Meie Elu = Our life, August 8, 1985

              i " nr. 32 1985 „M,eie ESM" snir. 32 (IM^) 1 « THURSDAY, AUGUST 8 3
SSdCD ' OB
uvine
• arve
tegevus Kotkajärvel
idlikum kui eelmisel
jimUjS maailmalaager
]ödega ja järelkorista-mi^
ieškautid võtsid
[utide jamboreest, siis
[ei Kotkajärvel skaut-
I augusti teisel poolel ,
ivel tegevus elava-ad
gaidlaagrid, Met-
[^amärgi kursus. Sep-üksuste
aastakooS"
[planeeritud varustus-
Itamisele. Varasuvel
Jl mõningad koormad
dada ethitusplatsi ja
tsele betoonist alus,
puuraamistikku. Se-piviimist
majandus-
(järgmised organisat-iihtkapital,
Toronto
rade Selts, Eesti G ai-
^autide malev. Suur
Ifel Kuid et projekti
ja veel majanduslikku
iformatsiöoniks he-
|er Kasele, 267-8027.
lörval on ka vaja ko­lis
tornaado maha
luti tuleb pärandada
lliinid. V
otsustas üks kopra-la
raamistik on ide-oma
paisu ehitada,
las üle silla ja tegi
|se väga keerukaks,
lalik.trapper püüdis
.pais jäi. Alles nüüd
võimalik pais kõr-
}i võib jälle vabalt
alt läbi.
)is^iküla sauna kü-märganud,
et ühel
jementi kirjutatud
lv-27.VII.56. Nii et
saunal 30-aastane
ta oma kohustusi
[esti noori puhtana
S.K.
.didaatide
Ivanus 45 ao
Ite jpeakomitee kin-
Isel koosolekul esi-
|ati. Esitamiskiriad
mitkti esitatud ku-
Iküllaldaselt kandi-fks
Vaja olnud täht-
Kelnevatel valimis-tulnud
pikendada
sisseandmise tähtj
käesolevatel vali- •
lialtEKN'u büroo-re
sekretäriga.
|va valimistega, on
te kandidaatide va-lorem.
1981. aasta
cmine vanus oli 48
l^navuste valimiste
:mine vanus on 45
huvitav erinevus.
'änavu on 19 kan-
)5 aastat vanad või .
Ist 4 kandideerisid
lumistel. Vanuse-
[2 kandidaati, ning
)rduskandidaadid.
jrühmitusse, 51 ja
21 kandidaati,
Imisel valimisel ka
lil nähtub esitatud
lurima juurdekäs-leneratsioon.
See
meie ühiskonna
li tunne huvi eest-ladusvõitluse
vas- .
kmised on elavaks
[örema põlvkonna
^iks tegevuseks,
iata, et meie Vali-seda
noort põlv-lindlalt
esitadava-la
— andke oma
põlvkonna koos-
Konnagal
la, et kui tänävus-kandideerinud
sa-jimisel
valimisel,
leie kandidaatide
pks 52 aastat 45
(ema vanusegrupi
15-aastased, kuhu
tdaati. Ka tuleks
et viibime juba
[uses, ning et 23
linud väljaspool
[us on pea võrdne
Iie, kus 51 kandi-jväljaspool
Suur-
Tanavü on 10
es esindavad oma
[b väljaspool To-
)nda. Poliitiliselt
tsuse, kuna E KN
^e keskne poliiti-kes
esindab ter-lanadas.
Et Võida
let, on vaja nii
üle terve
mnna, et seekord
landidaati, eelne-
E:l.
r
• \
Kuigi meie algupärase kirjandu- arvesse, et „Kalevala"-„Kalevipo°
06 sügislaud ja sealt pisut kaugema- ja" ainel on varuks rida huvipakku-le
ei ole veel täielikult selgunud, on vaid uurimistulemusi ja teooriaid
juba teadaolevgi pilt autorite ja (Eesti-Soome mereriik. Saaremaa
kirjastuse, poolelt rõõmustav. kui saar „Kaievala" seoses, Äänis-
E. Kirj. Kooperatiivilt ilmus juu- järve kaljujoonised jne.), mis ei
mi alguses Heino Susi romaani mahtunud kogudesse „Kalevipoeg
„Sarviku sulased" 1 osa. Eesti sõ- kütkeis" ja „Vargamäe tõde ja õi-iurite
olukorda 1944.a. sügisel gus", mõlemad koos ingliskeelse
Saksamaal Omaani vormis vaatle- koguga veel müügil,
va teose n osa ilmub sügisel Samu"
ti sügiseks on kavas Arvo Mägi uus Kui liits sellele seni veel eüe
novellikogu ja romaan ,,Siiditee teatamata uudisteoste ilmumine
serval" Herbert Salult; Kas käes- (näit. Välis-Eesti/EMP j.t.) javälja-oleva
aasta lõpus või 1ÖÖ6. a. algu- anded, milliste ilmumise kohta 01
ses ilmub kõiki eeldusi mööda Rutt teated juba avaldatud, kuid milli-
Eliaseri Siberi-raamatu II osa, kä- seid ei ole seni retsensentidele hin-sitledes
teisele küüditamisele damiseks saadetud (Uku Masing
(märts 1949) järgnenud 8 aastat Si- „Kirsipuu varjus", „Met8aülikool
beris ja olukorda kodumaal sõja 1967-1982," „Süda ja kivid",„Oku-lõpust
alates. Käsikiri, nagu autor peeritud Eesti", ,,Öised päevad'*,
allakirjutajale teatas, on juba kir- „Maalt ja merelt", „Maroko taeva
jastuse valduses. Kas ka Raimond all" j.t.), siis võime olla vähemalt 1
Kolk on suutnud juba kirjutada vai- järgneva 8-9 kuu kirjanduslaua üle
mis „Vallavanema pärandustom- õigustatult uhked. Ei saa jätta aga
bu" 3-nda osa, ei ole momendil märkimata, et sinna kuuluvad ka
teada. veel täiesti väreketena üllatavalt
luunis ilmus BernardKapgro uus sisukas, üle 808-lk. 2-8 köites Eesti
luuletuskogu „Tui8kliiv. Talve- Kalurite Koondise „Eesti kalandu-reis",
ilmumas samuti B-seerias on se minevikust", „Eesti Vabadusris-juba
mõnda aega oodatud tema ja ti kavalerid", „Eesti Vabadussõja
Karl Ristikivi kirjayahetus pealkir- mälestussambad", V. Uibopuu
jaga „Kirjad romaanist", mis koigi „Meie ja meie hõimud", Arvo Mägi
arvestuste kohaseltjääb ka Kangro „Eesti rahva ajaraamat" ja„Euroo-septembrikuu
75.a. sünnipäeva- pa rahvaste ajaraamat", kui nime-raamatuks.
Äsja Rootsist saabunud tada ainult mõnda eriti tähtsat,
andmeil on airhitekt Eerik Uluots Veel ületab meie vaba kirjandus-kinnitanud,
et veel käesoleval aas- laud sisult ja väärtuselt kaugelt ko­tal
ilmub pildirikas mälestusteos dumaise, kus kirjanike endi and-
„Jüri Uluots", millise väljaandmi- metel olukord on taas halvenenud
ne tal oma isa mälestuseks on oi- mitte ainult „plaanimise" ja ette-nud
kavas ja teoksil juba 10-15 aas- plaanlmise või paberi ja trükiolude
tat. Kanadas on oodata «Eestlased kitsikuse, vaid ka kirjanike võima-
Kanadas"n osa ja albumi „ESTO tute loomistingimuste tõttu, kuna
84" ilmumist. Eesti Vabadussõja nad peavad elama ja töötama ena-mälestusmärkide
hävitamist jälgi- masti täiskiilutud kärarikastes ma-va
ajalooliselt suure tähtsusega jades. Kuigi meie autorid töötavad
teo^e käsikiri on valmiifias dr. Ar- loomingulisel alal enamasti puhlfe-tur
Taskal, kel|e]t on meie raama- tundide arvel ja honorari küsimata,
HumulU )ubEir.,põh)aUkud teosed näitab nende loominguline tahe,
„Sini-mu8t-valge", «Eesti vapp" ja süvenemisvõime ja teoste kirjan-
„Eesti hümn". I duskunstiline väärtus järjekindlal
Ingliskeelse esseedek)Dguna dr. tõusu. Mida me vajame, on luge-
Felix Oinaselt asja Soomes ilmu- jaskonna suurem iseteadvus ja rah­nud
„Studies in Finnie l^olklore'- vustunde tõus, mis tagab ilmuvate
iie" järgneb sel sügiselautorilt saa- raamatute suurema leviku ja selle-dud
andmeil Ka.ifornias juba lao- ga koos loomisvõimeliste noore-tud
samuti ingliskeelne teos slaavi mate kasvava huvi loomingulise
rahvaluulest ja mütoloogiast. M i i l i - süvenemise ja päevaprobleemide
sed on F. Oinase kavad 6-8 „Kaleva- vastu. Ilma nooremate loojate juur-
Ia"-ainelise teadusliku loenguga dekasvuta ei saa püsida timakeelne
pärast praegu veel jätkuvaid ette- proosa, luule ega teaduslik kirjan-kandeid
mitmes ülikoolis (äsja dus, mis lahtimõistetult on aga
Montrealis ja Stokholmis), ei ole sideainerahvuse ja keele alusmüü-teada,
kuid oletada võib ka nende ns.
fllmumist raamatuna, eriti kui võtta
Idüard Tubina j a
Arvo Pardi helitööde
salvestamise fond
Eesti Kunstide Keskus avaldab tä­nu
annetuste eest, mis on saabunud
Eduard Tubina ja Arvo Pardi heli­tööde
salvestamiseks loodud fondi.
Kokku on Eesti Kunstide Keskuse
juures asuvasse helitööde salvesta­mise
fondi annetusi laekunud $9,000.
Lugupeetud annetajad, Teie panus
on aidanud kaasa maestro, Neeme
Järvi alustatud ülemaailmsele aktsi­oonile
eesti muusika heliplaadista­miseks.
Teie rahadega on valminud
ja valmimas järgmised kaks heliplaa­ti
Eduard Tubina sümfoonilist muu­sikat
Neeme Järvi juhatusel.
1) Viiulikontsert #1, Pidulik pre- Nõukogude õppelaev „Krusenslern", mis aasta tagasi koos teiste suurte purjelaevadega peatus Kanada
lüüd ja Eesti tantsudes sadamates, käis nüüd külas Stockholmis. Neljamastiline parklaev, sõjasaak sakslastelt, on suurim
maailmas ja seda käisid vaatamas paljud. Pardal oli ka okupeeritud Eesti populaarne rahvapilligrupp
eesti keele§
Tihti me vaevalt ise igapäevases
jutuajamises märkame kui rikas on
meie keel omapäraste ja tabavate
sõnade poolest. Raske oleks neid
tõlkida teistesse keeltesse otseseltj
nii et sõnade mõiste ei muutukso
Allpool rida näiteid:
konnasilm (varbal) ^
tattnina (väike
virmalised
vikerkaar
vigurivänt
ninatark
tähenärija
piripül
ihnuskoi
rabakarask
irvhammas
naljatilk
, Toronto
$12.00
fooniaorkestri esitusel. Oma kaasabi
andsid neli Vancouveri eestlast, kel­lest
igaüks annetas ^1,000: August
Kaarna, Enno Järve, Paul Lepik ja
Boris Tesnov. Heliplaat ilmub müü­gile
peatselt. :
2) 5. sümfoonia ja ball^timuusika
„Kratf'. On praegu helilindistamisel
Saksamaal Bambergi sümfooniaor­kestri
poolt.
. Annetusi on teinud järgmised isi­kud
ja organisatsioonid:
$500 SES Segakoor „Vanemuine"
(Austraalia], Torni Holdings Ltd.
(Vancouver), anonüümne annetaja
(Quebec).
f300 Sydney Eesti Kirjandusring,
Eesti Naisüliõpilaste Selts - Aus­traalia
Koondis.
$250 Dr. Alfred Molle abikaasaga
(Toronto).
$100 Lea ja Joseph Brozina (USA),
Erika ja Rudolph Solom (Toronto), •
August Eduard Saar (Vancouver),
Ants ja Hilja Hansson (Vancouver),
Vancouveri Eesti Selts, Eesti Kultuu­riühing
Kanadas (Vancouver), Heino
Loo (Vancouver), Albert ja M. Krug
(Vancouver), Eesti Pensionäride Klu­bi
Vancouveris, Arno Mäekivi (Van­couver),
MarviWilson (Vancouver),
H. Tutti (Vancouver).
$50 ja vähem Emilie Kalkun (Wind-sor),
Philippe Dupin(USA), Brendan
ja Malle Spratt (USA), H. Aavik (To­ronto),
Gustav Männik (USA), Korp!
Fraternitas Estica (Vancouver),
Korp! Filiae Patria (Vancouver), Leo
ja Erika Allas (Vancouver), Alex ja
Siiri Kalbus (Vancouver), Salme
Klampe (Vancouver), Felix Väide
(Vancouver).
Tubin-Pärdi-nimelise muusika^
fondi (Tubin-PärtFoundationj Kana­da
esindus asub Eesti Kunstide Kes­kuse
juures, arvel #6210-(I}),Sav. ja
avati Esto '84 ajal Neeme Järvi Esi­mese
Ülemaailmse Kultuuriauhin­naga
($1.000), kuhu oma panuse and­sid
kolme maa kultuurifondid: Eesti
Kultuurfond Ameerika Ühendriiges,
Alide Tundu Sihtasutis (REE Rootsi),
Eesti Kunstide Keskuse - Kultuuri­fond
ja Eestlaste Kesknõukogu Ka­nadas.
Tubini-Pärdi muusikafond on ava­tud
edaspidisteks annetusteks eesti
muusika heliplaadistamise jätkami­seks
dirigent Neeme Järvi poolt.
Tshekid palume saata Eesti Kunstide
Keskuse (Estonian Arts Centre) ni­mele,
alla vasakusse nurka: Tubin-
Pärt Foundation, aadressil 958
Broadview Ave., Room 203, Toronto,
Ontario, CanadaM4K 2R6. Annetu­sed
on tulumaksuvabad.
Eesti Kunstide Keskuse Nimel
STELLA KERSON ,
„Kukerpillid". EPL-foto
6S
Uued tagasilöögid algupärasele
uusloomingule Eestis,
Ilmumise otsustab plaan, mitte
u väärtus
Rahva tüssamiseks „ENSV Kul­tuuriministeeriumi
ja loomingulise
liitude häälekandjaks'^ kutsutava
„Sirbi ja Vasara" ühes läinud aasta
et eesti nõukogude kirjanduse toime­tus
on juba aastaid kirjastuse üks
paremaid toimetusi, halvasti põleme
töötanud ka tänavu. Tuleval aastal
sügisnumbris ilmus Jaak Jõerüüdi (s.t. 1985 - JsUu) on toimetuse ilmu-allkirja
kandev „hetkemuret" väi- misplaanis 38 nimetust."
jendavfeade: „Peab.fikseerima, et Usutleja ei anna veelgi alla: „0n
1984. a. kaheksa kuuga on algupä- pikematagi selge, et kirjanduse elu-rast
ilukirjandust ilmunud napilt jõudu näitab kõigepealt esmatrükki-kolmkümmend
nimetust. Paar- de rohkus. Selles osas on aga täna-k^
mmend kordustrükki peale sel­le.
Elava kirjanduse süda — proosa
ja luule — koosneb tänavu seni
vaid kümnest uuest raamatust. Mil-
Koostanud Elias Lönnröt
konnäkapsas
võhumõõk
pilliroog
hundinui
kanaperse (lill)
TShti leidub ka inimeste minfflesM
Juurde lijdetuit:
reinuvader
karu-ott
lepatriinu (Kirüind)
välgumihlteljne.
ILMAR LOORAND/EPL
t5lk(ast1959.
Dymposia PrasSrfyew Jersey, 1982.
HindS53.0©
Pmil teel tellides Sõsandub
saatekulu.
Sõnumid ja teated palume
metusele anda
HILJEMALT REEDEL, •
et kindlustada nende Ümumiiae "^^l^^^^, tänavu pole
Järgmise nädala lehes.
üCogutops
vuaastaste näitajate põhjal põhjust
muret tunda. Mida tõotab tulevik?"
Pika ümbernurkselt laveeriva vastu­se
kokkuvõte sõnasõnaliselt:,,Mõis­tagi
saame ka edaspidi panna ilmu-misplaani
ainult neid raamatuid, mil­le
käsikirjad kirjastuses olemas, ja
muidugi jääb ka edaspidi plaan meile
seaduseks."
TÖLKETOODANG
Mis asi on seaduseks olev nn.,.te­maatiline
plaan", sellele annavad
vastuse „Eesti Raamatu" poolt aug.-
sept. 1984 väljaantud teoste autorite
nimed (sulgudes iga teose lehekül­gede
arv): Jelizaveta Drabkina (128),
Boriss Sutshkov (416), Juvan Sherta-lov
(160), Bogan Mitov (80). M.W.
Shelley (176), Valentin Katajev (128),
Janusz Korezak (104), Nikolai Mih-hailovski
(120), Vaclav Erben (224),
Orthar S. Tshiladze (360), Ralf Norg-ren
(184), Th. Bernhard (208), N. Ja­kovlev
(320), T. Gapote (72), A. Kol-bergs
(256), N. Afabashev (272). Nii­siis
— jättes venekeelsed väljaanded
hoopiski arvestamata — juba sellegi
2 kuu tõlketoodangu lehekülgede arv
3208; seega üle 200 poogna.
Aga plaan ise kui „seadus";praegu
käsil juba 1987.a. jaoks koostamine.
Küllaltki selgesõnaliselt puudutas
seda Henn-Kaarel Hellat juba m.a.
SV (nr. 31) 3. aug. numbris:
,,Mõtete sõnastamine, paberile
jäädvustamine on tibatilluke osa kir­janiku
tööst. Selle eel käib hoopis mi­dagi
rängemat, põnevamat, varjatu­mat,
osalt isegi sügaval alateadvuses
toimuvat: materjali kogumine ja sõe­lumine,
elukollisioonide mõtestami­ne,
endale selle materjali avamiseks
ainusobiva kunstilise vormi leidmi­ne.
. . . Kirjanik — eriti proosakirja­nik
— peab töötama tulevikupers­pektiiviga.
Kui leiate raamatuletilt
me originaalloomingule teiste kirjan- uudisromaani, võite olla kindel —
dusliikide arvel otse rohelist teed sellelooja alustas tööd vähemalt neli-andnud,
nagu mõnigi kord varem . . . viis aastat tagasi. Kui tal puudus vaist
Alles seitse nädalat hiljem (SV
numbrid vastavalt 36 ja 43) saadeti
keegi Ene Veiper küsitlema „Eesti
Raamatu" peatoimetajat Georg
Groribergi. Kuigi viimane tegi kõik,
et leida musta asja juures heledamat
poolt, on mitmed tema mööndused
väärt nende sõnasõnalist esitamist.
Nii oli seltsimees peatoimetaja sun­nitud
võtma õigeks, et ,,1983.a. sisal­das
eesti nõukogude kirjanduse (sici
- JsUu) toimetuse plaan 450 trüki­poognat.
(!?), sellest esmatrükke 253.
Tänavu oli toimetuse plaan 480 trüki­poognat,
esmatrükke aga 165,5 poog­nat.
Niisiis juba plaanis (!) esmatrük­ke
mullusest vähem... Plaan tehak­se
valmis pika-aja peale ette. Praegu
näiteks koostame 1986.a. plaani (s.o.
oktoobri keskpaigu 1984!. — J.sUu).
Korra kohaselt saame sinna sisse
panna ainult neid teoseid, mille käsi­kirjad
on kirjastuses olemas ja vas­tuvõetavaks
tunnistatud (!). See ta­hendab,
et teos, mille käsikirja veel
pole, võib pretendeerida vaid reser­vile
(s.o. 15-20% üldmahust). Mõis­tagi
pole ei kirjanikud ega lugejad
sellega rahul, aga niisugune on
kord... Plaan tuleb täita — plaan on
5,Krusenstern
oli külas Stockholmis
STOCKHOLM - Vene õppelaev
„Krusenstern", mis.on suurim veel.
käigusolev parklaev ja koos teiste
purjelaevadega käis möödunud aas­tal
kanada sadamates, külastas nüüd
Stockholmi. Neljamastiline purje­kas,
mis on sõjasaak sakslastelt, oli
sadamas avatud külastajatele, mida
võimalust ohtralt kasutati. Pardal oli
ka okupeeritud Eestis suure popu­laarsuse
saanud rahväpilliansambel
„Kukkerpillid'Vkelle heliplaadid on
müügil ka Rootsis. Ansambel esines
Rootsi pealinnas kahel korral.
Laev, mis vedas peamiselt nisu
Austraaliast, saadi saagiks sakslas­telt
sõja l^pus.
Nime „Krusenstern" sai parklaev
kuulsa Eestist pärit meresõitja ja geo­graafi
Adam Johann von Krusenster-ni
järele, kes sündis Hagudis 1770 ja
suri 1846 Kiltsis. Ta on maetud Tal­linna
Toomkirikusse^
Krusenstern oli esimene tolleaegse
Vene tsaariimpeeriumi kodanik, kes
sooritas ümbermaailmasõidu, tõus­tes
hiljem Venemaa mereväes admi­rali
auastmesse.
„Krusenstern" on õppelaevaks
merekooli õpilastele. Võetakse peale
164 kadetti, kusjuures n.ö. korraline
meeskond on 70-liikmeline.
Laev on neljamastiline, purjede to-taalpindala
3640 ruutmeetrit, pikkus
114,5 meetrit, laius 14 meetrit ja süvis
6,8 meetrit. Täispurjes ja soodsa tuu­lega
on kiirus 15 sõlme, liikudes aga
abimasinatega teeb „Krusenstern" 9
sõlme.
ON SEADUS .
Usutleja on aga nagu „nats" või
„imperialistlike tippude vaht", sest
ta tahab teada, miks eelmistel aasta­tel,
millal samuti „töötati plaanif,
ilmus uudisloomingut rohkem. Selt­simees
peatoimetajal oli piinlik tun­nistada,
et ..käesolev aasta on mõ-
-1982 te MÕTTESÄHVATUS
Hind $25.00
MÜÜGIL
J.L.
10. ja 11. augustil
dr. A. Rebane . . . . 461-6383
Niisiis oleme küll läinud suurema­teks
tähenärijateks, (kuid) nagu öel­dud,
on riiklik plaan seadus, ja selle­pärast
jälgisime me sel aastal ja jäl­gime
ka tulevikus, et kõigepealt il­muksid
temaatilises plaanis välja­kuulutatud
teosed."
Põikpäine usutleja ei anna veel
alla. Ta soovib lähema selguse saa­miseks
teateid ka ..arvulistest näita­jatest".
Pünlik vastus:„1984.a. oli
I eesti nõukogude kirjanduse toimetu-seplaanis37
nimetust (s.t. terve aasta
kohta! - JsUu), neist ilmus 8 kuuga
- Moodsal muusikal oleks rohkem 16, seega 43,2% (normaalne oleks
menu, kui seda tasemini mängida. 66,6%). Kokku trükiti 187,9 poognat
Siis võib seda kuulata. (mullu sama ajaga 306,8 poognat).
Niisiis tõepoolest vähem kui 1983.
NIHITS aastal.. .Siinjuures
TÄHELEPANUKS
ORGANISATSIOONIDELE
,;MEIE ELU" on asunud oma Jär­jekordse
KALENDRI-TÄHTRAA-MATU
koostamisele 1986 aastaks.
Kuna .AIEIE ELU" KALENDER-TÄHTRAAMAT
)on organisatsioo­nidele
ja .A^eie Elu" laialdasele
lugejaskonnale asendamatuks kä­siraamatuks
üle kogu vaba maail­ma
asuvate eesti organisatsiooni­de
kohta, siis on olulhie, et Täht­raamatus
oleksid organisatsiooni­de
täielikud õiged aadressid.
Organisatsi(^onide praeguste õige­te
aadresside saamiseks palutak­se
kõiki eesti organisatsioone Ka­nadas
ja mujal saata oma täpsed
aadressid Post Code'i äramärkimi­sega
„Meie Elule" HIUEMALT
15. OKTOOBRIKS s.a. aadressil;
„MEIE ELU"
958 BROADVIEW AVE.,
TORONTO, ONT. M4K 2R6
õige aadressi avaldamine ,AIeie
Elu" Tähtraamatus on iga organi­satsiooni
enda huvides. Seepärast
saatke oma aadress ,JVfeie Elu"
Tähtraamatu jaoks kohe viivita­matult!
„MEIE ELU"
rjääri võib teha kas oma võime­te
või teiste võimetusega.
(teisiti ma seda omadust nimetada ei
söanda) mingilgi määral aimata tä­nast
sotsiaalset tellimust, kui ta tol­lal
häälestus ainult tolle hetke päeva­kajalisele
materjalile, siis on olemas
suur oht. et raamat on juba sündides
aegunud, vana."
Sellele on lisandunud käesoleval ..
aastal hulk uusi probleeme. Vabarii-gi-
aegsed trükikojad on ajast ja arust,
nende produktsioonivõime väga ma- ping. Nii märgib üks tõlkijaid (S. ja V.
dal. Enamasti peavad kirjanikud ela- 15.11 85); ,,01en 27. detsembril saa­ma
ja töötama kärarikastes ühisele- nud allakirjutamiseks lepingu, mille
mutes, kus puudub kontsentreeri- tähtaeg on 28. detsember." Seda tun-mist
võimaldav vaikus. Kurdavad nistas mees vastaval ..pleenumil"
isegi tõlkijad. Honorar ei võimalda Moskvas ja tunnistaja nimeks pais-pikemaajalist
raskemini tõlgitavasse tab olevat Eestit esindanud Gennadi
süvenemist. Aga seda ei võimalda Muravin.
jällegi ka kurikuulus „plaan'Ma>ie- , JOONAS UULU
• ö