühhiaatrilises
kliinikus bn patsient täiesti arstide
meelevalla, all ja tema elu ja surm
sõltub arstidest. Ta on. ka välismaa­ilmast
täielikult isoleeritud. Ta bn
välismaailmale täielikult kadunud
inimene. ;
V. Bukovski märkis muuseas, et
ta viibis' yangilaagris, kui Kanada
peaminister P. E. Trudeau külastas
Venemaad jä muuseas ka kurikuul­sat
artikas asuvat tööstuslinna No-rilskit,
mis oli varem isoleeritud
vangide range rezhiimiga laager ja
küs surid isegi vangistatud Balti oh­vitserid.
Ta märkis, et neile Oli suu­reks
üllatuseks, kui P. E. Trudeau
Norilskis. ütles, et Norilsk oh suu­reks
eeskujuks Kanadale põhja-ala-de:
väljaarendamise alal. P. E. Tru­deau
ei teadnud, et iga toll Norilski
pinda sisaldab, kümnete tuhandete
sunnitööliste laipu. V. Bukosvki
taotles ka. kokkusaamist peaminister
P. E. Trudeauga, kuid senini ei ole
teada, kas see õnnestub.
EHA SUMBERG-EINOLA
Sündinud 1952. Keskhariduse 'ömaii?
danud Oakwood Collegiate's. Lõpe­tanud
Toronto ülikooli University
College'i 1976, a. Honour B. A. kraa­diga
arhitektuuri ja kunstiajaloo
alal. On London Architecturral Con-servation
Ädvisory Comittee liige.
Akadeemiiiselt kuulub Korp! Amici*
tiasse.
Laup., 2. aprillil Segakoor „Leelo"
k^yadpidü. Eesti Majas algusega kl.
j( Püiiap., 3. aprillil T.E.S. Lasteaia
mjeüäitus Eesti Majas algusega kl.
:2.B:p.J.-'V;
jir l^ühäp., 3. aprillil Toronto Eesti
Segakoori juubelikontsert West To-rmdv
Secondary School ruumes, '330-
Liysdowne Ave. algusega kl. 3 p.l.
^ ipülaap., 3. aprillil T.E.R.R. „Kung-
Wl tüntslavastus ,,Rehetondid" Mo-
..n-irwlä Park keskkoolis, Hanson St.
algusega kl. 5 p.l.
i* Ndjap., 7. aprillil Emerich :Kal-muti
operet ^Krahvinna Mariza"
Helsingi Opereti teatri esituses Law-re^
iee Park Collegiate'is, 125 Chats^
wivth Dr., algusega Id. 8 õ.
^ Laup., 16. jä pühap., 17. aprillil
-.Havai lill" Eesti Rahvusteatri esi
tusel Monarch Park Secondary
"'School auditooriumis.
i( Laup.; 14. mail Rahvatantsijate
Rühina ,JCungla" Mai-ball Harbour
Castle Hilton Hoteli ballisaalis algu­sega
kl. 8 õ.
KAI VIRKUS
Sündinud 1954. Keskhariduse oman­danud
Erindale Secondary Schooris.
Lõpetanud Sheridan College 3 a. kur­suse
Business Administrationl alal
1976. a. Akadeemiiiselt kuulub Korp!
Amicitiasse.
Noore viljapuu võra. (püukroon)
lõikamise peamine ülesanne on võra
kujundamine, kandeealise viljapuu
võra lõikamisel on peaeesmärgiks
luua võrale kõik eeldused ja tingi­mused
suurte saakide kasvatami­seks.
•
Suui*e säagikandevõimega viljapuu
võral peab olema peale tugeva tüve
ja hästi arenenud võraharude palju
erivanuses viljaoksi. Tal peab olema
terve, elujõuline lehestik, ning ta
peab igal aastal andma vähemalt
7,8" (20 cm) - 11,8" (30 cm) pikkusi
juurdekasve. Kõike seda on võima­lik
saavutada õige lõikamisega.
Kändeealisi viljapuid on soovitav
lõigata igal aastal kevadtalvel, mil
puidu koed on juba sulanud, kuid
mahlade liikumine "pole veel alanud.
Külmunud oksi ei ole soovitav lõiga­ta,
sest need murduvad lõikekohalt
kergesti, tekitades suuri haavii; mis
paranevad halvasti. Lõigata tuleb
nii, et ei'jääks tüükaid ja, et lõike-haavad
oleksid' võimalikult väike­sed.
]
Viljapuu võra (puu kroon) vajab
harvendamist siis, kui see: ön rriuu1
tunud liiga tihedaks, s.o. kui .võra
sees jäävad lehed kiduraks, üksikud
yiljaoksad hakkavad kuivama, vilja
de kvaliteet halveneb', nad jäävad
väikeseks; ei värvu normaalselt ja
haigestuvad mitmesugustesse seene-,
haigustesse. Võra harvendamisega
luuakse parajalt hõre okste seis, mis
soodustab valguse j a õhu pääsu võra
sisemusse ning aitab vältida eeltoo­dud
ebasoovitavad nähted. Kande­ealise
viljapuu võra hooldamisel osu­tub
mõnikord vajalikuks tagasihoid­lik
võraharude ja esimese ning teise
järgu; põhiokste kärpimine.. Kui ee­maldatakse
viimase 2—3 või enama
aasta jooksul juurdekasvanud osa,
siis On see noorendav tagasilõikami­ne,
mille mõju on suur ja kutsub ka
vanematel okstel esile uute juurde­kasvude
tekke.
Ainetel 1. g.gi
issiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
¥ene merejSudude
feleyisioonis
Inglise, Kanada ja Ameerika me­rejõudude
juhid tunnevad muret Ve­ne
merejõudude suurest kasvust,
mis moodustab järjest suureneva
hädaoftu-- läänemaailmale. Inglise
BBC" on selle kohta valmistanud fil­mi,
mida nüüd näidatakse Kanadas
ja Ameerikas. Torontos esitatakse
film City TV-s, kanal 79, reedel, 8.
aprillil',, kell" 6—7 õhtul Filmi vaata­mist
soovitab Yorg Rangeriite rüge­mendi
endine ülem koi.-Itn. M. Ste-venson,
kes on saatnud ringkirja Ka­nada
Leegioni osakondadele ja etni­listele
organisatsioonidele, kutsudes
üles; seda BBC filmi jälgima.
Kõigepealt pean küll selgitama,
'miks me viimasel ajal ööseks oma
välisukse lukustame. Teatavasti te­hakse
seda igasuguste sissetungijate
sissetungimise vältimiseks. Kuna me
aga siiakanti selliseid kabajantsikuid
oodata ei oska, oli meie välisuks lu­kustamata
nii päevad kui kä ööd.
Kuni ühel ööl —
Terve me talupere magab. Nii. nel­ja-
kui kahejalgsed; Või vähemalt
PEAKSID 'magama. Ärkan järsku
mingi elutoa pool kandis kostva
klõbina peale. Esimene, unesegane
mõte on — väiketütär, hullukene,
on omale mingid kõvad kingad jalga
pannud ja marsib nüüd vannituppa
minnes või juua otsides mööda maja
ringi; — No 'küll t | varsti magama
läheb — loodan uniselt ja katsun
uuesti magama jääda. Kuid klõbin
kestab üha edasi. Võtan taskulambi,
teen suugi, juba prägamiseks lahti ja
torman hooga ümber nurga. Praga-m-
ise asemel kerkib kurgust selline
juba hirmuröögatus, et terve pere
on korraga jalul. Ega ma hobuseid
ei' karda. Eriti mitte meie Dollyt,
kellega iga päev üksteist põsk-põse
vastu musitame. Äga kui urtesegase
peaga omaenda, elutoas kell neli
hommikul hobustega vastastikku
põrkad, siis on vist hirmuröögatus
omal kohal. :
Eks ma oma hajameelsuses olin
jälle talliukse riivistamatä unusta­nud
— ja välisuks nagunii lahti. Loo­make
tundis, järsku janu ja tuli toa
juurde. Esimese, teise ja võibolla ka
kolmanda hirnätuse peale ei olnud
mingit vastust ja nii ei jäänudki
muud üle,, kui ninaga link alla suru­da,
uks praokile lükata Ja veelkord
hirnatada. Ja ikka veel ei anta juua!
Siis lendas välisuks klaasi klirisedes
lahti ja loomake tuli tuppa. Sammus
ja tammus 'kapjade plagisedes nii­kaua,
kuni: keegi ometi tüli. •
Kui Dblly veel pisut nupukam
oleks, treeniksin ma ta pangaseifide
lahtimuukijaks. Sest selle loomake
se pea töötab imeosavalt igasuguste
uste avamiseks ja "kaeratünnil kaa­ne
pealt kangutäirriseks.
Bolly endine peremees,, kirglik
hobustearmastäjä, hakkas" oma ho­bustele
uusi'kodusid otsima: siis, kui
tundis ;oma viimase, tunni lähene­mist.
Kaks nädalat peale Dblly meile
tulekut suri ta vähkh
Väiketütre ,esimesel ratsasõidul
Dollyga juhtusin õnneks temast um­bes
veerand miili" taga sõitma, olin
teel 'alevisse. Jõudsin just mõtelda,
et milline ilus pilt — jumalik suve­päev,
väike, sale tüdruk ilusa, sale­da
hobusega, ägedas galopis lehviv
lakk ja juüksepuhmas- just sama
varjundiga blond!
Just siis kaotas tüdruk tasakaalu
ja kukkus kihutavalt hobuselt kruu­sateele,
omal seljas vaid süpeltriköo.
Oli ta: ju küll juba; päris hea ratsa- :
mk, harjunud aga mu suvesulase
Jaagu ümmarguše-seljalise poniga. •
Koju jõudes oli esimeseks kiireks
probleemiks mida anda lapsele
rahustus- ja ühtlasi uimastusvahen-diks.
Muidu ci kannataks ta oma
marraskil haavadest liiva ja kruusa
väijapesemist eluilmaski. Asperiin?
Liiga aeglase mõjuga. Siis kah-ma->-
sin peaaegu mõtlemata pudeli Mai\
tini Rossit, valasin pool klaasi ja eh­munud
laps neelas selle alla nägugi
krimpsutamata. Jäi muidugi kenasti
vinti ja kannatas mu tohterdamise
ära suurema kisata. Siis jäi magama
ning ärgates olid need kõige suure­mad
valud möödas. '
Nad harjusid üks teisega, tüdruk
ja. hobune, j Varsti käis ratsutamine
jälle sellises kasakästiiliš —-.üle
kraavide nii, et tüdruk oli poolteed
õhus ja minul hirmu pärast» süda
kurgus. Lõpuks treenisin enda liht­salt
mitte vaatama — nii närvide
kokkuhoiuks. •
Suve lõpul oli luba käes kahe miili
kaugusel elavate naabritüdrukute
külastamiseks, kellel ka hobused.
Ühel hilissügise õhtul istusime
külla tulnud vanema tütrega juttu
ajades soojas köögis. Väljas oli juba
vaike hämarus nirig selleks ajaks oli'
väiketütrele käsk antud kodus olla.
Järsku läks väljas peaaegu kottpi­medaks
ja algas selline lumemöll,
millist harva; näinud Olen. Autosse ja
otsima! Kiiruseks oli umbes 5 miili
tunnis> klaasipuhastajad käisid 'kõi­ge
kõrgemates tuurides ja teed võis
umbkaudu aimata;
Leidsime nad' miili kauguselt, siis,
kui autotuled just peale sattusid.
Muidu poleks vist näinudki, sest mõ­lemad
nägid välja nägu kaks valget
fantoomi. Seisid 'tee servas, hobusel
pea norus ja tüdruk seljas köötsa-kile.
Tüdruk sai' autosse pakitud ja
hobust hoidis vanem- tütar valjaid-pidi
läbi lahtise akna. Väike rääkis
kodus oma seiklusest nii: „No ja siis
korraga hakkas lund sadama ja Bol­ly
ei näinud enam-teed'. Siis ma proo­visin
tee teises servas sõita, aga seal
sadas ka. Ja siis Dolly jäi lihtsalt
seisma ja ei läinudki edasi."
v v •-• 4 - ' > ; - : ' •:: <
Oma suviseid, aeda tikkuvaid. ka­nu
pipardasin ragulkaga, sai lehmgi
vahel vaikese kivi sama riistaga kül-jekontidesse.
Dblly vastu pole aga
kunagi kätt tõstetud ja sellepärast
ta ongi 'meie talupere kõige. pilHta-tum
olend. Vähemalt paar korda
päevas pean tõusma kas oma puu-kasti-
puhketünništ või mõne muu
toimetuse pooleli \jatma. Sest välis­uks
on jälle klaasi .'klirisedes lahti
lennanud ja Dolly küsib kena, tasa­se
kurnatusega juua või lcivapalä-kest.
"y:[.",_ .
Metsaliine
Kanada tervishoiuministeerium
keelustas sahhariini, põhjusel,, et
sahhariin. põhjustab vähjähaigust.
Kolme aastane katsetamine rottide­ga
on näidanud, et sahhariin põhjus­tab
rottide juures vähjähaigust. Sel­le
tõttu keelustatakse sahhariin ja
ka kerged joogid, mis. on valmista­tud
sahhariiniga. USA võimud ka­vatsevad
sama keeldu kehtima pan­na.
: Senini kasutati šahhariini see­pärast,
et suhkur aitas sellele kaasa,
et kehakaalu, suurendada. >
AU MD
Ajalooõpetaja^ pragab) gümnaasiu-miklassis:
'
„Kui Aleksander Suur nii vana oli
kui teie praegu; oli tai juba pool
maailma vallutatud;'''
„Pole kavmihgt ime;!'' vastab üks
õpilastest. „J.&\ opetajäts oli Aristo­teles."
' President J. Carler teatas, et edas­pidi
on ameeriklastel: lubatud külas­tada
Kuubat, Vietnami ja Kambodz-hat,
milliste maadega ei õle diplo­maatilisi
vahekordi. Kuid külastajad
ei oma neil maadel.diplomaatilist
kaitset, sest seal ei. ole USA saat­kondi.:
:
Härra Sobraste; seisab kerge keha­vigastuse
tekitamise' eest kohtulaua
ees. Kohtunik Msibt .
';-„Miks-- • lõife.. süudisiaijale:- ••rusikaga
näkku?" :
„Se.e- tüüp astus: mulle kõigepealt
jala peale. See poleks veel midagi ol­nud-
Aga et ta mind pärast seda veel
>ardoniks"' sõimas, ajas mu närvi
mustaks,, et pidin talle ühe määri-mqas
I
Celcius/Fahrenheit
.50 pluss O.SX
00 Nde Elu" falifuser
iiiiliiiiiim
Ootamatut. abi said kaks eestlast
Lida vabaõhupiirkonda suusatama
minnes. Kitsal, .-auklikul', ja lumisel
teel, mis viib sinna, jäi eestlaste auto
lumehange kinni. Kõik katsed seda
„kõigutaka" välja lumest, kus rattad
ikka sügavamalt end sisse uuristasid,
ebaõnnestusid.
Siis tuli juurde üks noormees ja
ütles: „Kas ei ole parem seda ühiselt
august välja tõsta?" - ;
Öeldud, tehtud. Kolrne mehega Õn­nestuski
auto tõstmine kindlamale
kinnale. Ja siis aidati samal viisil ka
abistaja enda autot.
Appirutanu oli kuningas Carl Gus
taf. Eestlased-suusatajad pangadirek­tor
Rudolf Jalakas ja faktor Rein
Moora. (EPL)
ma..
R@berf Velleird neljandaks
Robert Vellend, kes Ontario ja K a ­nada
meistrivõistluste ajal oli haige;,
oli 19.—22. märtsini Morin Heights--
'is, Quebecis, peetud Põhja-Ameerika1
meistrivõistlustel murdmaasuusata1-
mises heas vormis ja tuli noorte
klassis 10- krrr-s 4-ndaks ja 15 km-s,
6-ndaks..
Ms3o>när^tangeb:;.mimsööjatei kät­te
vangi. Kohe pannakse suur. katel
veega tulele. Misjonär laskub põlvi­li
ja palub oma hinge eest. Kanni­balid
asuvad samuti põlvili olles pa
veid lugema. Püha mees rõõmustab r
„Issand ime on sündinud!' Mu pal­ved
on teid pööranud." •
„Eksid, vennas," ütleb kannibali­de
pealik. „Me loeme praegu söögi­palvet."
Tolmuimejate proovireisija- tuleb
üksiktalusse. Puistab paberikotist
hunniku prügi põrandale ning ütleb
perenaisele:
„Söon selle prügi ära- kui, mu tol­muimeja;
seda ära ei võta."
„Ma toon teile kohe lusika," vas­tab
perenaine. ,,Meil. põle elektri­voolu
majas." .
• v : , ; ; : : , ^ r . . ^ ^ .;
Kaastundlik proua annab kerjuse­le
dollari. Hetk hiljem ta näeb, et
kerjus viipab omale takso.
„Mis!" pahandab proua. „Teie sõi­date
taksoga!"
„Kas arvate, et saan omale ühe
dollari eest auto osta?"
Presfdenf J. Carfrer
iitgnsfas Sahharovi I
President J; Carter saatis Nv Liidii
vastupanuliikumise, ja inimõiguste
eestvõitlejale Ä. • SahharoviTe tele­grammi,
milles ta märkis muuseas,
et USA toetab kõigiti tema taotiusi
inimõiguste eest võitlemisel N. Lii­dus.
ÜSA kavatseb inimõiguste rik­kumist
ja Helsingi lepete rikkumisi
Moskva poolt üles võtta Liitunud'
rahvaste organisatsioonis, mille vas­tu
Moskva valjult protesteeris. Mosk­va
omas, noodis väidab, et see on se­gamine
N. Liidu, siseasjadesse. Kuid
Valge Maja esindaja Jody Powell
lükkas selle protesti tagasi. Ta mär-
• kis, et USA uus president ja tema
administratsioon kavatseb inimõigu­se
küsimusi hoida lahus relvastuse
kontrolli lepetest ja detentest. Inim­õigused
ei saa olla kauplemise objek­tiks
majanduslikkudega sõjaliste le­pingute
sõlmimisel.
Vahepeal on Rumeenia valitsus
pakkunud, neile, Rumeenia haritlas­tele,
kes kirjutasid alla kirjanik P.
Coma vabadusnõudmise kirjale vä-lisviisasid.
p. Comaise ei ole vangis­tatud,
kuid KGB piirab tema maja,
„Miks seisab talvekuudel ehitus­tegevus.?"
„Külm lööb tööriistad lõhki."
,,Missuugsed tööriistad?" '
ludelid."