Meie Elu = Our life, May 29, 1980

              Elu" nr. 22 (1580) „Meie Eiu" nr. 22 (1580) 1980 N E U A P Ä E V Ä L , 29. MA5L — THURŠDAY, MAY 29
'lv v' ''HM.
fc{#;A' ''I,
kes ^iiv.d matka
[leda treenirig^^»'i
Iie. Seda tegi ta
leiendas Mont^
jä Mstro Esto-imeiiirjMaimödt
kü­tid?:
.3\i,urpidvi3:u<se _
-päevadel iiikumis-;
Isasi võiml^jTiiisest
Fi Leida'Leesment'
>eak? kõigile kaua-nalva?^
terve elu. Ön-id^
ioppefiud j£ 5tak-keid^
külaiisi;
ijnvä luyaega TUI-Päevad;
võivad- hom»
DpUrništUkult Leida ;'
;e]gus. et „Miss Estö.
]äi: ära Festival' Ga- ^
oliiud kooskõlas ka- :
itQ '80'' kroonitakse '
laDäevasel .ühtuj.
Inti PrAmeerika reisi,
tema ::tre'ener, Gun-j :
pn ..Gunnmah". •
|23/: rnail peef"-i?aili. •
pl Ottawa? .;h^ri?'-'prd-. •
b a s B a i i r Õ K a R a r ; '
|ikrriete. j a ;:'\kesk-daiak.
o^:avõ-
|t--üsäyõtuk« oIuJ-v^'^ •
irvukalt. paria^endV
latoreid. V
ilukõnelemiseks. Balti
|d nõusoleku, väiisrai'-.
t.cGuigan. Baltkrah-les;
õhtüi sõnavõtviga
^do Petersoo. -Õh^vr
sas;. esines -eestlaste.
Laikvc, kGda:,kiave-
Linda Küttis.. :
ival oli Ottai.vas üht-baki
keskorganisat-jäte,;
igast ••l;ahyusest
[1'-o k k n s 8 H mine • väi is-'-
icGuiganiga;' kellega.
Lada mitmieid, :balLi;;
|et puudu tavai<^i küsi-h
sõitsid-.Torontosi •
ivG:trniseks 0:iav:'as-"
f; .Heinsoo, E K K esi- .
|b ning-kümm^^kond- .
i ajalehtede csinda-id:
osa ka veel EKi'^ . '
eestlasi :0tta\v-a5t, ^
piult'Ste; Mariest. \
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
Ellen Peterson ja üks tema andek?^<i õpilasi, kes hiijuti oli murd-
Foto ~- Elna Kun-gla
F.llen l"'eters(>DJ ,,Fasbiov'! Insiljute"
korraldas onva igake\ adise Yiioodide
demonstreerimise mis oli tänavu
e? t i i hea: See toJmus ,.!vaivian Cana-dt^
vi.ri\i^vi-;^t Centres" 2B. mnirkoos
^o^•;ysöo^:l j?; tantsuga. .
pikkuses.: panime omale kolm eset
pealekuti seiga ja mineval aastal oli
naine lihtsalt lohakalt riietatud. Üt-jeksin,
et liiga lohakalt; sest..puudu-sid
nnnahoidjad kus neid oleks pida­nud
kandma. Nüüd .on lohakas riie-
•Ins täiesti kadunud ja Pariis on lilla,
..mida väilis ka Koidula,Aedna-Nisbet,
kes hiijuti abikaasaga sealt naasis.
Sujuvalt kommenteeris suivre vilu-•
•-^aisrats:s;:ilõvv j a nahalo'id. i-n^segä Terry Pantaleo jä Jaak^Kivi-.•
^" v-'"';;^:"'^- -'^^ ^-:^-^n .Bishop • - ; kuhelide^-saatel nägime, et riietus on .
Sketci;;'^p:' - iMoru^op^sexr^ lällc meil korralik .ning .range joone- '
•krhirnuiaks-ncpr -^fvdekas -liiidc- . -^^^^ või ;kloshiga, (mitte .
^- ;^-:-'>c^ra^Hobbs, mida :. cr^anvA joon) ülemine: osa pluusilik,^-
:a :V:V:];^oisiab.' k- tt-.^ritH;-, :i^;teks .••;ö5võbutätud kitsa .^'oöga ja pikku-
KaradcV ;. oone-bi^nraanii^e. Kingad v |2__i5 sm.:aUapooie; põlvi mi '
V ,,Bo:vit- 5bo'.-si^rGgrammilehei -m -audas sääremari seda dikteerib;.Mei-:
ü.:'di-lv eb Inobs -/^iigu m}d?!4i ilrria . .je esitati 56 modelli, mfllede nimede
..'•fcr. rcjerson
.:*r^siAri. }>cyle\R^na:on
^re.-' käib: t a - : iv
1 ^
Väga tõsine probleem Ontarios on marutõbi,
mida levitayad sellest nakatatud loomad.
; Erilist muret elamisrajoonides sel :
kevadel tekitavad metsloomad, eriti skunkid,
nad annavad edasi n a
.LroriuM:^-;-!b '^Ip ja Arnega.ta
i>e:- bvi{• • -I . P • ^; S o n ' i ins 1 itu 1. suunab-
Tr• oMto'^:Anobb(' nji nagu. ::Ednab
5vv- y . - p :-^r-:>7lbs;.]U(ama T^lronio kee-
•d!;k-)oib b;dreblbn^u-kolleeg -Nor^
ern Secanaärv s ja teeb .b^V .B.obm- :
'•e"'''aa^i-;b • •:
'baiias'] moe' baroiTie'?tor: :iiku:;.-;är'
•i.iksrics. õmb--..
vai^ "ka uut
' icetelu viiks väga 45ikäle. Peatun esi­mese
osa ajalooliste. modellide juu­res,
mille :tegemise: õppimisel tuleb
kurja vaeva näha. • • \-
' . Igajnstituudi lõpetajal valib, omakb
iibe ajaloolise kostüümi, niille ta.hii-jem
oma [irmarnärgiks nähtavasti
. võtab, nagu Ellen Petersonäl õn Dia-;
na • siiueit; Esimene mustanupulisest
•materjalist oli- 1880^1890 aasta
rncKxt. Indulanna -esitas 1890-4900
V.
aastast omaloomingulise. tumepunä-i
j o G i , mis "b\iab õpetaniisel. erilist, se siidi. Suzanne Szcus — originaali-^
pb-suBi.: örb^sec; ^ulevacb sel|ekš,^ c de tundja, tuli. 1905 aasta roheliseval-rpb^
aebiknišei -Ükski õmbleja, kesb ge kombinatsioonis. 1912 .a.:^oh:huvi-
T i h » Ml
Lapsi peab hoiatama, et nad hoiaksid eemale metsloomadest,
eriti siis kui nad paistabad olevat haiged ja sõbralikud. Need
tavaliselt on nriarütõves loomade tundemärgid.
Leriimikloomad peaväd^olema regulaarselt vaktšineeritiid ja
peavad ÖGsei olema hoitud kinnibKui märkate lemmikloomi ,
või rnetsloomi käituvat iseäralikult, teatage sellest kohe
kohalikule politseile, loomakanse seltsile või tervishoiu
punktile. Seda tehes aitate kaasa marutõve kontrollimiseks.
: Ärge puutuge surnuid ioomi. Juhul kui teie laps või
• emmikloom puutub kokku m^^ teatage sellest kohe
oma arstile võLtervishoiu punktile: Kui teie lemmikloom on
olnud kakluses marutõves ioi^aga ärge puutuge teda palja
kätega. :Kiisigen:õu; loomaarst • '. . b b^b
tav; triibuline. 192&ä. vööjpon oH
'puusa kohal ja meie : tantsisime
tshärleštoni. 1930—1940 aasta moe õli
omale valinud ja joonistanud Naha
Kui ^soovite saada. tasuta- bröshüüri marutõve
kohta -ANIMALS, RABIES AND YOU"
kirjutage: The Ontario Health Resource
Centre, Queen^š Park, Toronto, Ontario
.M7A1S2
O f :
Health
Dennis R. Timbrell
.Minister
Qntario
€-:,r:. :.r!e' m';^ataiu^u,..eroi.d; õmbleja,,
zh-1 • f^ 1 e 1" m.: •:: i 9 sajandi teijse.poo-ib
,..u;boü .tuiop tagasiz-siis:'on; rasku-,
fbd bõvmdb-? ja ...fischbeiniidey, .—
feäceüLbu-rctera on õppe- :|siishiiT(ura.: Ta värv oU must, ta ise •
võetu b ajaloojised kostüümid, oli. brünett, :dramaatilise, iluga ja
unustamata kaunis. 1947 aastal oli
täisklosh moes. 1955 aasta moest oli
. punalilla.-1967 aasta ,ymini''oli.Joyce . .„ . , . .. , , . ..,
. . . . . . vGilis publikul elegantselt Simon valinud nahast seelikuga,:mis'-S , ,^^'1^^'^ ' ^ f ' ^ ?^
. - X a t h r v ; i C o A a n iak'inki,siga]e^^^^^t^^
.riah;rai:spiay" eau^de^ülog- nes olid seeliku^ galantsed lõhed." ^''f^'
K';:-:--a:
>ac\:a:ic\ et moekuningad, on.se-r;
b'^cis^bbotdunud ja vaid .\l-arruka
mnoce'seaii vv-õ.inud.. i. • •
buajees
MATERJALimm . ;^:^^^
, Mannekeenide hulgas oli filipiinla-si,
hiinlasi, hindusi Jä teisi, kes kasu­tasid
maitsekaid omä-maa siidi, puu-n.:-
suuic pjdeli: Fidji .lirmalt,..vTa
'K l I .^ 'see pilibus .naine
Need olid mi t med vaga kail id, prin t-,
sessjüonegabkõvenditega kehas jal
L i a b i i krenolini.LötiisXVL ajastust, kristallpäriitega. Fitškleidil: puüdu-l
Kl' vbi türkiissinine vär\; muutis ka: sid tavalised õmblused ja oliinotiivi-|
• . a b ü n a d , vääriskivideks ja krenoli-. de^ järgi kokku töötatud, mis lisan-ni
jaius oli 8 jalga diämcibi::Seisata- bdub töötasusse Kreno-
. sinimetle,des. Kokteil kieibdes peo- iim?b.;spesuks kulub kuni 40 meet-pcrenai^^
ed
: dele Ja aiiväärsed: peGpbrcmcbrb o,iid
:b- ikkides roosisa rinTVrvS' .'
jali hea eduga Rayonist oli eest üleni
^ nööbitav pika käistega kleit^ E i puu-
^- dunud ka samet— BeatriceT.Päpiz-
'il oli:lai ja uhke galamantel ja kõik,
mis- ta esitas oli meeldejäävalt per­fektne.
Seda ei saa ütelda nr. 21 koh­ta,
kelle sinise jaki vasak käis ei istu- ,
iidia-tasid publiku-k^ii nudnii:kui peaks. Oli.-^^^^^^^
,MIS:G?^.,.\!ÖES?;Z: b . . : b. • : b : v/
Pr:jie mUicrj^obbvaid maev6n'keid
/^^.'b) nbl .näidati nai;--e^ valizu terves
julgeid võtteid, nagu ühel JDogl-keha
seelik ja teine ialg oli piiksi-poole
re v.ja-r. 20 mcelri ümber traati, mfs . s u « orgaiidid, ^
m]eb:icäsitsi painutada ja kinnitada, ^^"^r'' « ^ r e Tayior ,1 oh tume
lilla Villane kostuumr material Ing-.
Sponiu-netuseso,.,.huvitavaid: ja a^^^^t ja sinna juurde lillas toonis
täissiidi pikakäiseline pluus. Sekka
sapsas sifoon. või organsa, huvitava
mustrilisi, kokteil: kleite, mille peal­mine
kord oli suurtes sämpudes ja
tihti vööga, nii et seelik põlle kõrval­dades
oU all sirgjooneline kleit, pa­ned
peale, on õhtune „date kleit"
•Meenub veel salli ja tikitud lillakas,
beesides toonides valge snd— Geor-gett,
kus efektiks oli tarvitatud ka
angora lõnga.
Marilyn Churchi : kallist valget,
musta pits volangidega tualetti ei või
nimetamata jätta, mille moelooja ta
ise oli. Puutneitsi, pruudi ema örtia
roosas ja - uhkelt tikitud huvitava
'kraega kleidis: tegi silmapetet alguses
nagu oleks krae mantli peal. Mantlit
kõrvaldades selgus alles, et krae kuu­lus
kleidile. Pruut ise ilrnus kreemi­kas
pitskleidis ja oli moodne jälgides
Beaudoin'il b
Lõpuks jagas juhataja lõputunnis­tused
kümmekond lõpetajaie. Anti
välja esimene, teine ja kolmas au;
hind tööde eest, kes uuesti publikule
dei?ionstreerisid ning nelke ja roose
oli kõigile külluses. Roose sai ka Ann
Gustavson abistamise eest, kes vare­malt
on institudi lõpetanud. Alma
Witte'le ja paljudele oÜ tänu. A.. W.;
on meisterõmblemise ja:lõikejoones-tamise
alal juba Taüinnast ning kuu­lub
Toronto, Fashion Designer Asso-ciationi
25 aastat;
":b-..bb--^b:'-b-^^^^
Lätlased annavad meile oma 1960
aastal ehitatud nägusa Kultuurikes­kusega
siln^iad ette, sest ümbrus or.
ilus, suvel saad väljas istuda. Saal'
on väga "suur ajakohase lava|a, kaks
; baari jä muud ruumid on -^rhitekti
•poolt hästi eraldatud. Parkiihisplats
asfaldiga kaetudb
illen Petersoni Fashion Institute möenäituselsald selle lõpetajad kätte on l:b-ici y.
• Foto — Elna Kiw