Meie Elu = Our life, March 12, 1987

              NELJAPÄEVAL, 12. M Ä R T S I L M A R C H 1 2
Peakonsul Jaakson:
Peame üaliastama
. med Karl Köök
10. veebruaril, peli pä^va pärast
• oma 88-a. sünnipäeva, sulges silmad
ja läks igavikku, tuntuimlate arsti-teadlaste"
perre kuuluv dr. Karl Kook
Stockholmis, Rootsis.
Lahkunu päi^ines ITartumaalt,.
Alatskivi-Nadavere Kookide suurest
suguvõsast, mille juurad ulatuyad üle
Muhumaa KoQ^i vabameeste Viru­maa
Mahurannikulej 13. sajandiüse.
Karl Kook sündis 6. veebnaril
1899.a. Tartu lähedal Raadi valla Ai-datalus
Jakob Koogi pojana. Seepä­rast
sugulased ja sõbradki nimetasid
teda koduselt,,Aida Kärla".
Noorpõlve eelhariduse omandas
Tartus Aleksandri kooli^. Selle kooli
liitudes Hugo Treeneri, gümnaasiu­miga-
lõpetas kooli'treffobnlasena.
Noorusaja huvist ^muusika vastu
õppis klaverit ja Alex. Läte õhutusel
kaaluski muusikamehe tulevikku.
Korra linnast koju jõudes ütles isa
Jakob: ,,Võta hobu eest^ lahti, tahan
sinuga rääkida." Tulemuseks oli va­liku
langus arstiteaduse kasuks.
Vabadussõja ajal oli ülemjuhataja
sidestaabis ja hiljem Peipsi laevas-,
tikus.
Ülikooli päevadest rääkides oli te-,
ma väljendus: ,,Trepist üles minnes
Tartu anatoomikumi Itundus see
hoone olevat nagu pühakoda!" See
iseloomustab kujukalt noop Aida
Karlä veendunud tahet arstikutsele.
Berliini ülikooli parimate õppejõu­dude
osas on tai suur lugupidamine.
Selle ülikooli lõpetamisele järgnes
Tartus riigieksam, Karl hakkas tööle
naiskliinikusja ka erapraktikuna.
1928.a. dr. Bernakoffi ja Karl Koo-ä
eestvedamisel sai teoks Erakliinik, -
milline peagi saab patsientidelt
'soodsa hinnangu. Erakli nik annab
Karlile suurepärase praktiseerimise
võimaluse ka kirurgia alal. Temast
saab osavakäega lõikusarst, mis viib -
teda viljakale koostööle tuntud nime­dega,
nagu prof. ,U. Karell, A. Pobol
jt. V.
1933.a. saab temast arstiteaduse
doktor, Kümne aasta Tartu ajastu
-jooksul näeme teda ka Tartu Arstide
Seltsi juhatuse sekretärina. Samuti
ka Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlas­kogu
sekretärina. )
Silmapaistva tegevuse tulemusega
•arstina ta saab ettepanekuid juba
• haigla juhataja positsioonidele:
Haapsalu erahaigla. Pärnu haigla ja
Tallinna Naiskliiniku pqolt. Nendest
valib ta viimase. Sellel •positsioonil
on ta kuni 1944.a. sõjasüdmusteni.
Ta lahkub kodumaalt Rootsi, viies
kaasa kodumaa mulda. Ta ütles: See
muld, mida armastan üle kõige saagu
kord ka minu matusemullaks." .
Rootsis saab Koogist sõjaWe arst
Põhja-Rootsi-Šoome lähedal. Pere^
kond jääb Stockholmi kuhu Kook
asub hiljem ka ise.
Oma suure inimsõprusega ön Kar­lil
palju sõpru eriti akadeemilistes
ringkondades. • Stockholmis on ta
koos adv. J.Lägusega eestvedajaks
Akadeemilise klubi idees.
K. Kook oli meeldivalt seltskond­lik
ja inimlikult tähelepanelik. Tema
patsiendid kinnitasid, et dr. Karl
Kooki ümber olj alatine süd'pmesoo-juse
ning sõpruse vaim. Juba arsti
ilmumine ja haigevoodi servale istu­mine
tegi patsiendi olukorra kerge­maks.
Temal oli sageli ka heatahtlik­ku
huumorit.
Aida Karlat ei ole enam meie kes­kel.
Tema elutöö ja tegevus oli vilja­kas.
Väärika mehe kaotus jätab lei­najatena
E.Ü.S)-^i rohkes^rvulise pere.
Dr, Karl Kook kaotas paar aastat
tal^asi oma elukaaslase. Jäid leina­ma
tütar,,Tiina (Neuhaus) ja poeg
Andres Rootsis ja arvukad sugulased
perekondadega Kanadas ja USA-s.
Puhka rahus, liligupeetav sõber ja
väärikas eestlane. ,
. . ' XK/S, VEIDENBAUM-°
NEW YORK (ME) - „Viimasel
aja! oleme palju kuulnud Kremli
praeguse juhi Görbatshovi lubadus­test
muuta sealset korda liberaalse­maks,"
ütles peakonsul Ernst Jaäkson
Eesti Vabariigi 69. aastapäeva aktu­sel
New Yorgis peetud kõnes. .
Üksikud vangid on vabastatud ja
mõned inimesed on saanud loa emi­greerimiseks.
Vene propagandistid
lähevad isegi niikaugele, et püüavad
Läänemaailmale seletada, nagu
oleks' Venemaal juba' sõna- ja vali­misõigus
rahvale antud.. Arusaadar
vait on sellised väited alusetud ja ei
saa ka oletada, et lähemas tulevikus
midagi Venemaal muutuks. Kremli
võimukandjad teavad väga hästi, et
niipea kui Venemaal peaks rahvale
antama sõnaõigus, langeks kommu­nistlik
kord lühikese aja. jooksul.
Kommunist kardab kriitikat, sest ta
teab, et kommunism püsib ainuU va­lede
jalgadel.
Meie ülesanne on olnud viimaste
aastakümnete kestel, ja on ka edas­pidi,
paljastada Kremli poolt levita­tud
valesid. Moskva püüab ikka Lää­nemaailmale
seletada, et eesti rahvas
on vabatahtlikult loobunud oma su­veräänsusest
ja alandlikult palunud
Eestit võtta Vene kaitse alla. Suu­remat
absurdsust ei saa üldse ette ku­jutadagi.
Vene võim Eestis rajaneb
ainult sellel valel. Seepärast peame
alati juhtima tähelepanu tõelistele
sündrnustele, mis 1940. aastal Balti
riikides aset leidsid ja kuidas Stalin
oma võimu seal maksma pani."
Kais ,,Kiildkuljuse''
Seiiel talvel oli skaütüksus ,,Lem-bituM"
kaks talvelaagrit Kotkajärvel.:
Esimene toimus 10/11. jaanuarini.
Laagri juht oli Harold Kivi, suusa-ülem
dr. Jaan Roos, toitlustaja Hilja
Jukkum, varustuse,vedu: Rein Kori
mootorsaaniga).
Osavõtjaid oli 35. Toimus suusa-treening,'
maastikumatk, lumeonni
ehitamine ja suusavõistlused. Lau­päeva
õhtul oli saun Lembitu külas ja
koldeõhtu peamajas. Koldeõhtul ju­tustas
Jaan Roos põneva loo häälest,:
helist ja laulust.
Ilm oli ilus ja lumi oli heas järved
paksus jääs.
Suusavõistluse' tulemused: Hun-dud(
rada 2,5 km): Miku Linkruus —
21.17. Skaudid(5 km): Sven Linkruus
- 38.05, Riki Roos - 41.37. Ven-durskaudid{
5 km): Allan Vessman —
35.47, Martin Rod^ - 36.08. Tüdru­kud
(5 km): Marja-Leena Roos —
33.-24. Vanemskaudid ja juhid(5km):
Alrek Meipoom - 29.03, Michael
Sadul - 29.25, jaan^Roos - 25.58..
(Ö)
Teine Lembitu ,,Kuldkuljuse" laa­ger
oli 14/15. veebr. Ilm oli külm,
<uid osavõtjaid siiski 34.
Laagri, juht oli Jaan Kruus, spor­dijuht
Jaan Roosj toitlustus Reet
Kruus ja Anne Linkruus, majandus ja
transport Asko Kütti ja Ants Evard,
skautjuht Andres Kasekamp, Hun-dujuht
Riina Kindlam. (Hundusid oli
kaasas kaks: Miku Linkruus ja Kris-tian
Medri.)
Kõva külma tõttu jäi suusavõistlus
ära, aga tehti suusaõppust, suysa-matka,
looduse vaatlust ja kelguta­mist.
Külm oli löönud järvede jäässe
pragusid ja vesi oli valgunud jää ja
lume vahele:.Selle tõttu jäi ka üks
transpordi mootorsaan Oru järvele
kinni. (Mõni arvas, et vesi tuli jääle
niingi eelneva sula tõttu, kuid ^süüd­lane
oli hoopis pakane.)
Peale laupäevaõfoust sauna oli
peamajas koldeõhtu, mida juhatas
Jaan Kruus. Jaan Roos rääkis seal
jutu: kuidas suusatada külma iÄnaga,
— ja miks suusad siis ei libise.
Uued hellakesed ja gaidid Põhjala Tütarde lipkonnas, kes andsid oma
lubaduse ja tõotMse lipkonna pidulikul koondusel 14. veebr. Ees —
Aili Kuutan, Talvi Hess, Leila Hess, Lisa Hogg, teine rida: Silvijaason,
Monika Medri, Kathryn Hiir, Leiki Veskimets, Foto—I. Lillevars
Lembitu poiste pidulik koondus
ajakirjanduse teemal
Laupäeval, 21. veebruaril toimus
Peetri,kiriku saalis skaütüksus Lem­bitu
Maleva pidulik koondus Eesti
Vabariigi 09. aastapäeva tähistami­seks.
Koojiduse teemaks oli vaba
maailma e^sti ajakirjandus,, mida tut­vustas
maleva vanem Heino Jõe. Et­tekande
selgituseks oli kõikide aja­lehtede
näitus.
Lembitu Malev tähistab Eesti
skautluse 75. juubeliaastat ajakirjan­dusliku
võistlusega. Skaudid ja ven-dürid
loevad hoolega eesti ajalehti,
lõikavad sealt välja skaudi-uudised
ja küljendavad need,, skaudileheks".
Ajakirjandusele oli pühendatud ka
Eesti sünnipäeva-koondus. Ühislau­lude
vahele tutvustas maleva vanem
Heino Jõe, kes ise on ajakirjanik,
kõiki paguluses ilmuvaid eesti aja-ehti,
nende toimetajaid, ilmumise
sagedust ja iseloomu.
Vabas maailmas ilmub üheksa ees­ti
ajalehte — ,,Meie Elu" ja ,,Vaba
Eestlane" Kanadas, ,,Vaba Eesti Sõ­na"
Ühendriikides, ,,Eesti Päeva­leht",
„Teataja" ja ,,Välis-Ee3U"
Rootsis, ,,Meie Kodu" Austraalias,
,,Eesti Hääl" Inglismaal ja ,,Eesti
Rada" Saksamaal. Kaks ajalehte i
muvad kaks korda nädalas, kolm on
nädalalehed, kaks ilmuvad kaks kor­da
kuus ja üks. Saksamaa leht, kuus
korda aastas.
Kõik vaba maailma eesti ajalehed
on üksiknumbrite vahetuses ja võta­vad
teistest vastastiku uudiseid, mis
kohaliku maa "eestlasi võiks huvita­da.
Nii levivad eesti teated üle maail­ma
umbes kahe nädala kiirusega,
vaatamata et meil ei ole eesti raadiot
ega TV-d.
Eesti ajalehed asutati kohe kui
eestlased tulid välismaale ja nende
süsteem on kestnud üle 30 aasta.
Nende varal „seisab koos" ka vaba
maailma eestlus — teated Esto-dest,
skautlike noorte suur- ja maailma-laagritest,
poliitistest sammudest
Eesti vabaduse taastamiseks ja eest­laste
elust ning tegevusest. Kui eesti
ajalehed lõpetaksid ilmumise, siis
elaksime nagu kotis ja globaalne
eestlus oleks surnud,
,,Sellepärast, poisid;Vütles Heino
Jõe, ,,kui teie meheks saades eesti
lehti ei loe, ei telli ega neile ei kirjuta,
siis tapate vaba maailma eestluse.
Venelane hõõrub käsi ja naerab habe­messe."
Esindaja: Real Estate Services.
5: 752-3111
BES: 488-0129
(705) 426-9155
Scarborough, Ont. f^lR 2Y6
0 Q 00
0
4-
on Vaba­duspäev
päevaks, millele ei ole
võrdset meie rahva Vinges. Paljud
„Ehatare" elanikud uÜd selle päe­va
sünni juures ja hiljem relvaga
käes Eesti vabadust kaitsmas. 17
sõjasangarit elab praegu „Ehata-res",
nendest Jaan Konze Vabadus­sõja
kangelane.'
palume talitusele anda
KL. 5 ESMASPÄEVA ÕHTUL;
et kindlustada nende ilmumine
järgmises lehes.
Masterite
(Algus esiküljel)
sellel alal, asus juhtima juba esimesel
ringil ja võistluse vältel möödus mit­mest
võistlejast juba mitu ringi. 14.
ringi lõpetamisel katkestati tema
võistlemine ja teatati, et ta on juba
lõpetanud 15 ringi ja lõpetati tema
ajavõtmine. J. Roos peatus ja selgitas
korraldajatele, et tal on veel üks ring
kõndida, mis ka lõpuks korraldajate­le
selgeks sai. Ringilugejaks ja aja-võtjaks
oli korraldajate poolt pandud
üks 11-12-a. poiss. J. Roosi osavõtt
tühistati.kuna ta oli kõndinud ainult
2800 m, mitte 3000. J. Roos oli selleks
võistluseks treeninud kauemat aega
ja ta oleks sellel alal kindlasti saavu­tanud
uue maailmarekordi, sest ta
aeg 14. ringi järel oli niivõrd hea, et
tal öi oleks olnud vajalik viimasel
ringil teha önam erilist pingutust uue
maailmarekordi saavutamiseks.
HARALD RAIGNA
Vabaduspäev „Ehatares" algas
lippude heiskamisega Rudolf Seli-metsa
poolt lipulaulu saatel. Piduliku
aktuse avas päevakohase tervitusega
EAK esimees Alfred Sepa. Kirjalik
tervitus oli saabunud Parlamendi-mäeh
Bob Hicks'ilt, mille luges ette
kahes keeles Lelia Keerma. V •
Õpetaja Udo Petersoo pidas palvu­se
ja mälestas langenuid. Palvuse
aluseks oli peatükk , mäejutlusest:
„Otsige alati enne Jumalariiki ja
tema õigust, siis kõik muu antakse
teile ... . ka vabadus!".
Sütitava aktuse kõne pidas noo­rema
põlvkonna esindaja Marta Ki­vik.
Tema,kõne oli lapse tänu, kin-'
nitus ja vandetõotus Eestile. Kõne­leja
ütles, et kui kord Nõukogude Lüt •
arvas, et pagulusse põgenenud gene­ratsiooniga
kustub Eestile va^badust
nõudev hääl. Vabas Maailmas, siis
midagi ebaõigemat pole meie vaen­lane
osanud unistada. ,
,,01eri siip, Kanadas sündinud
noor — minu rinnas põleb võrdne
vabadust nõudev tuli emaga. Olen
selle tule varakult süüdanud oma
laste rinnas. Mõelge ainult sellele, et
tänavu Torontos 120 väikest eesti
mudilast tuuakse eesti lasteaeda ja
nad kõik räägivad eesti keelt, kolmas
või neljas põlvkond.
Mõelge ainult sellele, et võõrsil
sündinud põlvkond on vastutustun-
,66
delikult vastu võtmas vabadustõrvi-kut.
Mõelge sellele, Kanadas kõrgema
hariduse omanud julge eesti noor,
•Margus Hess on Musta Liiidi Päeva
idee loojaks, mis kõiki, orjastatud
rahvaid on ühendanud üheks suure­maks
pereks. Kodumaal teatakse:
meie ei ole neid unustanud."
Noore eesti ema sõnad tõid pisarad
palgele kui ta Marie Underi sure­matute
luulesõnadega oma tõotust
,,Ehatare" ..elanikele andis: ,,Arm sel­le
mulla vastu rinnast rinda käib, kus
puhkab meie hõim, kus kasvab meie
leib. Meilt palju võetud — siiski mei-e
jäi, me uhkus, au ning viha: seis-.
kem püsti päi!" ,
Sopran Õnne Laikve laulis kolm
laulu: ,,Meil aiaäärne tänavas", ,,Hä-mardunud
rannal" ja ,,Tagasitulek",
mis said suure aplausi osaliseks.
A. Viirlaid'i luulepõimiku,,,Sina
suudad", esitas kaasatõmbavalt Ly­dia
Vohu.
Orelil saatis koraale ja rahvushüm­ni
Julie Herma.
Aktuse läbiviimine oli ,,Ehatare"
energilise tegevusjuhi.Lelia Keerma
kätes.
Õnnestunud aktuse eest ütles
„Ehatare" pere poolt tänu Hans Kivi.
Aktusele järgnes Eesti Abistamis­komitee
poolt korraldatud kohvi­laud,
mille korraldamisel kaasa aita­sid
virgad perenaised Ada Avi, Hel­mi
Hõbelaid, Louise Tibar, Rosalie
Kuusi, Helmi Poua ja„Eesti Kodust"
„ alati valmis" gaider Oldi Põder.
Meelelahutusmuusika eest hoolitses
Meinhard Niinvee „Eesti Kodust".
Koosviibimise läbiviimiseks aitasid
(aasa.ka Otto Rannamäe ja Jaan
Soots.
sina
„Meie Elu" nr. 11 (1931) 1987
ELSINGISSE
ALATES MONTREAUST
korda nädalas
Helsingisse!
Kui alustate lendu Torontost, viib teid Air Canada lennu­liini
lennuk Montreali Mirabeli lennujaama.. Sealt edasi
Helsingisse sõidate Finnair'i DC-10 lennukiga. Soodsama­te
.hindade''saamiseks mujalt Kanadast pöörduge oma
kohapealse reisibüroo poole.
Valige sõiduplaanist teile kõige sobivamad ärasõidu ja
tagasituleku ajad. Reisi kestvus ei saa ölla kauem kui 6
kuud või vähem kui 7 päeva.
ÄRASÕIDUD Hinnad Montrealist Hinnad Torontost
1987: ' ;
Tiii.sk(isv;uuiHI,;ipspei Siilrliipscd Tiiiskiisviimut Lüjwcd SIIICIMPSIMI |
10. märts - 27. märts $839 629 ' "
28. märts - 21. mai
22. mai -15. juuni
16. juuni - 16. august
17. august - 20. sept. •
21, sept, -31. oktoober
1. november - 4. dets.
5. dets. - 11. dets.
12, dets." 18. dets.
29. dets. - jaan.'l
749 562 7Š
839 629
939 704 94
839 629
749 562 75
699 • 524 70
749 562 75
839 629 84
749 562 75
899 674 90
809 607 81
899 674 90
999 749 100
899 674 90
809 607 81
759 569 76
809 607 81
899 674 90
809 607 81
Lisainformatsiooni saamiseks pöörduge oma reisibüroo
poole või helistage Finnair'i,
TORONTO (416) 927-7400
MONTREAL (514)282-1173
VANCOÜVER (604) 687-7582
Antud hindadele ei ole juurde arvestatud Kanada lennutaxi. Reservat­sioonid
tuleb teha vähemalt 20 päeva enne ärasõit,u. Soiduhinnad või­vad
muutuda ilma eelteateta.
NÄDALA RISTSÕNAD
PÕIKREAS: 1. järelhüüe; 10. lava-f
sid; 11. kehaosa; 14. ta tuleb ühel
suurel pühal. 15. väiklast, tähenäri-jat;
17. jõgi M,ünchenis; 18. uhke
olek; 19. raadun'gil; 22. lisand prant­suskeelsete
nimede ees; 23. võib olla
poksivõistluse tulemus (lühend); 25.
koht Saaremaal; 26. võõrkeelne ar­tikkel;
29. lugupidamine, austus (ing­lise
keeles); 31. selle õitest otsitakse
õnne; 34. kesklinna tänava nimi Tar­tus
ja Tallinnas; 35. neid tehakse
savist; 37. illiiniumi sümbol; 38. põh-ja-
lääne (võõrkeeles); 40. üks keha
siseorgan; 42 vana-Pärsia kuningate
peakate; 44. ÜEKN-i esimees; 46.
rikas teaduse ja. kunsti toetaja; 47.
,mägismaa Loode-Aafrikas; 48. sil­m
a . . . ; 49. rahaühik mõnedes (ida­maades;
51. elu- ehk asukoht.
PÜSTREAS: 1. tagasitulemine,
päralejõudmine; 2.- naisenimi —
käändes; 3. teeme lõnga; 4. univer­sumi
kuninganna — Kronose abikaa­sa;
5. ei ole „ei ole"; 6. jäi rahule; 7.
söögiaeg, söök; 8. kõrge aadlikHis-paanias;
9. löök— ka mehe^nimi; 12.
pühvelhobused (käändes); 13,. nikli
sümbol; 1.4. on ringi joonestamiseks;
16. pea paremaks; 20. ühe lõikeriista;
21. .linn Edela-Soomes; 24. kuulub
millegi juurde; 27. .,. Baba ja 40
röövlit", idamaa muistend; 28.minu
. . . — nägemisel; 30. ühe sõjameeste
raamatu autor; 32. nutt — murdes;
33. sean üksteise järgi; 36. kellelegi
kuuluva eseme; 39. tavaline tööriist;
41. eehoit; 42. liikluskohti; 43. neid
on vaja sõudjate; 45. on labidal; 46.
mezzopiäno; 47. . . . moon — teisiti
ülane; 50. lühend ladinakeelsest sõ­nast
tähendusega — seesama.
Koostanud R.
(Lahendus järgmises lehes)
EELMISE NÄDALA
mSTSÕNADE LAHENDUS
PÕIKREÄS: 1. Alma; 5. Pan; 8.
Kap; 11. küüt; 12. kase; 13. ovo; 14.
tüür; 15. ante; 16. las; 17. istikutel; 19.
ont; 20. bon; 21. NATO; 23. võlus; 26.
Adsoni; 28. truu; 29. iha; 30. lira; 32.
nutune; 34. odava; 35. leid; 36. sou;
37. ave; 39. meteoriit; 44. Met; 45.
arud; 46. Arno; 47. Oiu; 48. naba; 49.
hagi; 50. sss; 51. ela; 52. aset.
PÜSTREAS: 1. akti; 2. lüüs; 3.
müüt; 4. atribuute; 5. pant; 6. asten-da;
7. neelas; 8. koloonia; 9. avan; 10.
post; 12. kaun; 18. kos ; 22. toidura­ha;
23. vt; 24. õrn; 25. luuletus; 26.
ahe; 27.1 Irv; 29. inderal; 31. AA; 33.
uimane; 34. oob; 36. seda; 37. Amos;
38. veis; 40 tuba; 41. iras; 42. Inge; 43.
toit. .
ELEKTRIK
igasugused elektritööd, parandused
uuendused, kodudes või qttevõtetoo
HAUING
Tel. 762-9190
i Lic. £1044