Meie Elu = Our life, May 26, 1983

              \ •
2 , 26. MAIL 2@ „M®i8 Ek" Bif. n (1734) 1983
„MEIE ELU" - „©UR ÜFE" - Estoniain
Published by EstoniaaPublishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Ganada, M4K 2R6
Tel.466-0951 • '
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr,, New Milford, N . J M U S A .
V ,jTeL (201) 262-0773. , :
,;Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.;
Asut. A. Weileri algatusell950.
,,Meie Elu" loimtetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
' Ave., Toronto, Ont M4K 2R6 Ganada — Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ^laup. kl. 9 hm. - r - l p.L
.iMEIEELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $37.00,6 k. $20.00,
3 k..$15.00; USA-sse — 1 a. $41.00, 6 k.423.00, 3 k. $17.00;
Ülemeremaadesse — l a . $46.00, 6 k. $25.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1- a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber—.65$
Kuuiutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.00, tekstis
, ; $4.50, kuulutuste küljel $4.25.
Käbin läks, Rüütel tuli
PliilllllllllllllllllllUIUIliiilllliiiliillllllilllllllHIIIIlHIiillilllilll^
,Ja nüüd siis võtke käsile Mussolini päevaraamat ja pidage meeles, et
ta kirjutas oma nime kahe 8-iga..
aksamea
N. Liidu satelliitideks. Egiptus aliis-tas
sellega, saates maalt välja küm­ned
tuhanded venelased. Mitmed tei­sed
maad on teinud sama.
Euroopas ei ole N. Liidul õnnestu­nud
levitada kommunistlikku korda
peale sõjaliselt okupeeritud maade.
Demokraatlik kord püsib ja omab
mitmeid eeliseid võrreldes kommu­nistliku
korraga.Idä^Euroopa rahvad
on pettunud kommunistlikust kor­rast.
Vabade valimiste korras on
mitmed Lääne-Euroopa rahvad pöö­ranud
selja sotsialismile ja valinud
parempoolsete parteide esindajad
parlamenti. Eriti silmapaistev oli see
L-Saksamaa ja Prantsusmaa valimiste
juures. N. Vene näeb selles ohtu
kommunistlikule korrale ja pöörab
tähelepanu olukorrale Euroopas.Ta
võitleb kommunistlikus blokis dissi­dentidega,
reformide nõudjatega,
natsionalistidega ja vabaduse nõud­jatega.
Kõiki neid karistatakse kõrge­mal
määral ja igasugused demon­stratsioonid
või rahutused likvidee­ritakse
brutaalselt, ohvritele vaata­mata.
N. Liit on eriti hädas Poolaga,
kus rahva võitlus kommunistliku vä­givalla
vastu on hästi jwiitud ja ras­kesti
likvideirilav. ,
Suurvõimude vahelises konfliktis,
kus USA esineb demokraatliku korra
kaitsjana ja N.Liit ssille ründajana,
on Saksamaa kujunenud tulipunk­tiks
koos Lääne-Euroopaga. Teda
püütakse mõjustadailda ja Lääne
poolt. Teda külastavad suurriikide
juhid, temale tehakse<mitmesugu-
; seid soodustusi, kuid|ü|htlasi ka hoia­tatakse,
et ta ei võtaks kindlat hoia­kut
ühe ega teise poole suhtes. Lää-
^ sie-Saksamaa pn kujunenud praegu­se,
: psühholoogilise-majandusliku
sõja tähtsaimaks tandriks oma geo­graafilise
asendi tõttu. Temast ole-sieb
Euroopa riikide koostöö ja
NATO riikide sõjaline tugevus; N.
Liidule ta oleks sissetuni teeks, Lää-ne-
Euroopa majanduslikuks või sõ­jaliseks
vallutamiseks. Antud mo­mendil
püütakse teda neutraliseeri­da,
et USA ei saaks ehitada sinna ega
mujale Euroopas N. Liidu yastu suu­natavate
rakettide väljalaske alu­seid.
N. Liit ei ole teinud sellest sala-
; dust, et tema püüdluseks on kommu­nismi
levitamine maailmas ja demo­kraatliku
korra matmine. Selle kava
teostamist on takistanud USA sõjali­ne
võimsus ja majanduslik tugevus.
M. Liidu pärast-sõjaaegne poliitika
on taotlenud kogu aeg USA majan­duslikku
nõrgendamist, et selle kau­du
pidurdada USA sõjaliste jõudude
Sioidmist ajakohasel kõrgusel. Alates
Berliini blokaadist! peale on N. Liit
kujundanud eriolukordi, kusjLISAon
olnud sunnitud teostama kulukaid
operatsioone, nagu õhusild Berliini
toitmiseks, Vietnami sõda ja paljude
maade valitsuste toetamine majan­duslikult
ja sõjaliselt, N. Liidu poolt
toetatud mässuliste või terroristlike
gruppide vastu võitlemiseks. Need
kõik ei ole suutnud USA-ad majandu-likult
ruineerida, N. Liidu poolt soo­vitud
määral. USA on saanud üle
majandusHkust kriisist, nagu enamik
tööstuslikest maadest ja on muutu­mas
tugevamaks majanduslikult ning
sõjaliselt jõult. N. Liidu strateegiline
p ü e , sissepiirata tööstuslik maailm
~ Lääne-Euroopa ja USA ning eral­dada
muust maailmast ei ole õnnes­tunud.
Samal ajal i4. Liit ise on sattunud
majanduslikesse raskustesse' vaja­duse
tõttu toetada majanduslikult jsi
sõjaliselt oma satelliite lähedal ja
kaugel. Lisaks sellele ei ole kommu­nistlik
kord kujunenud mingiks ma­janduslikuks
imeks, mis rahvaste elu
|a olukorda oleks parandanud. Mit­med
maad, keda N. Liit on majandus-
Mkult aidanud on päirast abi saamist
N. Liidu eksperdid ja nõuandjad
maalt väi ja saatnud, et nitte muutuda
HiSiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^^
N. Liidu eriliseks probleemiks on
Lääne-Euroopa ja ^riti Lääne-Sakse-maa.
Viimase valitsuse hoiakust ja
poliitikast oleneb kas Euroopa Ühis­turg
töötab edukalt ja NATO on tugev
sõjaliselt jõult. Lä^ne-Euroopa polii­tiliseks
lõhestamiseks N. Liit on akti­viseerinud
tuntud JFront Organisatsi­oonid
kes propageerivad sotsialismi,
N. Liiduga sõprust ja suurem.at kau­bavahetust.
Sõjaliste jõudude vähen­damist
ja USA viimistletud rakettide
mitte lubamist Euroopa territooriu­mile.
Need organisatsioonid korral­davad
valitsuse poliitika vastaseid
miitinguid, demonstratsioone ja
pommiatentaate. .
Eriti akuutseks on kujunenud võit­lus
USA viimistletud rakettide Eu­roopa
mandrile toomise ja N. Liidu
poole suunamise vastu. Nende raket­tide
toomist Euroopasse põhjustas N.
Liit ise, oma SS-20 rakettide asetami­sega
väljalaske alustele Euroopa-
Venemaal, et vajaduse ^orräl hirmu­tada
Lääne-Euroopa riike või hävita­da
nende sõjalised ja tööstuslikud
keskused. Lääne-Euroopal puudub
seni N. Liidu rakettide vastane kait­se.
USA on valmis sinni saatma oma
MX ja Pershing 2 raketid Nüüd ole­neb
kõik sellest kui edukalt võitlevad
nende rakettide Euroopasse toomise
vastu frontorganisatsiopnid Euroo­pas
ja mujal. Käesoleva aasta sügl"
seks selgub kes võidab.
: N . - •
Uudis Adolf Hitleri ,,päeviku
avastamisest" oli ainult üks neist
rahvusvahelise ulatusega kõmulu-gudest,
mida läänemaine meedia
armastab oma publikule serveeri*
da. Olgu peale, et seekordsel elevu­sel
oli ainult lühike kestvus ja lugu
lõppes järjekordse võltsingu kind­laks
tegemisega. Peaaegu füüsili­selt
kuuldava õlgadekehitamise
kahinaga poole maailma ulatuses
kviteerisid asja ilmsikstulekut
need kergeusklike hulgad, kelledel
peaaegu haiglane tahe võtta tõeks
kõike seda, mis niiütelda küllalt
suure kella külge riputatud. Alati
leidub ka üksikuid suuremat tun­nustust
omavaid autoriteete — na­gu
siinsel korral ajaloolane Trevor-
Roper — kes valmis oma prestiizhi
mängu panema, mõnd üsnagllaba-sevõitu
võltsingut ehtsaks tunnista-de|,.
Pole kahtlust, et säärase
„veendumuse" sügavus sageli ole­neb
selle eest pakutud rahasumma
suurusest...
, Lugu tuletab meelde teisigi" sama­laadseid
juhtumeid. Nagu pärast
Teist maailmasõda välja ilmunud
Saksa Abwehr'i või vastuluure üle­ma
admiral Canaris'e „päevik". Tol­lalgi
leidus asjatundjaid, kes kinnita­sid,
et olla tegemist kõigiti ehtsa
päevjkuga, Hiljem kerkinud paha­meeletormi
saatel siiski avastati, et
Canaris'e allkirja võltsijad olid kasu­tanud
selleks päris rumalana tundu­val
kombel üht moodsamasse ajajär­ku,
kuuluvat leiutist, n.n. „ball-point"
sulepead, millist eset admirali
elupäevadel veel üleüldse ei eksis­teerinud.
Neid hakati-valmistama al­les
aastaid pärast sõda.
Täpselt samal põhjusel tunnistati
võltsinguks ka üle maailma laialdase
kuulsuse ja leviku saavutanud; „nat-sideohvri
Anne Frank'i päevik"; mil­le
koostajad, püblitseerijadja filmis-tajad
teenisid sellega hulga miljo­neid,
rääkimata tolle töö propagan­dalisest
mõjust. Selle pettuse avali-kukstulek
agaiei põhjustanud mingit­ki
skandaali. Sellel juhtumil lubati
vaibuda niisuguses vaikuses, et on
vähe neid, kes viimatinimetatud pet­tusest
korrakski midagi kuulnud.
•
Lõpuks meenub ühe endise eesti
sõduri jutsustus tema esimestest sõ-javangipäevadest.
Ta oli olnud vist
ainsa eestlasena mõnesaja saksa sol­dati
hulgas. Neidoli siis aetud kokku
kohapealsesse rahvamajja ja sealoli
hakatud näitama neile filmi — natsi­de
kontsentratsioonilaagrite ohvri­test.
Ekraanile olidki ilmunud rida
rea järele laipu ja inimkehade jäänu­seid.
Sinnajuurd.e keegi saksa keelt
valdav lektor oli pajatanud natside-rezhiimi
õudustest. Aga siis oli nende
hulgast tõusnud püsti keegi Wehr-machfi
veltveebel, kes oli hüüdnud
valjul häälel üle kogu saali, et ärgu
lastagu endid pettäi Kõik need pildid
laipadest pärinevat nimelt Dresdeni-le
toimunud hävitava pommirünna-ku
tagajärgedest ja tema teadvat seda
kindlalt, sest ta ise olla sinna soorita­tud
terrorirühnakü päevil Dresdenis
viibinud ja seal päästetöödest osa
võtnud... Mees oli seepeale püsside
vahel saalist välja viidud ja hiljemgi
pole teda enam nähtud. Vist oli ta
täitnud sõdurikohustust oma kam­raadide
vastu — kuni viimseni.
Ainult selle jutustuse läbi.ei ole
veel midagi tõendatud, aga tundub
loogilisena, et sakslastel oli Dresdeni
pommirünnaku tulemustest ja selle
ohvritest suurel hulgal fotosid ja fil-mimaterjali
võetud, mis: kõik soja
lõpupäevil sattus muidugi võitjate
valdusse, nagu teatavasti palju
muudki filmimaterjali. On siis üsna
loomulik, et võitjad võisid kasutada
sedagi materjali nende eneste äranä­gemisel
ja otstarbel. — Näib, et prae­guse
tehnoloogilise, sajandi üheks
pata^doksaalsemaks saavutuseks on
see, kuivõrd kergesti võimaldub mõ­jutada
sadu miljoneid inimesi — us­kuma
üht ebatõde teise järel. Heaks
näiteks on jällegi praegu läänemaail­ma
tähelepanu köitev n.n. ,,rahulii-kumine.
H.K.
STOKHOLM (EPL) - Nagu juba
teatas Tass, toimus okupeeritud
Eestis vahetus ülemnõukogu pre­siidiumi
esimehe kohal, kus 1978-
ndast aastast peale .«presidenti"
mängis Ivan Käbin, kes oma tege­vusajal
Eestis kasutas eesnime Jo­hannes.
Käbini asendamine Ar­nold
Rüütliga tähendab sisuliselt
tema pikaajalise poliitilise karjääri
lõppu. Käbin on nüüd 77, olles sün­dinud
septembris 1905 ja kuigi N.
Liidus vanurid üldiselt kaua püsi­vad
kõrgetel positsioonidel, siis
ometi võib ka olla, et tervis ja vanus
olid tema errulaskmise põhjusteks.
Igal juhul oli Venemaa-eestlane
Ivan Käbinmees, kes Moskva satraa-bina
Eestis suutis sadulas püsida
kaua — ta nimetati Stalini poolt par­tei
esimeseks sekretäriks a. 1950,
olles sekretäriks tulnud juba kaks
aastat varem Nikolai Karotamme all,
kes põlu alla langedes Eestist ära
viidi.
Käbin on sündinud Virumaal ja ei
ole teada täpselt, millal ta Venemaale
läks. Igal juhul oli ta juba a. 1923
Venemaal ja õppis pärast Leningradi
parteikoolis, parteisse astus ta a.
1927. Oli Moskvas naftainstituudis
marksismi õppejõuks sõja puhkemi­sel.
Saadeti a. 1941 Eestisse, kus ta
oli kompartei ajakirjandussektori ju­hatajaks.
Teises okupatsioonis, ala­tes
1944 sai temast partei propagan-da-
agitatsiooniosakonhnaabijuhata-ja,
1947—48 oli ta parteiajaloo insti­tuudi
direktor. Tema parteijuhi aeg
kestis 28 aqstat — Stalinist kuni
Brezhnevini. Mingil põhjusel asen­dati
ta a. 1978 Moskva poolt Karl
Vainoga, nähtavasti alustamaks ran­gema
venestamispoliitika, mis prae­gu
edasi käib. Käbinil ei paistnud
olevat erilisi ambitsioone üleliiduli­ses
mastaabis ning see pidi andma
talle suhtelise tegevusvabaduse oma
töös/ Praeguse venestamis- ja rõhu-mislainega
võrreldes olid Käbina
kuuekümnendad ja seitsmekümnen­date
algus suhteliselt rahulik ajastu.
AKNOLD RÜÜTEL ^
Käbini asemele ülemnõukogu pre»
siidiumi esimehe "kohale astus Ar­nold
Feodori poeg Rüütel, sündinud
10. mail 1926 Laimjala vallas Saare­maal.
Rüütel on hariduselt põUuma-jandusteadlane,
lõpetanud põlluma­jandustehnikumi
1949. Eesti Põllu­majandusakadeemia
aastal 1984
ning saanud põllumajandusteaduse
kandidaadi kraadi aastal 1972.
Aastal 1949 oli! Rüütel Saaremca
TNS Täitevkomitee põllumajandus­osakonnas
vanemagronoomina.aas-tail
1950—55 Punaarmees, seejärel
õpetajana Tartu põllumajanduse
mehhaniseerimise koolis. 1957—63
oli ta tööl Eesti Loomakasvatuse ja
Veterinaaria Teadusliku uurimise
instituudi direktori asetäitja, 1963.
aastast Tartu näidissovhoosi direk­tor
ja a-st 1969 EPA rektor. Parteisse
astus Rüütel aastal 1964, temast sa?
1986. aastal Keskkomitee liikme­kandidaat
ja aastast 1971 Keskko-mitee
liige, aastast 1977 Keskkomi­tee
büroo liige ja Keskkomitee sekre­tär.
Rüütel on olnud ülemnõukogu
presiidiumi aseesimees aastast 1969.
Partei esimese sekretäri ja isegi mi-nistritenõukogu
esimehe kõrval on
Ülemnõukogu presiidiumi esimehel
poliitiliselt tühine tähendus. Proto­kolli
järgi on ta riiklikult okupeeritud
Eesti esimene mees ja selle tõttu esi­neb
ta tihti ametlikel tseremooniatel
- tegeliku võimu juurde Rüütli tao­listel,
Eestis sündinud, üleskasvanud
ja hariduse saanud tegelastel pole
veel tänapäevalgi pääsu. Selline on
olukord olnud juba tollest 1950, aas­tast
saadik, kui eesti kommunistid
Keskkomitee juhtivatelt kohtadelt
minema pühiti ja asendati iyan Ke-bini
alias Johannes Käbini taolist®
Venemaa eestlastega.
EPL/TJ
JOHANNES JÄRVALT B.ASe., LLJ.
.ADVOKAAT —NOTAR
EELISTATUD PRAKTIKA ALAID:
Tulumaksud Jt. riigimaksud. _
T(»ttamendid, hooldused | Q '
^ pfiranditombud.:
üldpriüctlka.
, mval (416) 485-3333 õhtul (416) 737-919®
Tuimustus ajakirjanikule
ees kaitses sõjaroimades
süüdistatut
as
Kas eestlase suur kultuurihuvi on
tekkinud igipõlise talupoja päritolu
tõttu või sellele vaatamata, jäägu
targemate selgitada. Aga ikka on
meil leidunud loojaid ja tegijaid —
puudust pole olnud ka publikust.
Eriti südamelähedased on meile laul
ja kõik lavalesitatu — lihtsast luule­lugemisest
ooperini välja. Ja seda nii
võõrsil kui ka kodumaal. Õnnetuseks
ei saa aga Eestis^ laulda„Mu isamaa
, on minu arm" ilma Lenilile pühenda­tud
oodi esitamiseta. Rahvuslane ko­dumaal
saab aru ja lepib, sest teist
võimalust ju ei ole. Kuna meil sellide
kümnisekohustus puudub, siis me
enamasti ei vaevu Eestist siia läheta­tud
kultuuritegijates kaaseestlase
nägemi[seks. Paljudel ei tule mõttese-gi,
et külaline — vaatamata punaste­le
kubjastele makstud lõivule — ta­hab
meile näidata, et ligi 40 aastat
kestnud okupatsioon pole suutnud
meie kultuuri hävitada. Taoliste kü­laliste
puh^ul on langetatud tihti huk­kamõistvaid
otsuseid ilma kaebealu­se
ja tunnistajate ülekuulamiseta.
0V 0 ?
üritusel osalenud oma inimesi^^on
asjasse süvenematult reetureiks tex
beldatud. !
On üllata\^ kuidas mitmed ranged
rahvusli^küd põhimõtted üpris ole­matuks
muutuvad tähtsate kanada-lastegä
suhtlemisel. Mitte ammu
tagasi kinnitas Toronto linnapea, et
vaba maailma, enesekaitse korralda­misel
tema täidab selstšimees Andro-povi
soovitusi. Kas too deklaratsioon
põhines linnapea poliitilistele tõeks­pidamistele,
või oli mõeldud hääleõi­guslike
rahujüngrite meelitamiseks
on üpris tähtsusetu. Tegu oli selgelt
ja jõuliselt Nõukogude Liidu vallu-tusplaane
toetav ja eestlaste vaba-duspüüdluste
vastane. la ometi on
teda austatud üheks „Taninna pavil­joni"
iluduskuninganna valijaks kut­sumisega.
KAS VÕIKS tulevikus eestlaste
üritustele ainult neid kanadalasi
kutsuda, kes vähemalt avalikult pole
kuulutanud oma liitlust meie vaenla­sega?
Meie ei pea ju siin kommunis-
Etniliste ajakirjanike silmapaist­vate
ajakirjanike austamiseks oli
esimeseks auhinnasaajaks George
Egri, kes hiljuti vabastati ungari­keelse
ajalehe ,,Menora" toimetaja
kohalt artikli pärast, mis ilmus
möödunud aasta 20. dets. George
Egri kaitses selles artiklis üht un­garlast,
keda õSÕjakurjategijate"
tagaajajad süüdistasid juutide tap­mises.
Ajaleht „Menora" asutati 22 aastat
tagasi juudi rahvusest George Egri
poolt kui ungarikeelne juudi ajaleht.
Ta oli selle ajalehe väljaandja ja toi­metaja
ligi 20 aastat. Müü lehe ära 2
aastat tagasi ja läks USA-sse „ Amee­rika
Hääle" toimetusse tööle. Sealt ta
tuli varsti tagasi põhjusel, et,-,Amee­rika
Hääl" ajas liiga liberaalset po­liitikat
N . Liidu suhtes ja jättis aval­damata
palju olulise tähtsusega fak­tilist
materjali. Möödunud aastal Eg­ri
tuli tagasi Kanadasse ja hakkas
oma endise lehe toimetajaks.
Kui möödunud aasta lõpul Simon
Wiesenthal hakkas süüdistama un­garlast
Imre Fintat sõjaroimades, siis
mile kümnist maksma, ega oota ka
meid Siberisõit kui meie oma sõpru
valime.
KIVILO
George Egri teostas koos Egri Za-.
gon'iga iseseisva uurimuse ja leidsid,
• et Finta ei ole süüdi. Ta kirjutas selle
kohta artikli ja tõmbas omale Kana­das
elavate juuride pahameele ja te­rava,
kriitika „Menora" uue välja­andja
Anldrew.Taryan vastu.
Andrew Taryan'i seletuse kohaselt
sai ta pärast Egri artikli ilmumist
hulgaliselt süüdistavaid kirju ja te­lefonikõnesid,
milles tema rahvus­kaaslased
nõudsid Egri vallanda­mist,
ähvardades lõpetada ,,Menora"
tellimise. Taryan ei teinud etteheiteid
oma rahvuskaaslastele, kes elasid lä­bi
terrori Ungaris sõja ajal ja on väga
emotsionaalsed süüdistuste' esile­toomisel.
J '
Auhinna määramisel vastav ko­misjon
.võttis arvesse George Egri
viljakust ajakirjanikuna, viimasel
ajal ajaleht „Toronto Sun" pideva
kaastöölisena ja põhjalikku kirjutist
Imre Flinfi süütuse kohta.
• Teisteks auhindade saajaiks olid
Toronto-Star'i kaastööline Joe Serge,
„Spear" peatoimetaja Danny Goo-ding,
Jaroslava Zorych (,,Zhinochy
Svit), Corriere Canadese peatoime­taja
Elena Gapfile, raadio program­mide
koostaja Petro Rodak (Moloda
Ukraine) ja ROTV produtsent Mat-hew
Syrokomla (Polish Hour).
LUGEJA KIRJUTAB
caaesnBmBammmmmmmmmmmmaa
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi ~ ka
neid mis ei Ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetum jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Pingeline Abistamis­komitee
peakoosolek
Eesti Abistamiskomitee Kanadas
peakoosolek 12. mail Toronto Eesti
Majas arenes kuni juhatuse v^alimi-seni
rutiinikohaselt väheste sõnavõt­tudega.
Pealegi ei olnud liikmetel
võimalik süveneda põhjalikumalt
esitatud aruannetesse.ja eelarvesse
kuna need anti kätte alles koosole­kul.
Teatud pinevus tekkis juhatus-liikmekandidaatide
ülesseadimisel.
Valida tuli viis juhatusliiget kaheks
aastaks. Nelja volitused, nende seas
esimees, kestavad tuleva aastani.
Tavaliselt on raskusi saada küllal­daselt
nõusolekuid juhatusliikmete
kohtadele, nüüd esitati aga kokku 11
kandidaati viiele kohale. Juhatuse
poolt oli esitatud tagasi valimiseks
kolm senist juhatusliiget — dr. Jaan
Roos, õp. Tõnis Nõmmik ja Reno
Lindemann ning uutena Richard Oss
ja. Rünnar Konze. Koosoleku poolt
lisati kuus kandidaati. Üllatuslikult
kiiinistel valimistel neist viis valiti
rõlluva häälteenamusega, saades
56—63 häält, juhatuse poolt esitatud
kandidaadid kõik 14—20 häälega
kukutati läbi. Juhatusse valiti: 0.
Rannamäe,.E. Kuuskne, dr. T. Kuu­lan,
L. Puurits ja pr. V. Niitenberg.
ilmselt oli tegemist „organiseeri-tud"
valimistega. Teada oli, et seni­ses
Abistamiskomitee juhatuses oli
vastuolusid. Et „sõnakuulelikku" ju­hatust
saada, hangiti liikmetelt voli­tusi,
oletatavasti umbes 40. Volitus­tele
lisaks oli organiseeritud kohale
liikmeid soovitud kandidaatide läbi­viimiseks.
Kui volituste arvu üle sel­gitust
päriti, siis esimees A. Sepa
teatas, et talle olla 20 liiget posti teel
saatnud volitused, kuid kes jä milli­se
arvu volitustega oli teisi, ta jättis
.vastamata. Valimistulemuste teata­vakstegemise
järele 25 aastat Abista­miskomitee
juhatuses olnud sekretär
pr. Julie Herma teatas, et ta lahkub
juhatusest (oli valitud möödunud
aastal kuni 1984. a-ni). Selle järele,
peale esimehe A . Sepa, kaks juhatus­liiget
on olnud aasta, ülejäänud kõik
esmakordselt juhatuses. Kõik koge­mustega
pingelise ..Ehatare" eeltöö-
Majanduslik kriis
möödumas
Majanduskriisi möödumist Ka­nadas
ennustavad pangaprotsenti­de
langus, tõus tööstuslikesse ette­võtetesse
investeerimisel, väljaar­vatud
õlitööstus, tõus elumajade
ehitustööstuses, ijõudmlse suure­nemine
tööstus-toodangu alal Ja
paranemine tööturul.
Intress on langenud 1978. a. ta­semele
ja raha hoidmine pangas ei
ole enam meelitav. Selle asemel
pannakse lootused suuremale
nõudmisele tööstus-toodangu alal
ja ettenägelikult investeeritakse
tööstuste aktsiatesse. Selle tagajär­jel
tööstuste ja kaevanduste akt­siad
on tõusnud. Eriliselt on ela­vaks
muutunud ehitustegevus. See
on kasvanud kahekordseks viima­se
5 kuu jooksul. Kanada üldine
tööstuslik produktsioon selle taga­järjel
hakkas näitama tõusu, vii­mase
4 ku\i pideva languse asemel.
Otseseks järelduseks on tööliste
arvu suurenemine. See alg^s möö­dunud
aasta detsembris ja jäi sa­maks
ka jaanuaris. Siiski töötatöö-liste
arv jääb suureks veel pike­maks
ajaks. Mehhaniseerimise je
automatiseerimise tagajärjel töös­tus
vajab töölisi vähemal määral
varem.
Yoipade jo mööbli
PUHASTUS
auruga (steamcleaning)
Helistada ERIK LÖKBIK
tel. 447-9834
de ja ehitamise-aegsed juhatusliik-med
on kas ise lahkunud, loobunud
kandideerimast või nüüd eemale jäe­tud,
neist eriti teenekad dr. J . Roos; ja
õp. T. Nõmmik, rääkimata Abista­miskomitee
„raudvarast" pr. J . Här­mast.
Dr. J Roos oli see, kes väsima­tult
jooksisametasutuste vahet ja la­hendas
lugematuid „Ehatare" eel­tööde
ja hiljem tegevusega seoses-olevaid
probleeme. Kogu kirjavahe­tuse,
arve- ja raamatupidamise pidas
eeskujulikult korras pr. J. Herma.
Kahtlemata tekkinud olukord on
tekitanud lõhe E.A.K. liikmeskon­nas.
ENDEL TOIGER
EAK end. juhatusliige
„Meie Elu" nr. 21 (1734) 1983
Bulgaarlased
monumendi II
Pühapäeval, 8-dal mail toimus
Niagara Fallsis, Bulgaaria Natio-nai
Front Inc. ja St. John of Riia
Orthodox kiriku koostöös, rahvus­liku
mälestusmonumendi avamine
langenud bulgaaria patriootidele,
nende väikese kiriku kõrvalt oste­tud
pargi kolmnurgal. Bulgaarla­sed
hindavad oma inimkaotusi sõ­ja
ja kommunistliku terrori tagajär­jel
kuni kaheksa miljonini.
I
Lühike kirikuteenistus prooslor
Th. K o b a k o f f i poolt toimus k e l l 10
hommikul.
Monumendi juurde minekuga pidi
ootama vihmasaju vähencmisi ja
Niagara linnapea W. Thompsoni ko­halejõudmist.
Tema saabudes siirdu-ti
kai
m(
H(
mil
ha
St:
K(
jul
UH
Kii
vaj
nol
tei
ni(|
Mf
ni
alil
m
Stj
J
nn
(Mi
hii
lo
lol
Hi
• v(i
m
sol
Kriitika
Iisrael pole
deporteer
USA kohtuministeoriumi katsed <(|
deporteerida ond. ^natsisümpoti- (p|
seerijaid" ja ..sõiakurjatogijnld" T
Hsraeli, kus neid võidakse kohtu , ni|
alla võtta kuritegudos juutide vastu pl
II m0SUhitt9ÖVä»;'6h leklVniiutf JiW»- k
minentso õigusalo ekspertide'hui- v|
gas kriitikat õiguse ideede ja prak­tika,
samuti moraali pinnalt. lj
Prof. T. T a y l o r , end. IJSA-poolne n
p e a p r o k u r ö r Nürnbergi sõjalrihii- v
naalis tiihondas pressile, ei niisugu- n
seddeporteerimised (Iisraeli) ei oleks iil
k o o s k õ l a s rahvusvaheliso oigusir l i l
alustega. Ta lisa.s, ei see oleks digusc; il\
ideede rikkumine m õ i s t a kohiil nnn-de
üle juudiiriigis, kus nad ei ole kih
nagi elanud ega ole ka mille selle
kodanikud, v õ i t e s nnid seal vaslutu- v(
sele kuritegudes juulidn vasiu ;- mi.š k
leidsid asel ammu enne kui lisraoli U
riik loodi. Tema seisukohti loelas ka nl
C. Gordon, kes on nimekas auior uu- ni
rimuslikele leosinle immigratsiooni-õiguse
alal. Ent kohluminislueriunii IJ
ametnikud ja ka i)rol'. M i l t o i i Kalz il
Harvardi ülikoolisi seletasid j)resHi-le,
et nad ei n ä e mingil õ i g u s l i k k u ega pl
moraalset taki.stust sarnastes depor- kj
teerimistcs. Kohlumin. ametnikud S|
7ü • • • \
OLEME KOI
235 Danforth Ave. Toronto, Onl
•5 * -1
Kevadine saa
TERMOAKN AD $14.95 ruut
Räastaalused — si
Seinakattod, vihi
KODUUKSED $995.00]
TASUTA HINf
L & R ALI
759i7485ii