Meie Elu = Our life, June 24, 1978

              2
R E E D E L , 24. JUIÜNIL'-. F K I M Y , J Ü N E 24 „Meie Elu" nr. 25 (1428) 1977
Aastast aastasse, juba üle poole sa­jandi
kestel pühitseme Võidupüha
peamiselt Võnnu lahingut ja diviisi-ülema
kindral-niajor Ernst Põdderi
käskkirja meenutades. Teatavasti kõ­lab
kindral Põdderi omakäeliselt 23.
juunil 1919 kell 10 kirjutatud doku­ment
järgmiselt:
Eesti
; „Täiia kell 8.3P: on Soomusrongide
dessandid ja 3. diviisi väeosad Võn­nu
linna ja tema ümbruskonna oma
alla võtnud. Vaenlase- kaotused vaga
suured. Eesti Vabariigi rahvavägi,
vaatamata meele^raheitliku vaenla­se
vastupanu peale, tungib edasi lõu­na
poole. Iseäralikku vahvust, kahe­päevastes
lahingutes on soomusron­gide
divisjonide osad ulesnäidanüd.
Palun korraldusi teha, et saadud või­tude
puhul meie põlise ja äraändli-ku
vaenlase üle linnades ja maakon­dades
saaks.lipud välja pandud ning
kohalistes garnisonides sõjaväe pa­raadid
toihie paindud. Divül Põdder."
Kuidas võideldi jä'võideti hästirel-vastatud
ning suurte sõjakogemuste-ga
landerveer ja- Rauddiviis,^ selle
kohta avaldab Peeter| Lindsaar-oina
teoses Härrad ohvitserid" mälestus-kiilu
Landesveeri sõjast osavõtnud
ohvitseri jutustusest.
„Peatusime Landeswehri jälitades
Lätimaal Hinzenbergi ees väheke­seks,
et hinge tõmmata. Veidi puha­nud,
tuli pataljoniülem leitnant Unt
ja ütles,: et poisid, hakkame • nüüd
jälle pääle. See oligi lahingukäsk ja
kõik. Litsusime ; sakslaste kannul
edasi Riia poole", meenutas major
iSähk. ,;Kõige selgem käsk pii: „Poi-sid,
minge ja tehke säru!" Mindi ja
tehti. Taoti vastase värk segamini mi
et aitas."
•Nõnda meil kord võideldi. Ja või­deti.
Võideldi hästirelvastatud lan­desveeri
vastu ja võideldi vene bol-shevike
ja nende poolt kahurilihaks
aetud hiinlaste vastu. Kuni saabus
võit. Selles võitluses ei pidanud noor
eesti ohvitser ennast lihtsast sõdu-rist
tähtsamaks. Võitlevad üksused
sulasid kindlatahtelise;ks jõuks, kus
ohvitser saavutas onia autoriteedi
sõduriga ühises vapruses, kindla­meelsuses
ja vankumatus võidutah-
Meie võit ja vabadus ori röövitud
samasuguses äraalndluses, lepingute
murdmises ' ja ebainimlikus julmu:
ses, nagu kogeti toonases kaherinde-sõjas.
Ainj-iüksi Narvas kaevati 1919
a, seal lühikest aega märatsenud pu-riaste
ohvritena välja 18^3 tapetu lai­pa,
„mõnedel pääd lömastatud, näh­tavasti
püssipäradega,". meenutab
eelnimetatud teoses kapten Kundrüs.
„Nad oleksid kogu me ifahva maha
tapnud, kui .niipalju aega jäänuks."
'See rahva jäägitu hävitamine ön
toimumas tänapäeva Eestis. Kraavi-halU
ja turbasülast asendab nüüc
parema hariduse ja kindlarria. partei-koolituse
saanud saks. Seetõttu on
mõneti muutunud ka rahva hävita
mise süsteem. See on akadeemiliselt
vnmistletud.
Kuid jätame selle. Käesolevate ri
ikke mõtisklusi se
dade eesmärgiks ei ole uurida hävi-tahismeetddite
süsteemi, vaid rõhu­tada
üht väga kindlat fakti: võidud
vene punaste masside ega distsipli­neeritud
landesveeri üksuste vastu
ei johtunud ainult vaprusest, mida
osutas tihti tühja kõhuga, väga puu­dulikult
relvastatud ja veel puüdu-
Hkumalt riietatud eesti sõdur. Nende
võitude alusjõuks oh kohusetruudus
ja murdumatu tahe. Alles nendest
kasvas välja vaprus.
Sihiteadlik tahe ja rahvuslik truu­dus
ei sündinud ka mitte 1918-1920.
a. võitlustes,-need tunnusomadused
on püsinud eesti rahvaga tema am­musest
vabadusajast alates; on saat­nud
põlvkonda põlvkonna järel läbi
ränkraske ajaloo ja tõuseb ikka ja
jälle nähtavaks meie kannatava ja
orjuses ägava rahva juures kodu-maal
ka täna. Rahva vaimselt murd­matu
enamus tänaseski Eestis omab
sama kindlat võidutahet ja usku, et
see tahe viib eestlase tema põhsva-näl
kodumaal kord jälle inimväärse
vaba elu" juurde.
Suured 'kaadrid on pandud kunsti
ja „loova vaimu" sildi all rahvast hä­vitama.
Rahva suur osa on veetud
tervendava maaelu ja põllu juurest
ära agulitesse ja masinamürasse
tööstustes. Koolid ja kõik organisat­sioonid
on rakendatud murdma eest­lase
vabadus- ja rahvuslikku tahet.
Kuid suurel määral see püsib.
Kuid päriselt sama ei saa ütelda
kahjuks eestlase kohta läänemaail­ma
vabaduses. Juba ainuüksi öma
vabast rahvuslikust vaimsest loomin­gust
taandumine on üheks kindlaks
rahvus- ja iseteadliku tahte närbu­mise
timnuseks. .Kurvad nähted n.rt.
„generatsioonide vahest" ei ole meie
eneste hulgast külvatud ja võrsuma
pandud vili, see umbrohuseeme on
saadetud meie hulka vene kommu­nistide
peakorteri filiaalidest ja —
kurb ning masendav ütelda —. too-i
PUHASTUS JA
Puhastame ja peseipe kardinaid, möÖb vaipu.
Vaipade puhastus ka teie,kodus ja kontoris ja niujal
Talveriiete> nähk-rõivaste ja kasukate . puhastamine,
harjamine ja ümbertegemine uutele moodidele vasta­valt.,
v
Vilun:ud mees- ja nais-rätsep teie: käsutuses. '
Soodsaimad hinnad!
Säilitage see ühekordne kuulutus [ . '
(endine One Hoür Martinizing)
1110 Yonge St. (Rösedale
; Avatud: 7-^7-m.-
Selle kuulutuse esitamisel anname 20% hinnaalandust (väljaarvatud
kasukad) kuni 15. septembrini.
AKTUAALSEL TEEMAL
III b l u l H I I I J — — — M M
Kauaoodatud Helsingi konverentsi j ärelkbnverents Belgradis algas 35
osavõtva riigi saadikute tasemel ja kestab arvatavasti ligemale aästapäe-!
vad. Jugoslaavia saatis maalt välja kümmekond juudi rahvusest naist; kes
valmistusid demonstreerima, et nõuda vene juutidele suuremaid kodanike-õigüsi.
J. Tito kinnitas abipresident W. Mondalele, et ta ei talu Belgradis;
mingisuguseid aktsioone, mis kahjustaks kommunismi. Juba esimesel päe­val
võeti inimõiguste rikkumise küsimused kongressi päevakorda. Presi­dent
J. Carter kinnitas enne konverentsi, et ta ei muuda omi seisukohti ja
L. Brezhnev kinnitas omalpoolt, et N. Liidus ei taluta poliitiliste ja sot­siaalsete
reformide esitamist, mis kahjustavad riigi üldhuvisid." Sellega
algas Belgradi konverents pinevas ja ideoloogilisi kokkupõrkeid sisaldavas
meeleolus* ••'
' (Algus esiküljel)
teks ungarlaste osa nende ajaloo,
maa, rahva ja kultuuri tutvustavast
väljapanekuist ja idiagrammidest
ning kirjandusest Ungari kohta.
(Muide võis seal näha. soome-ugri
uurijate hulgas Vanemast ajajärgust
ka meie teadlast dr. Karl August
Hermanni.) Rõõmustavalt meie pa­viljoni
seekordne teadustaja Tõnu
Tõsine igakordse kava tutvustamisel
lausub mõned asjalikud viiped ka
meist eenstest. Seda võiks rhõne lau­sega
veel enam õUa.
üldisest Karavani pildist on välja­langenud
mitmed paviljonid, ka sel-
: liseid,~^kus pakuti vaid toitu ja joo­ke,
tants publikule, ning vahest ka
juhuslikku ettevalmistamata etteas-
. teid. Kasutati paviljonidele antud
yiinamüügiluba. Kuid veelgi võis pet­tuda
paviljonides li (Minsk), 5 (Bel­grad)
jt. Ning isegi ka Harmonic
(Saksa) ja Vienna |(Austria) viljele­sid
tavalist kabareelikkust.
Balti rahvuseid • andsid tõhusalt
oma rahvuslikku programmi ja tut­vustasid
oma maad ja kultuuri, sa­muti
ungarlased, i Tunduvalt head
OÜd oma paviljonidega filipiinlased
St. Läwrence Genteris, ukrainlased
Kievis- (Spadina-CollegI). Teised ne­li
ukrainlaste paviljoni olid ka kül­laltki
head, ei küüninud küll Kievi ta­semele.
Uus Toronto paviljon Kana­da
ooperi kompani korraldusel To­ronto
Art Gollege'i uues ja moodsas
teatrisaalis ja siseõues, pakkudes
katkeid oopereist. '
'Mitmed rahvused tutvustasid en­did
ja oma kultuuri kirikute saalides
ja hallides. Viiestküjnnest paviljoni­dest
oli kümmekond „kirikute juu­res.
Neis oli publiku süvenemine väl-japanekuišse
märgatav, kuna istumi­ne
jookidega polnud segav, mis mui­du
mõneski köhas oli domineeriv.
dud sealt välja meie endi „esindajä­te"
poolt. Nende poolt, kes /.geniaal­ses''
rumaluses kõnelevad „tõelise
eesti kultuuri" loomingust kodumaal
ning käivad selle rahvusliku kultuuri
võhikuina seda seal imetlemas. Kuid
imetlemas mida, kui neil pole vaba
liikumist, vaba diskussiooni võima­lust,
pääsu rahva hulka selle mõiste
sisulises tähenduses, imetlema hävi­tatud
külasid ja talusid üle maa?
Kui nende ainukesteks kontaktideks
„rahvaga" ja selle eestivaimulise kul­tuuri
jäänustega pn Moskva pansla-vismi
peakorterite poolt keelt liigu­tama
pandud papagoid! Nemad ei
süvenda ega ärina jõudu eestlase
kindla rahvusliku tahte püsimisele,
mis peab ajaloo jälgedes^viima rah­va
kord jälle uuele võidule ja vaba­dusele.
Nendele maksetakse kuning­likult
selle- tahte murdmise - eest.
Nendele kuulekaiks toapoisteks
ülendavad endid läänest ja siinsest
vabast elust sinna ruttavad „head
eesti noored", nagu neid hinnatakse.
Rumalus on võrdne vaimsele küü-raklusele.
Vanasti üteldi, et seda in­valiidsust
parandab ainult haud. Mi^
ne tea, ehk leidub sellele siiski ka
ravimeid, kui sümptomid avastatak­se
õigeaegselt ja varakult ning asu­takse
astuma vajalikke samme. See
ei ole üksikute perekondade isiklik
asi, see on rahva tervikliku ja terve
rahvtisliku tahte elu või surm ning
nõnda meie kõikide asi.
Kui.kõneleme selleaastasel Võidu­pühal
jälle kord minevikus saavuta­tud
võitudest, siis ei peaks meie
unustama saavutatud võitude psüh­holoogilisi
aluseid igas inimeses kui
rahva üksikosakeses toona ning ana­lüüsima
kaine asjalikkusega olukor­da
täna. Ja meie endi vabas ühiskon­nas.
Seda tehes avastame kindlasti
umbekasvanud teid vabaduse poole
— ja võidu poole meie rahvuslikele
järglastele, kogu meie rahvale ja põ­lisele
isade maale. , .:
Su üle Jumal valvakul
Joonas Uülin
J. Garter mäfkis enne .konverentsi,
et USA välispoliitika üheks olulise­maks
seisukohaks on nõuda N. Lii­du
ja tema mõju piirkonnas olcva-tcle'
rahvastele suuremaid inimõigu­si.
Ta ütles ka, et USA ei kavatse
oma nõudmistest taganeda. USA SL-^J-sukohtiõn
lubanud toetada- ka Ka­nada,
kuna EuroopaS; on meeleolud
segased. Lääne-Saksamaa kantsler
Schmidt on arvamisel, et Moskvaga
on kasulikum asju ajada väiksel: ja
kinnistel koosolekutel. ".
: L. Brezlinev on praegu eriti sõja­kas
meeleolus. Ta koondab oma; kä:
te ikka rohkem võimu. Sai ka N. Lii­du
presidendi tülli ja võimu. Ta rõ­hutas
24-da mai kommunistliku par-.
tei keskkomitee koosoleku', et valit
süsel on Isi. Liidus õigus 'sekkuda-ji
"takislada seda, kui kodanikud taot
levad poliitilisi ja sotsiaalseid refor­me,
mis kahjustavad riigi ülahuvi-sid.
Inim.õiguste nõudmine N. Liidu
kcdanikele,. tähendab lubamatul sek-kumisL
N. Liidu siseasjadesse. „Tasš"
nimetas J. Carlerit nimepidi ja mär­kis,
et J. Carter ar-endab reaktsioo­nilist
kapitalistlikku propagandat ja
laimu N. Liidu suhtes.'
,'4-dal juunil pubUtseeritudN. Liidu
uues .põhiseaduses säte 50-e| ja 52
olu, et Moskva ehitab üles suure hoo^
KGBvärbab
ISSI
Magu kuuleb Bonnis ilmuv päeva
leht „Die Welt" Moskvast, esitasid
üle 50 rezhiimikriitiku eesotsas No
beli laureaat Sahharoviga Kremlile
memorandumi, milles nõutakse kõi
gi poliitiliste vangide amnesteerimist
mõiikogude uue põhiseaduse jõustu­mise
puhul Memorandumi sisu teh­ti
teatavaks ka lääne korresponden­tidele
Moskvas.
Samas sõnumis on juttu ka ühest
Tallinna insenerist, nimega Eerik
mudam, kellele KGB olevat pakku­nud
500.000 rubla režhiimikriitikute
grupi organiseerimise eest. Eestlane,
kes oleks saanud raha vastavalt kir­jalikule
kokkuleppele, lükkas KGB
juudaseeklid tagasi. On ütlematagi
selge, et KGB püüab taolise saatan-avastada
riigivastaseid.
hes märgitakse küll, et: N. Kidu ko­danikele
on kindlustatud sõna, aja­kirjanduse,
koosoleku, streigi jt. va­badused
ning kirja ja telegrafi sala­dused.
Kuid sama põhiseaduse säte
59 ütleb, et N. Liidu kodanikud pea-,
vad eestkätt austama seadusi ja sot­sialistliku
kuulekusega alluma vaHt-suse
korraldustele. Sellega võetakse
kõik eelpoolmärgitud õigused tagasi
ja allutatakse rahvas KGB korral­duste
ja meelevalla alla.
Kuid N. Lnt on Belgradis defensii­vis,
sest ta peab seal omi seisukohti
kaitsma. Moskva lootis Helsingi kok­kuleppest
omale suurt kasu.
Ta taotles sellest abi, et oma kom-.
munistlikku orjaimpeeriumi rahusta­da
ja Moskva võimu Ida-Euroopas
suurendada. Sellest kujunes aga väl­ja
hoopis kahjulik olukord. Mitmes
satelliidi riigis on pärast Helsingit
oliikord muutunud palju vabamaks.
Märgijtakse, et 400.000 poolakat vee­davad
oma suvepuhkuse vabas maa
ilmas ja katoliku kirik töötab Poolas
ga oma sõjäjõude, kuna USA vähen­dab
neid ja.tõmbab igalt poolt oma
sõjalisi baase tagasi. Kõhkleb uusi
relvi valmistamast ja iašeb oma LRO
saadikul A. Youngil isegi ühstada
kommuniste ja Rodeesia;ja Lõuna
Aafrika osas võitlevad USA, N. Liit
ja Briti Commonwealtli koos valgete
valitsiiste /vastu.:
Otse Belgradi konverentsi eelõhtul
vangistas KGB Moskva tänaval USA
ajakirjaniku '..Los Angeles Tii-nje" toi­metaja
R. Tothi, keda kuulati mitu
päeva Lefortpvo. vanglas üle. Presi­dent
J. Carter astus vahele ja nüüd
on tal. lubatud N. Liidust Jahkuda..
Ta vangistati siis-, kui läks kohtama
psühholoogi V. Petykovi; R.' TotM
siiiüdistati salakuulamises! Moskva
keeldus andmast sissesõidu viisat
USA. advokaadile, kes tahtis minna
pealtkuulama juudisoost A. • Scha-ranski
protsessi, et selgitada kas sel­lel'
kohtupidamisel peetakse kinni
õigüspõhimõtetest. A: Scharanskit
.süüdistatakse riigi äraandmises ja
selle süüteo eest bn ettenähtud sur­manuhtlus.
Hiljuti vangistati jälle.
Ginsburg, kes jagas A.Solzhenitsõni
poolt saadetud 1360.000 dissidentide
perekondadele. . ' .
ÜSA ja Kanada esindajate mappi­des
on rohkesti dokumente, .mis kir­jeldavad
kohutavat vägivalda ja ter­rorit,
usklike tagakiusamisi N. Liidus
ja ka Balti riikides. USA välissekre­tär
Cyrus' Vance seletas veel 6. juu­nil,
et president J. Carter usub inim­õigustesse
ja. nad ei kavatse Belgra­dis
teha järelandmisi. Seega pn seni­ne
detente JNi, Liidu ja yal^ä maailma
vahel pandud väga suurele katsele.
Kõik andmed näitavad, et olukord
Bahi riikides Ön läinud pärast Hel­singit
palju raskeniaks. • Pakkide
saatmine .on suurte tollide tõttu teh­tud
võimatuks. N. Eestist pääseb väl­ja
väga vähe inimesi. Vabast maail­mast
rneelitätakše küll külahsi ko­dumaale,
et avalikkust petta. Ka
Moskva kogus vabast maailmast ko-danikevabaddse
rikkumiste, kohta
materjale Iirimaalt ja mujalt, mispä­rast,
on oodata Belgradis vastasti­kust
sõnasõda. Kuigi USA lubas oma
seisukohad esitada vaikselt.
. • F. S,MANOR. :
' Canadian Seenel preeria
korrespondent
Märtsis Winnipegis toimunud Gä-nadian
JFinancial Executives* Insti-tute
kolmandal aastakonvei^entsil
leiti, et Kanada majandusliku olu­korra
üle ei ole eriti põhjust rõõmus­tada.
Konverentsist osavõtjatele kinnita­ti,
et Kanada sammub Ühendriikide­ga
samal rajal kuna ka siin ähvar­dab-
suur energiakriis. Kuna Kanada
kliima on tunduvalt külmem kui
Ühendriikides, siis on elanikkonna
kannatused siin suuremad kui lõuna
poolpiiri.;
Valitsusasutused, mitmel' tasemel
on pideyalt pidurdanud investeerin­gute
tegemist uute energiaallikate
leidmiseks ning Kanada oleneb üha
suuremal määral importeeritud õlist.
Lisaks, sellele on ka väga vähe teh­tud,
et vältida olemasolevate taga­varadega
hoolimatult ümberkäimist.
Westinghouse Cariada president D.
G. Marrs mainis ikokkutiilekul, et kui
Kanada tahab hoiduda külmadest
majadest, suletud koolidest jä pal­jude
, vabrikiite seismajäämisest^
siis peab ta kaf suma rahuldada oma-tarvidust,
milleks tuleks investeerida
suuri summasid ning samuti tuleb
hoolitseda energiavarude säilitamise
eest. - •'.
.Mõned kõnelejad kriipsutasid alla,
et Kanada vabrikusaaduste hinnad
on tunduvalt kõrgemad kui võistle
jäte hinnad. Nii näiteks Hamiltonis,
Ontarios, teenib masinameister 12
protsenti rohkem kui sama ameti­mees
Ne\^ Yorgi osariigis Buffalos
,,Kanadaläsed on nii energiliselt
ametis rikkuste jagamisega, et nad
on unustanud, kuidas neid rikkus
teistega võisteldes luua," kinnitas
üks finantstegelane. : y
Kanada ori ifakendanud kaugele-samal
ajal on Kanada tööstuste pro­duktsioon
kõige ;madalam üldtuntud
tööstusriikides. iKpgu majanduselu
on hbisenudproduktsioonr sektorist ;
teeninduse sektorisse, mis on suure­malt
osalt valitsiise kontrolli all. Ka­nada
kaotused r produktsiooni alal
streikide tõttu on- suurimad. kogu
tööstuse maailmas.
Eeltooduga arvestades ei ole seal
midagi imestada kui Kanada tööstus­toodete
kaubavahetuse defitsüt on
tõusriud; hirmuäratava summani —
10 miljardi dollarini. Kui praegune
põud preeriates jätkub, siis on Ka­nadat
väga vähe võimalusi teravilja "
eksportimiseks ning väliskaubanduse
bilanss võib muutuda niivõrd hal­vaks,
et see mõjutab iga kanadalase
elustandardit.
Kuna Ühendriigid, Jaapan ja Eu­roopa
ühisturu riigid nõuavad prae­gu
käirna§olevatel GATTl Jäbirääki^
mistel tollide üldist alandamist 50
protsendi võrra, :siis peab Kanada
välja töötama kaugeleulatuva töös­tusliku
strateegia. Ta peab kindlaks
tegama need tööstusealad, milledel
oh süur tähtsus kanadaläste heaolu .
säilitamiseks ning ta peab need alad
välja arendama. Ainult sellise stra­teegia
abik on meil võimalik kõrvale:
heita juhuslikke meetodeid, mis ise­loomustavad
meie kaubanduspoliiti-
Mõned kõnelejad pidasid vajali­kuks,
et y/ettevõtted peaksid välja:
töötama programmid töölistele ja
teenistujatele; oma aktsiate müümi:
seks ning valitsus peaks tegema
maksusoodustusi tööhstele, kes os­tavad
oma ettevõtte aktsiaid." Selle­ga
võimaldame omandiõigust ka
madalama sissetulekuga inimestele
ja saavutame olukorra, kus inimesed
tunnqvad, et nad on isiklikult seotud;
Kanada ärilise tegevusega," kinnitas
Ganada Permanent Trusfi esindaja
ulatuvaid sotsiaalseid hüvesid, kuid Donald G. Neelands^
täie jj)anusega. Turistidel on Poolas
vaba liikumine ja on asutatud punk­tid,
kis on saadaval isegi vaba maa­ilma
ajalehed. Kõige vabam on olu­kord
Ungaris. 360.000 ungarlasest,
kes Ungari .ülestõusu ajal 1958 lah­kusid
maalt on 60.000 Ungarisse ta­gasi
pöördunud ja teistel on võima­lik
oma kodumaad külastada. Kuid
Tshehhis, Ida-Saksamaal ja Rumee­nias
on olukord muutunud veelgi
rangemaks. Kuid tulemuseks oh ras­ked
i;isemised käärimišed; kirjutati
alla rshehhi„charta" ja nõutakse
koda;iikevabadusi.
Moskva ^on vihane sellepeale, et
president J. Garter saatis omal ajal
A.: Sahharovile julgustava kirja "ja
võttis Valges;Majas vastu vene dis­sidendi
V. Bukovski. Pinevus on ka­he
maa vahel kogu aja tõusnud. Olu­korda
teeb vastuoluliseks veel asja'
liliikümine 70> E
17. juunil aktsia hind §5.15
145 King Street West, Süite 1900
Toronto M5H 3M1 ~ tel. 364-1131
õhtul tel. 925-6812
Mis küll võinuks asendada prae­gust
vabas maailmas meie ulatuslik­ku
noorsooliikumist — skautlust,
gaidlüst, kui mitte 70, aasta eest
5p-eluaastsis, tuntud Briti sõjaväela­si
sir Robert Baden-Pöwell poleks
kokku kogunud Londonis 20 poissi,
korraldades 1907. a. salgašüsteemis
esimese katselaagriLõuna-Inglismaal
Brbwnsea Islandi saarekesel.
Teniai oli juba siis skautluse põhi-raamätu
„Scouting fpr Bovs" käsi­kirja
osaline visand kirja' pandud.
Selle lõpule vnmine nõudis aga kind­lasti
ennš veel praktilist katsetamist.
Peamõtteks oh — noorte oma init­siatiivil
loodav vaba noorteliikumi­ne,
individuaalse isetegevuse kasva­tuse
.printsiibil — vabaõhu vendlus-aate,
rv metsade kooli ja peategurina
noorte oma laagri rakendamise teel.
J Tolles katsel.äagris- oh B.-P; pare­maks
käeks sir. Percy Everett, plä-rastine
Briti peaskaut, kes 1933. a.
koos Baden-Powelliga ka Eestit kü­lastas,
Katselaager õnnestus üle oo­tuste.
Peagi viis B.-P. oma raamatu
kirjutamise' lõpule; Raamat ümus
osade kaupa, nõnda seda ka levitati.
Tulemused olid üllatavad. Poiste oma
algatusel oh juba: enne raamatu ter­vikuna
ilmumist Inglismaal rajatud
hulgänisti®skaudirühmi.:
, / „Scöuting forBoys" ilmus terviku­na
15. jaanuaril 1908. Samal aastal
aprillis ilmus ajakirja „The Scout"
esinumber, ilmunud tänaseni.
Skautlus rajanes esimesil aastail
Briti asumaades — Austraalias, Ka-nadasv
Uu,š-Meremaal, Lõuna-Aafri­kas,
Indias, Rodeesias ja mujal. Aas­tal
1910 rajanes skautlus Taanis, Soo­mes,
Prantsusmaal, 'Kreekas, Vene-miaal,
Hollandis ja Põhja-Ameerika
Ühendriikides, Järgmisel aastal —
Belgias, Tshehhis,, Jaapanis, Norras,
Rootsis. Aastal 1912 --Austrias, Ees­tis,
Itaalias, Shveitsis ja mujal.
Tilkumise rajaja Baden-Powelli
sünnist täitus 22, veebruaril 120 aas­tat.
Tä ütles korduvalt, et skautlus
levines maaümas' ilma, et selleks
oleks erilist propgandat tehtud. See
oli noorte loomupärane liikumine.
Lady Baden-Powell ^ maailma
peagaid ja skaut, maailmakomitee
ase-äupresident (sai 22. veebr. 88-aas-taseks)
.oma asjases kirjas allakirju­tanule
ütleb ta muuseas: „Mäailm
on seesuguses hirmsas seisundis,
kus igasugune jubedus aset leiab.
See näitab, et. skautlus maailmas on
rohkem vajalik, kui kunagi varem.
Ja tänu Jumalale — liikumine kas­vab,
süvendades oma head mxõju
noortes rohkem kui kunagi yarem.
13-miljonit skauti 100 maal ja 7-mil-jonit
gaidi — kõigi püüdluseks on
.kasvada headeks kodanikkudeks
omal maal või ühiskonnas, sõpra­deks;
teistele." . ; : ;.,
maid verevalamisi.^'Põhja-Iirimaal;'. Tänavusel skautluse juubeliaastal.
J. Lynch on endine Iiri peaminister.;on Skauti. Maailmabüroolt saadud
andmeil teada juba suurüritusi roh­kem
kui 30 maak Märkigem neist ai­nult
mõnda, mis ka meie skautluse
huvidele lähedasemad: 1); 2—10; juu­li
— rahvuslik Janiboree, P.E.I.—-
Kanada; 2) 18—23. juuli— maailma
skauti. Konverents, .Montreal, Kana­da;
3) 22^31.; juuli — rahvusvahel.
laager (PDSG) — Offenburg, Saksa­maa;'
4) 25. juuli—5. aüg. — rahvus­lik
laager ^ (BDPP), Kirchberg;
Saksamaa; 5) 19, ^ juuli—1. aug.
Kissiiriger mures
Kriitika Liitunud Rahvaste Orga­nisatsiooni
saadiku Andrew Youngi
suhtes ei ole; suutnud viia J. Carteri
tema vallandamisele. Endine vähs-sekretär
H, Kissinger leiab,; et A.
Youngi avalikud terroriste ülistavad
sõnavõtud julgustavad .Lõuna-Aäfri-ka
terroriste; aktiivsusele, mis võib
yälja kutsuda sõja. , .'
võitsid Iiri
Iiri Vabariigi yalimištel võitis Jäck
Lynchi partei, "mis toetab Põhja-Iiri
nn; vabastamise armeed ja nõuab
.Põhja-Iirimaa ühendamist Iiri Vaba­riigiga
lõunas. J . Lynchi partei sai 79
kohta |48-sa kohalises. alamkojas.
Praeguse peaministri L. Crosgraye
partei sai otsustavalt.valimistel lüiia.
Inslased kardavad,'.et äärmuslaste
.\-õit toob enesega kaasa'veelgi suüre-
Soome-matkj 3oomes; 6) 2—9. aug,
— rahvuslik meriskaudi laager —
Soomes; 7) 25—30 juuh — IFOFSAG
Konverents, Montreux, Shveits; 8)
3—9. aug. BSA jamboree, Penna, US.
EESTI SKAUDI-JA
GAIDILnKUMmE , ; ^
ori ja. jääb truuks enesele ja oma
rahvuslikule eesmärgile eestluse va-badusaate
tiivustusel.; Vabas maail­mas
on rheie suuriiikumihe taastu­nud;
tänu kogemustega noorte juht­konnale
ja sõpradele vanas vaimus
ja meetodeil, rakendades ka rohkesti
uusi oskusi ja üritusi eesti noorte
rahvushkü kasvatuse teedel. Eesti
skautlusest (tänavu 65-aastane) pn
ilmunud pikemaid ülevaateid kogu­teoses
„Eesti skautlus 50 aastat" ja
viimati ilmunud raamatus „Eesti ra­dadelt".
/.-^
Tänavu, mil Eesti skautlus tagasi
vaatab oma 65-aastasele teekonnale,
— võime kinnitada, et selle liikumi­se
osaliseks (skaudid, noorkotkad,'
gaidid, koduitütred, noorsepad) on
ühtekokku olnud mitte vähem kui
veerand miljonit eesti noort.v Selle­ga
koos on sammunud skaudisopra-de
seltsid ja ühingud, praegugi 1200
Hikmega vabas maaihnas;
: Käesoleva iäasta suuremaid üritusi
on skaudi/gaidi suuriaagrid: 16,-24.
juulini ' Kanadas, Kotkajärvel ja
1977/78 aastavahetusel ESNA suur-laager
Austraalias, Adelaide lähedal.
'Võime kindlasti uskuda ja loota,
et meie aktiivne skautlik noortevägi
suudab kanda ja edendada koos qnna
juhtkonna ja noortesõpradega olülir
semat osa meie noorte vaba isetege­vuse
kasvatustefedel.
Võrdse ja elulise tegurina kodu- ja
kooli :ksvatuse- kõrval täidab skaut­lus
oma kõrgeid rahvuslikke ülesan­deid
just .noorte isetegevuse,, rahvus­liku
vaimse kasvatuse ja praktiliste
oskuste kandel.
Herbert Michelsön
. 9m
Kõikideks kindlustusteks
MLATER&CO.
1/
1482 BathurstSt,,
Toronto 10
Tel.: 6:^3-7815 ja 653-7816