1981-06-11-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1981 Iks 31; belle-loris-lau-liunis le i i - plaa-täre- [sega lista-aeti „aü-pea-lEriti see .reen asja Innad Cat-lal ikia lo õli talgu-lltGhe-iliste liide )d on. liipea >aiiud M. Nii lä •M tO- [tik |a mhas- 5uure-töö- [Re- 10 Pa-jilised )ensio-labidä- Imõnel 8011- Isutab" ^Ijas'^ rohu- |gi teh-ei ole' vaja-lädala-lis, lau-ivihar- ;te Su-uksed Itab. et autode jny an-tindlus- Coul" 11 ainu-teeb. leä p i i - vana- Ita py tea-iitävad, mdami-ei o^e lori nad noore- * • llustüs- IPontiac [astutus-imaks° -$25.-^-. [alla; 65^ Itas. Sa-foniikka Alanda-lamiseks iba aas-latavatö-fea kind-jielupool atito kaita ei ole KIVI võtavad ist. lel „Ees-lliselt, on raditsioo )imuvad — see-brchester 1 J ^ „Meie E l u " mr. 23 (1634) L, 11. JUUNIL - aas 'IBII ASTU ETTE, MÜÜS GENERÄTS^ \ See kaste kõnepast ühtub nende kõigi südamesoovidega/ keg üha enam näevad vaiadust , .vahtkonna vahetuseks" meie kulf«BRnHparffl^dŽ v 'sel ja rahvuspoliitiliste da neist kes juba annavad kuulda hinnanguid tehtule jä ANNE TÜLL on erialaõpetaja Ibim G. Diefenbakeri-nimelises koolis Searboros, Eesti Täienduskoolis raŽ-i vatantsuõpetaja, nooremgaider, korraldaja või osaline teatrilaval, suurürituste eeskavades/laulukooris; ühe sõnaga, enamustes Torontos toimuvates kultuuriürituste. Oleme Teidikobaim^ paljudel kultuuriüritustel, kuulute kindlasti isaljudesše organisalsioonides- •§e? ^ . ' ; — Mä ei. ütleks, et kuulun igasse organisatsiooni, mille üritustest olen osa võtnud. Kuid kui minult abi pa-luta'kse, siis püüan aidata, niipalju kui suudan. Kuna vaba aeg jääb jär- ' jest napimaks, siis püüan oma tegevust piirata; — k u i d ega seegi ju ei aita. y Enamus meie.kohalikest rahvuslikest organisatsioonidest töötavad vanema generatsiooni juhthni-sel. Kas olete märganud konflikti vanema ja noorema generatsiooni koostöös? — Ma leian, et kogu see jutt vanade ja noorte konfliktist on aluseta. Eriarvamused ja tõekspidamised valitsevad ka samavanuste seas ja jäävad püsima ka tulevikus, nükaua kui püsib individualism jä isrkjik julgus ennast väljendada. Näitena võiksin nimetada oma õde, kes on ainult paar aastat minust noorem: evime aga elust hoopis erinevad vaated ja arusaamad. Isiklikult olen ma aiati väga hästi läbi saanud vanema gerie-ratsiooniga ja mul on nendega kokkupuudet väga sagelk Elasin paar aastat Eesti Kodiis ja külastan neid tihti. , Usun, cl, meil noortel läheb vanema generatsiooni abi ja elutarkust hädasti vaja, kui tahame oma rahvusgrupi seltskondlikku tööd edukalt: jaükata. ISE?„Meie panuse noorte osa töö edukal jätkamisel? — Arvan, et organisatsioonide juhtkonna otsene ülevõtmine noorte poolt ei oldks loogiline ega edukas. Juhtkond peafo ikasvama juurtestc Näitena tooksin skaute, gaide, rahva-tantsijaid ja võimlejaid. Seal kasvavad võimelised juhid aastate jooksul liikmete seast ja see on kindlasti ideaalseim moodus. Seda ei saa muidugi ralkeridada igas organisatsioonis, kuid juhid peaksid ikkagi tõusma liitoesikonnast. — Kas arvate, et siinsete tosanafflc laste seas on küllaldaselt võimelisi noori juhtimaks kõüd meie praegusi organisatsioone? — Ma kahtlen selles. Arvan, et;ai-, •nuit noortega ei jõua me kõiki kohti täita. Võimelisi noori on meil küli, kuid nad ei tule alati välja.. Midle näib, et generatsioonivaheliste konf- 'liktide asemel on meil hoopis omava-heliste sidemete puudus. Noortele ei meeldi ise endid pak^kuma minna. Kui neid aga kutsutakse, siis nad tu-. levad ja aitavad 'Seepärast ma arvan; et meie vanem juhtkond peaks noorte kaasatõmbamist vägagi tõsiselt võtma — ' neid otsima, leidma ja kutsuma. Organisatsiooni juhtkonna ülesannete hulka kuulub ka uue juhtkonna kasvatamine. Meie .praegune juhtkond vananeb ja sellega koos ka mõtlemisviis. Noored vajavad positiivset julgustust ja juhtimispratikat, nende väljavaated •kaalustavad meie ühiskonda. Peame omistama tähelepanu nende saavutustele. I . Mida sisaldab tele tegsvpskava .lähemas tulevikus?. — Suurema üritusena nimetaksin selleaastaseid ,iKillamän.ge". Need toimuvad augusti kuus Moonstone'is ja nende õhtune kavaline osa on minu mure^ks. Olin sellisena tegev ka möödunud aastal, esimestel „Kilia-mänguder. Seekord soovin seada kava nii, et kõik maakonnad kaasa teeksid. Eriti ohtralt aga sooviksin noori kaasa tõmmata. Kavalise osa kujundamisel on Harry Mürk mulle oma- lahket abi lubanud. Hiljuti avaldas Eesti Maja juhatus soovi, et teeksin seal midagi noortega. Oleme pidanud aktiivsete noortega ühe koosoleku ja mõned plaanid on olemas. Oleks vajalik tähistada eesti keele- ja kooliaastat vestlus-ja vaidlusõhtutega. Selliseid õhtuid peaks Eesti Majas korraldama regulaarselt ja kui.võimalik, siis koos söögiga ja ka muusikaga. Nii harjuksid ka noored Eesti Majaga rohkem. ,yLoomingu päevad'' Jõekäärul o r väga teretulnud ja noorte rohkearvuline osavõtt neist väga soovitav. Eesti kultuuri pole vaja initte ainult säi-i, vaid seda tuleb ka edasi aren-i. Loodame selleks abi „Loomin-l u päevadelt". — Millise pilguga vaatate mde Morte tulevikku? — Minu pilk tulevikku on väga optimistlik. Teatrilavale on juba jätkunud rioori vajaduse 'kohaselt. Ka teistel kultuuriüritustel on noorte käed vajaliselt abivalmis. Loodan, et ka järgnevatel ülemaailmsetel Eesti Päevadel noorte abi ohtralt vajatakse. Nii, koos vanadega, rikastume J:().gemustega ja oleme valmis rahvuskultuuri tööd juhtiriia siis, ku' •kord meie Kooskõlas The Municipal and Assessment Act'iga ja linnavalitsuse määruse Nr. 299-81 ja 300-81-ga on 1981. a. kinnisvaramaksud kindlaks määratud. Vahepealsele arvele l i saks kuuhib lõpparve tasumisele järgmiselt : KÕIK Viies Kuues Seitsmes Kaheksas LINNA- osamaks osamaks osamaks osamaks . JAOD IS.iuunil 15. j u u l i l 17. augustil 15. septembril Maksuarved saadetakse välja 1. juuniks või eniie seda. Maksumaksjad, kes ei saa oma arvet ettenähtud kuupäeval või vähe hiljem, peavad oma arve saamiseks pöörduma kas i s i k l i k u l t : Tax Information' Counter, Main Floor, City Hall, või telefonil: 367-7115 voi kirjutades: Tax Col^ lectör, City Hall, Toronto. MAKSMINE: Arvet võib tasuda täissummas iga osamaksuga igas pangas Suur-Toronto piireis ainult tähtpäeval või varem, (Pangad võtavad selleks väikese asjaajamise tasu.) Tshekid või postirahakaardid kirjutada City Treasurer nimele ja aadressida City H a l l i ' Biiroo tunnid alates 8.30 hommikul kuni 4.30 p.L esmas- W. A. WILFORD, City Treasurer • e Ju sellest on vist-küU Imööduhud kaheksa aastat, mil Merike Lügus esmakordselt kunstinäitusega Torontos Estee Galeriis esflnes. §ee pakkus rohkemat kui tavaliselt kunstiõpingutelt tulnuil. Ärviistus märkis, et tegemist on ühe nwgatava talendiga. Järgnevatel näitustd Torontos on Merike tõendanud terilale osutatud diagnoosi paikapidavust. Möödunud laupäeval, 30. mail av^ tud näitus, jällegi Estee Galeriis (Pa-venport— Ävenue lähistel), oli Merike! juba viies Torontos; Merike on sündinud kodumaal ja vanematega koos põgeniku-teekonna kaasa teinud. Lõpetanud Toronto Ülikooli sotsioloogia alal, seejärele siirdus täisajaga kunsti õppima Losi Angeles (Calif.) College of Art, lõpetades selle 1973. Siit ka esimesed näitused ja eshiemine Stratford Art Showks. Tagasi Torontos lõpetab teist korda Toronto ülikooli, seekord kunstifakul-teedi. Töötab vabakunstnikuna. Siit Torontost muide ka edukas esineii|ii-ne Vünis (1979) ning pikem peatus LõunarAaMkas. Algangi kaheaastase vaheaja Järele toimuva 18-mne akrüülmaaliga m i - tuse vaatlemist Lõuna-Aafrika sfäärist ja kohe ka pean möönma, et olev näitusüldpilt on mõneti i^ahutu. Esineksid nagu kaks erinevat Meri-kest. Kõige varasemaist Jineaarse-test figuraalmaalidest, milles võrratu inimese anatoomia tundmine liikumise edasi andmine, tabav füsiognöomia ja tunde emotsionaalne väljendus, arenes maaliliseks figuraalkompositsiooneiks kunstniku isikupärases kujunduses ja loomingu filosoofias, rahulikus interjööris ja Intensüvses koloriidis* Näitus 1979. a. oli ühtlane, mida käimasoleva puhul ei saaks väita. Lõuna-Aafrikä atmosfäärsus, avarus ja värvide küllus on kunstnikku haaranud. Ta loomingusse on tulnud tal seniolemata maastik/ varjvide hõõgavuses. Ehkküll neis suuremõõt-melisis maastikumaalides on inimene („Tantsijad", ,jRannal ö^äevitä-mas" ja „Gitarrimängija"), on neis see Merikese emotsionaalselt tunnetatud inimväljendus taan|äunud, jäänud dekoratiivseks maastiku fro^- taalsusse. E i saa aga jätta kiinnita-mata, et lamstnik end tutvustab ka hea maastiku maalijana nU mltmw- .ki dimensioonis. : Seevastu a^a.M-Queen metaiud kolmtsele maalile „HommlkM-sed uudised", lehelugeja Ja vaade korgehitiise aknast üle suurlinna kõrgehitiste taamal oleva (maastikuga, on kompositsioonilt, maaliliselt ja emotsionaalselt sünteesis ning ms, suhtes parimaid näitusel M i b , et .kunstnik seisab teelahkmel^ otsib ja püiidleb BiÜdagi uut, märgatavalt Õhulisema koloriidi suunas, millest maastikulised maalid kõnelevad, eriti aga täis valgust Ja kiirgavust kahe inünfiguuriga kompositsioon iruumisMKes kammiks mu juukseid". Muidu endises zhaanris ilmingulised portreelised maalingud, inimene harmoonilises selguses, rütmiliselt seotud pindade käsitluses, ja värvide impressioonis, oma kehaolekuga elavad ja ka- Infanesed, on sellelgi näitusel tähelepandavad. Eriti mainiksin msdealalt ,;Kuhinganna on langenud", siis kaks naisfiguuri -Jm päev", üksiknalne kirjaga „Vastus*', tütariaps raamatuga hilistunnil ak» nast varjude ja kuuga, „Magamami-neku ae^* ja ühesõnaga kõigis esita-tuis on ihnne kunstniku individuaalne stiil, selgejooneline absoluutne vormi valitsemine j a muljete-meele-edasiandmine. Mäitus Jääb avatuks 18. juunini. ^ Ahjude, torude, radiaatorite parandamine ja väljavahetamine Ahjude gaasiküttele vahetamine koos riikliku toetusega kuni $8W),— 1^ Mõõdukad hinnad, oskustega töömehed RÖL A N D K U L . L I K Tel. (4!6^ 275-1280 WEW YORK (M.EJ - Erakordne leeripidu leidis mai kuu lõpus aset ligemale pooletuhande külalisega, täites Armeenia Kultuurimaja suure saali, kujunedes koos oma noorte vanadega tõeliseks „rahvapi-duks". Osavõtvaid külalisi oli saabu nud poole tosina noore näol Toron-tostki. Leerinoored olid mõlemast siinsest luteri usu kogudusest, kelle- *^est kaheksa koos vanematega olid otsustanud teha ühise leeripidu. kaasmaalasi oli seal üle kogu ida-i^ anniku keskuste, mängis suur orkester ja pidutuju oli kõigil kevadiselt koos leeriaegse meeleoluga ülev. Pidu iseloomustusaks üteldi, et see ^ii taolisena, eriti oma rohkearvulise osavõtuga ainulaadne. Avaosas kõnelesid pastor W. Kop- P^rniann — kes eelnevalt kiriklikul önnistamistalitusel oli teenimas MEW YORK (M.E.) — Kultuuri-päevade järele oli siin teiseks suuremaiks kevadhooaja kultuurMiseks ürituseks kolme meeskoori ühiskontsert, mida täitsid New Yorgi, Connecticuti j a Baltimore koorid E. Ves-y , A. Laane, M. ja E. Tammaru juhatusel. Armeenia Kultuurimaja lava oli kaetud 75-st laulumehest ja saalis ligemale 500 kuulajat. Kui hUjem kutsuti esineva ühendkooriga ühinema ka publiikus viibivad endised lauljad, siis paisus koor ligemale sa-ja- pealiseks, tekitades juba laupäeva taolise tunde. Muusikalme osa raa-D mistati algul võimsalt !kõlanudi Mihkel Lüdigi bravuurse ,;Koiduga" ja lõpus K. Türnpu samuti raudvara-laste ..iHdju hella tuuleke" ja ,;Mu armas isamaa'ga". 'Solistkoorina toimis Baltimore Eesti Laulumehed. Hiljem järgnes samas üle kolmesaja osavõtjaga seltsikondlik koosviibimine. , • •• ; • Niisuguse ühiskontserdi idee leidis laialdast heaksk:iitu ja taolise ürituse läbiviimist sooviti ika teistes eestlaste keskustes, sama kavaga mis kergendaks eeltöid. Kokkutulekud teiste esinejate ja publikuski „võõ-raste" nägudega, jkõnelemata eemal asuvate vanade sõprade ja tuttavate nägemisega toovad kohapeale suurt. elevust. Seda oli Nev^ Yorgiski alates pidupäeva ennelõunast kui saabus suur omnibus Baltimore rahvaga ning teised mujalt, ikes koondusid Eesti Majja ja hiljem üle tänavanurga pidusaali. Kuna samal päeval oli Eesti Majas ka koolipäev, siis valitses seal eriti elav tegevus. Eelnevalt New Yorgi Eesti Naiskoor korraldas V. Kangro juhatusel ühisesinemise Baltimore E. Naiskooriga, mida juhatab Walter Esop. 40 naislauljat esinesid Baltimore Eesti Majas rohkearvulisele publikule, kus toimus ka Baltimore koori uue lipu õnnistamine pastor U. Plankilt. Ka seal oli hiljem tujuküllane seltskondlik koosviibimine. Samaaegselt Chicago Eesti Maja Meeskoor (juh. W. Polston) täiendatult kohalike soome laulumeestega SWiikmelises koosseisus esines kohapeal eesti*, soome- ja ingliskeelsete lauludega oma kevad-kontserdiks. Kiviranna, kusjuures meenutati ka okup. kodumaal olevaid eesti noori. Teadustajana toimis 0. Berendsen ja humoristliku pidukõne esitas rohuteadlane H. Tekkel, õnnistamised kirikus oli jagatud kahele erinevale päevale. Ilm oli suviselt palav (91F!) ja rahvast mõlemal pool palju. Le-xingtoni Ave. kirikus õnnistati Jaan V. Järies, Hillar E. Küss, Mart Kobin, Pia L. Salmre, Edward P. Tom-son, Thomas E. Tomson, Aiki L. Vinkman ja Virge M. Vinkman ja Pauluse koguduses Eti K. Ainso, Karin S. Koorits, Merike M. Käo, Anne Raamot, Marie A.Ajnibi'e ja Allan M. Soobert. Mai kuus asusid 86 Kanada ja USA eeistlast turismireisile, et külastada Kesk-Idas kolme maad: Jordaania, Iisrael ja Egiptus. Torontost oli 33 eestlast, sellele järgnes Montrealist 20 ja 'Lõuna-Floridast 18 eestlast ning üle kümme New Yorgist ja ümbruskonnast. Esmalt peatuti Ammanis, Jordaania kunlingriigi pealinnas. Sealt viis teekond lõunasse Eedomi mägestik-ku, ainulaadsesse Petra imelinna, mis raiutud roosavärvilistesse kaljudesse nabateanlaste poolt 2200 a. tagasi. Läbides Samaariamaa, peatuti imeilusas Galileas, Seal külastati paiku, kus Jeesus kuulutas ja ime-tegusid tegi. Sõideti laevaga üle Ga-lileä järve, kõmiiti Kapernauma linna varemeteT ja söödi lõunaks ,;Peetruse kala" praadi. Meeldejäävad olid hetked Naatsa-reti vanas „ko,gudusekajas", kus Jeesus kord oma esimese jutluse pidas. Unustamatud olid vaimulikud hetked Ketsemani aias ja Õlimäel. Võimsalt kõlas eestlaste laul karjaste väljakul ja Petlemmas Jeesuse sünnikoha kirikus. Terve turismireisi ajal kandsid eestlased rinnas sini-must-valgeid ni-mesilte. Kahte moodsat turismibussi kaunistasid eesti värvidega loosungid: «Estonian Pilgrimäge". Jeruusalemmas ja ümbruskonnas tehti ringreise nelja päeva jooksul. Viimasel õhtul sai iga eestlane vastava mälestusdiplomi Jeruusalemma linnapea allkirjaga, et on külastanud iRahulinna, mis praegu oma maailma rahutuste tulipunktiks. Unustamatu mälestusena oli eestikeelne va-baöhü- jumalateenistus Kristuse tühja hauakoopa juures asuvas aias, mis 2000 a. tagasi kuulus Joosepile Ar-mäatiast. Vaatega Kolgatale, laulsid seal 86 eestlast „Jeesuse • risti juurde ma tahan ikka jääda." Kairosse saabudes viidi eestlased ööbima uude „Holiday Inn" luksushotelli, kus peatuti 3 päeva. Külastati kuulsaid muuseume, Sakkara ja Memphise vaaraode linnu ja kuulsaid Giza püramiide. ' Turismireisi heaks kordaminekuks aitasid kaasa A. Truuvert Torontost ja E. Heinsoo ja A; Randpalü Montrealist. Vaimulike lauludega esinesid Anadie Allik Floridast ja Dag-mar Muru Montrealist. Turismireisi üldjuhile pastor H. Rüdmikule oli abiks ja teise bussi vaimulikuks juhiks Erich Allik Floridast. Vaimulilfe sõnavõttudega teenisid kaasmaalasi Heino Altosaar ja Edgar Heinsoo. Kuna ruumipuudusel ei saadud kõiki registreerijaid sellele turismireisile kaasa võtta, siis korraldab pastor H, ^Rüdmik uue Piiblimaade turismireisi täiendatud kujul 26. okt. kuni 9. noV. sel aastaK Seekord piirdutakse vaid ühe turismibussiga.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, June 11, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-06-11 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810611 |
Description
Title | 1981-06-11-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | 1981 Iks 31; belle-loris-lau-liunis le i i - plaa-täre- [sega lista-aeti „aü-pea-lEriti see .reen asja Innad Cat-lal ikia lo õli talgu-lltGhe-iliste liide )d on. liipea >aiiud M. Nii lä •M tO- [tik |a mhas- 5uure-töö- [Re- 10 Pa-jilised )ensio-labidä- Imõnel 8011- Isutab" ^Ijas'^ rohu- |gi teh-ei ole' vaja-lädala-lis, lau-ivihar- ;te Su-uksed Itab. et autode jny an-tindlus- Coul" 11 ainu-teeb. leä p i i - vana- Ita py tea-iitävad, mdami-ei o^e lori nad noore- * • llustüs- IPontiac [astutus-imaks° -$25.-^-. [alla; 65^ Itas. Sa-foniikka Alanda-lamiseks iba aas-latavatö-fea kind-jielupool atito kaita ei ole KIVI võtavad ist. lel „Ees-lliselt, on raditsioo )imuvad — see-brchester 1 J ^ „Meie E l u " mr. 23 (1634) L, 11. JUUNIL - aas 'IBII ASTU ETTE, MÜÜS GENERÄTS^ \ See kaste kõnepast ühtub nende kõigi südamesoovidega/ keg üha enam näevad vaiadust , .vahtkonna vahetuseks" meie kulf«BRnHparffl^dŽ v 'sel ja rahvuspoliitiliste da neist kes juba annavad kuulda hinnanguid tehtule jä ANNE TÜLL on erialaõpetaja Ibim G. Diefenbakeri-nimelises koolis Searboros, Eesti Täienduskoolis raŽ-i vatantsuõpetaja, nooremgaider, korraldaja või osaline teatrilaval, suurürituste eeskavades/laulukooris; ühe sõnaga, enamustes Torontos toimuvates kultuuriürituste. Oleme Teidikobaim^ paljudel kultuuriüritustel, kuulute kindlasti isaljudesše organisalsioonides- •§e? ^ . ' ; — Mä ei. ütleks, et kuulun igasse organisatsiooni, mille üritustest olen osa võtnud. Kuid kui minult abi pa-luta'kse, siis püüan aidata, niipalju kui suudan. Kuna vaba aeg jääb jär- ' jest napimaks, siis püüan oma tegevust piirata; — k u i d ega seegi ju ei aita. y Enamus meie.kohalikest rahvuslikest organisatsioonidest töötavad vanema generatsiooni juhthni-sel. Kas olete märganud konflikti vanema ja noorema generatsiooni koostöös? — Ma leian, et kogu see jutt vanade ja noorte konfliktist on aluseta. Eriarvamused ja tõekspidamised valitsevad ka samavanuste seas ja jäävad püsima ka tulevikus, nükaua kui püsib individualism jä isrkjik julgus ennast väljendada. Näitena võiksin nimetada oma õde, kes on ainult paar aastat minust noorem: evime aga elust hoopis erinevad vaated ja arusaamad. Isiklikult olen ma aiati väga hästi läbi saanud vanema gerie-ratsiooniga ja mul on nendega kokkupuudet väga sagelk Elasin paar aastat Eesti Kodiis ja külastan neid tihti. , Usun, cl, meil noortel läheb vanema generatsiooni abi ja elutarkust hädasti vaja, kui tahame oma rahvusgrupi seltskondlikku tööd edukalt: jaükata. ISE?„Meie panuse noorte osa töö edukal jätkamisel? — Arvan, et organisatsioonide juhtkonna otsene ülevõtmine noorte poolt ei oldks loogiline ega edukas. Juhtkond peafo ikasvama juurtestc Näitena tooksin skaute, gaide, rahva-tantsijaid ja võimlejaid. Seal kasvavad võimelised juhid aastate jooksul liikmete seast ja see on kindlasti ideaalseim moodus. Seda ei saa muidugi ralkeridada igas organisatsioonis, kuid juhid peaksid ikkagi tõusma liitoesikonnast. — Kas arvate, et siinsete tosanafflc laste seas on küllaldaselt võimelisi noori juhtimaks kõüd meie praegusi organisatsioone? — Ma kahtlen selles. Arvan, et;ai-, •nuit noortega ei jõua me kõiki kohti täita. Võimelisi noori on meil küli, kuid nad ei tule alati välja.. Midle näib, et generatsioonivaheliste konf- 'liktide asemel on meil hoopis omava-heliste sidemete puudus. Noortele ei meeldi ise endid pak^kuma minna. Kui neid aga kutsutakse, siis nad tu-. levad ja aitavad 'Seepärast ma arvan; et meie vanem juhtkond peaks noorte kaasatõmbamist vägagi tõsiselt võtma — ' neid otsima, leidma ja kutsuma. Organisatsiooni juhtkonna ülesannete hulka kuulub ka uue juhtkonna kasvatamine. Meie .praegune juhtkond vananeb ja sellega koos ka mõtlemisviis. Noored vajavad positiivset julgustust ja juhtimispratikat, nende väljavaated •kaalustavad meie ühiskonda. Peame omistama tähelepanu nende saavutustele. I . Mida sisaldab tele tegsvpskava .lähemas tulevikus?. — Suurema üritusena nimetaksin selleaastaseid ,iKillamän.ge". Need toimuvad augusti kuus Moonstone'is ja nende õhtune kavaline osa on minu mure^ks. Olin sellisena tegev ka möödunud aastal, esimestel „Kilia-mänguder. Seekord soovin seada kava nii, et kõik maakonnad kaasa teeksid. Eriti ohtralt aga sooviksin noori kaasa tõmmata. Kavalise osa kujundamisel on Harry Mürk mulle oma- lahket abi lubanud. Hiljuti avaldas Eesti Maja juhatus soovi, et teeksin seal midagi noortega. Oleme pidanud aktiivsete noortega ühe koosoleku ja mõned plaanid on olemas. Oleks vajalik tähistada eesti keele- ja kooliaastat vestlus-ja vaidlusõhtutega. Selliseid õhtuid peaks Eesti Majas korraldama regulaarselt ja kui.võimalik, siis koos söögiga ja ka muusikaga. Nii harjuksid ka noored Eesti Majaga rohkem. ,yLoomingu päevad'' Jõekäärul o r väga teretulnud ja noorte rohkearvuline osavõtt neist väga soovitav. Eesti kultuuri pole vaja initte ainult säi-i, vaid seda tuleb ka edasi aren-i. Loodame selleks abi „Loomin-l u päevadelt". — Millise pilguga vaatate mde Morte tulevikku? — Minu pilk tulevikku on väga optimistlik. Teatrilavale on juba jätkunud rioori vajaduse 'kohaselt. Ka teistel kultuuriüritustel on noorte käed vajaliselt abivalmis. Loodan, et ka järgnevatel ülemaailmsetel Eesti Päevadel noorte abi ohtralt vajatakse. Nii, koos vanadega, rikastume J:().gemustega ja oleme valmis rahvuskultuuri tööd juhtiriia siis, ku' •kord meie Kooskõlas The Municipal and Assessment Act'iga ja linnavalitsuse määruse Nr. 299-81 ja 300-81-ga on 1981. a. kinnisvaramaksud kindlaks määratud. Vahepealsele arvele l i saks kuuhib lõpparve tasumisele järgmiselt : KÕIK Viies Kuues Seitsmes Kaheksas LINNA- osamaks osamaks osamaks osamaks . JAOD IS.iuunil 15. j u u l i l 17. augustil 15. septembril Maksuarved saadetakse välja 1. juuniks või eniie seda. Maksumaksjad, kes ei saa oma arvet ettenähtud kuupäeval või vähe hiljem, peavad oma arve saamiseks pöörduma kas i s i k l i k u l t : Tax Information' Counter, Main Floor, City Hall, või telefonil: 367-7115 voi kirjutades: Tax Col^ lectör, City Hall, Toronto. MAKSMINE: Arvet võib tasuda täissummas iga osamaksuga igas pangas Suur-Toronto piireis ainult tähtpäeval või varem, (Pangad võtavad selleks väikese asjaajamise tasu.) Tshekid või postirahakaardid kirjutada City Treasurer nimele ja aadressida City H a l l i ' Biiroo tunnid alates 8.30 hommikul kuni 4.30 p.L esmas- W. A. WILFORD, City Treasurer • e Ju sellest on vist-küU Imööduhud kaheksa aastat, mil Merike Lügus esmakordselt kunstinäitusega Torontos Estee Galeriis esflnes. §ee pakkus rohkemat kui tavaliselt kunstiõpingutelt tulnuil. Ärviistus märkis, et tegemist on ühe nwgatava talendiga. Järgnevatel näitustd Torontos on Merike tõendanud terilale osutatud diagnoosi paikapidavust. Möödunud laupäeval, 30. mail av^ tud näitus, jällegi Estee Galeriis (Pa-venport— Ävenue lähistel), oli Merike! juba viies Torontos; Merike on sündinud kodumaal ja vanematega koos põgeniku-teekonna kaasa teinud. Lõpetanud Toronto Ülikooli sotsioloogia alal, seejärele siirdus täisajaga kunsti õppima Losi Angeles (Calif.) College of Art, lõpetades selle 1973. Siit ka esimesed näitused ja eshiemine Stratford Art Showks. Tagasi Torontos lõpetab teist korda Toronto ülikooli, seekord kunstifakul-teedi. Töötab vabakunstnikuna. Siit Torontost muide ka edukas esineii|ii-ne Vünis (1979) ning pikem peatus LõunarAaMkas. Algangi kaheaastase vaheaja Järele toimuva 18-mne akrüülmaaliga m i - tuse vaatlemist Lõuna-Aafrika sfäärist ja kohe ka pean möönma, et olev näitusüldpilt on mõneti i^ahutu. Esineksid nagu kaks erinevat Meri-kest. Kõige varasemaist Jineaarse-test figuraalmaalidest, milles võrratu inimese anatoomia tundmine liikumise edasi andmine, tabav füsiognöomia ja tunde emotsionaalne väljendus, arenes maaliliseks figuraalkompositsiooneiks kunstniku isikupärases kujunduses ja loomingu filosoofias, rahulikus interjööris ja Intensüvses koloriidis* Näitus 1979. a. oli ühtlane, mida käimasoleva puhul ei saaks väita. Lõuna-Aafrikä atmosfäärsus, avarus ja värvide küllus on kunstnikku haaranud. Ta loomingusse on tulnud tal seniolemata maastik/ varjvide hõõgavuses. Ehkküll neis suuremõõt-melisis maastikumaalides on inimene („Tantsijad", ,jRannal ö^äevitä-mas" ja „Gitarrimängija"), on neis see Merikese emotsionaalselt tunnetatud inimväljendus taan|äunud, jäänud dekoratiivseks maastiku fro^- taalsusse. E i saa aga jätta kiinnita-mata, et lamstnik end tutvustab ka hea maastiku maalijana nU mltmw- .ki dimensioonis. : Seevastu a^a.M-Queen metaiud kolmtsele maalile „HommlkM-sed uudised", lehelugeja Ja vaade korgehitiise aknast üle suurlinna kõrgehitiste taamal oleva (maastikuga, on kompositsioonilt, maaliliselt ja emotsionaalselt sünteesis ning ms, suhtes parimaid näitusel M i b , et .kunstnik seisab teelahkmel^ otsib ja püiidleb BiÜdagi uut, märgatavalt Õhulisema koloriidi suunas, millest maastikulised maalid kõnelevad, eriti aga täis valgust Ja kiirgavust kahe inünfiguuriga kompositsioon iruumisMKes kammiks mu juukseid". Muidu endises zhaanris ilmingulised portreelised maalingud, inimene harmoonilises selguses, rütmiliselt seotud pindade käsitluses, ja värvide impressioonis, oma kehaolekuga elavad ja ka- Infanesed, on sellelgi näitusel tähelepandavad. Eriti mainiksin msdealalt ,;Kuhinganna on langenud", siis kaks naisfiguuri -Jm päev", üksiknalne kirjaga „Vastus*', tütariaps raamatuga hilistunnil ak» nast varjude ja kuuga, „Magamami-neku ae^* ja ühesõnaga kõigis esita-tuis on ihnne kunstniku individuaalne stiil, selgejooneline absoluutne vormi valitsemine j a muljete-meele-edasiandmine. Mäitus Jääb avatuks 18. juunini. ^ Ahjude, torude, radiaatorite parandamine ja väljavahetamine Ahjude gaasiküttele vahetamine koos riikliku toetusega kuni $8W),— 1^ Mõõdukad hinnad, oskustega töömehed RÖL A N D K U L . L I K Tel. (4!6^ 275-1280 WEW YORK (M.EJ - Erakordne leeripidu leidis mai kuu lõpus aset ligemale pooletuhande külalisega, täites Armeenia Kultuurimaja suure saali, kujunedes koos oma noorte vanadega tõeliseks „rahvapi-duks". Osavõtvaid külalisi oli saabu nud poole tosina noore näol Toron-tostki. Leerinoored olid mõlemast siinsest luteri usu kogudusest, kelle- *^est kaheksa koos vanematega olid otsustanud teha ühise leeripidu. kaasmaalasi oli seal üle kogu ida-i^ anniku keskuste, mängis suur orkester ja pidutuju oli kõigil kevadiselt koos leeriaegse meeleoluga ülev. Pidu iseloomustusaks üteldi, et see ^ii taolisena, eriti oma rohkearvulise osavõtuga ainulaadne. Avaosas kõnelesid pastor W. Kop- P^rniann — kes eelnevalt kiriklikul önnistamistalitusel oli teenimas MEW YORK (M.E.) — Kultuuri-päevade järele oli siin teiseks suuremaiks kevadhooaja kultuurMiseks ürituseks kolme meeskoori ühiskontsert, mida täitsid New Yorgi, Connecticuti j a Baltimore koorid E. Ves-y , A. Laane, M. ja E. Tammaru juhatusel. Armeenia Kultuurimaja lava oli kaetud 75-st laulumehest ja saalis ligemale 500 kuulajat. Kui hUjem kutsuti esineva ühendkooriga ühinema ka publiikus viibivad endised lauljad, siis paisus koor ligemale sa-ja- pealiseks, tekitades juba laupäeva taolise tunde. Muusikalme osa raa-D mistati algul võimsalt !kõlanudi Mihkel Lüdigi bravuurse ,;Koiduga" ja lõpus K. Türnpu samuti raudvara-laste ..iHdju hella tuuleke" ja ,;Mu armas isamaa'ga". 'Solistkoorina toimis Baltimore Eesti Laulumehed. Hiljem järgnes samas üle kolmesaja osavõtjaga seltsikondlik koosviibimine. , • •• ; • Niisuguse ühiskontserdi idee leidis laialdast heaksk:iitu ja taolise ürituse läbiviimist sooviti ika teistes eestlaste keskustes, sama kavaga mis kergendaks eeltöid. Kokkutulekud teiste esinejate ja publikuski „võõ-raste" nägudega, jkõnelemata eemal asuvate vanade sõprade ja tuttavate nägemisega toovad kohapeale suurt. elevust. Seda oli Nev^ Yorgiski alates pidupäeva ennelõunast kui saabus suur omnibus Baltimore rahvaga ning teised mujalt, ikes koondusid Eesti Majja ja hiljem üle tänavanurga pidusaali. Kuna samal päeval oli Eesti Majas ka koolipäev, siis valitses seal eriti elav tegevus. Eelnevalt New Yorgi Eesti Naiskoor korraldas V. Kangro juhatusel ühisesinemise Baltimore E. Naiskooriga, mida juhatab Walter Esop. 40 naislauljat esinesid Baltimore Eesti Majas rohkearvulisele publikule, kus toimus ka Baltimore koori uue lipu õnnistamine pastor U. Plankilt. Ka seal oli hiljem tujuküllane seltskondlik koosviibimine. Samaaegselt Chicago Eesti Maja Meeskoor (juh. W. Polston) täiendatult kohalike soome laulumeestega SWiikmelises koosseisus esines kohapeal eesti*, soome- ja ingliskeelsete lauludega oma kevad-kontserdiks. Kiviranna, kusjuures meenutati ka okup. kodumaal olevaid eesti noori. Teadustajana toimis 0. Berendsen ja humoristliku pidukõne esitas rohuteadlane H. Tekkel, õnnistamised kirikus oli jagatud kahele erinevale päevale. Ilm oli suviselt palav (91F!) ja rahvast mõlemal pool palju. Le-xingtoni Ave. kirikus õnnistati Jaan V. Järies, Hillar E. Küss, Mart Kobin, Pia L. Salmre, Edward P. Tom-son, Thomas E. Tomson, Aiki L. Vinkman ja Virge M. Vinkman ja Pauluse koguduses Eti K. Ainso, Karin S. Koorits, Merike M. Käo, Anne Raamot, Marie A.Ajnibi'e ja Allan M. Soobert. Mai kuus asusid 86 Kanada ja USA eeistlast turismireisile, et külastada Kesk-Idas kolme maad: Jordaania, Iisrael ja Egiptus. Torontost oli 33 eestlast, sellele järgnes Montrealist 20 ja 'Lõuna-Floridast 18 eestlast ning üle kümme New Yorgist ja ümbruskonnast. Esmalt peatuti Ammanis, Jordaania kunlingriigi pealinnas. Sealt viis teekond lõunasse Eedomi mägestik-ku, ainulaadsesse Petra imelinna, mis raiutud roosavärvilistesse kaljudesse nabateanlaste poolt 2200 a. tagasi. Läbides Samaariamaa, peatuti imeilusas Galileas, Seal külastati paiku, kus Jeesus kuulutas ja ime-tegusid tegi. Sõideti laevaga üle Ga-lileä järve, kõmiiti Kapernauma linna varemeteT ja söödi lõunaks ,;Peetruse kala" praadi. Meeldejäävad olid hetked Naatsa-reti vanas „ko,gudusekajas", kus Jeesus kord oma esimese jutluse pidas. Unustamatud olid vaimulikud hetked Ketsemani aias ja Õlimäel. Võimsalt kõlas eestlaste laul karjaste väljakul ja Petlemmas Jeesuse sünnikoha kirikus. Terve turismireisi ajal kandsid eestlased rinnas sini-must-valgeid ni-mesilte. Kahte moodsat turismibussi kaunistasid eesti värvidega loosungid: «Estonian Pilgrimäge". Jeruusalemmas ja ümbruskonnas tehti ringreise nelja päeva jooksul. Viimasel õhtul sai iga eestlane vastava mälestusdiplomi Jeruusalemma linnapea allkirjaga, et on külastanud iRahulinna, mis praegu oma maailma rahutuste tulipunktiks. Unustamatu mälestusena oli eestikeelne va-baöhü- jumalateenistus Kristuse tühja hauakoopa juures asuvas aias, mis 2000 a. tagasi kuulus Joosepile Ar-mäatiast. Vaatega Kolgatale, laulsid seal 86 eestlast „Jeesuse • risti juurde ma tahan ikka jääda." Kairosse saabudes viidi eestlased ööbima uude „Holiday Inn" luksushotelli, kus peatuti 3 päeva. Külastati kuulsaid muuseume, Sakkara ja Memphise vaaraode linnu ja kuulsaid Giza püramiide. ' Turismireisi heaks kordaminekuks aitasid kaasa A. Truuvert Torontost ja E. Heinsoo ja A; Randpalü Montrealist. Vaimulike lauludega esinesid Anadie Allik Floridast ja Dag-mar Muru Montrealist. Turismireisi üldjuhile pastor H. Rüdmikule oli abiks ja teise bussi vaimulikuks juhiks Erich Allik Floridast. Vaimulilfe sõnavõttudega teenisid kaasmaalasi Heino Altosaar ja Edgar Heinsoo. Kuna ruumipuudusel ei saadud kõiki registreerijaid sellele turismireisile kaasa võtta, siis korraldab pastor H, ^Rüdmik uue Piiblimaade turismireisi täiendatud kujul 26. okt. kuni 9. noV. sel aastaK Seekord piirdutakse vaid ühe turismibussiga. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-06-11-05