Meie Elu = Our life, October 25, 1979

              I1IF
^Hsili^l
liii
NELJAPÄEVAL, 25; OKTOOBRIL— THURSMY, QCTOBER 25 Jtöeie Elu" nr. 43 (1550) 1979
PublisHed by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
Hquse, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont.Canada.
.•^^''•J;vM4K 2R6 — Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Mlford, N.J.,
USA Tel. (201) 262-0773. -
,,MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asut- A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - - T e l . 466-0951.
' ' .v':,:- ' P ^ ; • v : ' .
Tellimiste ja kuulutuste vastuv^tjnine igal tööp,, kl. 9 h.
-5, p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ.\Laup. kl. 9 h.-l p..l.
Tellimishinnad: Kanadas — l a . $27.00, 6 k. $14.50, 3 k.
$9.00. ÜŠWsse — 1 a. $29.00 6 k. $15.50, 3 k. 9.50. Ulemere-maadesse:
1 a. $33,00,6 k. $17.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa
Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25'. Kiri- ja lennupostilisa
USA-sse: l a . $16.50, 6 k. $8.25 Lennupostilisa ülemere-maadesse:
l a ; $32.75, 6 k. fl6.40.
Üksiknumber —.50ff.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.75, teks­tis
$3.50, kuulutuste küljel $3.25.
ÜLEMÄÄILMNI AKTSIOON NÖÜKOGÜM
^^^^^
V^e rahvusgrupi (eesti, läti, leedu, ilkraina ja valgevene) üle­maailmsete
keskorganisatsioonide koostööl^^
tatud aktsioon Nõukogude Liidu dekolpniseerimiše nõudmiseks
Liitunud:Rahvaste orgaiüsatsiooei (t}N'i) kaudu, jätkub käesole-
AKTÜAALSEL TEEMAL
liiiiiiiiiiiii^
NSERVÄTIIVI
Kapada konservatiivide valitsus
loe Clarki juhtimisel on juba mitu
kuud ametis olnud, kuid ikka veel ei
paista üldjooned, milliselt valitsus
püüab lahendada põhilisi küsimusi,
mis valijaskonda igapäevases elus ja
tegevuses vaevavad. Need küsimused
on majanduselu tõhustamine, töö­puuduse
vähendamine ning inflatsi­ooni
pidurdamine.
Olemasolevate küsimuste tõstata­mine
on olnud juhuslik ja teatud pi­meduses,
kus on nähtud vaid jäämäe
pinnapealseid tippe ja mitte jäämas-si
pinna all. Clark nagi vaid juutide
soovi Kanada saatkond viia Jeruusa­lemma,
kuid ei taibanud araablaste
majanduslikku vastureaktsiooni, mis
maksab Kanadale võib olla miljar­deid
dollareid äralangevais majan­duslikes
tehinguis.
Clark veendus iWios Kanada aa-tomjõujaamade
müügis Jaapanile,
kuid valitsus ei näinud võistlevaid
•j õlide samal alal, mis vahepeal;müü­gi
teostasid. Sama teed läks aatom-jõujaama
müügi võimalus Argentiina­le,
kas välisministri sõnavõtu tule*
musena või ilma selleta UN-is. Ka
need tagasilöögid, maksavad Kanada­le
miljardeid dollareid ja tuhandeid
töökohti, sest jäämäe alumine, vee­alune
osa polnud!Ottawas nähtav.
Kuid Clarki valitsus rabab ka tei­siti
õhku, kui ta ei riäe Kanada prob­leeme
prioriteetide järjekorras,
üheks selliseks on Petro Canada
lammutamise1 seisukoht, millist pea­minister
nimetab atraktiivseks.
Nüüd on selgunud, et Petro Canada
on tegutsenud majanduslikult edu­kalt,
kus oma teatud tegevusharudes
ja siit saadud tulud on aidanud kat­ta
tegevoise neid alasid, mis on olnud
vähemtasuvad, kuigi vajalikud.
Nüüd kavatseb valitsus Petro Ca­nada
tasuvad a|ad erakapitali kätte
anda ja mittetasuvaid alasid valitsu­se
(s.o. rahva) kulu ja kirjadega eda­si
arendada! Tõsi, õlitööstusfel on
kauaaegsed kogemused ja vahendid
inimjõu ja masinate näol. Kuid õli-tööstüstel
on ka tohutu kapital, mis
on koondunud sageli spekulatiivsetel
ajedel, millega on kapital ebaõigla­selt
kistud tarbija taskuist õlitöÖs-tuste
laekaisse.
Pealegi on Kajada õlitööstüstte ka­pitali
suurem osa USA'st pärinev ja
seega ka sealt olenev. Kui Petro Ca­nada
nüüd müügile lastakse, siis
püüab ÜSA kapital arvatavasti olla
jällekordselt jaol. Vähe muudab olu­korda
valitsuse kavatsus (?) Petro
Canada aktsiaid jagada tasuta ela­nikkonnale,
mis võrdub ainult ette-võtte
killustamisele, sest üksikaktsia
rahva käes ei mängi praktiliselt min­git
osa ettevõtte juhtimisel. Pigemini
on selle tulemus vaid ettevõtte koor­mamine
mittehääletavate aktsiatega,
mis on ballastiks ettevõtte asjalikul
juhtimisel.
Petro Canada küsimuses jõuamegi
probleemide prioriteetide juurde.
Petro Canada väijamüümine erakapi­tali
kätesse ei ole küsimuseks, mis
peaks seisma valitsuse probleemila­henduste
esimeses järjekorras. Va­litsus
peaks antud küsimuses võtma
omale hoopis rohkem aega kuni jää­mäe
tipu asemel hakkab kord selgu- ,
ma ka küsimuse pinnaalune osa,
mis võib olla palju suurem kui pea­liskaudselt
paistab. Petro Canada
müümine kavatsetud kujul võib osu­tuda
valitsusele sadandete miljonite
korstnasse kirjutamiseks, nagu omal-ajal
toimus ultratsoonse Avrö „Ar-row"
projekti likvideerimisel, Kus
30© miljonit dollarit muutus; olema­tuks
selle projekti mahakirjutamisel.
Valitsus peaks Petro Canada saa­tuse
otsustamise küsimuse edasi lük­kama
ja jälgima, kuidas lahendab
analoogilised küsimused USA valit­sus,
küs just sarnaste ülesannetega
organisatsiooni taotletakse ellu kut­suda.
Praegu Washingtonis lihtsalt
raputatakse pead Clarki valitsuse
vaimustuse pärast likvideerida riik­lik
ettevõte, mis on vajalik ja hiis on
juba rakenduse leidnud teatud edu-
'kusega. ' ':
Kuid Petro Canada saatuse küsi­mus
võib saada saatuslikuks ka
' Clarki valitsusele endale. Jõulisem
võitleja Petro Canada tuleviku pä­rast
on NDP liider Broadbent, kes on
rakendanud kogu oma poliitilise"
energia Petro Canada kaitseks. Kuna
Petro Canada on liberaalide sünni­tus,
siis on ka liberaalide poolehoid
sellele kindlustatud, kuigi silmapil­gul
vähema agressiivsusega, kui NDP
leeris. . .
Tuletame vaid praegusele peami­nistrile
meelde, et just Petro Canada
võib osutuda selleks suurimaks jää­mäeks,
mille pinnaalune osa pole
nähtav ei Clarkile ega tema valitsuse­le.
Just selline jäämagi võib valitsu­se
laevukesele ohtlikuks saada, kui
selle piirkonnas ettevaatlikult ja ae­ga
olles ei soideta. Uusi valimisi ei
soovi praegu opositsioon ega valijas­kond.
Kuid see asjaolu ei ole ometi
põhjuseks, miks Clarki valitsus
peaks täiel aurul edasi tormama,
pealegi tundmata sihti ja vahendeid,
milliselt eesmärgile jõuda.
V..
püHdjpQõvql/2 *
Linnanõukogu direktiividel avaldati proklamatsioon, mil­les
juhiti kodanike tähelepanu sellele, et ajavahemik 29.
aprillist kuni 28. oktoobrini 1979. oli kuulutatud suviseks
kellaajaks. Kodanikke palutakse nüüd oma kellad üks
tund tagasi lükata.
ei
JOHN SEWELL, Mayor
A;ÜTO
(mitte keretöid)
3323 DANFORTH AVE., TORONTO — TELEFON 691-9553
RISTO SAARENVIRTA
A8ERIST T1I0RÜ
USÄ presidendi teadaanne, et W.Liidu Hinnakbrigaadi ja muu­de
sõjaliste jõudude viibimine Kuuba saarel, ainult 90 miili USA
piiridest ei muuda strateegilist olukorda. Et SALT II tuleb sellele
vaatamata kinnitada ja sellega anda Moskvale suuri edusamme
oma sõjamasina ülesehitamiseks. Kuuba diktaatori F. Castro ülbe
ja ähvardav ülesastumine Liitunud Itahvaste Organisatsioonis
ning USA politsei kaitse all kommunistliku propaganda tegemine
New Yorgis näitab mõjuval viisil; et maailma endine USA suur­võim
ja vaba maailma kaitseingel ja juhtiv riik on muutunud ai­nult
^paberist tiigriks", N. Liidu omaaegse juhi N. Hrustshevi äh­vardusi:
Jtäeie matame teid" on hakatud Moskvas teostama ja
keegi ÜSA-s ei märka seda. ""'.::<:'
JÕUDUDE TASAKAAL MUUTUB
Viimasel, ajal on aset leidnud mitu
sündmust, mis-muudavad põhiliselt
jõudude tasakaalu tänapäeva maail­mas.
Üks tähtsamaid neid on kol­manda
jõu riikide kon verents Kuu­ba
saarelikus 96 alaarenenud maa
riigijuhti ja riigivõimu mitmes maas
taotleva grupi juhti oma delegaatide­ga
osa võtsid. Nende hulgas Araabia
õlimaade juhid. F. Castro valiti ku­ni
järgmise konverentsini Bagdadis
kolmanda jõugrupi riikide suureks
juhiks. See konverents oma 'resolut­sioonides
väljendas ähvardusi USA,
Hiina ja Iisraeli vastu. Ähvardatud
neelasid selle vaikselt alla.
) Järgmine sündmus oli N. Liidu
rünnakbrigaädi, tankide, maandu-
. mispaatide, suure vene MIG rünnak-lennupte
eskaadri, rakettide, allvee­laevaele
avastamine Kuubal, millele
USA president reageeris ilma midagi
olulist tegemata.
Londonis reageeriti J. Carteri käi­tumisele/
et nüüdsest peale on J. Car­teri
kurs langenud nullile ja USA-d
ei võta keegi enam tõsiselt. Kuid
Bonnis, USA Teise Maailmasõja
vaenlase pealinnas toonitati, et nüüd
on USA-st saanud ainult veel «/pabe­rist
tiiger". ;
Kõige kummalisem selle juures on
asjaolu, et Moskva poeb praegu tõe­näoliselt
oma kõige suuremat ja oht­likumat
juhtimise kriisi. Kui N. Lii­du
suur juht ja president Leonid
Brezhnev hiljuti külastas Ida-Saksa-maad
jä esines Ida-Berliinis, siis pü­sis
ta ainult vaevalt jalul ning ta ta-lutäti
kahe mehe vahel kõnetooli, kus
tal oli raskusi ettekirjutatud teksti
mahalugemisega. j
Kuid Moskva teostab oma maail-mävallutamispoliitikat
oma abiliste
kaudu ja üks neist • on Kuuba
diktaator Fidel Castro, kes USA po­litsei
kaitse all pidas oma suuri pro­paganda
kõnesid- Liitunud Rahvaste
Organisatsioonis ja Kuuba missioo­nis
New Yorkis.
UUS OLUKORD
Euroopa riikide pealinnas reageeri­ti
suure kibeduse ja murega USA
presidendi J. Carteri suhtumisse, et
ÜSA ei võta midagi drastilist ette, et
N. Liidu rünnakbrigaädi ja teisi sõ­jalisi
rünnakrelvi Kuuba saarelt, ai­nult
90 miili Ameerika kaldalt kõr­valdada.
Moskva ehitab: Ü.SÄ tagar
õue üles oma tugevat sõjalist kind­lust
ja seda USA õnnistusega. USA
president teatas, et SALT II tuleb
novembris vaatamata sellele kinnita­da.
Aga alles hiljuti kinnitati leping,
millega nälgivale Venemaale müüak­se,
õigemini saadetakse USA selleaas­tasest
rekordsaagist jä möpdunud
aastastest suurtest ülejääkidest 25 ^
miljonit meetertonni nisu, et USA ja
vaba maailma- veriväenlarie? ja teifc
truud liitlased ei jääks nälga. Vene­maal
oli järjekordne ikaldus. Ta ko­gub
sõjaajaks vilja varusid jä nisu
mittemüümine võinuks Venemaal
kutsuda välja suure näljahäda ja
tõenäoliselt revolutsiooni ning kom­munistliku
võimukorrä langemise.
Seda ei soovi aga USA suurkapitalis­tid,
sest siis võiks tekkida Venemaal
demokraatlik riigikord ja Venemaa"
hakkaks produtseerima vabalt ning
võiks kujuneda maailmaturul 'konku­rendiks.
'
LUGEJA KIRJUTA&
„Meie Elu" avaldab meelsasti
>ma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi°
guse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Käesoleva aasta mai algul hakkas
KGB Eestis taga kiusama minu tut­tavaid.
Vastukaaluks asusin kirjuta­ma
neist ja teistestki seadusevastas-test
tegudest. Nõnda pole mul ligi
poole aasta jooksul olnud õieti mah­ti
tegelda mind huvitavate kültuuri-küsimustega.
Viimasel ajal on minu
tuttavate tagakiusamine ületanud
igasugused õiguslikud piirid. Olen
sunnitud toore vägivalla ees taandu­ma,
pealegi ütleb elutark eesti vana­sõna
nü kenasti: J(Targem annab jä­rele."
Sellest tulenevalt olen oma 34
sünnipäeva künnisel teinud järgmi­se
otsuse:
Kuna poliitiline tegevus on olnud
mulle täiesti võõras ala; selletõttu
ojid ka selleteemalised artiklid vilu­matult
kirjutatud, nagu iga kogenud
lugeja võis veenduda. Olid need teh­tud
vaid protestiks KGB seadusevas­tasele
toimingule minu tuttavate vas­tu
Eestis. Nüüd olen otsustanud loo^
buda sedalaadi lugude kirjutamiessj
ja vastavast tegevusest, lootes oma­korda,
et KGB loobub samuti minu
tuttavate vaenamisest. Sellest otsu­sest
tunnen nagu teatud kergendust,
kuna senises tegevuses tundsin end
küllalt ebamugavalt, tingituna minu
vaimsetest vaadetest, milledele on
võõras igasugune poliitiline ja vägi
väldne tegevus, Ainult äärmisel ju-hui,
kui KGB tegevus siiski et muu­tu
minu tuttavate suhtes inimliku­maks,
oleksin sunnitud taas sel tee­mal
sulge haarama. Siiski ma loo­dan,
et seda ei juhtu! Pealegi oli pal­jude
inimeste kriitika minu poliit-artiklite
suhtes nii kodu- kui välis­mail
igati õigustatud.
Sõjalised asjatundjad arvavad, et
N. Liidu sõjajõudude viibimine Kuu­bal
on kõige suuremaks ohuks Amee­rika
Ühendriikidele ja Kuuba naab­ritele.
Arvatud kaasa ka Kanada. Kui
varem leidusid N. Liidu aatomraket-tide
baasid kaugel, enamikus Vene­maa
pinnal ja nende saabumine USA
märkidele võttis niipalju aega, et
USA võimudel jäi aega oma aatom-raketid
enne N, Liidu märkidele väl­ja
tulistada, kui need Soveti raket­tide
poolt hävitati. Rakettide Kuuba­le
toomine ja N. Liidu suure mere­baasi
tekkimine Kuuba kaldavetes
loob uue olukorra. USA aatomraket-tide
tagavarad hävitatakse enne, kui
neid suudetakse välja tulistada, r
Sõltuvalt sellest on N. Liit alanud
relvajõuga maailma vallutamist. Sel­leks
toodi Moskva sõjajõud Kuubale.
Torontos asuva viie rahvusgrupi
keskse aktsioon.ikomitee poolt saade­takse
UN'ile esitatud memorandum
lähemal ajal vaba maailma kõikides­se
maadesse, kus asub viie rahvus­grupi
liikmeid, paludes rahvusgrup­pide
sealseid organisatsioone moo­dustada
kohalik aktsioonikomitee ja
taotleda oma maade valitsuste juu­res
toetust Nõukogude Liidu dekplo-niseerimise
nõudele. Liitunud Rah­vaste
organisatsioonis (UN'is)' on
Nõukogude Liidu dekolonišeerimise
nõude memorandum esitatud juba
120 riigi esindustele ja teistele UN-
-iga ühenduses olevaile organisatsi­oonidele.
MEMORANDUM' •
Nõukogude Liidu dekolonišeerimi­se
nõude aktsiooni läbiviimiseks ühi­nesid
Ülemaailmne Eesti Kesknõu­kogu,
Vabade Lätlaste Mäailmaliit,
Leedu Ülemaailmne Ühiskond, Vaba­de
Ukrainlaste Maailmakongress ja
Vabade Valgevenelaste Konverents.
Nende organisatsioonide koostööl
koostati 148-leheküljeline memoran­dum
pealkirjaga: „To The United
, Nations General Assemblv: A Reso-lution•
With Appended Documents
Concerning The Decolonization of
The Union of Soviet Socialist Repub-lics".
"';"-;=-:.':
Liitunud Rahvaste organisatsioo­nile
(UN'ile) esitatud resolutsiooni-ettepaneku
eesmärgiks on taotleda
praeguse Nõukogude Liidu kommu­nistliku
impeeriumi dekoloniseeri-mist,
nii et kõik praegused nn. liidu­vabariigid
ja ka autonoomsed vai a-riigijd
saaksid vabaks ja iseseisvaks.
Selleks tuleb neist mitte-vene vaba­riikidest
viia välja Nõukogude polii­tiline,
administratiivne ja politseilik
administratsoon ja luua Liitunud
Rahvaste järelvalve-komisjon esita­tud
seisukohtade elluviiimiseks.
Resolutsiooni ettepanekule on lisa­tud
hulgaliselt dokumente ja lenin-guid,
mis näitavad viie rahva riiklik­ku
iseseisvust või selle taotlusi,'ja 26
erilist dokumenti ja teadaannet dis­sidentidelt
Nõukogude Liidust. Ka
on esitatud rohkesti dokumente
Nõukogude Liiduv rahvamõrvalikust
tegevusest. ;
Nõukogude Liidu dekolonišeerimi­se
nõude etteDanek taheti möödunud
sügisel esitada Liitunud Rahvaste
peasekretäri dr. K. Waldheimi esin­dajale,
kuid Nõukogude Liidu esin­duse
vahelesegamise tõttu tühistati
kokkusaamine dr. K. Waldheimi
'esindajatega. Siiski sai viie rahvus­grupi
esindaja Yuri Shymko esitada
märgukirja ÜN'i selleaegsele esime-hele
Indalecio Lievanole.
LISADOKUMENDID;; /
Aktsiooni UN'i juures edasiviimi­seks
moodustati New Yorgis . viie
rahvuse erikomision. 1979. a. levitati
erikomisjoni poolt Nõukogude Liidu
dekolonišeerimise nõude memoran­dumit
UN'i 120 liikmesriigi esindus­tele,
40-le UNI korrespondentide
Ühingu liikmele ja 30-le organisatsi­oonile,
kes on ühenduses UN'i ma­jandus-
ja •sotsiaalkomisjoniga. Rah­vusgruppide
erikomisjoni delegatsi­oonil
oli. läbirääkimisi dekolonišeeri­mise
resolutsiooni üle Ühendriikide,
Austraalia, Bahama, Brasiilia, Guate­mala,
Lõuna-Äafrika ja Shveitsi esin­dustega
UN'is.
Täienduseks dekolonišeerimise
memorandumile on Ukraina Maail-makonrgess
koostamas lisa, milles
tuuakse hiljem poliitiliste vangide ja
dissidentide poolt välja saadetud do­kumente
Nõukogude Liidus toimuva­te
tagakiusamiste kohta.- Lisadoku­mendid
esitatakse 1979. a. talvel <UN'i
organitele jä UN'i liikmete esindus­tele.
"
1980. a. talvel või kevadel on ka­vandatud
laiem sümpoosium Nõu­kogude
Liidu dekolonišeerimise Ko­mitee
koosolekutega New Yorgis.
Nõukogude Liidu dekolonišeerimi­se.
nõude eesmärki ei saavutata mui­du,
kui et selleks saadakse UN'i liik­mesriikide
toetus. Selle saamiseks.
palub aktsioonikomitee viie rahvus­grupi
liikmete asukohamaades moo­dustada
aktsioonikomiteed nende
maade valitsustelt memorandumi et-tepanekuile
toetuse saamiseks. Saa­tes
Nõukogude Liidu dekolonišeeri­mise
nõude ettepaneku rahvusgrup­pide
organisatsioonidele üle vaba
maailma,Nloodab Torontos asuv kesk­ne
aktsioonikomitee, et kohtadel loo­dava
rahvusgruppide koostööga saa­dakse
erimaade toetus ühise aktsioo­ni
läbiviimiseks Liitunud Rahvaste
organisatsioonis (UN'is).
Miks nad põgenevad
United Press International and­meil
elas Kambodshas enne sõda üle
seitsme miljoni elaniku. Viimastes
kommunistide omavahelistes võitlus­tes
on saanud surma umbes 3 miljo­nit
elanikku ja nüüd on suur põgeni­ke
vool Thailandi nälja sunnil. Arva­takse,
et sinna püüab põgeneda üle
kahe miljoni kambodshlase. Keskmi­selt
tuleb üle piiri 7000 kuni 8000 põ­genikku
päevas. Kuidas neid abista­da,
kujuneb uueks rahvusvaheliseks',
probleemiks. Praegu hoolitsevad põ­genike
eest Tai- ja Rahvusvaheline
Punane Rist, kasutades selleks UN
reservis olevaid toitaineid. .
Põgenike seas on kä hästi toidetud
ning riietatud, endiseid Khmen Rõu­ge
relvadeta sõdureid ja kommunist­liku
partei liikmeid koos perekonda­dega,
teised' on närudes ja nälginud.
Tai tuntud laulja Joan Baez on se­letanud
Üpt esindajale,, et temal on
kavatsus sõita Kambodsha põgenike­laagritesse,
et selgitada, miks nad põ­genevad
ja teha sellest dokumentaal­film.
Kambpdshläsed on jäänud oma
kodumaale kõige seniste sõdaÜe ajal
ja nüüd põgenevad massiliselt. Miks?
Baez on endine sõjavastane ja kri­tiseeris
teravasti Ühendriike Vietna­mi
sõja ajal. Nüüd ta on pööranud
otsa ümber ja kritiseerib Vietnami
kommunistlikku valitsust Hanois.
KGB-mehed
ou
©lumpi ifees
rünnakule, sest vaba maailm magab
ja kõige edukam on magajat rabada
une pealt.
KARIIBIMERE LÖöGlÜKSUS
President J. Carter tegi siiski mi­dagi,
et rahvast ja kriitikuid rahus­tada.
Ta moodustas nn. Kariibimere
löögiüksuse, et F. Castro ähvardust
pidurdada. Loodi Ida rannikule 60
Kuid ka möödunud sõja ajal vägi- meheline staap ja Kuuba baasi Gu-valdselt
ja ilma liitlaste nõusoleku- antianompsse saadeti 2.200 marine
ta vallutatud Kuriili saartele, just
vastu Jaapanit toodi alles hiljuti
suured N. Liidu sõjajõud .ja Moskva
keeldus isegi vastamast Jaapani vas­tavale
protestile. Viimastel kuudel
tõi N. Liit esmakordselt Abessiinias-se
suuri sõja jõude, Ta vallutas Afga­nistani
ja kui seal tekkisid mässud
ja kommunistliku valitsuse võim
hakkas kõikuma, siis tõi N. Liit Af­ganistani
piirile suuri sõjajõude.
Võibolla, et haige L. Brezhnev on ai­nult
veel väline siit. Tegelik võim
võib N. Liidus olla juba fanaatiliste
kommunistlikkude kindralite käes,
kes ootavad tundi millal asuda oma
vaenlaste hävitamisele. Millal minna
meresõdurit. Lubati ähvardatud rii­ke
majanduslikult jä relvade saatmi­sega
toetada. Kuid see kõik näib ole­vat
ainnlt suitsukatteks, sest üks
Kesk-Ameerika ähvardatud riikidest
juba langes, kuna San Salvadori pre­sident
põgenes ja võimu võtsid üle
neli koloneli, kellest 2 on tundma­tud
ja arvatavasti kuuluvad pahem­poolsete
kilda,
Selles olukorras oleks loomulik, et
vabas maailmas ometi midagi võe­taks
ette Moskva jä Castro ähvar­duse
vastu. Kuid kõik näivad nagu
halvatud olema; Läheneme 'kriitilis­tele
aastatele.
Lääne ajakirjanduses on avalda­tud,
et kolm kõrgema kraadiga KGB
ohvitseri' on määratud N. Liidu
Olümpiakomitee koosseisu, kes pea­vad
jälgima, et olümpiaadil, mis toi­mub
Moskvas ja Tallinnas järgmisel
suvel oleks „aus mäng*'! KGB ülem
Andropov määras nendeks 1) Ariato-ly
Gresko, kes 1971. a. saadeti kui
spioon Inglismaalt välja, kus ta po­seeris
^majandusliku eksperdina", 2)
Semjonov Nitkin — kes õli reetur
Kim Philby kontrollija ja 3) V. I.
Popov, kes oma senises KGB-töös
on saatnud hulga dissidente Siberi
orjalaagreisse ja vaimuhaiglaisse.
Vene võimud on sõlmimas ka valis-maiga
kokkuleppeid olümpia ajaks
75-tuhande tonni või saamiseks, mis
ei tohi olla külmetatud vaid vähe­malt
pool sellest värske—et Kreml
saaks väliskülalistele seda serveerida
kui „äsja Nõukogude kolhoosidest
saabunud produkte..
Terav kriitika
ord Carringtohile
Briti konservatiivide partei pidas
pärast võimuletulekut esmakordselt
oma konverentsi, kus praeguse Ro-deesia
poliitika pärast naispeaminis-ter
Margareth Thatcher, kuid eriti
tema välisminister lord Carrington,
olid terava kriitika all. Partei parem
tiib kritiseeris valitsust, et see ön
jätnud täitmata oma väga tähtsa va-ümislubaduse
ja ei ole sanktsioone
Rodeesia vastu lõpetanud. Selle ase­mel
korraldati Londonis konverents,
kus senine endise peaministri Ian
Smithi kokkulepe mustade peami­nistri
piiskop Muzarevaga tühistati
ja tehakse ainult propagandat ja rek­laami
kahele N. Liidu käsilasele nn.
Patriootliku frondi gerilja juhile P.
Mugabele ja J. Nkomole. Parempool­ne
tiib oli kuri; et Rodeesia valgeid
elanikke konservatiivide partei taot­leb
jätta ilma õigusteta. Märgiti, et
uus konservatiivide valitsus on asu­nud
soosima kommunistlikke geril-jasid
ja Moskvat ja reetnud Rodeesia
valge inglise päritoluga elanikkonna.
iga uus „MEIE ELU" tellija aitab ksa-
>,Meie Elu" nr. 4
USA
A.
® USA armee ki
kes oli varem kc
raliks Koreas j J
sest ta oli vastu|
sele Koreas, kii
nud oma kolleej
meid, et Kuubal
tomrakette. Sed|
ka president J.
ding, J. Carteri
teeriumis märku
4eid selle kolitaj
tid asuvad Kiu
veel, et mul ei oi j
N. Liidu rünnak!
jalised üksused
kaitsta neid aat(
® Hiina pea min)
Hiina number iil
toobri kuul Eurd
niaad, Inglismaa
jaTtaaliai. Hua
N. Liidu va^sta-st
da; Euroopa riikei
saada laenu omal
nrseerimiseks.
saamiseks' on kJ
väga napilt raha|
puhta raha eest.
relvi, kuid ka1 sel
javaated roosilist)
gid taotlevad hail
. dugä ja nad ei tj
dada.
O Hanoi Vietnd
praegu Kambodj
maseid Poi Potil
Ori karta, et ligi [
durit valguvad ül|
noilased järgnev?
daks sõja
Idas.
<0 Lord G
et piiskop
egevusd
arringtj
Muzar
Vani
(Algus
si Montrealist/.U!
Hans Kivi Abil
kurina
andis majandi^
kavandatavast pn
et kui praegu ei sl
vait teist võrdsel
Eh,itusega> loodetel
ta;.kevadel ja lõi
Avaldused- tuleksil
se anda, et Abis lj
järgmised sammi
võeta kellegi käeJ
kavad on kinnitati
(Algus
„Kuidas on teie
kord. Vast võil
palju, et kulusic
„See ongi see
esinaine. Ei oskal
vajutada. Paar aa]
jandiis vaid $3000
saatsime Eesti Sl
kasvatajate palga
tänaseni tulemata!
Viive Lomax li sl
köögipersonal on j
leem. Need on ta^
kes peavad teen ii
meie ci suuda, ml
siis läheb ta mu
maksev mees kas v;l
peab olema raha!
olema täiskasvanul
nooremad".
„Agä meil on ju
õpetajaid. Mis
Kas olete Toronl
gu poole pööra \
inende kutse-eeti
Kuulen, et mööcl
di kõik rattad.kail
enne avamist poh
vatajäid. Vanem
neb, et nende töö
enam.
A.biesinaine leia]
püüdlevad kõrgeni
ja teevad vastutu
Keegi;ei raatsi lüli
. Jõekäärul, lahus ]|
Ta loodab aga-siisl
tajad saaksid tul|
ühegi nädala suvel
si Eesti tulevikule
Heljo Növek arj
vad hinna tõstmist
.. kaugemad inimesi
kast ja mujalt, kel|
. kulud laste toomi;
le! On ka.perckon|
last suvekodus, sel
lema.,.Palume
mõelda sellele, et
le (vanad on igane|
mi jäädavalt nii
nadlaste erakool icl
jääb aga igavesti."|
; .Jõekääre maail
ühtainust meeles, pl
gad siin jätan mal|
de maa".#
' Toronto Eesti Ml
lutakse kõigil, kell|
. gi nõu ja jõuga aic
ta Heljo Novek, te|
1792, Viive Lomax