Meie Elu = Our life, June 24, 1978

              „Meie Elu" nr. 25 (1428) 1977 REEDEL, 24. FRIDAY, JUME 24
.25 (1428) 1977. T
m
ItÖöstuste pro-.
ilam üldtuntud
l)- majanduselu
liooni sektorist
1 mis on suure-" /
bnt.rõlli all.-Ka-.
juktsiooni alal
luuri ma d kogu
tleš :ei ole seal
IMMÜ tööstus-,
le del?itsiit on.
siimmani .—
|vui praegune
^bj siis .on Ka-
1 alusi teravilja- '
^liskaubanduse
janiivõrd' hal-lišia
kanadalase
[Jaapan ja .Eu-^ •
hõüavad prae--
ITTT läbirääki-lalandarnist.:^
50 .
peab Kanada
leu laiuva töös-
|peab kindlaks '
ialad,. milledel
Idalaste -isaolu .
?eab need aiad' .
ht sellise stra-jimalik.
konnale,
lodeid, mis ise-ubänduspoliiti-lidaSid
'vajali-
Ipeaksid. välja
.töölistele ja
ttsiate müümi-beaks
tegema .
lištele, kes os-lktsiaid/'
Selle-mdiõigust
ka
Iga inimestele
L kus inimesed
liklikult seotud
sega," kinnitas
tüst'i' esindaia ,
š65. a.
Uuruntusi roh- -
kigem neist ai-iieie
skautluse
|: i ) i - l O ; juu- :
oree, P.E.I. -
lii — maailma
lontreal, Kana-rahvusvahel.,
mburg, Säksa-
|ug. ^ rahvus-
Kirchberg,;
|]i—I. aug; —
6). 2-^9;>ug:.
idi laager —•
Il - IFOFSAG '
Shveits; .8)
lee, Penna, US..
lesele ja oma
eestluse va-iVabas
maail-pmine
taastu-noörte
juht-vanas
vaimus
rs ka rohkesti
-eesti noorte
teedel. Eesti
-aastane) on
'aateid kogu-i5Ö
aastat" ja
(tus „Eesti ra-tautius
tagasi
le teekonnale,
selle liikumi-noorkotkad,
)Qfsepad) on
"vähem kui
noort. Selle-
I skaudisÕTDra-praegugi
1200'
las.
f:maid üritusi •
igrid: 1:6^24.
Iv ka järvel , ja
I.ESNA ' suur­il
aide lähedal,
uda ja loota,
|ik noortevägi
ida koos oma
Jradega olüli-
I vaba.isetege-icina
kodu- ja
Itäidäb. skaut-
;likke ülesan-
[yuse, rahviis-
(jälpraktiliste
Michelson
Istusteks
st.,
i53-7816
COVENTRY („Meie Elu" kaastööliselt) — Kümme aastat tagasi (1^
moodustati Inglismaal nn. rahvuslaste partei (MATIONAL FRONT). Keegi
ei võtnud seda parteikešt tollal tõsiselt. Selliseid fäšhistU^ käperdis! oni
olnud Briti poliitilises taevas ka varem, tingitud „führerite" omavahelistest
lahkhelidest ja isiklikest draamadest (üks juhtidest ~ John Tyndall võttis
üle teise juW~CoUnJõrdani prantslannast abikaasa) — Nüüd aga „Rah-vusfront",
hiljutistel maa-iiõükogude valimistel saavutas neljanda kohad
Sellele parteile hääletas üle 100.0Da-de briti valija. Teatavasti Inglismaal —
klassikalise demokraatia emamaale eksisteerib kolm demokraatlikku par­teid
—. tööerakond, könsen^atiivid ja liberaalid. Kommunistidel, teisel äär­musparteil,
pole kunagi õnnestunud viia Briti Älämkotta oma esindajaid,
arvatud välja sõja-aaštad(ainult 2 rahvasaadikut).
Üldvaade Vancouveri linnale, kus 10.—15. juulini toimuvad Lääneranniku Eesti Päevad.
lOome-N.
(Algus esi
0 o o
lased tagasi rauamaagiga, mille väär
tus on kahtlane^
Lepingut! oodates soomlased ehita­sid
juta ligi 100 km pikkuse riaudtee
: Kontiomäkist Soorne—N. Lndu piiri­le.
Piiri lähedal olevates valdades
loodetakse nüüd| töö saamise võima­lustele,
kuna Kostamusse on vaja
kuni ligi 7.000 soome töölist.
Kuid medalil on ka teine külg. Üks.
osa soomlasi arvab, et Kqstamusest
samuti nagu sellest mõne võrra põh­ja
poole.asuvast Pääjärvist (mis sa­muti
asub idapiiri taga) saab tegeli­kult
maskeeritud sõjaline baas. Seda
kartust suurendab "seegi, et Kosta-:
musest ehitatakse raudteeühendus
Põhja lahe äärde. . . •
Soome põhiseadusliku rahvaera-ii^
konna presidendikandidaadiks valiti i = v
parempoolne sotsiaaldemokraat, dr.; |
Ahii M. Salönen.' Tagajärjeks oli: i
varsti see, et Salonen visati sotsiäal-j=:
demokraatlikust, erakonnast välja.; =
Sotsiaaldemokraatlik erakond on;,= .
I:übs- kommumstide, konservatiivide,! B.
keskerakonna, liberaalide ja rootsi E
^ rahvaerakonnaga seadnud .oma.pre-iE
sidendikandidaadiks praeguse presi- ' E .
deri.ui Kekkoneni. ' E
Dr.-Salonen on majandusmees, kes =
; oli omal ajal lähedases.koostöös sbt-; =
siaaldemokraatide juhi Väino. Tan- j E
neriga. Kuid sellest ajast tema erk-; 1
kõnd on libisenud kaugele, vasakule..; i
Dr. Salonen d,n sirge selgrooga, soo- E
me patrioot, kelle eriala on niajan-
•dusküsimused^ kuid kes on ka näi­teks
avaldanud Soome välispoliitikat
käsitleva raamatu „Linjad" (Liinid),
kus ta • analüüsib kadunud presiden­di
J. K. Paasikivi ja praeguse presi­dent
Kekkoneni yälispohitika erine­vusi
ning teeb terve hulga üllatavaid
paljastusi. Möödunud aastal Salonen
avaldas raamatu „Tüoir on mün kul-tani"
(Sääl on mu kullake), mille ni­mi
viitab ühele soome rahvalaulule,
kuid ka sellele, kuidas selles romaa­nis
kirjeldatakse Soome Pan^a kulla
anastamist. „Soome parim satiir'',
ütles kirjanik Yrjö Kivimies sellest
teosest, mis tegelikult kirjeldab Soo­me
tänapäeva poliitüist elu,
Dr. Salonen on abielus eestlanna­ga
ja Avaldab ka ise eesti keelt.
yäljayiskamisfega on ähvardatud
ka ^oonduserak()nnas (konservatii­vid)
neid, kes ei ole kuidagi viisi nõus
erakonna otsusega pooldada Kekko­neni
presidendikandidatuüri.
Selle saatuse osaliseks võib saada
rahvasaadik Kullervo Rainio erakon­na
paremalt tiivalt selle tõttu, et tä
esines hiljuti Iseseisvuse eest-nime-lise
ühingu koosolekul Poris. Selle
erapooletu ühingu on mõned aastad
. tagasi asutanud mag. Kauko Kare ja
selle praeguseks esimeheks on aja
loolane Heikki Eskelirien. Samal
koosolekul esines ka värske presi­dendikandidaat
Salonen.
Rainio airvustjas teravalt "nii presi­dent
Kel^korieni poliitikat .kui 'ka N .
Liidu saadiku V. S. Stepanovit, kes
oli möödunud aasta detsembris tei-
• nud ettepaneku, et Soome-ja N. Liit
pühitseksid koos oma iseseisvuse ja
„oktoöbrirevolutsiponi" 60-aV juube­lit.
Rainio arvates see suursaadik
Stepanovi ettepanek oli Spome ise
"seisvust häbistav.
Rainioäit.les ka,.et„poliitiliste juh­tide
poolt on tüütuseni korratud se­da,
õelat -ajalooliseks tõek^ öeldud
nagu meie rahvas oleks saa-
_ Uutel Briti valimistel, mis võivad
juba toimuda eeloleval sügisel, olene­valt
Briti peaminister Gallaghani po­liitilistest
tagasilöökidest, tuleb a^
vestada ka „Rahvusfrendi" esindaja­tega
Briti parlamendis, ehk nn. fas-histliku
esindusega. Tõenäoliselt libe­raalid
surutakse ^ poliitilises taevas
neljandale kohale; kuna nende pro­gramm
on kõikuv ja liigselt õhus
rippuv. Liberaalidel puudub valijate
kandepind. Tööerakond rajab oma
vaUmisvõidüd peamiselt tööHsring-kondadele
ja ametiühingutele. Kon-
, servatiivid (toorid) värbavad omale
llllilllilllllllllliilillllllliilliillllltllllllllllililltItM
i patriootide ridadest j ä eelolevatel
valimistel tõenäoliselt — ka liheraa-lides
pettunud hääletajatest. '
„Rähvusfrondi" (Hikmete arv
12.000 piires) hääletajad tulevad pea­miselt
TÖöerakonrias pettunud hää­letajatest,
seega töölisklassi ridadest
ja nende hääletamisrajoonid pn süür-
| J linnade agulid. — Siinne keskmine
I briti tööline vaatab kadedusega ja
§ üleolevalt mustanahalistele (neeg-
E i T i d ) ja kohvipruunidele (hindud, pa-jvkistaanid.
jt.) oma töökoha võistle-
I jana Inglismaa praeguse majandusT
I kriisi juures (kõrge inflatsiooniprot-
1 sent ja tööpuudus) on Itaaliaga pea-
I gu ühel tasemel, kuuludes seega Eü-,
I roopa Ühisturus „vaesem,ate riikide''
I .kategooriasse. See kõik (ligi..poPl-
= teist miljonit töötut, eriti noorte hul-
I gas)von tekitanud briti valges tööli-
I ses alaväärtuskomplekti ja .psühho-
I loogiliselt võttes too „instinkt" va-
I jab A. Adleri 'teooria kohaselt subli-
§ meerimist. Tulemus — endine taht-mõistis
VANCOUVERI!
PÜHAPÄEVAL,- W.. JUULIL: •
12.00—22.00 Registreerimine,
informatsioon, majutus
18.00—23.00 Tutvumisõhtu.
.ESMASPLEVAL, 11. JUULIL: ...
8.00—19.00 Registreerimine,
informatsioon) majutus
8.00—9.00 Hömmikupalvus.
8.30—12.00 Noorte olümpiaadi
ja spordivõistluse
avamine.
10.00—17.00 Näituse avamine.
10.00—12.00 Ühendatud sega­kooride
harjutus.
13.00—15.00 Ava aktus.
15.30—18.00 Vaimulik kontsert
20.0Ö'--23.00 Teater (VES teatri
' ja Kirjandüsering)
• . . ' • . • ' • . ' •
TEISIPÄEVAL,. 12.-JUULIL:' •
8.30— 9.00 Hömmikupalvus.
9.00—19.00. Registreerimine
majutus informatsioon.
9.00—17.00 Noorte olümpiaad
ja spordivõistlused.
10.00—12.00 Rahvamuusikud.
11.00—17.00 Erikoosolekud.
16.00—19.00 Noorteater
„KalevaIa".
19.00^24.00 Pensionäride õhtu.
20.00—22.00 Loeng valguse-piltidega.
21.00—01.00 Noorte laevasõit.
KOLMAPÄEVAL, 13. JUULIL:
8.30 9.00 Hömmikupalvus.
.9.00—12.00 ühendatud • sega-.,
kooride, rahvatantsijate
ja võimlejate peaproov.
9.00—17.00 Registreerimine,
informatsioon, majutus.
9.00—12.00 Turism.
il.OO—14.00 Näitus.
14.00—17.00 Laulupidu.
19;00—21.00 Noortaletide õhtu.
21.00— 1.00 Soduriõhtu.
9.00-
^.00-
NELJAPÄEVAL, 14.
8.30— 9.00 Hömmikupalvus.
-12.00 Registreerimine,
informatsioon majutus.
-12.00 EOLL: tJldkogu-^ .
•;. ' ' koosolek.' ; ;
^9.00— Turism.
11.00-15.00 Näitus.
11.30—12.30 Noorte olümp. Ja
spordi võist, auhindade ,
jagamine.
13.00—15.00 Film „Tima''.
17:00~23.0Ö Rahvapidu'
; ,>Mäeotsai". •; .
REEDEL,15.:iÜULIL: -v. .
8.30— 9.00 Hommiküpalyus.
9.00—12.00 Registreerimine,
informatsioon.
9.00—11.00 Loeng valguse-piltidega.
11.30—13.30 Lastepidu.
14.00-16.00 Film:„Tiina"
I susetu rahvuslaste partei, kelle juh-
I te .(Roy Painter,. Martin Webster,
I John Tyndali, J. Kingsley Read jt.)
II peeti varem lihtsalt „roimariteks" ja
Il „vaimuhaigeteks", apelleerivad em
= 1 deid osava propaganda ja rongkäi­kudega
Briti rahvuslippude (Union
_ Jack) all •lihtsameelsete töölismäšsi-mundris
Vene Suursaatkonna ees
kahe plakatiga. Need kandsid teksti:
a) ,;Nõukogude Liit, pärast 3'3 aas­tast
aj avahemikku,; luba, et ma näen
oma ainukest venda!'' ja b) „Brezh-ney.
Teie ei lubanud mind, endist
Belserii vangi, näha oma surevat ven­d
a ^ ' ; : - V,.-. •
Julian 'iwaskiewicz ,(54-a.) jätkab
fanaatiiiselt ühe-mehe kampaaniat
inimõiguste rindel Vene Saatkonna
ees. Ta vend elab nüüd Vilniuses,
Nõukogude Leedus. Vene Saatkonna
ametnikud on püüdnud dempnstran-ti
veenda, et see lõpetaks piketeeri-misesaatkohna
hoone ees. Juhan I,
sattus 1939—45. a. sõjas sakslaste
kätte sõjavangi. Ta* viibis paar aas­tat
Dachau ja Eelseni koonduslaag­rites.
Ta saabus Inglismaale Itaalia
kaudu, kus: ta Poola vägede pdolt
Belsenist vabastati. Ta vend Joosep
jäi aga Leedusse, kus ta võitles .par­tisanina
Saksa okupatsioonijõudude
vastu.^ Venelased Londonis on ütel­nud
küüniliselt poola demonstrandi-le:
,,T'eie ei näe kunagi oma venda!"
Üks saatkonna ametnikest on. poo­lakale
lugenud isegi moraali^ et ta
„arvestagu realiteediga". Sellise de­monstratsiooniga
ta ohustavad väid
oma venna' elupäevi Leedus. Poola­kas
on aga vastanud inglise ajakirja­nikele:
„Saabuva inimõiguste .konve­rentsiga
Belgradis, venelased on. vi­hased
minule. Mina äga jätkan oma
aktsiooni, kuni nad" annavad venna­le
ja , tema naisele loa külastami­seks."::'--::
•
Loiidonis tegutseb antikommunist
liku välisvõitluse - alal nri. Euroopa
Sidegrupp', mis koosneb 14-st. pagu-lasrahvaste
esindajatest. Teiste seas
pn-:".liitunud. selle: poliitilise grupiga
ka Inglismaa'^ Eestlaste Ühing, eesot­sas
energilise esimehe Väino, Pärte-liga.
Viimasel ESi- koosolekul dr. A
Ramishvüi (rahvuselt- grusiinlane)
i
Kaheksa-päevasel Briti Common-weaithi
konverentsil kulutati palju ,
sõnu, kuid neil sõnadel oli vähe vil­la.;
Viimaste päevade salajastel koos­olekutel
tehti hukkamõistev otsus .
Uganda diktaatori Idi Ähiini suhtes,
kes on lasknud hukata üle säjatu-hande
süütu inimese. Kulutati ka
palju hukkamõistvaid sõnu Rodeesia
lan Smithi ja Lõuna-Aafrika kahe
rassi pphitika halvustamiseks. Kui
P. E. Trüdeaut küsiti, et, kas Kana­da
võtab vastu 40.000 Rodeesia val­get
elanikku, kui Rodeesia läheb
mustade geriljade võimu alla? P. :E.
Trudeau vastas, et Kanada ei võta
vastu Rodeesia rasiste. Üks üliõpila­ne
märkis sellepeale, et Rodeesia
valged' on samas olukorras, kui omal
ajal saksa juudid Hitleri all, keda '
keegi ei taha. Riigijuhtide koosolek
ei jõudnud vaeste lijkmete abistami­se
küsimuse juurde, sest aeg kulus
I. Ämini ja L.-Aafrika hukkamõist­miseks
ära. Arvatakse, et tuleval aas­tal,
Albertas ettenähtud Commön^
weaithi mängud tulevad toime, kui­gi
Uusmeremaa keeldus omi vahe­kordi
Lõuna-Aafrikaga lõpetamast.
Aafrika neegri teriigid keeldusid
mängudest psavõtmast, sest Uus-
Meremaa suhtleb Lõuna-Aafrikasa.
nud- oma iseseisvuse mmgisuguse
; kingitusena, Lenini kingitusena. Ma
ütlen: Kui meie.iseseisviis on kingi­tus,
on see kingitus Loojalt, mitte
enamlastelt!". "\\
Rainiot oli" pannud imestama ka
see, et „riigipea pmä avalikus kõnes
võõrriigi kõrgete esindajate juuros-olekul
kutsub oma maa kodanikke •
puupeadeks".
•
President Kekkonen määras ame-tilsse.
uue vähtsuse, mille peaminist­riks
on sotsiaaldemokraatliku era­konna
esimees Kalevi Sorsa. Möö­dunud
sügisest saadik oli Soomes ol­nud
peaminister Martti Miettuneni
(keskerakond) -poolt juhtud keskera­kondade
(keskerakond, liberaalid ja
rootslased) vähemusvalitsus,, keda
olid teatud kesksetes küsimustes
toetanud koonduserakond ja kristli­kud.
Uus vaHtsus on jälle nõnda nime­tatud
rahvarinde valitsus, kus on
seitse ,,mitte-sotsialistlike" erakon­dade
ja seitse pahempoolsete era­kondade
esindajat ning üks erapoo­letu
minister (kes on liberaalidele
lähedal). Imelikul kombel tulid kaa­sa—
keegi ei tea õieti, kuidas — ka
konimunistid, kuigi ainult nende re-yisipnisthk
tiib. Stahnistid jäid opo­sitsiooni.
Uueks välisministriks määrati ül­lataval
kombel 29-aastane Paavo Väy-rynen
(keskerakond), kes on tuntud
ägeda pahempoolsena ja on ilmselt
oma erakpnna üks tõusev täht. Kesk^
erakonna esimees Johannes Virolai-nen,
.kes pn ka üks võimalik presi­dendikandidaat
kunagi pärast Kek­koneni,
on ka seekord kaasas põllu-ja
metsamajandusministrinä kuna
tema kauaaegne rivaal Ahti Karja-lainen,
keda. peeti kaua Kekkoneni
„kroonprintsiks", jäi hoopis vaUtšu-sest
välja. Tema ja Kekkoneni vahe­korda
ei ole viimasel ajal olnud kõi­ge
parem. Tööministriks sai üllata­val
kombel kommunistliku erakonna
par.teisekretär Arvo Aalto. Kuid te­ma
ülesanne ei ole kerge: aprillis oli
Soomes 160.000 tööta tööhst- ja ka
mais veel 125.000. 160.000 on Spome
kõige aedade suurim tööta tööliste
arv ja moodustab 6,9 protsenti, töö­jõust..
See pn suurem protsentarv kui
oli kolmekümnendate aastate algu^
ses.' ' •• ,
Uue valitsuse üheks . iseloomuli­kuks
jooneks on veel see, et kõik
tähtsad majandusalade ministriko-
ID
Nagu nüüd oh selgunud esineb
Lääneranniku Eesti .Suvepäevade
lõpp-ballil 15. juulil yancoüveris,
noorte lauluansambel ,',Tuul" New
Yorgist.
Ball koos lõpptseremooniaga on
Suvepäevade viimaseks ürituseks
ning leiab aset Vancouveri. südalm-nas
asuvas moodsas Hyatt Regency
Hotellis. -
Balli kavas on õhtusöök, ettekan­ded,
esimehe sõnavõtt ja EOLL lipu
üleandmine uuele esimehele ning
tants Vancouveri parima Mart Ken-ney
11 liikmelise orkestri saatel- Et.
tekannete osas on New Yorgi noorte
lauluansambel „Tuur, koosseisus 7
tütarlast oma juhi Kaie Põhi'ga ees­otsas.
El,,...::
M I N G I T :
^KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
ei pqase
jwhtimca
N. Liidus räägitakse kõige rohkem
üheõiguslikkusest ja võrdsusest:.
meeste ja naiste vahel kommunist--
likus ühiskonnas. Kuid Soveti eliidi
hulgas ; kõikvõimsas poliitbüroos ja.
l07-me kõige tähtsama N. Liidu.kom-. ;
munist iku: juhi, nagu ministrite J.t.
hulgas ei leidu praegu ühtegi naist.
de tunnetele. Rahvuslikkudeks loo-[teatas,:et .teenistuslikel ülesannete
I sungiteks — võõraste ^(aliens) vihka- ta lahkub-mõneks aastaks Londonist
I mine ja paatoslik isamaa-armastüs). siirdudes Lähis-Itta,. Saudi-Araabias-
II Briti tööline kardab, et ühel päeval se. Dr. Raniishvili oli Euroopa Side-i
värvilise elemendi suur sigimine grupi nn. sünnitaja-ema ja esiniene
võib neid massiliselt (asjatu kartus!) esimees mitme aasta jooksul, viima-
:üle ujutada. — Palju:on värvilise ele-j ti orgi; peasekretäriks. Ta oli ai-|du
mendi vihkamiseks: kaasa aidanud nud : täie hingega prganisatsioon
ka Briti egotsentriline parlamendilii- tööle, pühendades oma arsti tegevu-ge
~ Enoch Powell, kes vormiliselt sest säilinud vaba aja nii õhtuti kui
kuulub/ küli konservatiivide ridades- öösiti Sidegrüpi tegevuseks. Kahet
se, kuid tegelikult hääletab Tööera- šusega tull aktsepteerida dr. Ra-konna
(Labour party) poolt. Ka on mishvili ajutist lahkumist. Tema ase
tä Euroopa Ühisturu fanaatilisemaid meie valiti noor eestlarie-tõusev täht
vastaseid ja näeks meeleldi Inglis- eestlaste nooremas generatsioonis
maa väljaastumist sellest liidust. Elmar Maripuu, kes:Õppinud Yorgi
Samuti on tal isiklik viha endise kon- ülikoolis kirjandusteadust, — Edasi
servatiivide peaministri (Ted Heathi). puudutati samal koosolekul Belgra-vastu,
küna too aitas inglasi viia JEu- dis toimuva konverentsi osas, et
rPopa Ühisturgu. kõik pagulasrahvad on valmistanud
Briti ralivuslased püüdsid ka enne vastavad memorahdumid, mida kok-sõda
kopeerida fashištUkku ideoloo- kuvõtlikult esitatakse Briti VäUsmi-giat,
eriti Londoni East Endi linna- riisteeriumile ja teiste riikide vaHt
osas (kus elavad ida-Euroopast päri- süstele. Välisministeeriumiga on pa­nevad
juudisoost põgenikud), jälgi- guiasdelegatsioonide osas vastav
des Hitleri ja Müssolini pbUitilist kontakt juba loodud. — Viimasel
Jõudis müügile
THE CÜLAG
köites 515.95
II
II
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6 — TeL 4664)951
edu. Nende juhiks oli Sir Oswald ES-i koosolekul viibis aukülalisena
Mosley, kes nüüd oma vanaduspäe- ka Aiistraalia Ikestatud Rahvaste
vii elab Prantsusmaal. Ta abikaasa Täiskogu esimees S. Rozycki, kelle-
— leedi. Diana Mosley kirjutas hil- ga loodi tihe side,- koostöös sealsete
juti oma memuaarides („A Life of pagulasrahvastega. — USA presiden-
Gontrasts") ülistava kirjutise Hitle- di Jimmy Cairteri külaskäigu puhul
rist (viimaiie oli tunnistajaks Ber- saadeti temale Ameerika Londoni
liinis abiellumisel sir Mosleyga) ja Saatkonna kaudu teryituskiri, päida-tema
rahvussotsialistlikust poliiti- tes Euroopa Sidegrüpi taotlusi ja õn-kast.
Diana õde ünity oli armunud nitledes uut presidenti „maailma
Hitlerisse, sooritas enesetapu Münc- ajaloos uue lehekülje avamise puhul,
henis ja suri hiljem Shveitsis. J andes kaasa ikestatud •rahvastele
Muide, osa siinseid eestlasi, peami- sümpaatia ja toetuse". ;
had on sotsiaaldemokraatide käes:
peaminister, majandusminister . ja
tööstusminister. See on tekitanud
võrdlemisi suurt muret, sest ilmne
on, et nüüd Soomet hakatakse endi­sest
suuremal õhinal juhtima' „sot-šialismi"
(mis see nüüd ka siis pn)
suunas. .
: Soome riigipäeval on sotsiaalde­mokraatidel
praegu - 54 esindajat,
„Sopme rahva demokraatlikul liidul"
(kommunistidel) 40, . kellest päris
kõik eiole siiski::SKP liikpied, kesk­erakonnal
samuti 40, koondusera-konnal
35, kristlikul rahvaerakonnal,
rootsi rahvaerakonnal ja liberaaUdel
igaühel 9, maaerakonnal kaks ja põ­hiseaduslikul
rahvaerakonnal üks,
kokku 200. : .
selt endised vapsid, pooldavad „Rah-vusfrpnti",
Enoch FoweUlt (värvilis­te
vihkajat) ja nende pohitikat. Kas
iiahavärv üksinda päästab veel eest­last
jt. välismaalasi inglase silmis ta
küünilisest märkusest ,,verine välis­maalane"
(bloodyföreigner)?
•../.^••••.v.-^'-v^w:'-- •-::.;:•:
Londonis elunev poolakas — Mian
Iwasžkiewicz, kes viibinud Hitleri
võimupäevil • ka koonduslaagris, de­monstreeris
nädalapäevad KZ-i
EESTI VKINNISVARADE:
ARTO..
23 WESTMÖRE DR.
SÜITE 404. REXDALE.
0nt. M9V. 3Y7 — Tel. 745-4622;
Leitnäiif Carter kutsub
korrale kindraleid
Leitnandist ÜSA president J. ;Car-ter
on eriti tige oma kindralitele.
Hiljuti: tagandas ta USA ülemjuhata­ja
Koreas kindral J. Singlaubi, kes
märkis,.et USA vägede tagasitõmba­mine
Koreast kutsub esile sõja.
Nüüd kutsus ta Euroopast arü and; •
ma kindral D. Starri, kes ennustas,
et varsti puhkeb sõda N. Liidu ja
Hiina vahel, kuhu kistakse ka USA. ,
D.^Starr on kolmetärniga USA kind­ral
ja pidi saama just juurde nel­janda
tärni, mis võib nüüd minna
kaotsi.'
Moskva taoHeb Hiina ja
Jugoslaavia sõprust
Arvatakse, et L.BfezhneV on änd-nud
käsu taotleda vaonukirvemaha-inatmist
vanade vaenlaste Hiina ja
JugO|Slaaviaga ja ühise kpmmunist-likkude
riikide liidu moodus tarni-
»seks. ••.' '
Toronto Real EstateBoard'i liige
Oleme kolinud UÜS AADRESS QN:
•' im k. YONGE š t . : /
Sissekäik Lyttoh Blvd-at.
^ TeL 4874477.
Sõbralik ja õiglane teenimine.
feestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asuh
eestlasi. - Tellige ja lugege „MEIE ELU". -|- Nõudke „MEIE ELU"
proovmumbreid. ~ „MEIE: ELU" tellimishinnad: '
Kanadas: 1 a. |22.00. 6 k. $12.00, 3 k. |8.00.ÜSA-sse:: l a . 23.00, 6 k.
$12.50, 3:k, |8.50. ülemeremaadesse: 1 a. $26:00, 6 k. $1430, 3 k, $9.00.:
Kiri-; ja lennuposti lisarKanadasja USA-s: l a . $11.50, 6 k. $5.75.
Ülemeremaadesse: l a . 23.50, 6 k. $11.75.
: . :„MEIE ELU" TALITUS
: - 958 Broadview Ave., Toronto, Oht. M4K 2R6,Canada
Tellimiskupong:
-Palun saatke.minule ,,Meie Elu" kuuks.
•TelHmisraha siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga,, posti rahakaardiga).
Nimi^ . . . V - - . - • • • • • . • • • . " . • - - • • • • • • • • • • • • " • • • - - - • • / • ^^
Postiaadress:
ev
(Allkiri)
tn l^^yrn