Meie Elu = Our life, July 31, 1986

              1986 „Meie Eli]i":inir. 31. (1899) NELJAPÄEVAL, 31. JU^^^^ - THUESDAY, JULY 31
lasta
ta-iguni
hkki
'ak
lida
levat
läjou '
lock-jilest
itsei-latest
likud •
(astu, '
jeks,
isuse •
larus-
:,7.1t
^uri-la
ai-ial2
tung,
mrd,
lelikt:
il tu-
1.000
1.000-
takse •
[«isse,
liiak*'
iseks.:
:.isen-letni-lami-jipat-ilseid
tseks.
kel­le
pilt
jima-
I isegi
, kes
ftlegu-lahin-
Ihvar-i.
Kui
I. sisse'
iides
Iidega
luures
finike
Iskuu-iad
ka
veel
mas-
}st, m-
[iaegu-
Itavad
saata
vastu,
lus on
iures
bütle-
-kk
iva-:
itud
iku-itud
'an-gate
H8,
rige.
i-Selle
kuulub
[e intel-
[eil on
lisatsi-lionDi-irimäal
lünch^
[i järgi.
K.K.
•
kl
Foto - ]. Säägi
26. juulil
toimus Jõekääru laste suvekodus
traditsiooniline Valguspidu, mis
oma ulatuselt ja ettekannetelt jät­tis
meeldiva mulje meie noorte te­gevusest
ja saavutusest.
Kailmätaat laskis valguspeoi kui-valtlõppeda.'
Olgugi et öpsel ja hom­mikupoole
oli sajune,' oli noorte
pidu tulnucl jälgima arvukalt laste­vanemaid
ja noortesppru.
Noortepere ( 88 last] ilmus õh|u-hämaruses
kasvatajate saatel spor­diväljakule
pikas reas ja valgusvih­kude
säras, kus domineeriv rahvarõi­vas
pääses kaunilt esile ning sai vaa­tajate
poolt tugeva aplausi. I
Lühikese tervitušsõnadega pöör­dus
suvekodu juhataja dr. Kersti Li­nask
rahva poole ja lausus:,Palju
erinevate otstarvetega on suvekodu­sid
ja laagreid,kuid nende hulgas on
üks, mis tegutseb edukalt, see on
Jõekääru suvekodu. Siin valitseb ees­ti
keel ja eesti meel. Siin räägitaksev
seda meie esivanemate keelt pidevalt
ja igal ajal. Meil. ilmub siin oma
eestikeelne ajakeht ,,Joekääru joru",
mida toimetab sel aastal Marje Luik.
Meie esitame teile Maaja Matsoo
poolt koostatud põimiku ,;Edasi»ta-^
gasi", mis on terves ulatuses meie
noorte omalooming."
Põimiku esimene vaatus algas pe­rekond
Vingumägi sõiduga suveko­dusse
autoga,mis sõitis lavale.
Järgneb esimene päev suvekodus,
kus on pikk ja täpne päeVakord,mille
ette lugemine kutsub rah\|a hulgast
.esile aplausi ja naerupurskeid. Teine
vaatus algab lauluga ,,Ma vaatan
paadist kiikriga". ...Kõnelustes küs
on vaidlusi eesti keele üle, Pille lau­sub:
,,Meie peaks hoopis kai^gemale
tagasi minema oma vana-vanemate
juurde, küll me siis õpiks ja oskaks
eesti keelt. Kolmas vaatus oli „Mine-vik"
ja lõpp.jälle olevikus, kus lapsed
vaatavad tõsiselt üsteisele otsa ja
järsku käratavad: Eesti keeles!".
Vaatus lõppes Jõekääru lauluga. ;
Põimikule järgnes tõrvikutega
rongkäik.
Palvelaulu laulsid suured tüdru­kud
ja sügavalt rahvusliku palve pi­das
Endel Ruberg.
färgmine eesti üritus Vancouver-
QS toimub laupäeval, 16. augustil
Mäeotsal algusega kl. 3 p., kus Lää­neranniku
Eesti Päevade korraldu­sel
peetakse rahvapeo eelpidu,
millest palutakse Expo külalisi ose
võtta.
LEPjuhats
(Algus esiküljel)
küsimuste nõunik, delegatsiooni esi-n^
ehena, ja liikmeina välisministri
assistendi abi Mark Palmer, kaitse-
"Ministri assistent Richard N. Perle,
USA endine suursaadik UN-is Jeane
Kirkpatrick, endine rahvusliku jul­geolekunõunik
Robert MacFarlane,
ajakirja ,iTIME'i" Washingtoni bü-roojuhataja
Strobe Talbot ja ajakirja
..Public Opinion" toimetaja Ben
Wattenberg. Ameerika delegatsioo­niga
koos võtab konverentsist osa ka
väiksem grupp ameerika ajakirjanik­ke
.konverentsi katmiseks ameerika
ajakirjanduses.
Ameerika Riia-reisi grupp algab
oma reisi Venemaal Leningradis 12.
septembril ja lõpetab teekonna pä­rast
Riia konverentsi Moskvas 23.
septembril.
Konverentsist osavõttev Ameeri­ka
delegatsioon võetakse enne ära­sõitu
vastu president Reagani poolt ja
konverentsist osavõtjaid informeeri­takse
konverentsi küsimusist Wash­ingtonis
terve päeva jooksul.
LÄTLASED NÕUS
Uleameerikalise^ tegevusega
Ameerika Läti Ühingu (ALA) esi­mees
Aristids Lambergs on mai kuus,
l^ui olid käigus ettevalmistused kon­verentsiks,
avaldanud pikema sele­tuse
ühingu arusaamisest konverent­sist.
ALA esimees rõhutab, et ta tun­neb
muret selle pärast, et Chautau-qua
konverents toimub okupeeritud
Lätipinnai, mis ei ole kooskõlas
Ameerika ametliku poliitikaga Balti
riikide suhtes. Kuid A L A loodab, et
konverentsil ka Läti vabaduse taas­tamise
küsimus üles võetakse, mis­pärast
nad ei ole konverentsi vastu.
Vastuseks A L A esimehe teadaande­le
tänab USA välisministri abi John
C. Whitehead kirjaga 29. maist A LA
esimeest A. Lambergsi selle eest, et
ta saab. aru konverentsi mõttest ja
kinnitab, et Ameerika valitsus endi-seh
peab kinni oma seisukohtadest
Bahi riikide küsimuses ja peab sil­mas
balti ühiskondade huvisid.
Laura Randmaa mängib Julie Staples'iga „Sun Life" National võistlus-
Tennis
Laura Randmaa
esikohtadel
m®d&l, 8. augustil - Th® Hou@®
of Fieiland/276 fyiain St.
Populaarne
LEHTB BROTHERS OAiyD ja OJ.
oma JS^prad^coiD
Tänusõnu väärivad Toronto Eesti
Naisselts — eesotsas selle energilise
esinaise Heljo Novek'uga, suvekodu
juhataja dr. Kersti Linask ning õhtu
kavalise osa organiseerijad-lavasta-jad.
Koostaja ja lavastaja Maaja Mat­soo,
tantsucja laulujuhid: Silvi Mat­soo,
Merike Luud, Tiia Pihl, Peeter
Roose, Maimu Nõmmik, jutustaja
Maaja Matsoo ja pillimees Peeter
Jeeger, neid tänati roosiõitega. Rah­va
ette kutsuti ja avaldati tänu roosi­õitega
abistajad: Karl Nõvek, Mikk
õgi, Ilmar Kütt ja Paul Pede.
Kaastegevad olid hr. Vingumägi —
Kalev Wallner, pr. Vingumägi —
•Krisü L-tfik, Pille Vingumägi — Maia
Linask, Juhan Vingumägi-MärtMat-soo,
Maila Piripill — Liia Rebane,
Kalle Piripill — Peeter McConnon,
hr. Täpne — Madis Saks, Peeter
Vingumägi-Andres Pühvel, Joosep
Vingumägi-Raivi Ling, Jaan Vingu­mägi
— Kristjan Wallner.
Rahva seast oli kuulda ütelusi: Jõe­kääru
on näitlejate ja rahvatantsijate
taimelava.
i.s-gi
(19-aastased ja üle)
PiBetid $5.- „MGie Elus" ja ukseD.
TÖÖPAKKUMISED
äri Torontos vajab
Kogu konverentsi küsimuse võtab
terava kriitika all „New York Posfi"
juhtkiri 13. juunist. Juhtkiri käsitab
küsimust selgejooneliselt Balti riiki­de
seisukohalt vaadatuna, pidades
Ameerika poliitilise delegatsiooni,
kuigi vormiliselt eraviisilist, minekut
konverentsile okupeeritud Lätti lu­bamatuks.
Sellega minnakse samas­se
Lätti, kust venelased 46 aasta eest
viisid 10.000 lätlast surema Gulagi
aagritesse. Nüüd tahetakse seda
akti maailma mõttest kustutada.
Seda ei tule lasta sündida, lõpetab
leht.
KOMMENTAAR
Ameerika diplomaadid
Ontario noorte tennise meistri­võistlused
16.a. vanusegrupis peeti
14 — 20. juulini Scarborough'
L'Amoreaux' Tennis CentreMs.
Laura Randmaa, vaatamata oma
vanusele, tuli paarismängus esi­meseks
ja üksikmängus teiseks. Te­ma
kaaslaseks paarismängus oli 16.
a. vanusegrupi võistleja Maureen
Drake keda, nagu Laura Rand­maad
ki, treenitakse olümpiamän­gude
kandidaatide treeningkesku­ses.
PAARISMÄNGUO
Nende esimesteks vastasteks olid
Juli Leskovar ja Michelle Riiman,
keda võitsid 6-3, 6-2. Teiseks - Ai-mee
Zweig ja Jenny Miller, keda
võitsid 6-2,6-3 . Finaalis olid nende
vastasteks Michelle Duda ja Lisa
Parks, keda võitsid 4-6, 6-3,6-2. Selle
võiduga saavutasid meistriitlid.
ÜKSIKMÄNGUD
Laura Randmaa esimeseks vasta­seks
oli Monique Anders, keda ta
võitis 7-5, 6-2. Teiseks vastaseks oli
Susi Italiano, keda võitis 6-0, 6-1.
Kolmandaks vastaseks oli Michelle
Duda, kes sellel turniiril oli reastatud
nr. 1 võistlejana ja kes Laurale juba
tugevat vastupanu avaldas. Ka see
mäng lõpppes Laura võiduga 7-6,6-3.
Finaalis oli tal vastaseks tema kaas­lane
JDaarismängus Maureen Dake,
kes oli ainukene sellel turniiril, kes
teda suutis võita ja dendevaheline
võistlus, mis kestis üle tunni, lõppes
Maureen Drake'i võiduga 6-4,6-2, jät­tes
Laura Randmaa teisele kohale.
Eelmisel nädalalõpul peetud „Sun
Life National" võistlustel Mississau-gas,
Ont., kus auhindadeks oli 50.000
dollarit, naiste võitjaks üksik-ja paa­rismängus
tuli Kanada parim nais-yõistlejä
Carling Bassett. Paarismän­gus
tema; kaaslaseks oli Jill Hethe-rington
Peterborough' st. Meestevõit-jateks
tulid üksimängus Andrew
Sznajder Torontost ja paarismängus
Grant Conell Vancouver'ist ja Mark
Greenan Cambridge'ist. Laura Rand­maa
võitis esimese mängu J. Staples'i
vastu 7-6, 6-2. Teiseks vastaseks oli J.
Yong, kes võitis Laura Randmaa'd 6-
4,6-2.
HARALD RAIGNA
Hm emglisa keele oskus vajalik.
't
pidutsema Läti guiaagi Karl TFeü seitsc esikohta
t®8. 466-1502
KORTERID
Helistada tal. 499-9751
Sol Littman süüdistab: oloktritööd, parandused,
, kodudes või ettevõtetes.
Tel. 762-9190
l i c . E1044 :
Ajaleht „The Standard" kirji|tab,
etnatsiküti Sol Littmani arvates on
Deschenes'! uurimiskomisjon
muutumas poliitiliseks pettuseks.
„Valitsu8 kavatseb nähtavasti Des­chenes'!
uurimiskomisjoni tsemen­diga
katta ja maha matta," ütles Sol
Littman, kes on Kanada esindaja
Simon Wiesenthari iKeskuses, kui
ta kõneles Winnipegis Manitoba
Õpetatud Seltsidele |„Manitobe
Learned Societies"|.
Kanada arhivaar (,,Federal Ärchi-vist"]
BobHayward ütles, et uurimis­komisjoni
poolt kogutud andmpd ei
tehta avalikult teatavaks.
Littman ütles, et,,raskel on yaield^
Deschenes'! komisjoni järeldustega,
kuna keegi eipääse nende protokolli­de
lähedale — ja see on väga kaval
moodus, kuidas vaigistada vastutus-tuhdelisi'inimesi."
Littman ütles veel, et uurimisko­misjon,
kartes-poliitilist tuld Ukraina
ja Balti ühiskondadelt, võib alustada
kohtuprotsessi ainult mõne üksiku
isiku vastu, s^lle asemel et.mõista
kohut 400-ja endise sõjakurjategija
üle» mida ta väidab Kanadas leidu-
.,,Sõjakurjategijate küsimus on ala­ti
hoitud saladuse katte all", ütles
Littman.,,Kanada valitsus ön teinud
kõik Võimaliku, et hoida seda riigi
ametnikkude ja bürokraatide käes ja
eemal publikust ja kohtutest."
Littman ütles konverentsil, et mõ­ned
ukraina organisatsioonid Kana­das
on konverentsi vastu, kuna neil
on „pro-fashistlikud" juured.
Edasi ütles ta, et aastatel 1946 -
1950 „pro-natsi" ringkonnad kol­mest
ukraina organisatsioonist nõu-tasid
Kanada valitsuselt Ukraina
Waffen SS-diviisi liikmete Kanadas­se
laskmist.'
Aastal 1950 oli 2 000 endist Waffen
SS-meest Kanadasse sisse lastud,
hoolimata föderaal-määrustest ja
juutide protestidest, lisas Littman.
Aga professor Juroslav Rüdnyckyi
(Manitoba ülikooli slaavi osakonna
asutaj a) nimetas Littmani väiteid va­ledeks
ja laimavateks.
Rääkides kuulajaskonnast, ütles
Rüdnyckyi, et Littman jälitab ainult
natsi sõjakurjategijaid, kunagi mitte
vihjates soyjettide sooritatud julmus­tele
ukrainlaste ja teiste Ida-Euroopa
rahvaste vastu.
peamm« i9 ster
Mõned araaibia riigid kritiseeri-vad
Maroko kuningat, kes kutsus
Iisraeli peaministri rahusobituse­le.
Kuningas Hassan ja peaminister
Peres pidasid läbirääkimisi kaks
päeva, kuid tulemusteta. Hassan
oli teine araabia riigijuht, kes avali­kult
kohtus Iisraeli peaministriga.
1979.a. Egiptuse president Änwar
Sadat sõlmis Iisraeliga rahulepin­gul
pärast kohtumist l977.a. peami-iiaister
Menachem BeganMga. Sel­lest
ajast araabia riigid keeldusid
avalikest kohtumistest ligraeli
esindajatega.
Läänesõbralik Maroko kuningas
esitas nõude, et Iisrael tunnustab
Palestiina vabastamiseorganisat-siooni
(PLO) ja tõmbub tagasi oku­peeritud
araabia territooriumilt
Peres keeldus ja sellega läbirääki­mised
ka lõppesid.
Süüria süüdistas Marokot „reet-
Ameerika eliiti tahetakse uuesti
panna uskuma Nõukogude Liidu ja
Ame6rika Ühendriikide vahelise
ping^ vähenemisesse. Sellise arva­mise
1 laiendamiseks aitavad agaralt
kaasa endine president Carteri nõu­andja
Z. Brzezinski ja pensioneeritud
admiral J. Eberle.
Samas suunas näib töötama ka
Fordi Sihtasutis, kes olles kindel ka­he
suurriigi vahelise pinge vähene­mises
ja sellise väite propageerimi­seks,
organiseerib 15. kuni 19. sep­tembrini
1986 ;kokkusaamise 200
ameerika diplomaadi ja samaarvu-lise
nõukogude tegelaste grupi vahel.
See sõbralik ja hubav neljapäeva-line
bankett toimub Riias, st. selles
kõige kinnisemas linnas ja maal, mi­da
N. Liit peale 1939. aastat anastas!
Riias peetakse kinni tuhandeid po­liitvange
töölaagrites, kust neid iga
päev kinnistes veoautodes veetakse
ehitus- või muile puhastustöödele.
Neist Riia koonduslaagritest salaja
tehtud filmi näidati 1984. ja 1985.
aastal paljudes Prantsuse, Belgia ja
Itaalia linnades. Isegi ametlikus tele­ris
anti sellest väljavõtteid.
Fordi sihtasutis näib arvama, et
rahvusvahelise pinge vähendami­seks
tuleb aidata N.' Liitu selle häbi­pleki
pesemisel, ükskõik mis ta veel
vahepeal võiks korda saata. Selleks
siis kutsutaksegi 400 isiksust pidut­sema
ainult mõnisada meetrit eemal
asjjvaist poliitvangide laagritest.
Sellise taktika oli N. Liit leiutanud
juba kolmekümnendatel aastatel:
homme on selle või teise ringkonna
külastamine, mille puhul võite ise
näha, et seal midagi halba ei juhtu.
Küi seal juhuslikuh näete veel vange,
siis on nad tugevad ja prisked, kuna
tegelikult on tegemist vangideks
moonutatud vangivalvuritega. Van­gid
on veetud külaskäigu puhuks
kusagile mujale...
VAATLEJA PARIISIS
USA masterite
meistrisvõistlusfel
Valden Sadul jooksis 800 m
uue Kanada rekordi
Eesai Masterite Klubi liikmete
võistlusreisi USA masterite meist­rivõistlustele,
mis toimusid 18-20.
juulil UniondaleMs, Long Island'il,
alustati 17. juulil kl. 5 homm., et
jõuda kohale enne New Yorgi õh­tust
suurt liiklust.
Uniondale Athletic Complexi staa­dion
on uus ja väga hea, kuid.ühte
staadioni on vähe suurvõistluse läbi­viimiseks.
Registreeritud oli 868
võistlejat. Kolmes kiirjooksu alas ja
800 m jooksu? kokku ,oli üle 800
osavõtja, mis nõudis üle 70 eeljook-su.
Suur võistlejat^e arv Jõi korralda­jate
kavandatud ajajaotused segi,
kuid siiski suudeti võistlused enam­vähem
rahuldavalt läbi viia. Jälgisin
100 m eeljookse ja starterite tegevust.
Iga kolme kuni nelja minuti järele oli
uus start. Vale start oli lubamatu, üks
„vargus" ja oldi kõrvaldatud. „Set"
(valmis) ja paugu vaha oli väga lühi­ke,
veel lühem kui Roomas itaallaste
„pronti" ja pauk.
Väljastpoolt võistlejaid oli tulnud
Kanadast Austraaliast, Puertorii-kost,
Hiinast, Mehhikost ja Uus-Me-remaalt.
Külalistele oli kavandatud
erinevad medalid, mis kutsus esile
proteste.
Meie neljaliikmeline meeskond
esines hästi selles suures „keeristor­mis'
'. Valden Sadul võitis 800 m jook­su
60-65 klassis uue Kanada rekordi­ga
2:23,1 sek. (endine 2:24,6). Paran­das
oma isiklikku rek. 2,85 sek. V.
Sadula peakonkurent ei olnud omas
klassis ühtegi võistlust kaotanud, see
oli jooks kus mõlemad jäägitult oma
viimase välja panid. Mõned minutid
peale jooksu, kaotaja soovis võitjale
õnne, lausudes: ,,Sa tegid seda minu­le,
mida mina olen teistele teinud."
V. Sadul (60-65 kk) 100 m tõkke­jooks
19,06 sek. 3 koht; 300 m tõkke­jooks
51,88 sek., 3. koht; 800 m
2:23,10 sek., 1. koht; 400 m 65,00
sek., 5. koht; kaugushüpe 4,44 m, 4.
koht; kolmikhüpe 8,44 m, 4. koht.
A. Jaago (60-65 kl.) kuulitõuge
12,87 m, 2.koht; kettaheide 38,55 m, 4.
koht; odavise 36,72 m, 4. koht vasa­raheide
28,70 m, 4. koht.
U. Limit (65-69 kl.) 5000 m käimine
29;19,0 sek., 2. koht.
K. Trei (75-79 kl.) 80 m tõkkejooks
17,04 sek., 1. koht; kõrgushüpe J,'15
m, 1. koht; kaugushüpe 3,90 m, 1.
koht; kolmikhüpe 8,02 m , l . koht;
kuulitõuge 8,62 m, 1. koht; kettahei­de
27,18 m, 1. koht;odavise 28,28 m, 1.
koh^
Kanada meistrivõistlus on 1-3.
aug. SherbrookeMs, Que.
K.T.
^i ütles, et Maroko murdis liidu­lepingut.
Lääne-Beirufis 2000 shii-te
muhameedlast ründasid Maroko
saatkonda. Maroko kuningas, kes
oli Araabia riikide konverentsi esi­mees,
loobis.oma ametist.
JOHN E. SOOSAR, CA.
Chartered Accountant
Süite 1802. T81 Unäversity Ave., Toronto, Ontario, ^5H 3M7
Tel. 864-0099