Meie Elu = Our life, May 26, 1983

              „MeieElu" wr. 21 (1734) 1983 „Meie Elu" nr. 21 im , 26. MAIL ^ ,MAY2S.
ao
rve Peamaja trepil ja ringkäigul
Foto — E. Aleve
• ••
maale ja paremad sanitaarVõimalu-ed.
Eeloleva suve jooksul toimub Kot­kajärvel
mitmeid talguid, ihed neist
anemskautide ja -gaidide algatusel
uba olidki. Püüti jõuda ette musta-est
kärbestest, kuid satuti vihma-loogudesse
ja koguni üllatuslikku
lumesattu pühapäeva hommikul.
JMaailmalaagri tehniline uht skm.
Silver Kask loodab aga suurte paki-iste
töödega jõuda valmis sügiseks,
jättes ainult pisiasjad 1984. a. keva­deks.
Eesti skautlikud/gaidliküdl
noored Kanada üksustes
on teretulnud maailma-laagrisse
30. juuniätkuni 8. juulini 1984.;a.
toimub Ontario proviijitsis, ilusas
Muskoka suvituspiirkonnas asuval
Toronto Eesti Skaudisõprade Selt­sile
kuuluval Kotkajärve maaala­del
Eesti skautide ja gaidideInaaii-malaager,
kuhu oodatakse osavõt­jaid
mitmest riigist. Sellest siiüfüri-tusest
on kutsutud osavõtma ka
need eesti rahvusest noored, kes
ma kodukohas kuuluvad kas Ka-hada
gaidide või skautide organi-
I satsioonidesse.
Tingimused maailmalaagrist osa­võtuks
on järgmised: 1. Eesti keele
oskus. 2. On olnud liige gaidlikiis/
I skautlikus organisatsioonis vähe-
I mnlt üks aasta. 3. Osavõtnud vahe-
I mait ühest telklaagrist.
kaks viimaiit nõuet ei kehti hei-lak^
ste/hündude kohta, kes astu°
I vadi liikmeks 1983. a. sügisel.
Lähem informeitsioon ~ gaidid:
hgdr. Anne-Mai Launismaa, 9 Mer­re
Court, Toront), Onti M4A 2J5,
! tel. (416) 751-7267. Skaudid: skm.
Egbert I Runge; 7 Benhur Gresc,
Scarboro, Ont. M | I H 1P2, tel. (416)
1438-6500.
EestiGaidide
Eesti Skautid(
Malev Kanadas
Malev Kanadas
H7
s
200 aastat Ontario ajalugu Noor-generatsiooni
Ontario provintsi asutajate mot- ^ katsioon on kõikidele, kes tahavad
to „Ut Incepl Fidelis Sic Perma-' olla enam teadlikud nleie provintsi
aent", vabas tõlkes «Lojaalselt On- „juurtest", suureks elamuseks."
tario algas, lojaalseks ta jääb", on 1
aluseks Ontario illustreeritud aja- AJALOOLINE TAGASIVAADE
loolisele koguteosele.Pealkirjasta- 1784. aastal, Ameerika revolutsi-tult
„Loyal She Remains"/, on see ooni järel, asusid ümtjes 5000 loja-suur
väljaanne pühendatud Onta- Usti, - enamik neist Ameerika põh-ja
ESTO'84
rio 200. juubelisünnipäevale 19341.
IPõHija-Ameerika kesti Päevade pu-
Ihul, alates 1957 ja hilisematel, kui ka
ESTO '72, mis toimunud Kanadas,
läpsemalt Torontos, on eesti kujutava
kunsti esitamine sündinud õnnelikus
sünteesis ja häiredeta. Meenutagem
suurimat ja ulatuslikumat — üle­maailmsel
ESTO 72 üheksast riigist
61 esinejaga, kokku 114 tööga. Loo­mulikult
asukohamaalt, Kanadast
kõige enam esinejaid (24), järjekor­ras
USA-st (13), Rootsist (10), Aust-
^aliast (5) ja mujalt (9). Oli hästi
koostatud kahekeelne kataloog osa­võtvate
kunstnike lühieluloo ja esita­tuid
tööde loeteluga. Ruumiks — Tar­tu
Gollegel saal
Eelseisva ESTO '84 puhul näib, et
seistakse juba ettevalmistamise jär­gus
probleemide ees. Mitmete asja­käikude
tulemusena on lõpuks ESTO
peakomitee moodustanud näituse
kolmeliikmelise toimkonna. Küll era­pooletu,
kuid kunstiringkohdadele
tundmatuist isikutest. Eemale jättes
kunsti organisatsioonide esindajad,
esmajoones Toronto E. Kunstnike
Koondis (TEKK), kes seni olnud ees-tonäituse
korraldajaks. Kunstialaga
on aga aktiivne olnud Eesti Kirjandu­se
Sõbrad, kelle esindaja võinuks
kuuluda kujutavkunsti näituse toim-konda.
Praeguste meeleolude järgi kuuU juulikuu teatrietenduste ajal teatri-dub
(ka tehakse ettevalmistusi) mit- piletiga ja muul ajal päeva jooksulil-ineks
näituseks, mida aga tuleks väi- ma piletita." (Muide P'Keefe'is toi-tida.
Kindlalt mitte soovitavateks ja muvad ka päevased etendused. R.A.).
lubamatuks tuleks pidada igasugu- Ruumide ii listamises on vahest min-või
väikeste gruppide dud liiale. Ssiteks suur eesruum-hall
läbib kolm korrust, jättes hiigelruu-mi
ja avan se, mille seintel vähemad
tööd (graafika jne.) üldse esile ei
pääse. Ka näitusele halb valgustus.
Teised ruumid kahel korrusel moo­dustavad
vaid rõdukäigud — išhe
pool barjäär ja teisel uksed teatri-rõflule.
Teiseks on tõsi, et seal olnud
kunstinäitusi (pigemini väljapane-
.,Hear Ye, Hear Ye!" oli trükitud
pergamentkutsetele, millised ruUi-repärase
võimaluse Eaii raaalikönsti keeratult ja lehviga kinnitatult, saa-kui
ka skulptuuri esitamiseks. Samas deti kutsutud külalistele ning ajakir-on
toimunud mitmed kõrge tasemega janduse esindajaile, tähistamaks On-kanada
kunstnike näitused ning tario mälestus-kahesajaaasta juube-meie
kunstinäitus oleks avatud kogu jit. Vanades, United Empire Loyalis-tide-
aegsetes vormides sõdurite, leh­vivate
lippude ja üldise suure pidu­likkusega
juhatati sisse suurteose
tutvustamisperiood vastuvõtuga
Kuningliku Ontario Muuseumi
(Canadiana Building, Sigmund
jaosast. — elama Ontario järve kal­lastele.
Lojaliste tunti hiljem „Unity
of Empire Loyalist*' nime all. 19. sa­jandil
ninietati neid „United Empire
Loyalist".
Need.asukad olid väga erineva et­nilise
tagapõhjaga: esimeste hulgas
oli umbes 2000 Põhja-Ameerika in­diaanlast.
Kõik asukad soovisid jää­da
lojaalseks ..kroonile" ning osutu­sid
selleks n.ü. „kriitiliseks mas­siks",
kes panid tegeliku aluse Onta-riole.
muusikute kontsert
Eesti Kunstide Keskuse poolt kor­raldatud
kontserdil 15. mail Eesti
Majas, avanessoodne võimalus kaa­sa
elada meie noor-generatsioõni
muusikute esinemisele. On rõõmus­tav
näha nii palju noori kes tegele­vad
muusikaga ja on võimelised esi­nema
sellisel kontserdil küllaltki
nõudliku kavaga. Arvestades esine»
jäte vanusega ja muusikaliste ja esi­nemiste
kogemustega võib vabalU
üteld^ et kõik olid oma valitud pa­lade
esitamisel saavutanud muusika"
Ilselt vastuvõetava taseme.
Kava oli koostatud vaheldusrik­kalt
— nii instrument/hääle kui ka
palade stiilises suhtes, alates noore-mfite
esinejatega ja lõpetades pärio
professionaalse tasemega.
STOW
Samüel Gallery) ruumides. Auküla- duse organiseeritud ühiskonnaks,
liste hulgas oli mitmeid prominent- eventuaalselt resulteerides seadus-seid
isiksusi, eesotsas Kanada endise andlikult „Constitution Act"-iga
kindral-kuberneri Roland Micheneri 1791. aastal.
Kontserdi kavalises järjekorras
Neid oli küllalt palju, et meelitada . esinesid: Krifiti Rand ~ Beethoveni
juurde teisi asukaid, tekitades vaja- Sonatiiniga - hea esitus millele suu
ja tema abikaasaga.
7-OSALlNE K O G U T E O S
Ontario 200. juubeliaastaga ajali-heategevad
basaarid, millelcs kunst
nikud annavad oma töid müügiks,
saades müügihinnast poole enesele.
(srinäitused, mis kujunevad laada-näituseks,
kasutades ESTO-le saabu­vat
inimhulka.
Üheks ebasobivaks kunstinäituse
toimkonna sammuks on näitusruumi
valik — teatrihoone 0'Keefe, mille Üks viimaseaegseid Toronto Symp
pool mainit suurnäituse korraldaja, kohta märgitud, et 0'Keefe on üks hony naiskomitee korraldusel Kana-
Teine, üle|(anadline Eesti Kunstide esinduslikumaid kohti Torontos ja da Balleti heaks. Ja lõpuks näitus
Keskus, kes suure hooga sekkus meie Põhja-Ameerika üks suuremal^ teat- kolmel korrusel nõuab pidevalt vä-kunstisektorisse
(kunstimuuseumi rihooneid ning samas edasi: ,,näitus hemalt kolmp nn. security-meest (är-asutamine
jm.), on viimaseil aastail tuleb teatri eesruumides, mis asuvad gem unustageih kaotsimineku kõrval
end rakendanud fotokunstile ja selle kolmel korrusel (kaks viimast vaid ka vandalismi!),
arendamisele ning on ESTO kahefo- rõdukäigud. R.A.) ning annavad suu- v KA.
Ontario peaminister liindab
kuid teatripublikule) keskpäraste selt kokkusattuv The United Empire
töödega, milles ka meie mehed ja Loyalists' Association of Canada
naised on osalenud. Kõrgetasemeli- mälestusteos, mis trükitakse 1984. a.
sed on olnud ühe- ja paaripäevased alguses, koosneb temaatiliselt jao-
Charles Humber, The United Em­pire
Loyalists' Association of Capa-da
president, möönab: ,„See on üli­malt
kohane, et Loyalistid on eosta-nud
provintsi illustreeritud ajabo-raamatu,
säilitades meie pärai.dit
ning samaaegselt tähistades Ont? rio
tuselt y-st osast. Ainuüksi illustratsi-rem
dünaamiline variatsioon oleks
tulnud kasuks; Gregory Kein — Pätsi
„Karjamaar* — keeruline rütm hästi
välja toodud; Ricky Hiir esitas akor­dionil
Antonelli „La Molisana" rüt-mikindlalt
ja hea dünaamikaga.). Aa­viku
Kevadel" esitas meeldivalt ja
veenvalt Ingrid Laar; Pia Metsala
viiulil esitas Seitzi ..Õpilaskontser-di"
kindla tehnikaga — rohkem ene^
sekindlust ja suurem dünaamiline
raamistik oleks tulnud kasuks. Linda
Norheim esitas väga kindlalt ja veen-
„Etnilisi rahvusüksusi teenival
ajakirjandusel on eriliselt eluline
ma meie ühiskonnas. Valitsus
möönab selle osa tähtsust, samaa­egselt
repekteerides kogu meedia
soovi olla vaba ja sõltumatu," kir­jutas
Ontario peaminister William
G. Davis etniliste publikatsioonide
kirjastajaile ja toimetajaile.
Örifärto peaministri läkitus kutse­ga
ühiseks aruteluks hommikusöö­gil
Royal York hotellis oli dateeritud
15. aprillil
Kuupäevad tavalisti ei evi'erilist
tähtsust. Seekord on aga põhjust neid
nimme mainida, sest meil on veel
kõigil värskelt meeles nende näda­late
ootus-elevus Bill Davis'e seisu­koha
konservatiivide parteijuhi posi­tsioonile
kandideerimise osas.
Ka etnilise ajairjanduse poolt ole­tati
ühenduses Ontario peaministri­ga
kokkutuleku osas tema ametliku
jaatava seisukoha teatavaks-tege-mist
või vähemasti täiendava järel-informatsiooni
jagamist etnilisele
meediale.
I Kohalik mitmekultuurilihe väl­jaanne
„City Nev^s Multicultural"
Teisipäeva, õhtul, 3. mail tegi Bill
Davis oma lõpliku eitava otsuse. Kol­mapäeval,
4.. mail informeerista 10
minuti jooksul oma parteikeskuses ja
30 minuti kestel selgitas pressi kok­kutulekul
isiklikke ja huumoriga
vürtsitatud selgitavaid motiive.
„Meie Elu" esindajal ajakirjan­duse
kokkutulekul võimaldus esi­tada
palju etnilisi ringkondi puudu­tavaid
küsimusi. Kokkuvõtlikult
võib nentida, et Ontario peaministri
hoiak etniliste minoriteetide ja kõigi
nende pürgimuste osas on väga pool­dav
ja hindav.'
,,Rahvusgruppide ja neid teeniva
etnilise ajakirjanduse osa on kõrgesti
hinnatav. Teenima samu eesmärke!"
Küsimuste ja vastuste sarjas selgi­tas
Ontario peaminister William G.
Davis valitsuse ja isiklikke seisu­kohti
paljudes küsimustes:
Pätandkeelte osas pooldab On-lüürilise
esituse sopran Evi Valge
poolt —• sujuv hääl ja puhas intonat­sioon
mis nõuaks suuremat projek­teerimist
madala ja kesk tessitura
nootides. Desiree Medri esitas viiulil
Arne Sonaadi B-duuris — oleks mee-\
leldi kuulnud tugevamat poogna kätt
ja rohkem esenekindlust. Peeter Sõr-ra
esitas akordionil Scarlatti Sonaadi
g-moUis milles ta demonstreeris
muusikalist stiili tunnet ja head te)i-nikat.
eriti vasakuskäes. Ingrid Saar-
Ontario peaminister Bill Davis.
kahe piibuga, üks nendest n.ü. igaks
juhuks rinnataskus.
Olles 24 aastat Ontario parlamen-. Haldi'mand'ist" Davis
dis, on William G. Davis olnud
200. juubelit."
Senaator Eugene Forsey oma 4ja- vait G. Harrise „Introduction and
oone on selles publikatsioonis üle . loolises tagasivaates märgib: „Or^ta- Fugato". Türnpu „Üürike'* ja Mand-
500, paljud nendest värvilised ning rio provints, endise nimega Upper re „Kodunõmm" leidsid meeldivalt
trükis varem avaldamata. Cariada, loodi küll alles 1791. aastal.
Raamatu eessõna on The Right kuid tema ajalugu algas tegelikult lo-
Hon. Roland Michener'i poolt ning jalistide saabumisega 1783. ja 84.
sissejuhatuse on kirjutanud end. aastal."
senaator Eugene Forsey. Üle 20.üld- • „Enamik meist", jätkab senaator
tuntud ja tunnustatud Ontario õpet- Forsey, ,,teab liiga vähe meie päri-lase
ja ajaloolase on koostanud teks- vusest. Meie pärivusjuured on aga
tid, iga autori vastutav olles eriteema tähtsad kõigile, kellele Ontario on
või peatüki eest. kodukohaks. Ontario on praegu mit-
Seitse peakomponenti on temaati- mekultuuriline provints, kuid asu­miselt:
kad-lojalistid olid samuti mit-
I osa: Algus. Prantsuse p^^^^^^^ mekultuurilise tagapõhjaga: ingla- k;;;';rVorirrsi';atJ^^
revolutsioonhaeg 1776-1784. Kaks sed, shotlased, iirlased, hollandlased, „irpromtu" oli sujui^Ja kindel, stii-
Ontariot (Pohja-ja Lõuna-). sakslased, prantslased ja indiaan- mt oli vast liiga raskfe ja kolmandas
II osa: Kaitsmatu. Uus provmts lased. Nende nimedest võime järel- variatsioonis oleks meeleldi kuul-
Upper Canada. Esimene suurem im- dada nende päritolu: VanCamp, tugevamat vasakut kätt; Rach-migratsioon
(1784-1800). Lojalistid VanDuzen, VanAlstine, Sneislager, jnaninoffi„Momentmusicaux" algus
(1812-1814). Otto, Switzer, Depeyster, Youi-ex, oli aga väga stiili kindel - siin oli
III osa: Briti „võtab asja käsile". Lamoreau, deMille, Servos, Rosen- tugev pedaali kasutamine õigel ko-
Provintsi turve; algarendajad, vastu- berger j.t. Nad olid poliitilised põge- hai. Ka järgmise esineja juures —
hakkajad ja lojalistid (1837); kauban- nikud, pagenud tagakiusamise eest Linda Tralla, sopran — ei olnud
duse arenemine; piirkonnad ja alad. lootusega rajada uut kodu vabaduse,
IV osa: Küpsemine. Erinevaid pea- rahu, korra ja hea valitsusega maal,
linnu, lõpliku valikuga Ottawa. Põh- _ luua uusi juuri uuel maal! —
}a- „Uus Ontario" (1884); BayStreefi paljud tänapäeva Ontario elanikest
(õus; kiriku mõju; haridussüsteemi on samuti poliitilised põgenikud,
areng. ^ Nad pärivad Ontario rikkalikud ira--
V osa: Vabameelsemad suunad, ditsioonid, millised, neid tundes ja
Töölisklassi „hääl"; naiste staatuse neist aru saades, nõuavad neiltki lo-muutumine;
Suur Depressioon; jaalsust ja pühendumust, võides ku-kuulsad
ontariolased. jundada selle provintsi tuleviku veel-
VI osa: Moodne Ontario. Kuningli- gi helgemaks kui ta minevik."
kud külastused; I ja II maailmasõda­de
mõju; pärastsõja-aegne immigrat- AUKÜLALISI )A TERVITUSI
sioon; kunstid (muusika, teater, maa- Kanada Lojalistide Liidu nimel tõi
likunst ja arhitektuur); Ontario juhid tervitusi ning tervitas külalisi ja
meedia esindajaid president Charles
J. Humber.
eni (1784-
Schuberti esitamine küllalt õiges va-ra-
romantilises viinilikus stiilis.
Coplandi laulud olid seevastu väga
hästi ette kantud. jKristina Saarkop-pel
esitas Moziarti viijuli kontserdi
esimese osa hea tehnika ja stiili tun­dega,
kahjuks oli kohati probleem®
intonatsiooniga — samuti oli saade
liiga mehaaniline mis ei tulnud kä­suks
solistile, saatja oli solisti poolQ
toodud.
Kolm viimast solisti: Viljar Puu —
Zerbe — sopran je
klaver, näi^tasid ene-sest-
mõistetavjat tehnikat, kindlust
esinemises ja kõrge tasemega mu­sikaalsust.
Eriti meeldejäävad olid
Viljar Puu esitusel Bachi „Aaria"
viiul, Monica
Omar Daniel -
Vanaaegsetes mundrites sõdurite aeglaselt liikuv meloodiline joon mis
9 1984).
tario peaminister kultuuri ja keelte aastat Ontario haridusminister ja 12 yil osa: Kasvu (arengu)- partnerid.
säilitamist ja õpetamist, kuid tõmbab ^^^a^^^^ peaminister, säilitades isik- Korporatiivne ajalugu Ontario äri- spairerrvSlsii7aul^õh^ nõuab head poogna kätt ja tehnilist
puri näiteks kompuuteri-(m^^^^ asutustest, kellede panus provintsile Kanada kindral-kuberner (1967- kui ka muusikalist kontrolli; Straussi
dustö osas, kus palju avaldusi jaab Etmhse ajakirjanduse/osas on ta on lahutamatult kujundanud ta aja- 1974) - elujõuline ja väärikas Ro- • „Öie Nacht" Monica Zerbe esituses
land ainult inglise keeles. Oles mõeldama- kindlal veendumusel, et see evib lugu. Michener, keda kuulati püsti milles solist demostreeris oma hääle
tu, et seda eriala õpetatakse kuskil asendamatu väärtuse suure osa On- Koguteos „Loyal She Remains"
kõrgemas õppeasutuses näiteks tario elanike mõtte-maailma mõjuta- trükitakse kõrgläikelisel paberil, köi-
. J . läks isegi nii kaugele, et tõi esiküljel mõnös Ida-Euroopa keeles. misel ja sellisena hindab ta vaga
Bill Davise abikaasa foto peal- r Parteide kahepalgelisuse ja poliiti- kõrgelt kogu etnilist ajakirjandust.
, kirjaga ,,Kes ta on?" ja allkirja- liste vahekorda
^ga ,,Tulevase peaministri abikaasa!": tas Bill Davis oma,,poliitilise satiiri" V.A.
tes, ning tuleb raamatukauplustesse
müügile 1984. a. esimesel veerandil.
KOMMENTAARE
istvaii TEATMETEOS
MUSI
OULU|„Meie Elu" kaastööliselt) jatest]. Vetemaa, Kaplinski ja Krossi,
Ühe lektori arvates Heiti Talvik nimetades .neid millegipärast „Kas-
Publikatsiooni koordinaator
William Koene väidab et see on esi­mene
ulatuslik ja laiahaardeline i l ­lustreeritud
Ontario ajaloo koguteos.
_ _ Suurest eelnõudmisest järeldades
EESTI TEADLASTEST vaib oletada, et see kujuneb üheks
, Kanada „best-selleriks".
William Davis, Ontario peaminis­ter,
lisab: „Meil on suurepärane või-seistes.
Ta tõi tervitusi ka end. se-
• naatori Eugene A. Forsey poolt.
Margaret Birch (Provincial Secre-tary
for Social Development] andis
üle oma õnnesoovid suurteose eduks
ja Ontario juubelipidustuste juhina
(Chairperson of Ontario Bicentennial
Advisory Commission) siirad tervi­tused
ja kõigile kutse juübelipidustu-sist
osavõtuks. ,
Külaliste hulgas viibis ka palju
kvaliteeti piano ja mezzepiano var­jundites.
Kohati esines ebakindlust
intonatsioonis — eriti Mozarti palas.
Omar Daniel esitas täieliku tehnilis
ja muusikalise küpsusega Ginestcra
Sonaadi — tehnika oli siin täielikult
allutatud muusikalistele nõuetele —
jällegi, nagu V. Puu Bachis oli eritS
meeldejääv aeglane osa.
Saatjateks solistidele olid Margit
Viia ja Charles Kipper keF saatsid so­liste
kindlalt ja olid solistidele kaht-
Eesti Teaduslik Instituut Rootsis
on kõikide aegade parim eesti luu- settide sugupõlveks". Sama hinge- maius 1984. aastal pühitseda meie
letaja, selgus linna uues raamatu- tõmbega Mäger lisas, et Deborä Vaa- °" iopukuju vormistamas oma kaua ppo^jj^^gj ^gg^ rikkalikku ajalugu ja
'kogus toin^unud luuleõhtul umbes randi suurus luuletajana põhineb te- ^^^^ „/!"^.*^?^.^f ^ . on rõõmustav näha organisatsioone
ma viimaste aegade teostele. Mäger J^^*^^°^^..,^^^^^^
lemata suureks abiks.
meid, koguteose koordinaator Wil­liam
Koene ja mitmeid autoreid ja
kaastöölisi.
•
30-le kuulajale. Ürituse korraldas
Oulu Ülikooli Soome — M. Liidu
Sõprusühing.
Vestlejateks olid" Kaplinski spet­sialist
Kari Sallamaa ja UndeH spet­sialist
Aimo Rönkä, Teistest kõnele-luulet
läbi aegade kuni kaasajani.
HEITI I T A L V IK PARIM | '
kohalik ajaleht ,,Kaleva^'| avaldas
sellest I vaid mõned read väites, et
Oulu ok eesti luuletajate os^s kuju
ei julgenud öelda, et Vaarandi alg- väljaspool kodumaa kohta. Association seda suursündmust vaa-aegade
toodang oli ainult propagan- See teatinik ehk õigemini tead aste ^.j^^^ tähistamas."
da ilma omamata kunstiväärtust. biograafi ine leksikon viimseil kuu- j ^ . ^ Robert.Welch märgib: „Oma
, . , , , , , ^ . , de tublisti paisun^^^ panuse andnud autorite kaliibrit ning
Lõpuks ektor ütles, et Eestis o e- eriti noorema põlvkonna teadlaste p^rgin^usi raamatu kvaliteedi suhtes
vat luule tõusule järgnenud ka lu- _osas sisaldab t e ^ i d Ilgemale 560 • aryestades, olen kindel, et see publi-jatest
väärib tähelepanu ennekõike 8^^^*? ^^v^ ^^^sk^o^s: ^^^^^^
lektorMakliläger. kes käsitles eesti "^üu^^^^ tunni jooksul läbi.^ erialalt. Teatmeteos tohiks asenda- — — —
Kõigest hoolimata Mäger on arva- matu sellealalisena käsiraamatuna
musel, et praegu pole Eestis näha. huvitada mitteüksi teadlasi ja teadu-ühtki
eriti andekast uut luuletajat, sehuvilisi vaid ka laiemat avalikkust.
Karmi minevikuga Eha Lättemäe
(minevikust loomulikult kuulajatele • Teatmeteose ettetellimine eriliselt
mitte ühtki sõna) on Mägra meelest soodustatud hinnaga, 85:- Rootsi
. , lausa ime, kuna ta kirjutab soome krooni, lõppes juba 1. mail 1983.
rienud Soomes tähtsamaks kesku- keeles ilma, et poleks kunagi Soomes Kuid rohkeile järelpärimistele ja seo­seks,
kuid ei sõnagi Mart Magen k^jnud. ' Videle vastu tulles otsustas ETI juhä-ettekandest,
kes leidis Marie Underi tus ja koguteose toimetus pikendada
luules peegeldumas kogu eesti rahva Lõpuks Mart Mäger tsiteeris Suit- ettetellimise võimalust kuni ümb. kä-saatust.
Ta nimetas isamaaluuleta- su hüüdlauset järgmiselt: .,01gem sikirja trükkiminekuni, 15. juunini
jana Visnapuud ja nimetas Barbarust . eestlased, mitte ainult eurooplased", 1983. Kõigil soovijail palutakse ette-
..võitlevaks luuletajaks", Sütistest • kuna maailm muutub iga päev väik- tellimine teostada seda summat sisse
..töölisliikumise luuletajaks". ,,Kõi- semaks, vahemaad eri riikide vahel makstes E. Teadusliku Instituudi
kide aegade paremaks eesti luuleta- kahanevad ja ..selles ühiskonnas postgiirosse nr. 17 33 70 — 8. Inglis-jaks
pidas lektor Heiti Talvilcut. kes elab praegu ka eesti luule", maal ja väljaspool Euroopat aga saa-kuulus
..Arbujate" rühma, kelle Je- tes vastav summa (Rkr. 85:-) posti-gevuse
katkestas Teine maailma^õ- • rahakaardiga aadressil: Institutum
da. Ka 1944.a. oma kodumaalt põge-; Litterarum Estonicum, Box 76 08,
nenud kirjanikest oli juttu. See ühiskond aga on täiesti vabast 103 94 Stockholm, Sweden. Panga-maailmast
eraldatud raudeesriie ta- j^^l^^fj^s^^^^sejcorral^
ha. Kahju küll, sest eestlastel oleks If^^^ ^^"öks arvestada umb. 10:-
kindlasti rohkesti anda kultuurilisel lisaks.j Pärast ilmumist on selle
teatmeteos^ müügihinnaks Rkr.
120:—, millele lisandub veel saate-
Suurteos tuleb müügile kõigis suu­remates
raamatukauplustes ning le­vitamisele
ka alg- ja keskkoolides,
ülikoolides ja raamatukogudes.
Kahtlemata kujuneb „Loyal She
Remains" Ontario 200. juubeliaasta
väärikaks tähiseks.
VALVE ANDRE
Loodame, et ka tulevikus on või­malus
selliseid kontserte korraldada
mis annavad noortele võimaluse esi­nemiseks
ja kogemuste saamiseks.
L. ÄVESSON
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
.55
ao
„ K A S S E T T I P E SUGUPÕLV"
..Arbujatega" võrdsena Mart Mä­ger
tõi esile nüüdisaja eesti luuleta- Läänele ja vastupidi,
jatest Rummo, Traadi, Luigi, Suu-mmm,
in (kelle isa üks arbu- I.M. kulu:
ILMUNUD: ARTUR TAS KA:
;,SINI-MUST" VALGE
100 AASTAT
484 lk. Köites. Hind $45.00. Postiteel tellides saatekulu
Kanadas $3.00, USA-sse $i
Loomingupäevade album, toimetanud Lilian Puust. Sisal­dab
artikleid ja allikmaterjali loomlngualadelt: muusika,
i teater, kunst, tants, võimlemine, interdistsiplinaarsus,
; loovmõtlemine, eneseväljendus — ja rohkesti fotosid,
jooniseid ja karikatuure. ® 170 lk. (bros.) Hind $15.00.
' Postiteel teilides saatekulu Kanadas $2.50, USA-sse $4.88
Müügll;,MEIE ELU'Vtalit^^^^
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
New Yorki laulumehed
uudismaade otsingul
Omaaegne suur ja esinduslik New
Yorki Eesti Meeskoor, mille koosseis
aastaiks stabiliseerus umbes poolele
sajale lauljale (Euroopa-matka eel oli
koguni ligi 90-mnene), on siiski ka
oma nüüdses vähemas suuruses kor­raldanud
igal kevadel traditsioonili­se
aastakontserdi. Aastakümneid ta­gasi
olid need kodulinna muusika­lise
suursündmuse asupaigaks süda­linna
esindusliku kontsertsaali
Town Hairi näol. Siis rännati kooli­majadesse.
Päästearmee ja armeen­laste
kiriku saali. Läinud kevadine
kontsert leidis aset N.Y. Eesti Maja
läheduses ühe keskkooli kontsert­saalis.
Käesoleva kevade ilmalik aas-takontsert
on jäänud aga kodulinnas
ära. Koor sooritas seevastu hiljuti
eduka matka esinemistega Floridas ja
korraldas esinemise Lakewoodi Ees­ti
Majas, millele järgnes vahetult esi­nemine
täiskavaliselt Long Islandi
eesti noorte suvekodu peahoones,
kõik need kolm järgneva seltskond­liku
koosviibimisega.