Meie Elu = Our life, May 26, 1983

              J . THURSDAY, M A Y m „ M e i e E l u " m, 21 (1734) 19I8S
K D
ESTO peakoosolek
Šihtsutus Eesti Päevad Kanadas
peakoosolek peetakse 2. juunil kell
19.00 Eesti majas Torontos. Päeva­korras
aruanded ja valimised. Kut­sed
on liikmesorganisatsioonidele
ja üksikliikmetele välja saadetud
viimasel teadaoleval aadressil.
Meid, kes kutset saanud pole, palu­takse
käesolevat teadet võtta kut­sena.
Informatsiooniks: sekretär 4T.
Aruja (416) M7-8958.
SEPK jifllietus'
Toronto Eesti Keskkooli 17. lennu lõpetajad. Alumine rida, vasakult: Siiri Oder^ Peter Poolsaar,
Sandra Rannu, Peter Sõrra, Anita Kivi, Ingi Mai Loorand. Keskmine rida: Mari Ann Kängsepp,
Toivo Lainevoo),Helen Liiholm, Juhan Lindau, Andres Loorits, Silvi Matspo, Lee Metsalo.
Ülemine rida: Indrek Esken, Eric Mailing, Tiina Hubel, Ingrid Jürman, Erik Kdm, Andres Kase­kamp,
Linda Kraav.
BON AIR APPLIANCE SERVICE
PÄRANDAME
külmutuskappe ja pliite — igat lüM
^ 31 aastat tööpraktikat
Tel. 533-9334 - Peter
keele õpet.), Henn Ründva (III b kl.
juh. ja algkooli juh.), Anne Tüll [rah­vatantsu
õpetaja), Ellen Tiill-Salu-
•rnets (rahvatantsu õpetaja), Allan
Liik (abiõppejõud rahvatantsu alal),
Ellen Valter (abiõppejõud rahvatant­su
alal).
Tänuks kinnitasid õpilased õpeta­jaile
rinda kevadõied. Koolikomiiee
esimees andis üle järgmised teated:
TOETAJAD
. Toronto Eesti Keskkooli XVII len­nu
lõpetajate preemiafondi tegid
1983. a. kevadel annetusi: Toronto
Eesti Ühispank, Eestlaste Kesknõu-leidub
v e e l vaimustatud noori ja jätkub neid, kes on valmis edasi kandma eest^^^ Kanadas, Toronto Eesti Selts, Noortejuhid t ö ö k o o s o l e k i i l K o
Mes koolijuhataja Edgar Marten Toronto Eesti Seltsi Täienduskeskkooli lõpuaktusel, mis kujunes Korp! Vironia, Eesti Korporatsiooni- Uudismaal.
tkajäm Peamaja trepil ja ringkäi,
Foto — E. Aleve
sestluse elujõu taimelava lootustandvaks eneseavalduseks.
Eesti Maja suur saal oli neljapäe- kaudselt maaalalt, mis asetseb Balti ja õpetajatele, kes võimaldasid nopr-yal,
19. mail piduliku ilmega. Deko- mere ääres, oleme selle rahva järele- tele käia eesti koolis. Kurb oli ta
reeritud kohvilauad asetsesid mõle- tulijad, kes on elanud, sellel alal tü- selletõttu, et ei kohta enam neid sõp-mäl
pool toolide ridu, ees kõnepult, handeid aastaid. Oleme järeletulijad ru nii tihti, kellega on olnud koos
laud siniste lilledega, sini-must-valge . nendele', kes asustasid selle
lipuga ja sinikaaneliste raamatute- sel ajal. Oleme järeletulijad neile, kes
de Liit, Korp! Fraternitas Estica,
Korp! , Rotalia, Eesti Üliõpilaste
Sehs, Eesti Rahvuslaste Kogu Kana­das.
N 0 0 rtej u h i d K otkaj ä rve 1
füripäeva nädalalõpul kogune­sid
Kotkajärvele skautide maleva
ga. Nagu tavaliselt, võtsid istet vasa- purjetasid Balti merel viikingitena ja
Preemiafondist lõpetajaile antava-päliü'aäšFaid;
iubälarteaTasraüte7 te summade suuruse ja jaotuse mää- ^läaW jrgaidMlevajüh^^^^
Neid ühendavad rõõmsad sündmu- raskmdlaks keskkooli õppenõukogu koos Toronto lipkondade esin
kui vanemad ja külalised, paremal olid nii tugevad, et hävitasid,Rootsi
pool aga keskkooli noored jä õpeta- pealinna Sigtuna. Oleme n&nde järe-jad.
letulijad, kes võitlesid oma isamaa
Ette toolidele tulid korralikus rivis eest taanlastega, rootslastega, saks-keskkooli
lõpetajad. Nende ees sam- lastega ja venelastega. Oleme järe-musid
lõpuklassi õpetajad, kooliju- letulijad neile, kes võitsid vaenlasi ja
hataja Edgar Marten ja algkooli juha- lõid Eesti Vabariigi. Ka oleme nende TERVITUSED | A PREEMIAD
sed ilusatest talipäevadest ja kevadis- ^^,'"'^8' 13. mail 1983. a
test väljasõitudest. Üsna raske on elu . , . V''^' preemiafpndi anne usele
ette kujutada eesti koolita. Samuti ^l'!'^-^''^fi^
tunnustas ta koolikomiteed, kes on abiturientidele kooli
dejatega, et pidada nõu kevadises
looduses eeloleva suve plaanide
üle. Need plaanid käsitlevad laag-rialade
tehnilist ettevalmistamist
im tööd teinud noorte'ja.kooli löpusõrmuse Sama hõbedase sõr- ^ a. toimuvaks maailma
heaks.
taja Henn Ründva. Tütarlapsed kõik soost, kes tänapäeval on orjastatud
rahvarõivais ja poisid korralikult kommunistlike võimude pooh. Kõik
riietatud. See pilt jättis meie noortest need esiisad on olnud meie grupi
hea mulje. liikmed, qn andnud meie tänaõhtuse-
Aktuse teadustajal oli keskkooli ^ le koosviibijatele oma karakteri ning
õpilane Paul Piht, kes eriti sobir identsuse.
selleks ülesandeks. Ta kutsus ava- Tänapäeval on raske väikesel gru-palvust
ütlema Liisa Lamburi. Järg- pii eksisteerida, mil suured võimud
Järgnesid tervitused ja preemia-ümbrike
üleandmine: Toronto Eesti
Ühispanga esimees W i l l em Noolan-di
— Ingi-Mai Loorand, Sandra Ran-muse
on pank kinkinud kõigile teis­tele
lõpetajatele alates esimese len­nuga,
kokku 450 sõrmust.
Hugo Valter'i mälestusfondist lae­kunud
^20.00 sai vastavalt õppenõu­kogu
otsusele cum-laude kooli lõpe­taja
Sandra Rannu, kes erilist huvi on
laagriks. Laager on vahetult enne
Ülemaailmseid Eesti Päevi T o r o i -
tos.
Pühapäeva varahommikul kogu­neti
peamaja juurde, kus istuti päi­kesepaistes
suurel trepil, kuulates
maale ja paremad sanitaarvõimalu-sed.
.
Eeloleva suve jooksul toimub Kot­kajärvel
mitmeid talguid, ühed neist
vanemskautide ja -gaidide algatusel
juba olidki. Püüti jõuda ette musta­dest
kärbestest, kuid satuti vihma­hoogudesse
ja koguni üllatuslikku
lumesattu pühapäeva hommikul.
Maailmalaagri tehniline juht skm.
Silver Kask loodab aga suurte paki-liste
töödega jõuda valmis sügiseks,
jättes ainult pisiasjad 1984. a. keva­deks.
n u . E e s t l a s t e K . s k n õ u k o g u K a n a d a . ^'^^-^-1-^^^^
esimees Laas Leivat — TiinaHubelJ
Toronto Eesti Seltsi esimees Anne
Tüll — Ingrid Jürman, Peter Sõrra.
liige;- • : • • '
Soomepoiste Klubi Torontos kin-nes
ühislaul„Eesti lipp". Lisa Abe neelavad alla kõik, kes seibavad nen- Korp! Vironia esimees Allan Liik - lõpetajatele Evald IJus-mängis
klaveril AbeTrygve Tõrjus- de liikumisteedel. Eriti raike on, kui Andres Kasekamp. Siiri Oder. Eesti Koostatud raamatu ..i^or ^re^-
senl „Tõusvale päikesele" ja Gior grupp on laiali üle maailma. Aga Korporatsioonide Liidu esimees Roy^ fu^^ü "
vanni Bescetti „AllegroK samal ajalön raske suurtel võimudel Till — Mari-Ann Kängsepp, Andres
Koolijuhataja Edgar Marten pöör- purustada emadüsi, mis on arenenud Loorits. Korp! Fraternitas Estica esi-dus
vanemate poole tanuga, et nad üle aegade. Inimeste iseloomujooned mees Harri Mürk — Indrek Esken,
oma lapsi aastaid on juhatanud eesti" on niivõrd sisse juurdunujd, et võtab Erik Halling. Korp! Rotalia esimees
kooliteed käima. Ta.võrdles lõpeta- sajandeid,et neid välja juurida. . Mehis Vahtra — Erik Kalm, Anita ^ t t -i v f - i
jäid lindudega, kes kevadel lenda- Nooremal inimesel on elamusi vä- Kivi, Linda Kraav. Eesti Üliõpilaste " L"?^. " I ^^Ifl
vad, nii lendavad ka noored kevadel he, meil on raskem grupS identsust SeHsi esimees Ivar Nippak — Toivo
Aktusel päevakohase kõnega esi­nenud
endisele keskkooli vilistlasele
Korp! Rotalia esimehele Mehis Vaht­rale
kinkis Eesti Sihtkapital Kana­das
Hanno Kompuse mälestusteose
lühivestlust .eeloleva päeva ülesan­dest.
Lühidah: oli vaja kindlaks teha,
mida parandada või mida juurde ehi­tada,
et noortevägi mitmest maailma
nurgast võiks tunda end kodusena
Kanada, põlismetsas.
Siis seati sammud laagrialade poo­le,
sest oma silm on kuningas. Käidi
läbi kõik väljakud, nendel asuvad
hooned, uuriti laagrivahelisi teid,
-arutati Kotkajärve ranna korrasta-koolist.
Meie ühiskonna^ leidub ka mõista, kuid vanemaks saades hak-pessimiste,
kuid olgu neile teadmi- kab identsuse tunne süvenema. Eest-seks,
et ikkagi leidub veel vaimusta- lased olete juba mitukümmend gene-tud
noori ja jätkub neid, kes on vai- ratsiooni. Meie põhilised juured asu­mis
edasi kandma eesti keeh ja vad eesti esivanemates. See on soo-kultuuri,
seda mida me kõik ootame! jus, tunne et kuulute ühte gruppi.
Meie ei taha mõelda, et kaotame tynne, et teil on identsust, see on
eestluse elujõu. Eesti organisatsioo- rahvustunne — see tuleb sellest, et
Keskkooli õpilaste arv 1982/83-dal ujumiseks visati pilk kanuude
hoiuruumi. Erilist rõhku poordi T rinpvnn HplPn ih nim Õppeaastal oli 62. Kooli XVII lennu T'''' Lainevool, Helen Liiholm Juhan T.^ju„ o n „ . i . . . . koogile ja selle ümbruskonnale, kuu-
Lindau. Eesti Rahvuslaste Kogu Ka-
. nadas esimees Aksel Salumets —
Silvi Matsoo, Lee Metsalo, Peter
Poolsaar.
Lõppsõnas Koolikömitee esimees
Hans Lupp tervitas lõpetajaid ja mai­nis:
,,Töö lõpust on siis suur rõõm.
lõpetajate arv on 20. Kiitusega lõpe­tajate
arv on 9 ehk 45%. Kokku on
keskkooli kolme-aastase kursuse lõ­petanud
406 õpilast.
Õppejõudude arv 1982/83-dal õp­peaastal
koos abiõppejõududega oli
lati ettepenekut köögiümbruse asfal-teerimiseksv
et vähendada tolmu-probleemi,
hinnati kuivanud puude
hädaohtlikkust ja märgiti need lange-tamisesks.
Metsakiriku kõrge kella-
12. Klassikomplektide arv oli samal f^rn leiti korras olevat, samuti kirik
uidesse on tulnud juurde noort peret, olete eestlased. Täna õhtul tervitame kui töö on hästi tehtud! Tänase päe-
. 1 . . 1 ' ^.1 1 11 . •> ^ ..* . . . . 11 _ _ ri 11 _==r • 1 . . . . . l — U n o 1_ - U J i - . - i J J M - ya rõõm kuulub 20-le abituriendile,
kes on 3/4 omast ajast on õppinud
eesti koolis. Ilma vanemate ja vana­vanemateta
ei oleks olnud tänastel
lõpetajatel jõudu seda tööd teha ja lõ-ajalö.
"
Edasi meenutas Hans Lupp, et lä­heme
vastu „ESTO" aastale, mis on
siinse ja ülemaailmse eestlaskonna
suur huviobjekt. Kuid noorte käes on
Eesti tulevik ning keskkooli lõpeta­jad
teavad, kuidas välja astuda oma
rahva.õiguste eest
teile noored!
ise koos läheduses asuva hiiega.
Oli juttu tulekaitsest, tööks tarvis­minevate
masinate ostmisest või
üürimisest ja loomulikult tööjaotu­sest
— kes teeb mida. Kotkajärve
laagrialade hooldamine koos hoone­tega
on jagatud Toronto kahe poiste
jõudu selleks ^^^^ tüdrukule üksuste vahel.
Pikem matk ehti aasta tagasi os-see
tekitab meile rahuldustunde, osa eesti grupi järelkasvu. Selle gru-
Koolijuhataja soovitas lõpetajaid as- pi osadena hakkate endile võtma
tuda edasi eesti gümnaasiumi. Güm- i^tähtsaid ja juhtivaid töid eesti ühis-naasiumil
on möödunud esimene konnas. Tundke sellest tööst rõõmu
katseaasta, mis on õnnestunud. ja teadke, ette ei ole üksinda!"
Paremal istuvad gümnaasiumi õpi^ Mehis Vahtra kõnele järgnes pu •
lased tõusid püsti*... Edg. Marten tä- likult tugev aplaus. Õpilastelt oli vanematele tugev ap-nas
kolleege, kes aasata, aasta järele' Õpilaste omaloovaingut luges lõ- laus. Ka ilma õpetajaskonnata ei suu- , . - —
on armastusega õpetanud keskkooli petaja Sandra Rama. Need olid mõt- daks noored fidasi kanda eesti keeh . ^^^^^^ " , ' ^^]^^} ^^^^11 * tetud Uudismaale, kus on juba toi-õpilasi.
, ted lõpetajate eksamitöödest, peal-, ega rahvuslikku võitlust. Ta kutsus. ^ l ^ ? . ^ ^ ? ^I^^? ^^^^^ munud üks laager möödunud suvel.
^ ^ kiilagai .,Eesti meelest". esile pedagooge: Edgar Marten ^^^imme kohvilauas. Parketü de-
AKTUSEKOME ' Õpilased kirjutavadreesti meel t ä - : (keskkooli juh. ja III a kl. jnh.^ monstreerisid^gumnaasiumi opila-
Keskkooli vilistlaseh Mehis Vaht- hendab südamerõõmu; eesti meel on Merilo-Teose (lauluõpetaja). Endla sed, kes tantsukursustest osa võtsid,
rah oh aktusekõne: „Viimast 17 aas- osa kasvatusest^ eesti meel ühendab Komi (II kl. juhataja], Ene Lüdig (I a tantse^hea muusika saatel Lõbus Selleks on aga tarvis teha maastikul
tat on peetud keskkooli lõpuaktusi. eestlasi üle maailma; oleme uhked- kl. juhataja), Leida Marley (koolide koosyiibimine ja noorte roomus tuju mõningaid kohendamisi: näiteks
Kui ilmub kevadspojus, on varsti 00- oma rahvuse üle; eesti meel tähendab] sekretär), Juta Puhm (Ihkl. juhataja), jat^us ^.esti Maja uste sulgemisem. hästinähtav tee köögi juurest Uudis-osa
võtta eesti üritustest; minu lap-1 Vaike Rannu (III a ja III b kl. eesti H.L.
sed peavad pärima eesti, nieele; pari — • — '• ~" ' ~ ~ —
Nii mõnigi juht oli seal esmakordselt
üle mitme aasta,- Uudismaad on ka­vatsus
kasutada ka maailmalaagris.
data eesti koolide lõpuaktusi, kus
õpetajad, vanemad ja sõbrad soovi­vad
õnne lõpetajatele ja loodavad, et
noored jäävad headeks eestlasteks.
Eesti skautlikud/gaidlikud
jioored Kanada üksustes
on teretulnud maailma-laagrisse
30. juunist kuni 8. juulini 1984. E.
toimub Ontario provintsis, ilusas
Muskoka suvituspiirkonnas asuval
Toronto Eesti Skaudisõprade Selt­sile
kuuluval Kotkajärve maaala­del
Eesti skautide ja gaidide maalB-malaager,
kuhu oodatakse osavõt­jaid
mitmest riigist. Sellest suurüri­tusest
on kutsutud osavõtma ka
need eesti rahvusest noored, kes
oma kodukohas kuuluvad kas Ka­nada
gaidide või skautide organi-satsioonidessa.
Tingimused maailmalaagrist osa­võtuks
on järgmised: 1. Eesti keele
oskus. 2. On olnud liige gaidlikus/
skautlikus organisatsioonis vähe­malt
üks aasta. 3. Osavõtnud vähs-malt
ühest telklaagrist.
Kaks viimast nõuet ei kehti helr
lakeste/hundude kohta, kes astu­vad
liikmeks 1983. a. sügisel.
Lähem informatsioon — gaididi
mgdr. Anne-Mai Kaunismaa, 9 Me­re
Coürt, Toronto, Ont. M4A ZJB,
tel (416) 751-7267. Skaudid: skm.
Egbert Runge, 7 Benhur Cresc,
Scarboro, Ont. MiH 1P2, tel. (416)
438-6500. ^
Eesti Gaidide Malev Kanadas
Eesti Skautide Malev Kanadao
nen oma lapsed eesti kooli; eesti meel
on öee, mis andis meile jõudu ja jul-;^
Ma tean ise, kui lõpetasin 10. lennus,, gust, et võideldi ja loodi Eösti Vaba-;
mis see t ä h e n d a s . ' K u i g i ootasin ak- riik!
luse lõppu ja tantsu algust, oli hiul
heameel, et lõpetasin eesti kooli ning
tundsin selle üla rõõmu ja uhkust.
Alles nüüd taipan, kust see tunhö tu­li.
Psühholoogiliste vajaduste tõttu
moodustavad inimesed gruppe. Gru­pid
defineerivad inimeste identsust
LÕPETAJAD
, Lõputunnistusi jagasid lõpetajate­le
kolmandate klasside õpetajad Ed-"
gar Marten, Henn Ründva ja Vaike
Rannu." . ' - • |
Toronto Eesti Keskkooli X V I I len-ja
annavad seda kindlust, mis lubab nu lõpetajad on: Indrek Esken, Erik
neil elada mõttega, et oleme osa mil- Halling, Tiina Hubel (kiitusega), Ing-lestki
suuremast kogust, kes meid Hd Jürman (kiitusega), Erik Kalm,
aktsepteerib. Selline psühholoogili^ Andres Kasekamp (kiitusega), Anita
ne vajadus tekkis juba koopaelani- ^ i v i , Linda Kraav, Mari-Ann Käng-kel,
kui nad hakkasid moodustama sepp (kiitusega), Toivo Lainevool,
elementaarsemaid tsivilisatsioone. Helen Liiholm, Juhan Lindau, Ingi-
Need grupid arenesid komplektseks ^ a i Loorand-(kiitusega), Andres
ühiskondadeks. Loorits (kiitusega), Lee Metsalo, Sil-
Gruppi kuulümistunrie on muutu- vi Matsoo, Siiri Oder, (kiitusega),
nud tugevaks jõuks. Tugev osa sel- Peter Poolsaar, Sandra Rannu (kiitu-lest
on rahvuslus. Oma rahva, usuja sega), Peter Sõrra (kiitusega),
ideaalide eest võideldes on surnud Meeldiv oli kuulda Täiendüsgüm-miljöneid
inimesi., naasiumi laulurühma laval laulmas:
Siin saaliSi täna õhtul, oleme ka
ühe grupi liikmed. Me kõik oleme
eestlased. Tahes või tahtmata oleme
sündinud sellesse gruppi. Meie päri-
„Mändide all", „Teile kõlagu meie
laul", „Naabri Mari laulab" ja mood­sat
„Kikilips".
Lõpetajate nimel kõneles Ingi-Mai
vus ja minevik on seotud selle grupi- Loorand, Ta mainis tänast tähtsat
ga, mille vanus on mitmeid tuhan- päeva, mil 17. l e n d j ä t a b palju tööd
, deid aastaid. Oleme p ä r i s otseselt või seljataha. T a õli t ä n u l i k vanematele
„Meie Elu" nr. 21 (1734) 1983
•
Kujutav
\on|
oni
se
ku^
koi
ei
nt
VI
Põhja-Ameerika Eesti Päevade pu-l&
ul, alates 1957 ja hilisematel, kui ka
ESTO '72, mis toimunud Kanadas,
täpsemalt Torontos, on eesti kujutava
ficunsti esitamine sündinud õnnelikus
X sünteesis ja häiredeta. Meenutagem
suurimat ja ulatuslikumat ^ üle­maailmsel
ESTO '72 üheksast riigist
61 esinejaga, kokku 114 tööga. Loo­mulikult
asukohamaalt, Kanadast
kõige enam esinejaid (24), järjekor­ras
USA-st (13), Rootsist (10), Aust­raaliast
(5) ja mujalt (9). Oli hästi
koostatud kahekeelne kataloog osa­võtvate
kunstnike lühieluloo ja esita­tud
tööde loeteluga. Ruumiks — Tar­tu
CollegeM saal.
Eelseisva ESTO *84 puhul näib, et
seistakse juba ettevalmistamise jär­glus
probleemide ees. Mitmete asja­käikude
tulemusena on lõpuks ESTO
peakomitee, moodustanud nöltuse
kolmeliikmelise toimkonna. Küll era­pooletu,
kuid kunstiringkondadelo
tundmatuist isikutest. Eemale jättes
kunsti organisatsioonide esindajad,
esmajoones Toronto E. Kunstnike
Koondis (TEKK), kes seni olnud ees­pool
mainit suurnäituse korraldaja.
Teine, ülekanadline Eesti Kunstide
Keskus, kes suure hooga sekkus meie
kunstisektorisse (kunstimuuseumi
asutamine jm.), on viimaseil aastail
end rakendanud fotokunstile ja selle
arendamisele ning on ESTO kahe fo-
Ontario peami
etnilist aja
„Etnilisi rahvusüksust teenival
ajakirjandusel on eriliselt eluline 1^
osa meie ühiskonnas. Valitsus n|
möönab selle osa tähtsust, snmna- n|
egselt repekteerides kogu meedia 3|
soovi olla vaba jn sõltumatu,'* kir- kl
jutas Ontario peaminister William v|
G. Davis etniliste publikatsioonide
kirjastajaile ja toimetajaile. dl
tl
' €ritdrio peaminimrl läkitus kutse- l i |
ga ühiseks aruteluks hommikusöö- v|
gil Royal York hotellis oli dateeritud h
15. a p r i l l i l n
Kuupäevad tavalist! ei e v i o r i l i s t dl
, tähtsust. Seekord on agu põhjust noid
'nimme mainida, sest meil on veel ei
kõigil värskelt meeles nende nödn- hj
late ootus-elevus Bill Davi8'e seisu­koha
konservatiivide parteijuhi posi- ti|
tsioonile kandideerimise osas.
Ka etnilise ajairjanduse poolt ole­tati
ühenduses Ontario peaministri­ga
kokkutuleku osas tema ametliku
jaatava seisukoha Icalijivaks-tego- sl
mist või vähemasti täiendava järel- p|
informatsiooni jagamist etnilisele dl
meediale.
Kohalik mitmekultuurllino väl­jaanne
,,CIty News Multlcultural"
läks Isegi nii kaugele, ef tõi esiküljel
Bill Davlse abikaasa foto peal­kirjaga
„Ke8 ta on?" ja allkirju­ga
„Tuleva8e peuministri ubikausul":
Eestis pole si
uusi luu
O U L U („Meie Elu" kaastööliselt)
— Ühe lektori arvates Heiti Talvik
on kõikide aegade parim eesti \u\i-letaja,
selgus linna uuen raamatu­kogus
toimunud luuleõhtul uinbos
30-le kuulajale. Ürituse korraldas
Oulu Ülikooli Soome - N. Liidu
Sõprusühing.
Vestlejateks olid Kaplinski spel-siaHst
Kari Sallamaa ja Underi spel-siaHst
Aimo Rönkä. Teistest kõnele­jatest
väärib tähelepanu ennekõike
lektor Mart Mäger, kes käsitleseesti
luulet läbi aegade kuni kaasujani.
HEITI TALVIK PARIM
Kohalik ajaleht „Kaleva" avaldas
sellest vaid mõned read väites, et
Oulu on eesti luuletajate osas kuju­nenud
Soomes tähtsamaks kesku- \
seks, kuid ei ^sõnagi Mart Mägerl'
ettekandest, kes leidis Marie Underi .
luules peegeldumas kogu eesti rahva <
saatust. Ta nimetas isamaaluuleta­jana
Visnapuud ja nimetas Barbarust
..võitlevaks luuletajaks", Sütistest
..töölisliikumise luuletajaks". „Kõi-kide
aegade paremaks eesti luuleta­jaks
pidas lektor Heiti Talvikut, kes
kuulus ..Arbujate" rühma, kelle .te­gevuse
katkestas Teine maailmasõ­da.
Ka 1944. a. oma kodumaalt põge-^
nenud kirjanikest oli juttu.
(
KASSETTIDE SUGUPÕLV"
..Arbujatega" võrdsena Mart Mä­ger
tõi esile nüüdisaja eesti luuleta­jatest
Rummo, Traadi, Luigi,' Suu-manni.
Viidingu.(kelle isa üks arbu-