1986-07-31-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
\ -
ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) soovib saada
faktilist materjali Helsingi akti rikkumistes Nõukogude Liidu
poolt. Materjali on tarvis, et rikkumisi esitada 4, novembril
1986.a. algavale Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi
järjekordsele täisistungile Viinis, Austrias. Sellest võtab osa
ÜEKN delegatsioon koos läti ja leedu ülemaailmsete orgaii-satsioonidega.
Materjali on tarvis niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 8,;
septembriks käesoleval aastal.
Materjali on tarviiiga Helsingi akti sätte rikkumisest,kuid
eriti enesemääramise õiguste, inimõiguste ja inimkontaktide
alal. Sna alla kuuluvad näiteks järgmised alad: venestamine,
usuline tagakiusamine, vangistamine poliitilistel põhjustel,
emigreerumine, kiilastlamine (sealt siia — siit sinna), perekondade
ühendamine, postisaadetiste mitte kohalejõudmine ja
tagastamine, telefonikõnede segamine, turismi takistused,
perekondlikkontakt poliitvangidega jne.
Saadetav informatsioon peab olema täpne ja täielik, kus
öeldud isikute nimed nii siin kui seal, aadressid, kuupäevad ja
rikkumise üksikasjad.
Bernis toimud inimkontaktide konverentsil olid kõige täpsemad
andmed juutidel ja lätlastel. Kas võime teha vähem
oma kaasmaalaste aitamiseks?
Palume informatsioon ja materjal saata emmal-kummal
a aadressil:
19102 Stedwick D L
Gaithersburg, M D 20879
Estonian
P.O.BOX 23869
Washington, D.C.
USA • :
Inc.
SAN FRANGISGG — Aasta 1986
EELK Eesti San Francisco
koguduses on olnud väga tegevus-ja
pingerikas. Kauaaegse õpetaja,
Karl Lipping'u ootamatu surm tõi
kaasa palju muret ja asjag^jamist.
Kõigest hoolimata on kirikuloo jätkunud
katkestamatult kindlas vaimus.
.,. : .
Uue õpetaja küsimus ning koguduse
elu edaspidine Icorraldamine on
toimunud kavandatud suunas. Selleks
on koguduse liikmed palju kaasa
aidanud ja hoolitsenud, et meie emakeelne
kirik säiliks.
Koguduse vana (eelmise] juhatuse
koosolek toimus 5. aprillil''San Mate-os,
kus arutusele tuli ui|ie nõukogu
kandidaatide ülesseadmine ning valimine.
Sellele; järgnes 13. aprillil koguduse
täiskogu kokkutulek, kus leidis
aset uue nõukogu valimine;.ja
kinnitamine. Uude nõul^ogusse valiti
20 koguduse liiget, neist 8 uut. Kandidaatideks
jäi 5 liiget.1 Nõukogu
omakorda vali^ uue ö-liikmelise juhatuse,
kus ainult laekur on eelmisest
juhatusest. Revisjonikomisjon
jäi endiseks. Kahjuks endise nõukogu
esimees Otto Tamm astus tagasi
tervislikel põhjusil. Kogudus avaldas
talle tänu tõhusa töö eest.
Uus juhatus: esimees Heino Jõgis,
abiesimees Heino Valvur, sekretär
Peeter Grüner, laekur Magda Koiv-saar,
raamatupidaja Leo |Keerberg
ning koordinaator Erna Tammar. j
Uus nõukogu: Senta EnnuSi Evald
Kruusmägi, Rein i-uik, Helmut Qja,
AmandaPlakk, Heldur Põder, Arvo
Rehemets, Evert Rekk, Sven Ruet-man.
Endel Sang, Uudo Sumeri, Sirje
Vahtra, Mati Valter\ ja Uno Veide-
.man. •. : !
Uus nõukogu liidaskobsoleku 27.
aprillil Santa Glaras, kus võeti teatavaks
vikaaropetaja Paul I^aidre kandidatuur,
mis esitati konsistooriumile
kinnitamisekjS. Ühtlasi tehti ka
eeltööd õpetaja valimise läbiviimiseks.
Järgmisel täiskpgu kokkutuleku
1 11. m a i l vali s ko gudu si vik a ar-õpetaja
Paul Maidre^ õpetajaks,- kes
oli juba praost Kiviranna poolt määratud
koguduse kohustetäitjaks õpetajaks.
, .
Õpetaja Paul Maidre sündis Tartus
13. märtsil 1919 linnavantsuse ametniku
pojana. Alghariduse sai Tartu
Õpetajate Seminari algkoolis, mille
järel siirdus Hugo Tref fneri Gümnaasiumi,
lõpetades selle 1940. a. klassika
harus. Õppis ka Tartu kõrgemas
muusikakoolis. Tahtis jätkata
õpinguid Tartu Ülikooli Usuteaduskonnas,
mis aga suleti okupatsiooni
, võimude poolt. 1942 õnnestus siiski
edasi õppida arstiteaduskonnast, mis
aga sõja tõttu katkestati. 1982.ä. lõpetas
EELK Usuteaduse Instituudi
Torontos, Kanadas, Peale selle määrati
ta prooviaastale abipraost Karl
Lipping'u juurde San Franciscosse.
11. märtsil 1984 ordineeriti diakon-õpetajaks
ja määrati Ghicago Praostkonna
vikaarõpetajaks. -
1944.a. abiellus Tallinnas Siiri Ui-bopuu'ga,
sund. Tamleht. Veel samal
aastal oli sunnitud perega kodumaalt
lahkuma ja asuma Saksamaale.
Töötanud DP laagreis, emigree-rusid.
l949,a.USA-sse. Asusid elama
Fresno'sse, California sse. Hiljem
siirdus Santa Rosa'sse,töötades tehnilise
joonestajana kuni puhkepaigale
minekuni. 1983 kaotas abikaasa
Siiri surma läbi ja abiellus uuesti
1985 Aino Gutman'iga, sünd. Kiiber.
Õpetaja Paul Maidre on tegev olnud
kirikupõllul olles Fresno pihtkonna
juhatuses, San Francisco Koguduse
revisjonikomisjonis ja ka
pikemat aega juhtinud S.F. Eesti Segakoori.
Ta on asunud kohusetruult
oma kutsetööle. Kogudus soovib talle
palju õnnistust ja jõudu vaimuliku
elu juhtimisel.
Uue õpetaja ja uue hiljuti valituct-nõukogu
koosseisu pidulik ametisse
: õnnistamine toimub 21. sept. praost
Rudolf Kiviranna talitusel ja Los An-gelese
õpetaja Rein Neggo assisteerimisel.,
SAN FRANGISCO KOGUDUS
to@ta aiSkerja andmesegai
MUIUISIMltlllUllllUIUil mm
: .... :^'''HV'i
KUHU MINNA? \
Tutvust soovib
@ Reedel, 8. augustil Rock-tantsud
Soome Majas, 276 M^in St. (Mainja
Danforth) alates kl. 8 ö.
© Laup., 9. aug. Tartlaste Seltsi Siü-yepäev
Jõekäärul
® Pühap. 10. aug. lauritsapäeva
jumalateenistus Peetri kirikus algusega
kl. 10 h. ^
® Laup., 16. ja 17. aug. Eesti Ohvitseride
Kogu Suvepäev A. Luige
talus.
iiiiiiiiiii!iiiiiifi!iiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiii|iin
üksiku härraga 5'9" v5i pikem,
vanus 60 või 65 aastat, kes on
huvitatud mööda saatma päevi,
kuid ja aastaid rõõmsamas
meeleolus.;
<irjad saata sit. märgusõna all
„KASI<"
Kolm peotäit mulda
ANTON MÄNNIK'U
/ . . MÄLESTUSEKS •
just nimelt kolm. Mitte üks ega
kaks. Ka mitte rohkem, sest kolmega
tegutses Anton Männik inimesena.
Tal oli mitu ametit. Kodumaal vallasekretär
ja perekonnaseisu ametnik.
Võõrsil oli tööstur ja tsemenditööde
ettevõtja, Küllap veel mõnda muudki,
aga jätame selle. Seda on iga.
Anton Männik köitis kõigepealt
inimesena. Ta oli eestlane kuldsetes
värvides. Isamaa poeg iga veretilga-ga.
Ta oli oma kihelkonna ustav esin-
, daja. Vändra mees oli tema armsaim
tiitel. Ja ta oli siiras põhjamaa karge
usuga Jumala kummardaja ja oma
kiriku tüse tugi.
Nende kolme omaduse juures ma
peatun. Iga eest heidan peotäie mulda
ta kalmule. Oleks see veel Vändra
muld, siis oleksime mõlemad rõõmsad.
Aga lepime sellega, mis saadaval,
sest iga muld tuleb Jumala käte
vahelt.
' Anton Männik sündis 20. juulil
1910 Vändra taluperemehe pojana.
Nimi pandi temale Vändras armastatud
kihelkonna koolijuhataja Anton
Jürgensteini eeskujul, kellest hiljem
sai Postimehe kauaaegne toimetaja
Tartus. Talu Anton lõpetas Vändras
algkooli ja gümnaasiumi ja oli kaua
aastaid viimase vilistlaskogu esimees.
Läks edasi õppin^a vallasekretäri
kursustele ja sealt diplomiga tagasi
tulles sai kohe Vana-Kariste valla
'sekretäriks Viljandimaal. Hiljem
kuni kodumaa püsimiseni töötas Tihemetsa
vallas, kus 1942, a. abiellus
Vändra gümnaasiumi lõpetanud neiu
LehtaEnnisfiga. Põgeneti noorpaarina
kodui.aalt ja kanti üheskoos
nurisemata kodutu eluraskusi.
• Tööga ja ettenägeliku tegutsemisega,
ning ma lisan julgelt juurde et
ka Jumala nähtava õnnistusega, asusid
nad iseseisva ettevõtja teele. See
edehes ja kasvas ning praegu tema
ehitusblokkide tööstus töötab suure
koormatusega. Euroopast ja Ameerikast
on Anton reisides otsinud üles
moodsamaid sellelööstuse masinaid
ja ta tootmisvõime ja kvaliteet.on
tunnistatud esmaklassilisteks.
teine tema elutöö haru oli tsemenditööde
ettevõtmise kompanii suure
autode ja masinate pargiga. Ka see
töötab pidevalt ja hoogsalt ning mõlemates
tööstusharudes saavad leiba
hulk inimesi, nende' seas arvukad
eestlased.
Anton ise ja proua Lehta olid v6^1
üldjuhtidena tegevad, nende lapsed
aga juba tegelikus tööprotsessis. Vanem
poeg Rein on elukutselt insener,
Tütar Linda muusika-ja kompuuteri-teadlane.
Aga nooremad kaks on juba
täie jõuga vanemate ettevõtetes
ametis. Tütar Kersti blokivabrikus ja
poeg, Anton junior, tsemenditööde
kontraktor. Mainigem, et Anton
Männik on Florida läänekalda linnas.
Naples'is nimetanud kolm tänavat
oma kinnisvarasid eesti nimedega,
Seal on Tallinna, Türi ja Vilsandi
tänavad igale otsida ja lugeda..
Anton Männiku monumendi on
eestlaste seas aga ehitanud tema suu-
(rejoöneline eestlaste eluavalduste
'toetamine. See on ajalugu ja ei kao
niipea. Lakewoodi eesti kiriku ehitamisel
on suur teene Anton Männikul.
Ta oli selle koguduse abiesiinees
ka surres. Eesti maja, eesti seltsid,
skautide ja sõjameeste organisatsioonid,
aga ka ülemaalised eesti organisatsioonid
ja keskused said temalt
tõhusat abi ja toetust. Antoni käsi oli
helde ja lahke.
Ta haigus oli pikaajaline ja kurnav
Kolm aastat otsisid arstid abi ja mõneti
näiski tervis tagasi tulevat. Arstid
tegid kõik võimaliku, eriti ta sõber
eesti arstPiirak Syracuse linnas,, kus
. teda raviti. Aga ka hea ja targa inimese
käsi on lühike. Surm tuli vaikselt
ja rahulikult Syracuse haiglas kuus
päeva enne 76. sünnipäeva.
Ta maeti suure eestlaste hulga ja
arvukate sõprade poolt 19. juulil,
päev enne sünnipäeva Lakewoodi
.eesti kirikus ja kalmistule. Ta viimiie
voodi uppus lilledes, mida armastus
kandis heategijale, tänuks.
Aasta tagasi sama suur rahvahulk
pühitses lahkunu 75. a. sünnipäeva,
Kõigile temale antud kingitustele
andis Anton samapalju lisaks ja jagas
eest organisatsioonidele. See oli tema
tänu Jumalale edu ja õnnistuse
eest. ,
Torontost sõitis arvukas vändra-laste
pere mitme auto ja lennukiga ja
ka mujalt nad tulid matusele, kus A
Koppel ütles temale kodumaise õnnistuse
soovi kaasa. Nende sõnade ja
lillede kuhja sekka viskan ma kolm
peotäit mulda Vändra õpetajana.
Üks eesti kiriku, teine eesti rahva ja
kolmas kodu koguduse poolt. Kol-mainu
Jumala nimel.
Jumal varjab Antoni x helduses.
Kaitsku Tema käsi Lehta feed lesepõlves.
Juhtigu Tema arm^ ka laste
eluteed vanemate kaunites jälgedes.
KARL RAUDSEPP
<ni>i)«»o«nMKnw)«xwKaw)«i>()<iw>^^
„MEIE ELU" mjXm Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistis»
• - ses. •
Jõekäära Laste Suvekodu paremad, püüdlikumad ja eesti keele vastu mitteeksijad esimesel ja teisel uäda°
lal Laskeharjutusest saavad osa võtta ainult need, kes eesti keele vastu ei „patusta", SJO. alati püüavad
eesti keelt rääkida. Vasakult: Maimu Nõmmik (suvekodu õde), Kersti-Li Kuutan, Monika Medri, Tiiu
Sillavere, Viive Kittask, Laine Rebassoo, Kadri Linask, Daniel Schaer, Kristopher Rikken. 2. rida: Mihkel
Linkruus, Valev Rebassoo, Aari Evert, Mart Kaljurand, Hillar King, Paul McConnon, Marcus Koiga, Erik
Otema, Karl Kaseoru. 3. rida: Peeter Pirn (kasvataja), Eve Rebassoo (kasvataja). Madis Saks, Raivi Ling,
Leliho Rebassoo, Robert Arrö, Toomas Teedla, Kalev Kaseoru, Endel Ruberg (mitme ala juhataja).
Foto — J. Säägi
Fiktiivabielud
USA juudi-organisatsioon vahendab
itockholmis petteabielusid - Osa värvatakše
spioonideks
STOCKHOLM (EPLj - „Svenska Dagbladet" kirjeldab fiktiivabi-elude
organiseerimist, et aidata inimesi välja Nõukogude Liidust.
Stockholmis tegutseb ühe Bostonis, USA-s asuva juudi organisatsiooni
esindaja, kes intervjuus SvD reporteri Robert Magnergardiga avameelselt
jutustab, et varjuabielu kaudu inimese väljatoomine maksab
6000 dJ ol1l1a ri•t*. NendJ el1, k1 el1l1e lI ei- o1l e sedJ a summat* valrj a panna, vo~i.- j-p^^^Ü^M ^A^^R^ ^M^^A RK DANIEL
maldatakse krediit, st. et nad väljapääsemult ja tööleasunult tasuvad fakulteedi magistri kraadiga kom-oma
võla.
Vahendaja on ühtlasi jutustanud, miste kaudu Soome kokku 85 naist ja
et nõukogude võimud mitmeid sel- 58 meest.
Uste petteabielude kaudu seadusil^ Praegu käib Stockholmi kohtus
kult väljalastud inimesi kasutavad protsess kahe ikoonide salavedaja
spionaazhi ülesanneteks. vastu, kes on N. Liidust välja pääse-i
nud just petteabieludega ja nagu re-
TEGUTSEB AVALIKULT | porter oletab, just intervjueeritud
Intervjueeritav, kelle nime Mag- mehe abiga. «
nerggard teatavaks ei tee, on märki-' Rootsi prokurör- 01a Brogen on
nudet ta ise pääses välja Eestistkuue märkinud, et varjuabielud on rootsi
aasta eest abielu kaudu. Oli alul Soo- seadusega keelatud. Kuid raske on
mes ja tuli edasi Rootsi. Oma jutu kindlaks teha, milline abielu on eht-kohaselt
olevat ta aidanud fiktiivabi- ne, milline mitte (EPL/K).
elusid sõlmida umbes sajal juhtumil.
Igas kuus vahendab ta tosin abielu
raudeesriide taha. Ta tegutseb avalikult
ja kohtumised „kundedega" toimuvad
suurkaubamaja Ahlensi restoranis
ja tema jutu järgi võivat ta sel
viisil välja tuua „ükskõik' keda"...
Enamus, 75 protsenti on Nõukogude
juudid. Kui nad välja pääsevad, siis
maksavad nad Bostoni organisatsioonile
tagasi nende eest väljapandud
summad. Mingeid raskusi ei ole leida
rootslasi, kes on valmis minema N.
Liitu abielluma.
Asi käib nii, et Läänes viibiv abiel-positsiooni
alaL Akadeemiliselt
kuulub ümar Korpi Vironia Toronto
Koondisesse.
I
E I
M I N G IT
I K O M P R O M I S SI
K O M M U N I S T I D E G A
K. Päts - 1918.
J-Dl
Eesti arst valvekorres
laupäeviti suletud
juumi, juuli ja augusti kuudel. 2., 3. ja 4. auj
aEED dr, M. Leesment . . 0 « . 481-6834
MASTERCRAFT
FAIfyTING & DECORATING
Läti-Eesti firma
TEEJUHI
Selle kuulutusega saate 10% hinna-luja
peab sooritama kolm reisi N.. alandust @ Helistage 439-2538
Liitu, millised välja maksab vahendaja.
Viimane tasub.ka kaotatud tööaja
ja muude kulude eest. .Esimesel
reisil sõidab ta kohtuma oma tulevasega
ja elab turismihotellis. Eesmärgiks
on luua ,, tule vasega" head sõ.p-rusvahekorda.
Teisel reisil kihlutak-se
ja taotletakse abiellumisluba ja
alles kolmandal abiellutakse.
Kas ^ametivõimud ei kahtlusta var-juabielusid,
on SvD reporter küsinud,
ja vastuseks on: •
— Kuidas nad saaksid meie paari
"eraldada kümne teise paari hulgast?
Mees. väidab, et ta ise ei teeni
midagi klientide arvel. Ta on ka rootsi
võimusid informeerinud ja kontrollimisel
on SvD toimetus sellele
saanud ka kinnituse.
VÄRVATAKŠE SPIOONIDEKS
Asja juurde kuulub, et abielude
vahendajal on ka head kontaktid
Nõukogude diplomaatidega Stockholmis
,— tunneb isiklikult poolt tosinat.
Ta jutustab ka, kuidas saatkond
värvab väljapääsnuid ,,infor-maatoreiks".
Kui mõni neist soovib
omakseid N. Liidus külastada, siis ei
anta talle viisat. Kui ta siis küsib
lõpuks, mida peab tegema et viisat
saada, siis kuuleb ta, et ta peab muretsema
mõningaid pabereid mehe
töökohast, mis sisaldavad tööstuslikke
andmeid.
Kui siis inimene järele annab ja
ametniku soovi täidab, on ta lõksus.
Soovi puhul ennast välja tõmmata
sellest tegevusest ähvardatakse teda
rootsi politseile sellest teatamise-
SEADUSEGA KEELATUD
.. SvD reporter on rootsi politseivõimudega
rääkides kuulnud, et selliseid
asju tõepoolest on juhtunud. Politsei
arvates on intervjueeritav petteabielude
ulatuse suhtes „üle pingutanud".
Möödunud aasta jooksul tu-
,lid N. Liidust abielude või põgene-
9. ja 10 augustil
dr. T. Maimets . . . . . . . 469-1322
16. ja 17. augustil
dr. R. Pahapill . . . . . . , 921-7777
23. ja 24. augustil
dr. R. Vanaselja . . . . . 921-7777
30. ja 31. augustil ja 1. septembril
dr. T. Maimets 469-1322
VABAÕHU JUMALATEENISTUS
Peetri koguduse väljasõidu jumalateenistus toimub koos apostliku
õigeusu kogudusega pühapäeval, 10. augustil kell 12 päeval praost E.
Lepik'u talus Mono Mills'is. Jumalateenistusele järgneb ühine lõunasöök,
mille korraldaja ap. õigeusu koguduse naisring. Võimalus
ujuda, tennist mängida ja jalutada Hockley Valley kaunis looduses.
Kõik kutsutud! Transporti soovijail teatada koguduse kantseleisse.
Ontario Muuseum (R(|
Põhjama
Ont
}'A\ Ontario Mu?
ninglik Ontario mui
„ROM" asub Toronti
ja Bloor'i tänavate risj
nurgas.
•Seo on suurli()()n(\ k|
mitmekesisiul kogud
mano inuusnuiiii juurcj
sis %'12 miljonit,
Ü k s lählsi\ni(il(!Hl nl
kondadosl on p()|
(,,Main Librnry"), kus
vastuseid igasugustolj
mida inimesed esitiwnl
kasutada ainull niaFn.l
maksma sissopiiiisu.
ROM-i v;iljai)an(!ku|
on väga laialdane. KOI
osak õ n d s a abt ih tl küsi
ja söödavate taiiTKulii
taimede hooldamise j|
kohta. Seal saab kii m\
tiku ajaloost,
Teistes osakondadj
vaid v ä l j a p a n e k u i d loq
dest ja kaladest.
Küsimus: „Kas mo|
ia?" '
Vastus: ..On k ü l l ."
Küsimus: ,,Kns lencj
dab?"
Vastus: ,,Ei, la liiigl
REIN JAAGUMÄGI
Putukateaduso [,
osakonnas töötab R(
kes annab k ü l a s t a j a il
tukale elust. Putuka
mekesised ja huvitav
v ä l j a p a n e k u d n(Midesi
Kreeka ja Rooma o
meterikas ja köidab
panu.\ Inimesed, kelic
antiikaeg, k ä i v a d sna
ratsiooni, niiiteks -ni!
tamisel. (Uie oltevõüt
kavandasid kilpe, iio
PAR
Mur;il oli ajutine v
peale, mida pikenda
kuu kaupa. Aga see
luba tal Kestis olla. Si
R. mõllele, et Mund
danikuga abielluda,
biva noormehe
Budbergi -vaese eii
tallaja, kellel polnud
oli küll tsaari ajalpa;
aga mingit elukutst
Selle paruni-võsuga
jaanuaris 1922.a. R;i
dist alles oli (1000
Mura parun Budb(\rj
diku. Selle abieilum
Eesti kodanikud k«
rem liikumisvanail\\>
sida igale poole. k\.l
lõpuks sai Mura k.i
aadliseisuse, ta vi)i.s
,,von" kirjutatia.
Maksim (iorkile \
käinud, et ta asuks v\
parandama. Tegelikl
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 31, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-07-31 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860731 |
Description
| Title | 1986-07-31-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
\ -
ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) soovib saada
faktilist materjali Helsingi akti rikkumistes Nõukogude Liidu
poolt. Materjali on tarvis, et rikkumisi esitada 4, novembril
1986.a. algavale Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi
järjekordsele täisistungile Viinis, Austrias. Sellest võtab osa
ÜEKN delegatsioon koos läti ja leedu ülemaailmsete orgaii-satsioonidega.
Materjali on tarvis niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 8,;
septembriks käesoleval aastal.
Materjali on tarviiiga Helsingi akti sätte rikkumisest,kuid
eriti enesemääramise õiguste, inimõiguste ja inimkontaktide
alal. Sna alla kuuluvad näiteks järgmised alad: venestamine,
usuline tagakiusamine, vangistamine poliitilistel põhjustel,
emigreerumine, kiilastlamine (sealt siia — siit sinna), perekondade
ühendamine, postisaadetiste mitte kohalejõudmine ja
tagastamine, telefonikõnede segamine, turismi takistused,
perekondlikkontakt poliitvangidega jne.
Saadetav informatsioon peab olema täpne ja täielik, kus
öeldud isikute nimed nii siin kui seal, aadressid, kuupäevad ja
rikkumise üksikasjad.
Bernis toimud inimkontaktide konverentsil olid kõige täpsemad
andmed juutidel ja lätlastel. Kas võime teha vähem
oma kaasmaalaste aitamiseks?
Palume informatsioon ja materjal saata emmal-kummal
a aadressil:
19102 Stedwick D L
Gaithersburg, M D 20879
Estonian
P.O.BOX 23869
Washington, D.C.
USA • :
Inc.
SAN FRANGISGG — Aasta 1986
EELK Eesti San Francisco
koguduses on olnud väga tegevus-ja
pingerikas. Kauaaegse õpetaja,
Karl Lipping'u ootamatu surm tõi
kaasa palju muret ja asjag^jamist.
Kõigest hoolimata on kirikuloo jätkunud
katkestamatult kindlas vaimus.
.,. : .
Uue õpetaja küsimus ning koguduse
elu edaspidine Icorraldamine on
toimunud kavandatud suunas. Selleks
on koguduse liikmed palju kaasa
aidanud ja hoolitsenud, et meie emakeelne
kirik säiliks.
Koguduse vana (eelmise] juhatuse
koosolek toimus 5. aprillil''San Mate-os,
kus arutusele tuli ui|ie nõukogu
kandidaatide ülesseadmine ning valimine.
Sellele; järgnes 13. aprillil koguduse
täiskogu kokkutulek, kus leidis
aset uue nõukogu valimine;.ja
kinnitamine. Uude nõul^ogusse valiti
20 koguduse liiget, neist 8 uut. Kandidaatideks
jäi 5 liiget.1 Nõukogu
omakorda vali^ uue ö-liikmelise juhatuse,
kus ainult laekur on eelmisest
juhatusest. Revisjonikomisjon
jäi endiseks. Kahjuks endise nõukogu
esimees Otto Tamm astus tagasi
tervislikel põhjusil. Kogudus avaldas
talle tänu tõhusa töö eest.
Uus juhatus: esimees Heino Jõgis,
abiesimees Heino Valvur, sekretär
Peeter Grüner, laekur Magda Koiv-saar,
raamatupidaja Leo |Keerberg
ning koordinaator Erna Tammar. j
Uus nõukogu: Senta EnnuSi Evald
Kruusmägi, Rein i-uik, Helmut Qja,
AmandaPlakk, Heldur Põder, Arvo
Rehemets, Evert Rekk, Sven Ruet-man.
Endel Sang, Uudo Sumeri, Sirje
Vahtra, Mati Valter\ ja Uno Veide-
.man. •. : !
Uus nõukogu liidaskobsoleku 27.
aprillil Santa Glaras, kus võeti teatavaks
vikaaropetaja Paul I^aidre kandidatuur,
mis esitati konsistooriumile
kinnitamisekjS. Ühtlasi tehti ka
eeltööd õpetaja valimise läbiviimiseks.
Järgmisel täiskpgu kokkutuleku
1 11. m a i l vali s ko gudu si vik a ar-õpetaja
Paul Maidre^ õpetajaks,- kes
oli juba praost Kiviranna poolt määratud
koguduse kohustetäitjaks õpetajaks.
, .
Õpetaja Paul Maidre sündis Tartus
13. märtsil 1919 linnavantsuse ametniku
pojana. Alghariduse sai Tartu
Õpetajate Seminari algkoolis, mille
järel siirdus Hugo Tref fneri Gümnaasiumi,
lõpetades selle 1940. a. klassika
harus. Õppis ka Tartu kõrgemas
muusikakoolis. Tahtis jätkata
õpinguid Tartu Ülikooli Usuteaduskonnas,
mis aga suleti okupatsiooni
, võimude poolt. 1942 õnnestus siiski
edasi õppida arstiteaduskonnast, mis
aga sõja tõttu katkestati. 1982.ä. lõpetas
EELK Usuteaduse Instituudi
Torontos, Kanadas, Peale selle määrati
ta prooviaastale abipraost Karl
Lipping'u juurde San Franciscosse.
11. märtsil 1984 ordineeriti diakon-õpetajaks
ja määrati Ghicago Praostkonna
vikaarõpetajaks. -
1944.a. abiellus Tallinnas Siiri Ui-bopuu'ga,
sund. Tamleht. Veel samal
aastal oli sunnitud perega kodumaalt
lahkuma ja asuma Saksamaale.
Töötanud DP laagreis, emigree-rusid.
l949,a.USA-sse. Asusid elama
Fresno'sse, California sse. Hiljem
siirdus Santa Rosa'sse,töötades tehnilise
joonestajana kuni puhkepaigale
minekuni. 1983 kaotas abikaasa
Siiri surma läbi ja abiellus uuesti
1985 Aino Gutman'iga, sünd. Kiiber.
Õpetaja Paul Maidre on tegev olnud
kirikupõllul olles Fresno pihtkonna
juhatuses, San Francisco Koguduse
revisjonikomisjonis ja ka
pikemat aega juhtinud S.F. Eesti Segakoori.
Ta on asunud kohusetruult
oma kutsetööle. Kogudus soovib talle
palju õnnistust ja jõudu vaimuliku
elu juhtimisel.
Uue õpetaja ja uue hiljuti valituct-nõukogu
koosseisu pidulik ametisse
: õnnistamine toimub 21. sept. praost
Rudolf Kiviranna talitusel ja Los An-gelese
õpetaja Rein Neggo assisteerimisel.,
SAN FRANGISCO KOGUDUS
to@ta aiSkerja andmesegai
MUIUISIMltlllUllllUIUil mm
: .... :^'''HV'i
KUHU MINNA? \
Tutvust soovib
@ Reedel, 8. augustil Rock-tantsud
Soome Majas, 276 M^in St. (Mainja
Danforth) alates kl. 8 ö.
© Laup., 9. aug. Tartlaste Seltsi Siü-yepäev
Jõekäärul
® Pühap. 10. aug. lauritsapäeva
jumalateenistus Peetri kirikus algusega
kl. 10 h. ^
® Laup., 16. ja 17. aug. Eesti Ohvitseride
Kogu Suvepäev A. Luige
talus.
iiiiiiiiiii!iiiiiifi!iiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiii|iin
üksiku härraga 5'9" v5i pikem,
vanus 60 või 65 aastat, kes on
huvitatud mööda saatma päevi,
kuid ja aastaid rõõmsamas
meeleolus.;
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-07-31-04
